AS Tartu Sadam hagi Eesti Vabariigi vastu 1 724 000 krooni saamiseks, lepingust taganemise tühisuse tuvastamiseks või lepingust taganemise õiguse kaotanuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15. novembri 2007 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS Tartu Sadam apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
29.aprillil 2008, avalik kohtuistung Hageja AS Tartu Sadam, esindaja adv Tarvo Lindma Kostja Eesti Vabariik (Veeteede Ameti kaudu), esindaja Ene Lillipuu
Menetlusosalised ja nende esindajad
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 15. novembri 2007 otsus ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks osas, millega kohus jättis rahuldamata AS Tartu Sadam hagi Eesti Vabariigi vastu 1 724 000 krooni saamiseks.
2.Tühistada otsus osas, millega kohus jättis rahuldamata hagi lepingust taganemise tühisuse tuvastamiseks ja teha selles osas uus otsus: Tuvastada Eesti Veeteede Ameti poolt 05.09.2007 (hagiavalduses 04.09.2007) tehtud töövõtulepingust nr 021118/1 taganemise avalduse tühisus.
4.Apellatsioonimenetluse kulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused
1.AS Tartu Sadam esitas 29.12.2006 hagi Eesti Vabariigi vastu 1 812 500 krooni saamiseks. 05.10.2007 esitatud hagi täpsustuses palus hageja tööde ettevalmistamise eest kostjalt välja mõista 232 500 krooni ja tööde teostamise eest 1 491 500 krooni, kokku 1 724 000 krooni. Samuti palus hageja tuvastada 04.09.2007 tehtud töövõtulepingust taganemise avalduse tühisus või tunnistada kostja õiguse kaotanuks 04.09.2007 avalduse tegemiseks. Alternatiivselt palus hageja kostjalt välja mõista üleantu väärtus 1 724 000 krooni.
2.Pooled sõlmisid 18.11.2002 töövõtulepingu nr 021118/1, mille kohaselt hageja kohustus ette valmistama ja teostama Tartu-Peipsi-Pihkva laevatee osalise süvendamise Piirissaare laevatee lõigul ning teostama süvendustöid ja eemaldama risu Piirissaare kanalist. Tööde teostamise tähtajaks oli 20.06.2003. Tööde teostamise tähtaega pikendati kuni 31.08.2003 ja teistkordselt kuni 30.11.2003. Hageja teostas vastavalt lepingu tingimustele ettevalmistustööd (ujuvvahendite mobilisatsioon ja risu eemaldamine Piirissaare kanalis) ja süvendustööd Praaga-Piirissaare laevateel. Tulenevalt hinnapakkumisest on kostja kohustatud tasuma hagejale 1 724 000 krooni. Hageja teavitas 29.10.2003 kostjat lepingujärgsete tööde lõpetamisest 27.10.2003. Kostja ei võtnud töid vastu. Kostja keeldus hagejale raha maksmast, kuigi kanalit on asutud kasutama.
3.Kostja poolt tellitud ja hagejale esitatud ehitusprojekti järgi hinnati eemaldatava pinnase mahuks 2003. a kevadel 11 000–11 500 m3, kuid järelevaataja esindaja 12.11.2003 ülevaates toodud hinnangu järgi on kanali süvendustööde geomeetriline maht 27 515 m3, millest hageja eemaldas pinnast 14 915 m3. On ilmne, et ehitusprojekt oli olulisel määral ebaõige, mistõttu on asjas kohaldatav võlaõigusseaduse (VÕS) § 641 lg 3. Loodusjõud, mis samuti suurendasid süvendatava pinnase mahtu, on VÕS § 103 järgi vääramatuks jõuks. 18.06.2003 ja 27.08.2003 lepingu muudatustes on otseselt viidatud lepingujärgsete tööde oluliselt suuremale geomeetrilisele mahule. Tulenevalt hinnapakkumisest ja lepingust on Piirissaare kanalis risu eemaldamine ja süvendustööd iseseisvad tööd, mis ei sõltu töödest PraagaPiirissaare laevateel. Ilma hageja poolt süvendustööde tegemiseta oleks Piirissaare kanali kui nn Eesti väravate kasutamine vähemalt madala veeseisu korral võimatu.
