2-07-20887/7 - Pankrotiõigus - Muud pankrotiasjad - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

2-07-20887 Võlgnikul on raha summas 227 krooni; vara koosneb nõuetest nominaalväärtusega 231 682 krooni, millest maksuvõla ettemaksu summas 51 682 krooni laekumine on tõenäoliselt tagatud ja kassaraha summas 180 000 krooni, mis on juhatuse liikme Valev Visnapuu valduses, laekumine sõltub Valev Visnapuu maksevõimelisusest. Võlgniku andmetel on ta teinud investeeringuid 600 000 krooni ulatuses, kuid ajutise pankrotihalduri jaoks ei ole üheselt selge, kas võlgnikul on nõudeõigus OÜ xxx vastu summas 600 000 krooni või õigus nõuda osalust selles äriühingus nominaalväärtusega 60 000 krooni, kui tegemist on laenu tagastamise nõudega, siis muutub see sissenõutavaks alates 01.05.2008 ja sel juhul sõltub nõude väärtus OÜ xxx maksevõimelisusest, kui tegemist on osalusega, sõltub selle väärtus sellest, kas ja kui edukas on OÜ xxx tegevus olnud (dividendi teenimine, osaluse turuväärtus). Võlgniku andmetel kuulub talle tööriistu ja ehitusmaterjale 78 206 krooni väärtuses, kuid ajutise pankrotihalduri hinnangule ei ole materiaalse vara väärtust võimalik hinnata enne, kui on teada, millised konkreetsed esemed võlgnikule kuuluvad ja milline on nende seisukord. Maksu- ja Tolliameti vastusest ajutise halduri järelpärimisele nähtub, et seisuga 28.12.2007 OÜ-l xxx maksuvõlgnevus puudub. Kontokaartidest nähtuvalt see võlg siiski eksisteeris – summas 12 krooni. Tõenäoliselt pidas Maksu- ja Tolliamet võlga eitades silmas seda, et maksuvõla ettemaks katab maksuvõlga. Ajutise halduri poole on pöördunud OÜ xxx väidetavad töötajad järgmiste nõuetega: xxx, töötasunõue 55 905.63 krooni ja xxx, töötasunõue 51 018 krooni. Seega töötajate väitel on nende nõue võlgniku vastu 106 923.63 krooni. Töötajate väitel töötasid nad OÜ-s xxx 01.11.2005–31.03.2007 ja tööandja jäi võlgu 2006 veebruar–juuni (ühe töötaja puhul ka juuli), oktoobri ja detsembri palga ning 2007. aastal jaanuari–märtsi palga. Võlgniku vastusest ajutise halduri järelpärimisele need võlgniku kohustused ei nähtu. Kuna võlgnik ei ole esitanud ajutisele haldurile dokumentatsiooni, ei saa ajutine haldur töötasunõuete põhjendatust kontrollida. Pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja – OÜ xxx – väitel on tema nõue võlgniku vastu 304 041 krooni, sellest põhivõla nõue 176 292 krooni ja viivise nõue 124 749 krooni. Võlgnik on teatanud, et tunnustab OÜ xxx nõuet põhivõla osas. Hoolimata vastavasisulistest lubadustest pole võlgnik esitanud oma vastuväiteid osas, mida ta OÜ xxx puhul ei tunnusta. Kuna võlgnik ei ole esitanud ajutisele pankrotihaldurile tutvumiseks oma dokumente, ei ole ajutisele haldurile teada, mis põhjusel võlgnik osa võlausaldaja nõuet ei tunnusta. Pankrotiavaldusele lisatud akti kohaselt on võlgnik tööd vastu võtnud. Nagu võlausaldaja õigesti märgib, oli töövõtjal lepingu kohaselt õigus nõuda ka viivist. Väljaande Ametlikud Teadaanded kohaselt on Harju Maakohtu registriosakond määranud trahvi 3 500 krooni OÜ xxx 2006. majandusaasta aruande tähtajaks mitteesitamise eest. Teadaandest ei saa üheselt aru, keda on trahvitud, kuid sellest võib järeldada, et trahviti OÜ-d xxx. Võlgniku ei ole teatanud, et tal oleks kohustus Eesti Vabariigi ees. Sampo Panga teatel on tal võlgniku vastu nõue summas 44.22 krooni. Võlgniku ei ole teatanud, et tal oleks kohustus AS Sampo Pank ees. Kokku on võlgnikul võlausaldajate ja avalike teabekandjate andmetel on võlgnikul kohustusi summas 414 520.85 krooni, millest võlgnik tunnistab võlgu summas 176 292 krooni. Ajutine pankrotihaldur on kõhkleval seisukoha töötajate nõue põhjendatuse osas. On ebaloogiline, et töötaja jätkab tööandja juures töö tegemist, kui tema palk on mitmeid kuid täielikult välja maksmata; enamgi veel, asub pärast töölepingu lõpetamist sellesama tööandjaga seotud teise äriühingusse tööle. Ehkki võlgniku vara ületab nominaalväärtuses võlgniku võlgu, on haldur seisukohal, et võlgnik ei suuda rahuldada oma võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust seisukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Nõuded, mida võlgnik tunnustab, tekkisid juba 2006. aasta lõpus. Võlgnik on kogu senise pankrotimenetluse kestel näidanud, et ei soovi enda pankrotti. Sellest hoolimata jäi pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja väitel kompromiss saavutamata põhjusel, et võlgnik ei

