Tsiviilasi nr. 2-07-17403
Kompromissi kinnitamise ja asja menetluse lõpetamise
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Aare Kaldma
Määruse tegemise aeg ja koht
05.mai 2008.a.; Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-17403
Tsiviilasi
S. K. hagi O. S. vastu ostuhinna vähendamise nõudes
Menetlustoiming
Poolte avaldus kompromissi kinnitamiseks ja taotlus asja menetluse lõpetamiseks
Menetlusosalised ja nende
Hageja : S. K. (is.kood xxxxxxxxxxx; elukoht : x)
esindajad
Kostja : O. S. (is.kood xxxxxxxxxxx; elukoht : x)
Juhindudes TsMS §150 lg.2 p.1, §428 lg.1 p.4, §§429-§433, §§463-§466, §632 lg.2 ja §661, kohus määras: Kinnitada S. K. ja O. S. vahel 05.mail 2008.a. sõlmitud kompromissileping alljärgnevate tingimustega:
Tagastada S. K. hagiavalduse esitamisel tasutud (27.04.2007.a.; 22.06.2007.a., dok.nr.340; 17.07.2007.a., dok.nr.343) riigilõivust pool summat, see on kaks tuhat kolmsada seitsekümmend viis (2 375) krooni (tasumisega S. K. arvelduskontole nr.xxxxxxxxxx, Hansapank; märkides makse selgitusena „riigilõiv, ts.asi nr.2-07-17403“ . Lõpetada menetlus tsiviilasjas kompromissilepingu kinnitamisega.
nr.2-07-17403,
seoses
Määrus saata pärast selle jõustumist riigilõivu tagastamise osas täitmiseks Eesti Kohtute Raamatupidamiskeskusele.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib 5 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu.
Menetluse käik 27.04.2007.a. on Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale laekunud S.K hagi O.S vastu, milles hageja nõuab 24.01.2007.a. sõlmitud ostu-müügilepingu (korteriomand asukohaga x; registriosa nr.xxxxxxx) alusel omandatud asja ostuhinna alandamist 89 662.30 krooni suuruses summas ning selle summa väljamõistmist kostjalt hageja kasuks /tl.4-6/. 11.12.2007.a. korraldatud eelistungil ning 25.02.2008.a. ja 05.05.2008.a. toimunud kohtuistungitel selgitas kohus pooltele vaidlusalust õigussuhet reguleerivaid materiaalõigusnorme ning kohtupraktikat samalaadsetes õigusvaidlustes, samuti nõude-vastuväite tõendamiskohustust reguleerivaid protsessiõigusnorme; tehes ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid oma väidete kinnitamiseks ning kaaluda vaidluse kokkuleppelise lahendamise võimalikkust. Poolte taotlus 05.05.2008.a. toimunud kohtuistungil avaldavad pooled, et soovivad õigusvaidlust lahendada kompromissiga. Poolte poolt avaldatud ja kohtuistungi protokolli kantud kompromissilepingu tingimuste kohaselt on pooled kokku leppinud hageja poolt nõutavas ja kostja poolt hagejale makstavas hüvitussumas (10 000 krooni) ning selle tasumise tingimustes ja tähtajas. Hageja kinnitab, et loobub hagiavalduses toodud nõudest välja mõista kostjalt ostuhinna alandamise katteks 79 662.30 krooni, s.t nõudesumma osas, mis ületab kokkuleppes fikseeritud summat. Pooled avaldavad, et kompromissilepingu realiseerumise korral ei soovi nad enda menetluskulude väljamõistmist vastaspoolelt, vaid poolte poolt kantud võimalikud menetluskulud jäävad poole enda kanda. Kohus selgitab pooltele kokkuleppe kinnitamise ja sellel alusel asja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi.