4.Kostja ei tõendanud vastavalt lepingu p-le M.2 hageja informeerimist lepingu lõpetamisest sellele eelneval kalendripäeval. Hageja sai kostja 17.12.2003 teate lepingust taganemisest kätte 05.09.2007, seega sellest kuupäevast saab lugeda taganemise teate tehtuks. Hageja leidis, et lepingust taganemine on VÕS § 118 lg 2 järgi tühine, kuna kohustuse täitmise nõue on aegunud kolme aasta jooksul nõude tekkimisest ja hageja ei ole kohustatud kohustust täitma (kaevandama lisamahtu selle eest tasu saamata). Isegi juhul kui taganemise avaldus ei oleks tühine ja hageja oleks lepingut rikkunud, puudunuks kostjal õigus 04.09.2007 lepingust taganeda, kuna mõistlik tähtaeg taganemiseks oli selleks ajaks ilmselt möödunud.
5.Hageja leidis, et lepingust on järelduslikult taganetud, kui kostja ei nõudnud enam hagejalt lepingu täitmist, kuigi hageja ei jätkanud töid. Järeldusliku taganemise ajaks on 2004. a kevad, kui ilmastikutingimused võimaldasid jätkata lepingu täitmist. Kostja on kohustatud hüvitama hagejale lepingu rikkumisest ja järeldusliku taganemise kaudu tekkinud kulutused, millest tulenevalt esitas hageja alternatiivse nõudena väärtuse hüvitamise nõude VÕS § 189 alusel. Kostja vastuväited
6.Kostja hagi ei tunnistanud. Lepingu p E.1 ja E.2 kohaselt tekkis kostjal kohustus tööd vastu võtta ja hind tasuda, kui töö on teostatud töövõtulepingu dokumentide kohaselt. Lepingu eesmärgiks oli taastada laevatee 1,7 m sügavusega, mitte teatud hulga kuupmeetrite pinnase eemaldamine. Asjaolu, et hageja eemaldas pinnast rohkem, aga nõutavat tulemust ei saavutanud, ei ole aluseks lepingujärgse hinna nõudmiseks. Kostja ei võtnud töid vastu, kuivõrd töö ei vastanud nõutele. Ei ole võimalik võtta kasutusele laevakanalit, mis ei ole täies ulatuses süvendatud nõutud sügavuseni. Garanteeritud sügavus peab olema kogu kanali ulatuses, vastasel korral ei ole võimalik kanalit ohutult läbida. Avalikes huvides ei ole laevateed kasutama hakatud. Kostja on hagejat 29.08.2003 kirjaga lepingu pikendamisel hoiatanud, et kui hageja ei ole
võimeline süvendustöid tähtaegselt lõpetama, kasutab kostja lepingu p-st M.2 tulenevat õigust lepingu ühepoolseks lõpetamiseks. Lepingus oli kokku lepitud, et kui tellija on ühepoolselt töövõtulepingu lõpetanud, ei korva tellija kulusid ega võta tasumiseks töövõtja poolt esitatud arveid. Kostja teatas 17.12.2003 kirjaga hagejale, et ta loeb lepingu ühepoolselt lõpetatuks ja lepingu hind väljamaksmisele ei kuulu. Hageja oli teadlik süvendustöö teostamisega seotud riskidest ning seega ei ole tegemist vääramatu jõuga. Hageja ei näidanud, millised olid tellija juhised, materjali puudused või kolmanda isiku eeltööd, mille tõttu töövõtja ei vastutaks lepingutingimustele mittevastavuse eest. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
7.Maakohus jättis hagi rahuldamata. Pooled ei vaielnud selle üle, et 18.11.2002 sõlmitud töövõtulepingu järgsed tööd jäid pooleli, kuna tööde maht oli planeeritust suurem ning kostja ei nõustunud töid täiendavalt finantseerima. Kostja keeldus töid vastu võtmast. Vaidlus oli selle üle, kas hagejal on õigus tehtud tööde eest raha nõuda.