2-07-20887 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 231 lg 2 sätestab, et poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Abieluasjas ja põlvnemisasjas hindab kohus omaksvõttu koos muude tõenditega. TsMS § 231 lg 3 sätestab, et omaksvõtu võib tagasi võtta üksnes teise poole nõusolekul või juhul, kui tagasivõttev pool tõendab, et väide asjaolu olemasolu või puudumise kohta, mis omaks võeti, ei vasta tõele ja omaksvõtt oli tingitud ebaõigest ettekujutusest asjaolust. Sel juhul ei loeta asjaolu omaksvõetud. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste esindajate seletused ja ajutise pankrotihalduri aruande ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Võlausaldaja pankrotiavalduse kohaselt on poolte vahel 06.12.2006 sõlmitud ehituse alltöövõtuleping, mille alusel võlausaldaja teostas kõik lepingus ettenähtud tööd. Tööd on võlgniku poolt vastu võetud 16.12.2006 aktiga, kuid võlausaldaja 15.12.2006 arvet nr 181201 võlgnik arvel näidatud tähtajaks ega pankrotiavalduse kohtusse esitamise ajaks ei tasunud. Võlgnik võlgneb võlausaldajale põhivõla summas 176 292 krooni ja viivised summas 124 749 krooni. Poolte vahel sõlmitud ehituse alltöövõtu lepingu p 8.2. on pooled kokku leppinud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel on viivise määr 0,5 % päevas iga viivitatud päeva eest. Seisuga 31.05.2007 on võlgnik viivitanud kohustuse täitmisega 167 päeva, mistõttu viivitusintressi suuruseks on 124 749 krooni. Võlausaldaja hinnangul on pankrotiavalduse esitamise seisuga 31.05.2007 võlgniku võlgnevus 301 041 krooni. 13.04.2007 pankrotihoiatusele võlgnik ei reageerinud. Võlgniku seaduslik esindaja võttis 11.12.2007 eelistungil võlausaldaja nõude nii põhivõla kui viiviste osas summas 301 401 krooni omaks (tl 78), 16.04.2008 toimunud kohtuistungil võttis võlgniku seaduslik esindaja varem antud omaksvõtu viiviste osas tagasi, põhjendamata omaksvõtu tagasi võtmist. Võlausaldaja seaduslik esindaja avaldas 16.04.2008, et ei ole nõus, et võlgnik varem antud omaksvõtu tagasi võtab. Tulenevalt TsMS § 231 lg 3 võib omaksvõtu tagasi võtta üksnes teise poole nõusolekul või juhul, kui tagasivõttev pool tõendab, et väide asjaolu olemasolu või puudumise kohta, mis omaks võeti, ei vasta tõele ja omaksvõtt oli tingitud ebaõigest ettekujutusest asjaolust. Sel juhul ei loeta asjaolu omaksvõetud. Tulenevalt PankrS § 3 lg 3 peab pankrotiasja menetlev kohus omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise. Kohus leiab, et kuna poolte vahel sõlmitud ehituse alltöövõtu lepingu (tl 3-5), punktis 8.2. on pooled kokku leppinud viivise määras 0,5 % kogumaksumuse summast päevas ja 16.12.2006 on võlgnik võlausaldaja tehtud tööd vastu võtnud (tl 6) ning võlgnik ei vaidlusta, et on jätnud võlausaldaja poolt tehtud tööde eest tasumata 167 päeva (tl 78), siis on võlausaldaja esitanud põhjendatult viivise nõude ja kuna võlgnik ei ole põhjendanud viivise omaksvõtu tagasivõtmist ning puuduvad TsMS § 231 lg 3 toodud alused omaksvõtu tagasivõtmiseks, siis on võlgnik viivise nõude omaks võtnud. Järelikult on võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks olev nõue summas 301 041 krooni selge. Võlgniku maksejõuetust on võlausaldaja põhistanud PankrS § 10 lg 2 p 1 toodud asjaoluga. Võlausaldaja on 13.04.2007 esitanud võlgnikule pankrotihoiatuse (tl 9), milles on hoiatanud võlgnikku kavatsusest esitada pankrotiavaldus ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Võlausaldaja on pankrotihaoiatuse võlgnikule ja võlgniku seaduslikule esindajale posti teel tähitud kirjaga kätte toimetanud. Võlgniku seaduslik esindaja ei ole pankrotihoiatuse kättesaamist vaidlustanud.

