2-08-2042/14 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

Suurim võlausaldaja on Soomest, võlad on pikajaliselt. Võttis liisinguga autod, kuid liiga hilja. Ei mäleta, kas mais 2007 deklaratsiooni koostamise ajal raamatupidaja veel oli. Maksusid puudutavatele küsimustele vastata ei oska. Ei ole kindel, kas 2006 a majandusaasta aruanne on esitatud. Liisingusse võetud autosid kasutasid partnerid. Ei oska vastata, kes oli see parnter, kui ta on äriühingus üksinda juhatuses ja on ka ainuosanik. Juhatuse liikme seletuse kohaselt ei olnud tal vajadust ÄS-ga kooskõlas tegutseda, sest tema juhitavad äriühingud olid nagunii mittetoimivad ja olid asutatud vastastikuste tehingute tegemiseks. Ajutise halduri 07.04.2008 seisuga esitatud aruande kohaselt on kogu võlgniku tegevusperioodi jooksul M E olnud ainus juhatuse liige ja ainuosanik. Võlgniku nimele kinnisasju registreeritud ei ole, ARKi- andmetel sõidukeid ega väikelaevu registreeritud ei ole, ka kasutajaks ei ole ta märgitud ühelegi autole, samas on 2005.a majandusaasta aruandes võlgnik kajastanud, et on sõlminud 4 erinevat liisinglepingut. Ehitisi- rajatisi vallasasjadena võlgnikule ei kuulu. Muu vallasvara kohta andmed puuduvad. 2005-2006 majandusaasta aruandes esitatud andmete põhjal ei ole OLIKOR debitoorne võlgnevus kahe aasta lõikes vähenenud, võlgnik on küll hinnanud nimetatud võlgnevust reaalselt laekuvaks, kahjuks puuduvad selles osa aga kahe viimase aasta andmed. Kassajäägi kohta andmed puuduvad. 31.12.2005 seisuga oli võlgniku andmetel kassajääk 244 043 krooni. Pangakontod on kas suletud, negatiivsed või ei ole seal toimunud liikumisi alates 01.01.2007 ja käesoleval hetkel kontodel vahendid puuduvad. Arvestades maksuhalduri poolt esitatud andmeid, võib teha järelduse, et aktiivse majandustegevuse on võlgnik lõpetanud 2007.a. alguses. Kuni 2007.a. lõpuni on võlgnik kandnud kuludesse mingeid väiksemaid arveid, millelt on deklareerinud enammakstud käibemaksu. Kohustustena on teada maksuvõlg 13.03.2008 seisuga summas 192 290 krooni, millest 138 692 krooni on põhivõlg. Kohtutäituri menetluses on Investment House OÜ nõue võlgniku vastu summas 31 630 krooni. Andmed lõpetamata töölepingute ja töövõtjatele olevate nõuete osas puuduvad. Kohustusi on seega tuvastatud summas 223 920 krooni. Kuivõrd võlgnikul puuduvad rahalised vahendid ja võlgnik ei ole ise midagi ette võtnud aasta jooksul, et oma kohustusi tasuda, siis võib eeldada, et tal puuduvad ka muud varad (või on need mitterealiseeritavad) võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Võlgniku poolt äriregistrile esitatud 2004/2005 majandusaasta aruannete põhjal võib kindlasti väita, et omakapital oli negatiivne juba 2004.a. lõpul summas 85 587 krooni ja suurenes järgmise aasta lõpuks summani 796 631 krooni. 2006.a. aruanne on esitatud seaduses tähtajast ligi kuus kuud hiljem. Lähtudes negatiivsest omakapitalist oli võlgniku juhatuse liikmel/ainuosanikul ÄS § 171 lg.2 p.1 kohaselt kohustus kokku kutsuda osanike koosolek, sest osaühingul oli netovara järel vähem kui pool osakapitalist. Kuivõrd juhatus ja osanik tegutses ühes M E isikus, siis pidi viimane olukorraga väga hästi kursis olema. Kui ärüingu osakapital on muutunud negatiivseks ja osanik pole teinud midagi selle seadusega vastavusse viimiseks, siis on ÄS § 180 lg. 5-1 kohaslet juhatusel kohustus viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitada kohtule pankrotiavaldus. Alates 15.03.2007 kehtima hakanud KarS § 385-1 näeb ette nimetatud kohustuse täitmata jätmise eest kriminaalvastutuse. Antud juhul oleks võlgik haldurile teadaolevate andmete põhjal pidanud esitama pankrotiavalduse juba 2006.a. lõpul, kui ta pidi teada saama oma negatiivsest omakapitalist 2005.a. seisuga. Tegemist ei ole suure äriühinguga, mis eeldaks suurt tööd aasta bilansi kokkupanemisel ja kuna tegemist oli osaniku ja juhatuse liikmega ühes isikus, siis pidi tal olema osaühingu majanduslikust seisust täpne ülevaade ja teada selle majanduslik olukord.