8.Kostja hoiatas hagejat enne lepingu tähtpäeva teistkordset pikendamist, et võib lepingu ennetähtaegselt lõpetada. Kuivõrd tööd ka selleks tähtpäevaks tehtud ei saanud, lõpetas kostja lepingu ennetähtaegselt 17.12.2003 kirjaga. Puuduvad tõendid, et 17.12.2003 kiri oleks hagejale sellel ajal allkirja vastu kätte antud. Seetõttu ei saanud kohus tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg-st 1 selle kirja alusel lepingu ennetähtaegset lõpetamist kehtivaks lugeda. Toimikus on hageja esindaja allkiri selle kohta, et ta sai 17.12.2003 kirja kätte 05.09.2007. Kohtu hinnangul on lepingu p-s M.2 sätestatud lepingu ennetähtaegne lõpetamine käsitatav lepingust taganemisena, kuivõrd see punkt annab ühele poolele võimaluse end lepingust ühepoolselt vabastada. Seetõttu kohaldas kohus lepingu ennetähtaegse lõpetamise küsimuse lahendamisel taganemise kohta käivaid sätteid. Kohus nõustus hagejaga, et kohustuse täitmise nõue on aegunud, ning leidis, et 05.09.2007 ei olnud võimalik lepingut ennetähtaegselt lõpetada (lepingust taganeda) VÕS § 118 lg 2 järgi. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 järgi 3 aastat. Õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist tekkis lepingu tähtpäeval, so 30.11.2003. Kostja väitel lõpetas ta lepingu 17.12.2003 kirjaga ja kohustuse täitmist rohkem ei nõudnud. 17.12.2003 kirja kättesaamise ajaks 05.09.2007 on möödunud rohkem kui 3 aastat. Kohus leidis, et VÕS § 118 lg 2 järgi ei ole võimalik 05.09.2007 lepingust taganeda.
9.Kuigi kohus nõustus hageja õigusliku hinnanguga kostja poolt 17.12.2003 kirja saatmise kohta hagejale 05.09.2007, jäi hageja vastav nõue rahuldamata alljärgneval põhjusel. Nimelt ei ole eeltooduga lahendatud lepingu ennetähtaegse lõpetamise (lepingust taganemise) küsimus. Hageja leidis hagi täienduses, et kostja on lepingust järelduslikult taganenud 2004. a kevadel. Kostja oli seisukohal, et leping on ennetähtaegselt lõpetatud juba 17.12.2003 kirjaga. Seega langesid poolte seisukohad kokku selles, et lepingust taganeti alates 2004. a kevadest. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-st 1 ja § 231 lg-st 2 asus kohus seisukohale, et kostja on lepingust taganenud 2004. a kevadel. Lepingust taganemine toob üldreeglina kaasa lepinguga saadu tagastamis- või selle hüvitamiskohustuse. Samas sätestab VÕS § 188 lg 3, et pooled võivad lepingus teisiti kokku leppida ning need kokkulepped jäävad lepingust taganemise korral kehtima. Kehtima jäävad seega ka tagastamis- ja hüvitamiskokkulepped. Lepingu p M.2 sätestab, et kui kostja on ühepoolselt lepingu lõpetanud, ei korva kostja hageja kulusid ega võta ühelgi juhul tasumiseks hageja poolt esitatud arveid. Seega leppisid pooled kokku, et lepingu ennetähtaegse lõpetamise korral puudub kostjal kohustus hagejale tööde eest tasuda. Kohus leidis, et hagejal ei ole õigust kostjalt tehtud tööde eest raha saada.
10.Hageja esitas nõude tunnistada kostja õiguse kaotamist 04.09.2007 avalduse tegemiseks töövõtulepingust taganemiseks. 04.09.2007 avalduse all mõtles hageja tema poolt 05.09.2007 kätte saadud 17.12.2003 kirja. Kuigi kohus nõustus hageja positsiooniga selles küsimuses, ei ole võimalik ka seda nõuet rahuldada. Ei ole võimalik öelda, et 04.09.2007 või 05.09.2007 oli kostja lepingust taganemise õiguse kaotanud, kuivõrd kostja oli selle õiguse varem realiseerinud. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
11.Hageja palus kohtuotsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Hageja nõustus kohtu järeldustega, et lepingujärgsed tööd jäid pooleli, kostja keeldus töid vastu võtmast, 17.12.2003 kirja alusel ei saa lepingu ennetähtaegset lõpetamist kehtivaks lugeda ning 05.09.2007 ei olnud kostjal võimalik lepingust taganeda tulenevalt VÕS § 118 lg-st 2. Kohus on aga teinud ebaõiged järeldused faktilistest asjaoludest ja jätnud analüüsimata õiguslike eelduste olemasolu lepingu p M.2 kohaldamiseks.