2-07-20887 Võlgniku seaduslik esindaja on selgitanud 16.04.2008 toimunud kohtuistungil, et võlgniku majandustegevus on lõppenud 2006.a, võlgnik on maksejõuetu ja tal puudub vara. Samuti selgitas võlgniku seaduslik esindaja, et võlgniku investeeringu summas 600 000 krooni tegelik väärtus on kümme korda väiksem. Võlgniku lepinguline esindaja on selgitanud kohtuistungil, et võlgnik on maksejõuetu alates 23.12.2006. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik alaliselt maksejõuetu, kuna võlgnik ei suuda rahuldada oma võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust seisukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – ajutise pankrotihalduri aruanne; võlgniku omaksvõtt; registriväljavõtted; krediidiasutuste vastused järelepärimistele – on kindlaks tehtud, et võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud ja see ei ole ajutise iseloomuga. Võlgniku majandustegevus on lõppenud 2006. a, töölepingud töötajatega lõpetatud. Nõuded, mida võlgnik tunnustab, tekkisid juba 2006. aasta lõpus ja võlgnik on omaks võtnud, et võlgniku maksejõuetus kujunes välja juba 23.12.2006. Võlgnik ei ole äriregistrile, ajutisele pankrotihaldurile ja kohtule esitanud 2006. ega 2007. majandusaasta aruandeid. Võlgniku väitel pole neid koostatud. Võlgnik on Maksu- ja Tolliametile esitatud deklaratsioonides näidanud, et viimased väljamaksed töötajatele toimusid 2007. a mais. Võlgniku raamatupidamise andmetel on võlgnikul kassas 180 000 krooni, kuid sellele vaatamata ei ole võlgnik täitnud võlausaldaja nõuet. Võlgniku lepinguline esindaja on kohtuistungil selgitanud, et kassaraha on võlgniku seadusliku esindaja käes, kuid selle tagastamisega läheb aega. Samuti on võlgnik selgitanud, et investeeringu summas 600 000 krooni tegelik väärtus on kümme korda väiksem ja kui käsitleda nimetatud summat laenuna, siis ei ole OÜ xxx suuteline tähtajaks tagastama saadud laenu summas 600 000 krooni. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgniku vara koosneb rahast summas 227 krooni ja nõuetest nominaalväärtusega 231 682 krooni (maksuvõla ettemaksu summas 51 682 krooni ja kassaraha summas 180 000 krooni, mis on juhatuse liikme Valev Visnapuu valduses) investeeringutest summas 60 000 krooni ning tööriistadest ja ehitusmaterjalidest, mille väärtust ei ole võimalik hinnata enne, kui on teada, millised konkreetsed esemed võlgnikule kuuluvad ja milline on nende seisukord. Seega on võlgniku vara väärtuseks 291 909 krooni. Kohustusi on võlgnikul võlausaldajate ja avalike teabekandjate andmetel kokku 414 520.85 krooni. Järelikult ületavad võlgniku kohustused võlgniku vara. Ajutine pankrotihaldur ei pea võlgniku tervendamist võimalikuks, kuna võlgniku tegevus on lõppenud ja sisulist majandustegevust pole peaaegu aasta jooksul toimunud. Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri põhjendustega. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku vara – maksude ettemaksu tagasinõude õigus – katab pankrotimenetluse kulud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku püsiv maksejõuetus on tuvastatud ja võlgnikul on vara pankrotimenetluse kulude katteks, siis tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Ajutine pankrotihaldur on avaldanud, et juhul kui võlgnik ei anna üle tema valduses olevat kassaraha, on ajutise pankrotihalduri hinnangul tegemist kuriteo tunnustega teoga (KarS § 201 – omastamine). Samuti ei ole võlgnik ajutisele pankrotihaldurile esitanud nõutud andmeid vara kohta, ka siin võib olla tegemist kuriteo tunnustega teoga (KarS § 385). Ajutine haldur peab vajalikuks pöörduda õiguskaitseorganite poole juhul, kui pankroti võimaliku väljakuulutamise ei anna võlgniku dokumente ja senises pankrotimenetluses deklareeritud vara viivitamatult pankrotihaldurile üle. Kuna eelnimetatud asjaoludest võib ilmneda, et võlgnik on pannud toime kuriteo tunnustega teo, siis teeb kohus pankrotihaldurile ülesandeks eeltoodud asjaolud välja selgitada edaspidise pankrotimenetluse käigus, samuti selgitada