28.04.2008 esitatud täpsustatud aruande kohaselt võlgniku esindaja täitis kohtu korralduse majandustegevusega seotud dokumentide esitamiseks ning esitas ajutisele haldurile 2005.aasta lepingud, pearaamatu väljavõtte perioodil 01.01.2007 – 29.02.2008, bilansid seisuga 31.12.2003, 31.12.2004, 31.12.2005, 31.12.2006, 31.12.2007 ja 28.02.2008, kassa väljatrüki perioodil 01.01.06 – 29.02.08. Äriühing on tegevust alustanud 2003.aastal. Nimetatud aastal oli ettevõtte müügitulu 20 139 274 krooni. 2004.aastal langes käive juba peaaegu 7 korda, moodustades ainult 2 945 435 krooni. 2004.aasta kahjum majandustegevusest oli 397 249 krooni ning aasta lõpuks oli äriühingu omakapital muutunud negatiivseks (-85 587 krooni). 2004.a. on võlgnik kajastanud juba debitoorset võlgnevust summas 4 469 334 krooni ja samas ulatuses on ka võlgnevus hankijatele (4 587 164 krooni). Suurim nõue võlgnikul oli äriühingu OLIKOR vastu summas 4 407 104 krooni. Maksuvõlgnevus sisuliselt puudus. 2005.a. lõpuga koostatud bilansi kohaselt oli võlgnikul kassas 244 042 krooni, samas oli pangakonto negatiivne – 2 884,06 krooni. 2005.a. soetas võlgnik liisinglepingute alusel haagise KRONE SDP 27 (soetatud 17.06.2005), veoauto Mercedes-Benz 1838 LS (soetatud 02.06.2005) ja sõiduauto Jeep Grand Cherokee Ltd 2,7 (soetatud 17.05.2005). 2004.aastal oli võlgnikul juba soetatud sõiduauto Mercedes Benz S320. Kohtuistungil selgitas võlgnik, et see oli partnerite kasutuses. Samuti on tähelepanuvääriv asjaolu, et kuigi võlgnikul oli piisavalt suur kassajääk, siis on võlgnik võtnud väikest lühiajalist laenu OÜ-lt Lääne-Virumaa Investeerimisgrupp: 04.03.2005 summas 50 000 krooni (tasutud 22.05.2005) ja 25.05.2005 summas 80 000 krooni (tasutud 10.05.2006). 2004 ja 2005.a. pearaamatu väljavõtte põhjal võib öelda, et metsamaterjali müügist tulenevalt võlgnikule kliendid võlgu ei jäänud. Võlgnevused on tekkinud sinirebasenahkade müügist Mand K LTD-le (võla jääk 2005.a. lõpul 191 845 krooni). Samuti on väga pikk olnud teenuse eest tasumise periood (OÜ Elliks Furs esitas arved aprillis 2005 ning tellija tasus 2005.a. augustis, oktoobris, novembris ja detsembris). Evison Grupp OÜ, kellelt olid liisitud eelpoolnimetatud sõidukid esitas 28.11.2005 võlgnikule kirjaliku teatise, millega teatas võlgnevusest liisingmaksete tasumisel ning teatas lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest alates 09.12.2005.a. 2005.a. langes äriühingu käive võrreldes 2004.aastaga veel 1,6 milj. krooni võrra, moodustades aasta lõikes 1 347 024 krooni. 2005.a. on võetud juure lühiajalist laenu summas 1 204 236 krooni. Kahjum majandustegevusest oli 2005.a. lõpul 711 044 krooni. Omakapital 2005.a. lõpul oli miinuses juba 796 631 krooni. 2006.a. bilansi kohaselt on debitoorne võlgnevus jäänud võrreldes 2004. ja 2005.aastaga endisesse suurusjärku - 4 610 455 krooni (vähenemine 2005.a. võrreldes 16 000 krooni). Võlgnevus hankijatele on kasvanud kuni 5 266 267 kroonini (suurenemine võrreldes 2005.aastaga ca 600 000 krooni). Lisandunud on lühiajaline laen summas 393 602 krooni. Endiselt on negatiivne pangasaldo, mis on suurenenud 1 600 krooni võrra. Negatiivne omakapital juba summas –944 695 krooni. 2007.aastal võlgniku majanduslik seis paranenud ei ole. Debitoorne võlgnevus on kasvanud, moodustades 5 265 880 krooni. Hankijatele on võlgnevus suurenenud 200 000 krooni võrra.