12.Kohus leidis õigesti, et 2004. a kevadest tuleb leping taganenuks lugeda, kuid ebaõige on kohtu väide, et kostja on lepingust ühepoolselt järelduslikult taganenud. Asjaolude saabumise ajalisest järjekorrast võib pigem järeldada, et hageja on eelnevalt ühepoolselt lepingust taganenud ja kostjal puudus sellest tulenevalt üldse võimalus taganemiseks. Hagiavalduse täienduses on hageja järeldusliku taganemise esitanud vastastikusena, kuid mitte kostja ühepoolse taganemisena. Kohus ei põhjendanud, miks ta luges lepingu lõppenuks kostja ühepoolse taganemise läbi ja miks ei ole taganemine mõlemapoolne, millele on viidanud hageja. Kuna lepingu ühepoolset lõpetamist kostja poolt ei ole toimunud, siis ei ole täidetud üks obligatoorsetest eeldustest lepingu p M.2 kohaldamiseks hageja kasuks väljamõistetava summa üle otsustamisel.
13.Kostjal puudus õiguslik alus lepingu ühepoolseks lõpetamiseks. Kohus ei tuvastanud hageja võimetust tööd lõpetada. Kohus ei hinnanud, kas nimetatud eeldus on täidetud, et oleks võimalik otsuse tegemisel juhinduda lepingu p-st M.2. Hageja leiab jätkuvalt, et ta on lepingujärgse tööde mahu täitnud ja seda isegi tunduvalt ületanud. Asjaolust, et tulenevalt kostja esitatud ebaõigest ehitusprojektist ei olnud võimalik eeldatud tööde mahuga saavutada lepingus soovitud laevakanalit, ei saa järeldada, et hageja oli võimetu tööd lõpetama. Hageja oleks kindlasti olnud võimeline süvendama laevakanali, kui kostja oleks taganud adekvaatse finantseerimise. Ka kohtuotsusega on leidnud kinnitust, et hageja on taotlenud lepingu alusel tehtavate tööde täiendavat finantseerimist, kuid kostja ei nõustunud sellega. Tulenevalt eeltoodust on ilmne, et puudub ka teine obligatoorne eeldus lepingu p M.2 kohaldamiseks.
14.Kostja ei ole teatanud lepingu ühepoolsest lõpetamisest lepingus sätestatud korras. Kohus jättis hindamata hageja väite, et lepingu p M.2 kohaselt oli tellija kohustatud teatama töövõtjale lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest sellele eelneval kalendripäeval. Kohus ei ole ka omaalgatuslikult hinnanud, kas nimetatud eeldus lepingu p M.2 kohaldamiseks on täidetud. Selle eelduse olemasolu kontrollimisel oleks kohus paratamatult pidanud jõudma seisukohale, et eeldus on täitmata, kuna järelduslikust taganemisest, mille olemasolu kohus tuvastas, ei ole võimalik teisele poolele taganemisele eelneval kalendripäeval ette teatada. Seega on lepingu p M.2 kohaldamiseks täitmata ka kolmas obligatoorne eeldus.
15.Kostja kaotas õiguse lepingust taganemiseks 04.09.2007. Kohus ei ole märkinud, millist seadust kohaldades ta jõudis järeldusele, et kostja oli selle õiguse varem realiseerinud. Samas on kohus nõustunud hagejaga, et 04.09.2007 kirja osas tuleb lähtuda VÕS § 118 lg-st 2, mistõttu ei ole võimalik 05.09.2007 lepingust veelkordne
taganemine. Kohtuotsus on selles osas ebaõige ja vastuoluline. Kostja oli 04.09.2007 kaotanud õiguse lepingust taganemiseks, sõltumata järelduslikust taganemisest 2004. a kevadel.
