I Si pärandvara (pankrotis) pankrotihaldur Kristjan Aava hagi U Ti vastu alusetu rikastumise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: I Si pärandvara (pankrotis) pankrotihaldur Kristjan Aava (Advokaadibüroo Paas & Partnerid, asukoht Tondi 51, Tallinn, e-post [email protected]) Kostja: U T (isikukood xxx, elukoht xxx), lepinguline esindaja L K (Themis Õigusbüroo OÜ, e-post xxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu I Si pärandvara (pankrotis) pankrotihaldur Kristjan Aava hagist loobumine.
2.Lõpetada tsiviilasja 2-20-3195 menetlus.
3.Jätta tsiviilasja menetluskulud U Ti kanda.
4.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks eraldi kohtumäärusega pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
Tagastada I Si pärandvara (pankrotis) pankrotihaldur Kristjan Aavale riigilõivust 600 eurot ja kanda see pankrotihaldur Kristjan Aava arvelduskontole xxx.
6.Tagastada I Si pärandvara (pankrotis) pankrotihaldur Kristjan Aavale tagatis 4910,53 eurot ja kanda see pankrotihaldur Kristjan Aava arvelduskontole xxx. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva määruse tegemisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 70 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige
esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu menetluses on I Si pärandvara (pankrotis) pankrotihaldur Kristjan Aava 27.02.2020 hagi U Ti vastu alusetu rikastumise nõudes. Hageja palub mõista kostjalt I Si pärandvara kasuks välja 98 210,54 eurot.
2.Hageja esitas 21.11.2022 kohtule avalduse hagist loobumiseks seoses kostja poolse nõude täitmisega. Hageja palub tagastada talle pool menetluses tasutud riigilõivust ja hagi tagamise taotluse esitamisel tasutud tagatise. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Käesolevas tsiviilasjas on hagi aluseks asjaolu, et kostja, olles I Si pärandvara pankrotihaldur, maksis välja OÜ-le xxx, mille kaudu pankrotihaldur U T tegutses 98 210,54 eurot. Pankrotihalduri tasu ja kulud maksis haldur välja vaatamata asjaolule, et seda kinnitav kohtumäärus ei olnud jõustunud. Hilisemate kohtulahenditega tühistati nii lõpparuande kinnitamine kui ka pankrotihalduri tasu ja kulutuste suurus. Kuna kostja ei olnud nõus kohtuväliselt tagastama ebaõigetel alustel pankrotivara hulgast välja makstud pankrotihalduri tasu ja kulutusi, pöördus hageja kohtusse. Harju Maakohtu 31.08.2021 kohtumäärusega rahuldati osaliselt kostja taotlus tasu saamiseks ja tema taotlus kulude hüvitamiseks jäeti täies ulatuses rahuldamata. Põhjendatud pankrotihalduri tasu koos sotsiaalmaksuga moodustas kokku 19 170,45 eurot. Kostja tagastas 01.11.2022 I Si pärandvara hulka tsiviilasjas 2-09-18844 kokku 82 249,73 eurot, s.o enammakstud pankrotihalduri tasu ja kohtu poolt kinnitamata jäänud menetluskulud. Eeltoodust tulenevalt on kostja hagi esemeks oleva nõude täitnud ja hageja soovib hagist loobuda.
3.Kostja palub mitte lõpetada käesolevat tsiviilasja hagist loobumisega, vaid jätta hagi läbi vaatamata või alternatiivselt jätta hagi rahuldamata. Kostja palub jätta rahuldamata ka hageja taotluse poole riigilõivu ja tagatise tagastamiseks. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Hageja teadis või pidi teadma, et kostja, kui vabastatud halduri, tasu lõpliku suuruse määramine toimub kohtu poolt pankrotimenetluses tsiviilasjas 2-09-18844. Määruses ei olnud viidet, et raha võib välja maksta ainult pärast kohtulahendi jõustumist. Kostja teostas väljamaksed õigustatult. Hageja nõue on ebaselge ja perspektiivitu ning kostja alusetut rikastumist ei ole toimunud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta TsMS
§ 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi.
vastuolus
5.Hageja soovib kostja vastu esitatud alusetu rikastumise nõudest loobuda põhjusel, et kostja tagastas enammakstud pankrotihalduri tasu ja kohtu poolt kinnitamata jäänud menetluskulud. Kohus leiab, et hagist loobumine ei kahjusta avalikku huvi ega ole vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega. Hagist loobumine tuleb vastu võtta ja tsiviilasja menetlus lõpetada.