06.veebruaril 2007.a. on Viru Maakohtu otsusega rahuldati OÜ Investment House hagi OÜ Elliks Furs ja käendajate vastu ning mõisteti neilt välja 454 800 krooni. OÜ-lt Elliks Furs mõisteti välja summaliselt 450 krooni ning jäeti tema kanda kõik kohtukulud summas 31 180 krooni. Võlgnikult sissenõutud summa 31 630 krooni on täitmisel Rakvere kohtutäituri Raigo Pärs’I büroos. Võlgniku aktiivne majandustegevus on soikunud juba 2006.aastal. 2005.aastaga ei suudetud olukorda parandada. 2006. ja 2007.aasta jooksul ei ole võlgnik oluliselt kohustusi juurde tekitanud. 2007.a. ja 2008.a. jaanuaris-veebruaris on võlgnik tasunud olemasolevast kassajäägist EMT ja AS Elion esindus arveid. Samuti on 2007.a. lõpetatud arvuti liisingmaksete tasumine OÜ-le Do Ut Des. Leping arvuti ostuks järelmaksuga sõlmiti juba 11.11.2005.a. summas 15 140 krooni, maksetähtajaga 2 aastat (tasumistähtaeg 20.11.2007). Lähtudes eeltoodust, leiab ajutine haldur, et võlgniku juhatus on jätnud täitmata Äriseadustiku § 171 lõikest 2 tuleneva kohustuse kokku kutsuda osanike koosolek juhul, kui osaühingu netovara on järel vähem kui pool osakapitalist. OÜ Elliks Furs osakapital asutamisel oli 40 000 krooni. ainuosanik on juhatuse liikmena tegutsev M E . Seega, kui äriühingu omakapital antud juhul oleks olnud väiksem kui 20 000 krooni, siis oleks olnud juba juhatusel kohustus esitada pankrotiavaldus või osanikul kohustus viia omakapital kooskõlla seaduses sätestatuga. Eelneva analüüsi põhjal oli võlgniku omakapital miinuses juba 2004.a. lõpul ning see suurenes aasta aastalt kuni pankrotiavalduse esitamiseni võlausaldaja poolt. Äriseadustiku § 180 lg 51 kohaselt peab juhatus esitama viivitamatult kohtule osaühingu pankrotiavalduse, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Lõplik maksejõuetus kujunes välja 2005.a. lõpuks. Kuid veel kahe aasta jooksul ei ole juhatuse täitnud temale seadusest tulenevat kohustust. Võlgniku poolt esitaud bilanssides on pidevalt suurima varana kirjeldatud debitoorset võlgnevust üle 4 milj. krooni. Kuigi seaduses puudub norm, millal tuleb debitoorne võlgnevus kanda bilansis ebatõenäoliselt laekuvaks, peaks see olema kajastatud äriühingu raamatupidamise eeskirjades. Hea tava kohaselt oleks mõistlik kui debitoorne võlgnevus, mille sissenõudmise tähtaeg ületab 0,5 aastat ja selle sissenõudmisega on tegeldud, tuleks kanda ebatõenäoliselt laekuvaks, et esitatud bilanssi saaks pidada tõeseks. Antud juhul ei saa võlgniku esitatud bilansikirjeid pidada reaalseteks. PankrS § 28 lg 2 teine lause sätestab, et raskeks juhtimisveaks loetakse juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Riigikohtu kolleegium on seisukohal, et ...”ÄS § 171 lõikes 2 ja § 180 lõikes 51 sätestatud kohustuse tahtlikku või raske hooletuse tõttu rikkumist tuleb käsitada raske juhtimisveana.