16.Kuna maakohus jättis hagi rahuldamata tuginedes lepingu p M.2 ebaõigele kohaldamisele ja hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses, siis jääb hageja kõigi esimese astme kohtumenetluses esitatud lõplike seisukohtade juurde. Vastus apellatsioonkaebusele
17.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
18.Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ning asi saata esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks osas, millega kohus jättis rahuldamata AS Tartu Sadam hagi Eesti Vabariigi vastu 1 724 000 krooni saamiseks. Maakohtu otsus tuleb tühistada ka osas, millega kohus jättis rahuldamata hagi 05.09.2007 (hagiavalduses 04.09.2007) lepingust taganemise tühisuse tuvastamiseks ja ringkonnakohus teeb selles osas TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel uue otsuse, rahuldades hagi.
19.Vaidlust ei ole selle üle, et pooled sõlmisid 18.11.2002 töövõtulepingu nr 021118/1 Tartu-Peipsi-Pihkva laevatee osaliseks süvendamiseks; tööde teostamise tähtpäev oli lepingu järgi 20.06.2003, seda pikendati kahel korral ning lõplikuks tähtpäevaks jäi 30.11.2003; töövõtulepingu hind oli 1 357 500 krooni, mis sisaldas nii tööde ettevalmistamise kui ka süvendustööde tegemise tasu; lepingu lisadeks olid muu hulgas hinnapakkumine ja ehitusprojekt; lepingujärgsed süvendustööd jäid lõpuni tegemata, kuna nende maht osutus planeeritust suuremaks ning kostja ei nõustunud töid täiendavalt finantseerima; kostja keeldus töö vastuvõtmisest ja ta ei ole hagejale tehtud tööde eest tasunud. Pooled vaidlevad selle üle, mil viisil toimus lepingust taganemine ja kas kostjal on kohustus hagejale tehtud tööde eest tasuda.
20.Maakohus leidis, et kostja 17.12.2003 kirja alusel ei saa lepingu ennetähtaegset lõpetamist lugeda VÕS § 118 lg 2 järgi kehtivaks, kuna hageja sai nimetatud kirja kätte 05.09.2007 ja selleks ajaks oli kohustuse täitmise nõue aegunud. Ringkonnakohus nõustub selle seisukohaga, kuid leiab, et maakohus jättis vastuolus eeltoodud seisukohaga hageja nõude 05.09.2007 tehtud töövõtulepingust nr 021118/1 taganemise avalduse tühisuse tuvastamiseks rahuldamata. Nõustuda ei saa maakohtu seisukohaga, et kostja ei olnud 04.09.2007 või 05.09.2007 lepingust taganemise õigust kaotanud, kuivõrd ta oli selle õiguse varem realiseerinud. Ringkonnakohtu hinnangul oli kostja tulenevalt VÕS § 118 lg-s 2 sätestatust kaotanud õiguse lepingust 05.09.2007 taganemiseks sõltumata järelduslikust taganemisest 2004.a kevadel. Ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse hagi rahuldamise kohta.
21.Maakohus leidis, et kostja on lepingust järelduslikult taganenud 2004.a kevadel, kuna sellest ajast ei nõudnud kostja lepingu täitmist ja hageja ei jätkanud lepingujärgsete tööde tegemist. Eeltoodust tulenevalt leidis maakohus, et lepingu p M2 järgi puudub kostjal kohustus hagejale tööde eest tasuda. Ringkonnakohus eeltoodud seisukohtadega ei nõustu.
22.Vaidlust ei ole asjaolu üle, et hageja ei jätkanud lepingujärgsete tööde tegemist, kuna kostja ei nõustunud vaatamata hageja ettepanekule töid täiendavalt finantseerima ning ei nõudnud tööde jätkamist. Eeltoodust järeldab ringkonnakohus, et lepingust järelduslik taganemine oli 2004.a kevadel vastastikune.