Pooled kinnitavad, et kompromissilepingu tingimused on neile arusaadavad ning vastavad nende vabale ja tegelikule tahtele. Pooled paluvad kohtul kinnitada sõlmitud kompromissileping ning lõpetada menetlus antud asjas, kinnitades ühtlasi enda teadlikkust menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Ühtlasi paluvad poolt lühendada apellatsioonitähtaega 5 päevani, arvates kohtulahendi avalikult teatavakstegemisest. Hageja palub kokkuleppe kinnitamise ja asja menetluse lõpetamise korral tagastada talle hagi esitamisel tasutud riigilõivust (4 750) pool summat, s.o. 2 375 krooni.
Kohtu lahendi põhjendused Kohus, analüüsinud toimiku materjale menetluse senise käigu ja poolte poolt avaldatu osas ning põhjalikult tutvunud kokkuleppe sisuga, leiab, et poolte taotlused kuuluvad rahuldamisele. Kokkuleppe kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine Asja menetluses on pooled möönnud vastaspoole seisukohtade osalise põhjendatuse võimalikkust. Kohus on eel- ja kohtuistungitel selgitanud vaidlusalust õigussuhet regulaarivad materiaalõigusnorme ning vastavat kohtupraktikat samaliigilistes vaidlustes, samuti nõude-vastuväite tõendamiskohustust reguleerivaid protsessiõigusnorme; tehes ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid oma väidete kinnitamiseks ning kaaluda vaidluse kokkuleppelise lahendamise võimalikkust. Pooled on kohtuistungil kohtule avaldanud, et soovivad vaidlust lahendada kokkuleppe teel ning kanda kompromissilepingu tingimused kohtuistungi protokolli. Siit johtuvalt on kohtul piisav alust eeldada, et õigusrahu ja –kindluse huvides ning menetluskulude säästmise eesmärgil on pooled pidanud otstarbekaks ja mõistlikuks vaidluse lahendamist kokkuleppe (kompromissi) sõlmimise teel. Pooled on kohtule kinnitanud, et kokkuleppe tingimused vastavad nende vabale ja tegelikule tahtele. Kompromissilepingu tingimused on kooskõlas kehtiva seadusandlusega ega kahjusta osapoolte huve ja õigusi ning ei riiva avaliku huvi kaitse põhimõtteid. Kompromissilepingu kinnitamist välistavaid asjaolusid (TsMS §430 lg.3) kohtule teadaolevalt ei esine. Seega kuulub poolte vahel sõlmitud kompromissileping kinnitamisele. Tagamaks kohtulahendi selgus ja täidetavus, peab kohus otstarbekaks lahendi resolutsioonis mõnevõrra korrigeerida kokkuleppe tingimuste formuleeringut, muutmata seejuures kokkuleppe sisulisi tingimusi. “Tsiviilkohtumenetluse seadustiku” (TsMS) (RT 49/05-395) §428 lg.1 p.4 sätestab, et kohus lõpetab asja menetluse otsust tegemata, kui pooled sõlmisid kompromissi ja kohus kinnitab selle. Kohus on kohtuistungil selgitanud kompromissi kinnitamise ja sel alusel asja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi. Siit johtuvalt on tagatud poolte protsessuaalsete õiguste ja huvide igakülgne kaitse ning ei esine asja menetluse lõpetamist takistavaid asjaolusid. Seega tuleb menetlus antud asja lõpetada. Menetluskulud TsMS §173 sätestab, et asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §150 lg.2 p.1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu kogusummas 4 750 krooni /tl.3,27,31/, taotledes kompromissi kinnitamise ja asja menetluse lõpetamise korral 1⁄2 riigilõivu tagastamist. Seega tuleb hagejale tagastada pool tasutud riigilõivust s.o. 2 375 krooni.
Edasikaebe tähtaeg TsMS §632 lg.2 annab pooltele õiguse taotleda apellatsioonitähtaja lühendamist või pikendamist. Kompromissi sõlmimisel on pooled kohtule avaldanud, et soovivad lühendada apellatsioonitähtaega 5 päevani. Seega määrab kohus kohtulahendi peale esitatava kaebe tähtajaks 5 päeva arvates lahendi avalikult teatavaks tegemisest (05.05.2008.a.).
A.Kaldma kohtunik 05.05.2008.a.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.