Sellise järelduse tegemisel arvestab kolleegium seda, et nende kohustuste täitmata jätmise eest on seadusandja näinud ka kriminaalvastutuse” (RK tsiviilasi nr 3-2-1-137-04, 07.12.2004). Ajutine haldur on seisukohal, et OÜ Elliks Furs juhtorgani tegevuses (juhatus M E isikus) on oma kohustusi rikkunud raske hooletuse tõttu. Eelmisel kohtuistungil selgitas M.E , et kuulub mitmete äriühingute juhtorganitesse, mistõttu ei saa eeldada, et isikul puuduvad vastavad teadmised osaühingu juhtimisest ja talle pole teada juhtorganitele pandud seadusjärgsed kohustused. Ajutises menetluses esitatud ja kogutud materjalide põhjal on ajutine haldur seisukohal, et OÜ Elliks Furs on maksejõuetu ning see pole ajutise iseloomuga. Samuti on tuvastatud, et võlgnikul puudub vara ja rahalised vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Bilansis kajastuvat suure väärtusega debitoorset võlgnevust peab ajutine haldur mittelaekuvaks, sest võlgnevus pärineb juba 2004.aastast ning juba sissenõude esitamine on problemaatiline, seoses aegumistähtaegade saabumisega. Kuna enamus võlgu pärineb Eestist väljaspool asuvatelt ettevõtetelt, siis on sissenõudmine seotud ka suurte kuludega. Seega, on ajutise halduri arvates võimatu ka võla sissenõudmise teel pankrotivara suurendada. Ajutise halduri seisukohta kinnitab ka asjaolu, et juba 2006.aastal kui hagi laenukohustuse tasumiseks esitas Investment House OÜ, nõuti kohustuse täitmist füüsilistest isikutest käendajatelt, mitte laenu saanud juriidiliselt isikult (OÜ Elliks Furs), sest võlgnikust juriidilise isiku majanduslik seis ei andnud lootust saada nõude rahuldamist ka pärast vastavasisulist kohtuotsust. Ajutine haldur on seisukohal, et juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi pankrotiavalduse mittetähtaegsel esitamisel ning on kohustuse jätnud täitmata tahtlikult või raske hooletuse tõttu. M.E oleks pidanud esitama õigeaegselt pankrotiavalduse, sest pankrotiseis pidi olema sisuliselt talle teada juba 2005.aastal (kuigi 2004.a. majandusaasta aruande esitamise tähtaeg on 30.juuni 2005). Ühingus pidi olema käibevahendite pidev nappus, sest võeti laenud 2005.a. I poolel OÜ-lt Investment House OÜ - 300 000 krooni ja OÜ-lt Lääne-Virumaa Investeerimisgrupp - 130 000 krooni. Kui oleks õigel ajal hinnanud debitoorse võlgnevuse lootusetust, siis oleks bilanss veelgi hullem välja näinud; Kui oleks juba 2005 esitanud pankrotiavalduse, oleks ilmselt olnud võimalik midagi ka sisse nõuda. Kui oleks esitanud pankrotiavalduse, siis poleks ta saanud teha endale ja E.T palga väljamakset 2007.a. algul, mille tulemusel on käesolevaks hetkeks suurenenud maksuvõlg. Kui oleks õigel ajal esitanud avalduse, siis maksuvõlg sisuliselt puuduks, sest makse deklareeriti minimaalselt ja bilansis kajastusid jooksvad võlad; Kuna M.E on pikka aega tegutsenud äris, siis ei saa olla talle teadmata juhatuse liikme kohustused ja oskus hinnata äriühingu majanduslikku seisu ka jooksvalt (ilma aasta lõpubilanssi ootamata ja koostamata). PankrS § 28 lg 1 kohaselt peab kohus juhul, kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatama sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Õiguslik põhjendus