23.Lepingu p M2 järgi on tellijal õigus töövõtuleping ühepoolselt ennetähtaegselt lõpetada, kui on ilmnenud asjaolud, mis viitavad töövõtja võimetusele tööd lõpetada.
Kui tellija kavatseb nimetatud õigust kasutada, on tellija kohustatud töövõtjat sellest informeerima töövõtulepingu lõpetamisele eelneval kalendripäeval. Kui tellija on ühepoolselt töövõtulepingu lõpetanud, ei korva tellija töövõtja kulusid ja ei võta ühelgi juhul tasumiseks töövõtja poolt esitatud arveid. Nimetatud lepingupunkti sõnastusest järeldub, et selle kohaldamiseks peavad olema täidetud järgmised tingimused: töövõtja on võimetu tööd lõpetama, töövõtja lõpetab selle tõttu lepingu ühepoolselt ennetähtaegselt; tellija on kohustatud informeerima töövõtjat lepingu lõpetamisest sellele eelneval kalendripäeval. Ringkonnakohus leiab, et lepingu p M2 kohaldamise eeldused on antud juhul täitmata ning kostja ei vabane nimetatud lepingupunkti alusel töö eest tasumise kohustuse täitmisest.
24.Ringkonnakohtus ei vaidle pooled enam lepingust järeldusliku taganemise aja üle, so et see toimus 2004.a kevadel, seega pärast lepingus (lepingu muudatus 2) kokkulepitud tähtpäeva. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole lepingu p M2 järeldusliku ülesütlemise korral kohaldatav, kuna pooled on nimetatud lepingupunktis kokku leppinud teisiti, so kostja vastava otsese tahteavalduse edastamises hagejale päev enne lepingu ühepoolset ennetähtaegset lõpetamist, mida antud juhul tehtud ei ole. Kuna eeltoodu välistab lepingu p M2 kohaldamise, ei käsitle ringkonnakohus väiteid selle kohta, kas hageja oli võimeline töid lõpetama või mitte.
25.Kuna maakohus jättis hageja võlanõude rahuldamata ekslikul eeldusel, et kostjal puudub lepingu p M2 alusel tööde eest tasumise kohustus ja kohus muid poolte poolt esitatud asjaolusid ja tõendeid ei hinnanud ega analüüsinud, leiab ringkonnakohus, et ta ei saa asja ise lahendada ja asi tuleb selle nõude osas saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Tagamaks pooltele õigust kohtuotsust vaidlustada asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas, peab esmalt oma seisukohad avaldama esimese astme kohus. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus asja lahendamiseks olulist tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamise tagamiseks juhinduma TsMS §-dest 348 ja 351. TsMS § 230 lg 2 teise lause järgi võib kohus vajadusel teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid.
26.Asja uuel läbivaatamisel tuleb kohtul teha kindlaks, kas ja kui suures ulatuses on kostja kohustatud hagejale tehtud tööde eest lepingu ja seaduse (VÕS) alusel tasuma ning kui kohus leiab, et hageja tasunõue ei kuulu rahuldamisele, tuleb lahendada ka hageja alternatiivnõue üleantud väärtuse hüvitamiseks VÕS § 189 alusel. Võlanõude lahendamisel tuleb muu hulgas anda hinnang töö vastavusele lepingutingimustele, sh hinnata hageja väiteid kostja tellitud ja hagejale esitatud ning lepingu lisaks oleva ehitusprojekti ebaõigsuse kohta, mis annab hageja arvates aluse VÕS 641 lg 3 kohaldamiseks, samuti hageja väiteid vääramatu jõu kohta VÕS § 103 tähenduses ja kostja poolt töö vastuvõtmisest keeldumise kohta. Ka tuleb anda hinnang hageja väidetele selle kohta, et lepingu ja hinnapakkumise järgi olid ujuvvahendite mobilisatsioon ning süvendustööd ja risu eemaldamine Piirisaare kanalis iseseisvad tööd, mis ei sõltu lõpule viimata töödest laevateel ning et kanalit on asutud kasutama. Kostja on eelnimetatud hageja väidete kohta esitanud oma vastuväited, millistele tuleb samuti anda hinnang.
27.Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
T. Kollom
M. Merimaa
A. Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.