6.Kohus märgib, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).
7.Vastuseks kostja väidetele märgib kohus, et ei nõustu käsitlusega, nagu tuleks hagi jätta läbi vaatamata või alternatiivselt jätta hagi rahuldamata. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Hagimenetluses määravad pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise (TsMS § 4 lg 2). Tulenevalt TsMS § 429 sätestatust on hagejal igal ajal õigus hagist loobuda. Kostja ei ole esile toonud loobumise vastu võtmisest keeldumise aluseks olevaid asjaolusid. Hageja õigust hagist loobuda ei välista asjaolu, et kostja hinnangul tuleks hagi jätta läbi vaatamata. Hageja pöördus kohtusse oma seadusega ettenähtud õiguste kaitseks ja kohus ei ole tuvastanud kaks aastat kestnud menetluse jooksul ühtegi hagi läbi vaatamata jätmise alust.
8.TsMS § 168 lg 4 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Viimasel juhul kannab kostja hageja menetluskulud (TsMS § 168 lg 5). Hageja loobus hagist põhjusel, et kostja tagastas enammakstud pankrotihalduri tasu ja kohtu poolt kinnitamata jäänud menetluskulud kohtuväliselt. Seega on kohus seisukohal, et kostja rahuldas hageja nõude pärast hagi esitamist ja käesoleva tsiviilasja menetluskulud tuleb jätta tervikuna TsMS § 168 lg 5 alusel kostja kanda. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2).
9.Kohus ei nõustu kostjaga, nagu tuleks menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja selgitab, et tema lahendas küsimuse tsiviilasjas 2-09-18844 tehtud kohtumääruse alusel, mitte pärast käesoleva tsiviilasja hagi esitamist. Kohtu hinnangul on viidatud selgitus paljasõnaline ja otsitud ega muuda asjaolu, et kostja on hageja nõude rahuldanud. Kohus on menetluse kestel pooltele teinud ettepaneku, et nad lahendaksid halduri tasu küsimuse pankrotimenetluses. Käesolevalt on hageja piisavalt põhistanud loobumise asjaolu. Tasu suurus on kindlaks määratud ja ülejäänud hagetava summa on kostja tagasi maksnud.
10.Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 1200 eurot. Hageja palub seoses nõudest loobumisega tagastada talle pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 600 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.
11.Kohus tagastab hagejale seoses hagist loobumisega pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 600 eurot. Riigilõiv tuleb vastavalt taotlusele kanda pankrotihaldur Kristjan Aava arvelduskontole.
12.Hageja esitas koos hagiavaldusega taotluse hagi tagamiseks ja tasus hagi tagamise tagatisena 4910,53 eurot. Hageja palub tasutud tagatise talle tagastada. TsMS § 195 lg 1 esimese lause kohaselt kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab tagatise selle määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise andja avalduse alusel. Kuna kohus hagi ei taganud, ei ole tagatise andmise vajadust käesolevas asjas üldse tekkinud ja tagatis kuulub tagastamisele.
13.Kohus ei nõustu kostjaga, et hagi tagamisel tasutud tagatis tuleks jätta hagejale tagastamata, kuna kohtu deposiit on oluline ja vajalik kostja menetluskulude hüvitamiseks. Kohus selgitab, et hageja ei ole andnud tagatist kostja menetluskulude katteks vaid üksnes hagi tagamisel tekkida võiva võimaliku kahju hüvitamiseks. Kohus ei ole käesolevas tsiviilasja hagi taganud. Seega ei ole vastaspoolel ega kolmandal isikul saanud tagamisest kahju tekkida. Eeltoodut tulenevalt puudub alus tagatise tagastamata jätmiseks. Kohtul ei ole võimalik meelevaldselt arvestada deposiiti tasutud tagatist muuks eesmärgiks, kui tagatis on tasutud.
(allkirjastatud digitaalselt) Liili Lauri kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.