PankrS § 29 lg.1 kohaselt kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Kohus leiab, et ajutise halduri ettekande kohaselt, seda üle kordamata, on raugemise taotlus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tagasivõitmise aluseid ei esine juba üksnes seetõttu, et viimased tehingud, mis üldse ehk tehti, on tänaseks seda võrd ammused, et nende alusel nõuete esitamine on välistatud aegumise tõttu ja seda saanuks vältida, kui võlgnik oleks seadusenõudeid täites esitanud ise õigeaegselt pankrotiavalduse. Miks ja kuidas sai üldse tegutseda sisuliselt varatu äriühing, on arusaamatu, kuid selline on faktiline olukord, mis toob kaasa selle, et pankrotimenetlust ei ole võimalik vahendite puudumise tõttu läbi viia. Võlausaldajal ja võlgnikul puuduvad vastuväited menetluse raugemise osas. Dokumentide hoidjaks tuleb määrata juhatuse liige M E . Ajutise halduri tasu ja kulud hüvitab juhatuse liige kohtu deposiitkonto vahendusel. Eraldi tuleb hinnata ja analüüsida ajutise halduri seisukohta, kas juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi pankrotiavalduse mittetähtaegsel esitamisel ning on kohustuse jätnud täitmata tahtlikult või raske hooletuse tõttu. TsÜS § 35 kohaselt peavad jurdiilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustui täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega. TsÜS § 36 sätestab pankrotiavalduse esitamise kohustuse, kui on ilmne, et juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu. Raske juhtimisvea olemasoluks peab süü esinema kas tahtluse või raske hooletuse vormis. VÕS § 104 lg.5 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. Raske juhtimisvea korral on juhtorgani liige oma kohustust rikkunud ning rikkumine on toimunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Riigikohtu 07.12.2004 määruses nr. 3-2-1-137-04 leiti, et netovara vähenemine alla seaduses ettenähtud alampiiri ja sellele järgnevalt pankrotiavalduse esitamisega viivitamine võib olla käsitletav raske juhtmisveana. Kui võlgniku juhatuse liige on rikkunud ÄS § 171 lg.2 või § 180 lg.5-1 sätestatud kohustust, siis peab kohus hindama rikkumiste seost võlgniku maksejõuetuse tekkimisega. PankrS § 28 lg.1 tõlgendamise kohaselt peaks kohus juhtimisvea ära märkima vaid juhul, kui see tõesti põhjustas maksejõuetuse, kuid õiguskirjanduses ei ole sellist tõlgendust ka päris õigeks peetud ja on leitud, et kohtu argumentatsioon peaks siiski kajastama juhtimisvea olemasolu ka juhul, kui see ei ole otseselt maksejõuetuse põhjuseks olnud. Kohus leiab, et kui osaühingu juhatuse liige ei esita kahe aasta jooksul alates maksejõuetuse tekkimisest kohtule pankrotiavaldust ega kutsu kokku osanike koosolekut, siis on tegemist juhatuse liikme kohustuse olulise rikkumisega, mille süü vorm on vähemalt raske hooletus. ÄS § 180 lg.5-1 kehtib alates 01.01.2006, kuid juba alates juulist 2001 kehtis põhimõtteliselt samasisuline norm ÄS § 171 lg.2 p.1 ja 176 tolleaegsetes redaktsioonides. Kui võlgniku majandustegevus on mitmed aastad järjest toonud kahjumit ja on seiskunud küllalt kaua enne pankrotimenetluse algust, siis ei saa eitada, et juhatuse liige on rikkunud seadusega talle pandud pankrotiavalduse esitamise kohustust. Küsimus sellest, kas selline seadusest tuleneva kohustuse rikkumine põhjustas kahju tekitamise äriühingu võlausaldajatele, on jaatav, sest ajutise halduri aruande kohaselt ei ole võlgnik sisuliselt tegelenud võlausaldajate, sealhulgas ka maksuameti, nõuete rahuldamisega. Ajal, mil omakapital oli negatiivne ja äriühing tegutses kahjumiga, on sõiduauto liisimise näol ilmselt tegemist äriühingu jaoks kahjulike tehingute sõlmimisega, eriti kui sinna juurde

