Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord

2-08-12234 Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinn Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu kolmekümne päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

I Asjaolud Osaühing xxx (edaspidi OÜ xxx) on 03.04.2008 esitanud Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avalduses palub võlgniku juhatuse liige algatada OÜ xxx pankrotimenetluse seoses võlgniku püsiva maksejõuetusega. Võlgniku seletuse maksejõuetuse põhjuste kohta kohaselt kasvasid 2006.a ehitusmaterjalide ja –tööde omahinnad järsult, mille tõttu eelnevalt kokku lepitud müügihinnad osutusid madalaks ja hindade muutmisega kliendid ei nõustunud. Selle tagajärjel jäi oodatust väiksemaks teostatud tööde maht 2006.a, töötati kahjumiga ning püsiv maksejõuetus kujunes välja. Harju Maakohtu 09.04.2008 määrusega algatas kohus OÜ xxx pankrotimenetluse ning määras ajutiseks pankrotihalduriks Sirje Tael’a. 28.04.2008 esitas ajutine pankrotihaldur kohtule aruande. Ajutise pankrotihalduri aruandest nähtuvalt on võlgniku peamiseks tegevusalaks olid väikesemahulised ehitustööd ja renoveerimine. Ajutine pankrotihaldur on teinud järelpärimise krediidiasutustele, millest nähtub, et võlgniku kontol aktsiaseltsis Hansapank on rahalisi vahendeid summas 45 krooni. ajutise pankrotihalduri hinnangul puuduvad võlgnikul nõuded kolmandate isikute vastu. Põhivara võlgnik ei oma. Autoregistrikeskuse andmetel kuulub võlgnikule kaubik Iveco väljalaskeaasta 1996, sõiduk on ärandatud 02.12.2003. kokku on võlgniku vara 45 krooni. Võlgniku poolt koostatud võlausaldajate nimekirja kohaselt on võlgnikul kohustusi kokku 300 737 krooni. kuna võlgniku majandustegevus lõppes 2006.a, siis on hankijate nõuded tekkinud 2005.a. Seisuga 01.05.2008 on osade võlausaldajate nõuded aegunud. Seisuga 01.05.2008 on võlgniku vastu kohustusi 173 381.13 krooni. Kolme nõuet on võlgniku juhatuse liige taganud isikliku käendusega. Seisuga 01.06.2008 aeguvad veel kahe võlausaldaja nõuded summas 74 696.30 krooni. Eesti Vabariigi nõude läbi Maksu- ja Tolliameti on seisuga 25.04.2008 põhivõlg 273 krooni ja intressivõlg 287 krooni, kokku 560 krooni. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu, võlgnikul puuduvad rahalised vahendid, et tasuda võlausaldajatele. Alates 2005.a ei ole võlgnikule põhivara kuulunud, ehitustööde tegemisel kanti alla 10 000 kroonised tööriistad kohe kulusse. Võlgniku 2006.a majandustegevuse tulemus oli kahjumlik. 2006.a lõpetas võlgnik majandustegevuse. Kahjumi põhjuseks oli asjaolu, et ei järgitud, et allhanke korras pakutud tööde hind oli alla omahinna. Välja müüdud teenuse hind ei katnud pakkumiseks vajaminevaid kulutusi. Allhanke tegemisel ei arvestatud ehitusmaterjali kallinemist, mistõttu ehitusteenuste eelarvestus on puudulik. Võlgniku tegevus oli orinteeritud allhankele ja 2006.a töövõtjad, kes vahendusteenust osutasid, ei olnud hinnaläbirääkimistes paindlikud. Võlgniku maksejõustus kujunes välja 2006.a lõpuks. Kuna võlgniku käive oli suurusjärgus 400 000 krooni, siis on kahjum 200 000 krooni ääretult suur. Ajutise pankrotihalduri hinnangul oleks võlgniku juhatus pidanud juba 01.06.2006 esitama pankrotiavalduse. Juhatuse liige ei ole täitnud pankrotiavalduse esitamise kohustust. Ajutise pankrotihalduri hinnangul oleks juhatuse liige hiljemalt 2006.a septembris aru saama, et ettevõte on maksejõuetu. Pärast maksejõuetuse väljakujunemist ei ole uusi

2-08-12234 kohustusi tekkinud. Ajutise pankrotihalduri hinnangul ei ole pankrotiavalduse esitamisega viivitamise tõttu võlausaldajatele kahjulikke tagajärgi tekkinud. Võlgniku netovara on seisuga 31.12.2005 olnud – 15 781 krooni ja seisuga 31.12.2006 - 279 014 krooni. Võlgnikul puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Tagasivõitmise ja – nõudmise võimalusi ei esine. Võlgniku maksejõuetuse põhjused on nii sisesd: ei suudetud turuahelas müügihindu ümber kujundada, kui välised: ehitusmaterjalide hinna järsk tõus.

II Kohtuistung 29.04.2008 toimunud kohtuistungil jäi võlgnik oma pankrotiavalduse juurde ja tunnistas oma maksejõuetust. Võlgniku juhatuse liige nõustus solidaarselt võlgnikuga tasuma ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutused. Ajutine pankrotihaldur kandis ette oma aruande sisu. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik alaliselt maksejõuetu ja tal puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks.

III Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti PankrS § 30 lõikes 2 nimetatud summat. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kohus ei lõpeta PankrS § 29 lõike 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 130 lg 4 sätestab, et kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 39 p 6 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik kohtumäärusega, millega pankrotimenetlus on lõpetatud vara puudumise tõttu. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 136 sätestab, et osakapital peab olema vähemalt 40 000 krooni. ÄS § 171 lg 2 p 1 sätestab, et juhatus kutsub kokku osanike koosoleku, kui see on osaühingu huvides vajalik, samuti kui osaühingul on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus. ÄS § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu

2-08-12234 seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise. ÄS § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 187 sätestatut. OÜ xxx on 03.04.2008 esitanud avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Avalduses palub võlgniku juhatuse liige algatada OÜ xxx pankrotimenetluse seoses võlgniku püsiva maksejõuetusega. Võlgniku seletuse kohaselt on maksejõuetuse põhjuseks 2006.a järsult kasvanud ehitusmaterjalide ja –tööde omahinnad, mille tõttu eelnevalt kokku lepitud müügihinnad osutusid madalaks ja hindade muutmisega kliendid ei nõustunud. Selle tagajärjel jäi oodatust väiksemaks teostatud tööde maht 2006.a, töötati kahjumiga ning püsiv maksejõuetus kujunes välja. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik alaliselt maksejõuetu, puuduvad võimalused võlgniku tegevuse jätkamiseks. Võlgniku majandustegevus on lõppenud 2006.a sügisel. Ajutise pankrotihalduri aruande ja selle täienduse kohaselt on võlgnikul pankrotimenetluse algatamise seisuga vara kokku 45 krooni. Võlgniku arvestuse kohaselt on tal kohustusi 300 737 krooni, nendest aegumata kohustusi on võlgnikul kokku 173 381.13 krooni. Võlgniku omakapital oli seisuga 31.12.2005 olnud – 15 781 krooni ja seisuga 31.12.2006 - 279 014 krooni (tl 11) Järelikult ei ole võlgniku omakapital vastanud ÄS § 136 ja 176 nõuetele alates 31.12.2005. Võlgniku 2006.a majandustegevuse tulemus oli kahjumlik. 2006.a lõpetas võlgnik majandustegevuse. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku kohustused ületavad mitmekordselt võlgniku vara, võlgniku tegevus on lõppenud 2006.a, võlgniku omakapital ei vasta seisuga 31.12.2005 ÄS § 136 sätestatud nõuetele ning võlgniku seaduslik esindaja tunnistab võlgniku maksejõuetust, siis on võlgnik alaliselt maksejõuetu. Äriseadustiku § 180 lg 51 kohaselt on osaühingu juhatus kohustatud viivitamatult esitama kohtule pankrotiavalduse kui osaühing on maksejõuetu. ÄS § 176 sätestab tingimused, mille esinemisel tuleb otsustada võlgniku pankrotiavalduse esitamine. Kohus leiab, et kuna võlgniku omakapital ei vastanud seisuga 31.12.3005 ÄS § 136 nimetatud nõuetele ja võlgnik ei võtnud tarvitusele ÄS § 176 nimetatud abinõusid ja on esitanud pankrotiavalduse alles 03.04.2008, siis ei ole võlgniku juhatuse liige tähtaegselt täitnud pankrotiavalduse esitamise kohustust. ÄS § 171 lg 2 p 1 sätestab, et juhatus kutsub kokku osanike koosoleku, kui see on osaühingu huvides vajalik, samuti kui osaühingul on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus. Võlgniku juhatuse liige on jätnud täitmata ÄS § 171 lg 2 p 1 sätestatud kohustuse osanike koosoleku kokkukutsumiseks. Eeltoodud juhatuse liikme tegudel on karistusseadustiku § 380 ja 3851 tunnused. Võlgniku pankrotiavaldusele lisatud seletuse kohaselt on maksejõuetuse põhjuseks 2006.a järsult kasvanud ehitusmaterjalide ja –tööde omahinnad, mille tõttu eelnevalt kokku lepitud müügihinnad osutusid madalaks ja hindade muutmisega kliendid ei nõustunud. Selle tagajärjel jäi teostatud tööde maht 2006.a oodatust väiksemaks, võlgnik töötas kahjumiga ning võlgniku

2-08-12234 püsiv maksejõuetus kujunes välja. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjused nii sisesd: ei suudetud turuahelas müügihindu ümber kujundada, kui välised: ehitusmaterjalide hinna järsk tõus. Ajutise pankrotihalduri hinnangul oli võlgniku kahjumi põhjuseks oli asjaolu, et ei järgitud, et allhanke korras pakutud tööde hind oli alla omahinna. Välja müüdud teenuse hind ei katnud pakkumiseks vajaminevaid kulutusi. Allhanke tegemisel ei arvestatud ehitusmaterjali kallinemist, mistõttu ehitusteenuste eelarvestus on puudulik. Võlgniku tegevus oli orinteeritud allhankele ja 2006.a töövõtjad, kes vahendusteenust osutasid, ei olnud hinnaläbirääkimistes paindlikud. Alates 2005.a lõpust on võlgniku juhatuse liige ja ainuosanik olnud üks ja sama isik. Kohtu hinnangul on võlgniku maksejõusetuse põhjuseks asjaolu, et võlgniku juhatus teostas võlgniku põhitegevust – väikesemahulisi ehitustöid – allhanke korras alla teenuse omahinna, võlgniku juhatuse liige ei taganud lepingute sõlmimisel võimalust ehitusmaterjalide ja -tööde hindade tõusu korral muuta pakutava teenuse hinda, samuti ei osanud või ei suutnud võlgniku juhatuse liige võlgniku lepinguliste kohustuste täitmise suurenemisel taotleda lepinguliste kohustuste vahekorra muutmist (võlaõigusseaduse § 97), mille tagajärjel on võlgnik muutunud püsivalt maksejõuetuks. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks ning isegi ajutise pankrotimenetluse kulude katteks. Vara tagasivõitmise ja –nõudmise võimalusi ei esine. Kohus leiab, et kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, vara tagasivõitmise- ja nõudmise võimalusi ei esine, siis tuleb OÜ xxx pankrotimenetlus lõpetada PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata.

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.