Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

2-08-5959 Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 416.

HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS

18.02.2008.a. esitas Getz Eesti AS kohtule hagi M. V. vastu võlgnevuse, intresside ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on pooled 19.12.2007.a. allkirjastanud võlatunnistuse (lisa 1) selle kohta, et kostja võlgneb hagejale 34 249 (kolmkümmend neli tuhat kakssada nelikümmend üheksa) krooni 60 senti. Võlatunnistuses on pooled kokku leppinud, et kostja tagastab oma võlgnevuse hagejale hiljemalt 10.01.2008.a. Seega on võlatunnistusele alla kirjutades kostja tunnistanud oma võlga hageja ees. Vastavalt VÕS §-le 30 lg 1 on käesoleval juhul tegemist võlatunnistusega. Ka on täidetud sama paragrahvi lg 2 nõue, et selline võlatunnistus peab olema kirjalikus vormis. VÕS § 82 lg 7 kohaselt võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Sellest tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist kuna võla tasumise tähtaeg on möödunud. Kostja võlga kustutanud ei ole. Kostja kohustus on sissenõutav. VÕS § 95 lg 1 kohaselt peab võlausaldaja kohustuse täitmise vastuvõtmisel andma võlgnikule tema nõudel kohustuse täitmise kohta kirjaliku tõendi. Hageja taolist kirjalikku tõendit kostjale andnud ei ole, sest kostja ei ole kohustust täitnud. Kostja ei ole võlgnevust tasunud ka pangaülekande teel. Hageja on korduvalt võtnud ühendust kostjaga ning nõudnud võla kustutamist. Kostja ei ole ka hilisemalt (s.t. pärast võlatunnistuse allkirjastamist) võlgnevust eitanud ja on alati lubanud tasuda andes selleks võlausaldajale erinevaid tähtaegu. Võlasumma on endiselt tasumata. VÕS § 113 lg 1 alusel on rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist). Viivise määraks on pooled võlatunnistuses kokku leppinud 0,5% päevas. Sellest tulenevalt on viivituse perioodil 11.01.2008.a. kuni 15.02.2008.a. hageja arvestanud viivist 0,5 % tasumata summalt päevas. Viivituse perioodiks hagi esitamise seisuga on kokku 35 päeva. Võlasummalt viivisintress oleks seega: 34 249,60 (põhivõlg) x 0,5 (päeva viivitusintress) / 100 x 35 (viivitatud päevad) s.o. 5993,75 krooni. VÕS § 396 lg 1 lähtuvalt olid pooled kokku leppinud intressis. Vastavalt kokkuleppele pidi kostja tagastama raha hiljemalt 10.01.2008.a. ning tasuma sellelt tehingult intresse 0.5% päevas. Intresside arvestamise periood oli seega 20.12.2007.a. kuni 10.01.2008.a. Hageja on arvestanud intresse alljärgnevalt: 34 249,60 (põhivõlg) x 0,5 (päeva intress) / 100 x 21 (viivitatud päevad) s.o. 3596,25 krooni. VÕS § 76 lg 1 alusel tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama paragrahvi lg 3 järgi loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 kohaselt on kostja kohustust rikkunud, sest ta ei ole 10.01.2008.a. hagejale võlgnetavat raha kokkuleppe kohaselt tagastanud. Tulenevalt eeltoodust ning lähtudes VÕS § 30 lg 1 ja 2; § 76; § 82 lg 1 ja 7; § 95 lg 1; § 94; § 100, §113 lg 1 ja § 396 lg 1 palub hageja:

KOSTJA SEISUKOHT

2-08-5959 Kostja ei ole kohtule vastanud /t.l 10-11, 14/.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Kostjale väljastas kohus hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid 21.02.2008.a., kohustades kostjat hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagi kättesaamisest alates /t.l 10-11/. Kostjale on menetlusdokument postiasutuse poolt kätte toimetatud edasiandmiseks (elukaaslane I.S.) 07.03.2008 /t.l. 14/. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, hagimaterjale ei ole kohtule tagastatud. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja TsMS § 407 lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele. Kostja oma kohustust tähtpäevaks täitnud ei ole ning hagejal on õigus VÕS § 30 lg 1, lg 2, 82 lg 7, 95 lg 1, 76 lg 1 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmist. Samuti on hagejal õigus nõuda VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt viivist, mis on arvutatud VÕS § 113 lg 1 alusel ja intressi VÕS § 94 alusel. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 2 000 krooni ning hageja kulutused õigusabile summas 8500 krooni. Selle taotluse osas märgib kohus järgmist. TsMS § 162 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud. TsMS § 174 lg-te 1-3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse

2-08-5959 jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Posti- ja sidekulude tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et need kulud on kantud, kuid kohus võib nõuda nende tõendamist ka muul viisil. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse toimetab kohus viivitamata koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle aega vähemalt seitse päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Tähtaeg ei või olla lühem menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtajast (TsMS § 176 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte (TsMS § 177 lg 1). TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Otsuse tegemisel juhindub kohus veel TsMS §-dest 434-438.

Kristel Pedassaar kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.