arvestada võlgniku ebamäärast selgitust, et selline tegevus oli vajalik äriühingu partnerite huvides, kui samal ajal ei oska seaduslik esindaja neid partnereid nimetada. Omakapitali nõuetele mittevastavust on küll peetud majanduslikuks ja õiguslikuks seisundiks, mis iseenesest ei saa olla juhtorgani kohustuste rikkumine ja ei saa olla maksejõuetuse põhjuseks, kuid samas on seda siiski põhjendatud lugeda maksejõutusele või rikkumisle osutavaks asjaoluks. Kohus loeb antud juhul raskeks juhtimisveaks asjaolu, et juhatuse liige, kelle puhul äriühingu juhtimise kogemus on juba pikemaaegsem ja tegemist ei ole mitte ainukese äriühinguga, kus juhatuse liige tegutseb, ei ole suutnud aastate lõikes pädevalt korraldada raamatupidamist (juhatuse liige isegi ei tea, mis ajast mis ajani tal raamatupidaja tegutses) ja ei ole ilmutanud suutlikkust ja soovi võtta õigeaegselt vastu ühingu lõpetamise või tegevuse ümberkorraldamise otsust. Äriregistri teabesüsteemi andmetel on võlgniku juhatuse liige antud hetkel tegev lisaks OÜ-le Elliks Furs veel kolmes äriühingus, millest: 1) 2005.a omandatud East Timber Group OÜ 2006.a.majandusaasta aruande kohaselt juba on majandustegevus lõpetatud ja 2007.a plaanitakse hakata ettevõtet likvideerima, äriregister ei kajasta teavet, et vastavaid otsuseid oleks vastu võetud; 2) 2005.a. asutatud ja ainsa juhatuse liikmena M E juhtimise all tegutsev OÜ Galistic Grupp OÜ puhul ei ole seni esitatud ühtegi majandusaasta aruannet; 3) 2002.a. asutatud OÜ Shamp-Est (samuti M E juhatuse ainus liige) puhul pärineb samuti viimane majandusaasta aruanne 2005.a. ja selle kohaselt otsitakse ideid äriidee elluviimiseks ja on märgitud, et juba 2005.a majandustegevust ei toimunud. Kohus leiab, et sellised andmed viitavad ilmselgelt M E võimetusele hinnata reaalselt oma juhatuse liikmena tegutsemise pädevust ja oskusi ning vastavust juhatuse liikmele esitatavele nõuetele, võimetusele tajuda juhatuse liikmena tegutsemisega kaasnevat vastutust. Nimetatud andmed koosmõjus tema tegutsemismeetoditega OÜ-s Elliks Furs annavad põhjust väita, et juhatuse liige tegutseb raske hooletuse vormis. Juhatuse liikme selgitus, et seadusenõudeid ei pidanudki järgima ega jälgima seetõttu, et tegemist oli nagunii mittetoimivate äriühingutega, ei pea kohus pädevaks. Samuti ei pea kohus tõsiseltvõetavaks juhatuse liikme selgitust, et tema eesmärk oli eelkõioge tasuda maksuvõlad. Võlausaldajate ebavõrdne kohtlemine ei ole millegagi õigustatud. Sealjuures väärib märkimist, et võlgnik ei ole tõsiselt võetava tulemuslikkusega tegelenud ka mitte maksuvõlgade tasumisega. Võlausaldajale 2007.a. suvel optimistlikult antud lootus, et majandustegevuse jätkumiseks, s.h. võlgade tasumiseks toimuvad lepingute sõlmimised, ei ole tänaseni realiseerunud. Kohus peab põhjendamatuks äriplaaniks Venemaal asuvate äriühingutega jätkuvalt suhete loomist või sellele lootmist olukorras, kus varasematest suhetest on tekkinud üksnes probleemid ja kus võlgnik ei osanud kohtule selgitada, kas ta enne lepingulistesse suhetesse astumist püüdis uurida (võimaluste piires) lepingupoolte tausta selleks, et selgitada nende äripartnerite majanduslikke võimalusi tasuda suhetest tekkida võivaid kohustusi. PankrS § 28 lg.2 kohaselt juhul, kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus selle ära lahendis, sealhulgas ka pankrotimenetlust raugemisega lõpetavas lahendis Maksejõuetuse põhjusteks antud kaasuses võib pidada: äriühingu juhi suutmatust organiseerida äriühingu majandustegevust tulemuslikult, liigse äririski võtmist seoses lepingupartnerite valikuga ( asukohaga välisriigis, kust hiljem ei ole võimalik enam lepingute järgi tasumisele kuuluvaid summasid reaalselt sisse nõuda), osaniku suutmatust investeerida ettevõttesse täiendavat kapitali, millega tekkinud finantsraskustest väljuda, ebaõnnestunud