Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

liikmeks oli 04.11.1999 juhatuse liikme lepingu alusel 27.10.1997–26.05.2004 Eero Lattu. E. Lattu võttis lepinguga konfidentsiaalsuskohustuse, millega on E. Lattul keelatud avaldada ja kasutada ASi Paraprint või sellega samasse kontserni kuuluvate ettevõtjate ärisaladusi, saladuse hoidmise kohustus kehtib 3 aastat pärast lepingu lõppemist. Lepinguga võttis E. Lattu ka kohustuse mitte tegeleda ettevõtte juhina, töötajana, konsultandina või muul viisil tegevusega, mis konkureeriks mis tahes viisil äriühingu või temaga samasse kontserni kuuluva ettevõtja tegevusega, juhatuse liikme lepingu E. Lattu poolse ülesütlemise korral pidi kehtima keeld 6 kuud pärast lepingu lõppemist. E. Lattu 02.02.2004 käskkirjaga koondati AS-i Paraprint töötaja Andres Tarto alates 01.03.2004 ning talle maksti koondamishüvitis 70 989,45 krooni. 01.03.2004 E. Lattu poolt AS-i Paraprint nõukogule esitatud avalduse alusel vabastati E. Lattu juhatuse liikme ülesannetest, äriregistri vastav kanne tehti 26.05.2004. 29.06.2004 omandas E. Lattu OÜ Mergetek osa nimiväärtusega 40 000 krooni, saades sellega OÜ Mergetek ainuosanikuks. Alates 14.07.2004 on E. Lattu kantud äriregistrisse OÜ Mergetek (tegevusalad mh reklaami-, disaini- ja trükiteenused) ainsa juhatuse liikmena. 23.07.2004 sõlmisid OÜ Mergetek (esindaja E. Lattu), Hugo Juhkam ja Taavi Torgo AS-i ESTOPRESS (tegevusalad muuhulgas trükitöö ja –teenused) asutamislepingu, ainsaks juhatuse liikmeks määrati E. Lattu ning üheks nõukogu liikmeks Andres Tarto. OÜ Mergetek on AS-i ESTOPRESS aktsionär, A. Tarto tegeleb AS-is ESTOPRESS sama tööga, millega tegeles AS-is Paraprint. 2004.a esitasid kostjad Sampo Pangale ja Nordea Pangale laenu saamiseks AS-i Paraprint tegevusel ja finantsnäitajatel baseeruva äriplaani. Septembris 2004 alustas AS ESTOPRESS tegevust. 24.09.2004 lahkusid AS-ist Paraprint omal soovil ning asusid kohe AS-is ESTOPRESS tööle müügiesindajad Liina Looman ja Ene Raudsik. Kummagi töölepingusse oli käsikirjaliselt lisatud alates 01.10.2003 jõustuv punkt, mille kohaselt kohustus tööandja maksma töötajale vastavalt 2 kuu (L. Looman) ja 4 kuu (E. Raudsik) töötasu juhul, kui tööleping lõpetatakse töötaja algatusel. L. Looman ja E. Raudsik tegid nende kasutuses olnud AS-i Paraprint mobiiltelefonidelt kõnesid E. Lattu mobiiltelefonile pärast viimase lahkumist AS-ist Paraprint. 01.10.2004, 07.10.2004, 26.10.2004 ning 29.10.2004 lahkusid AS-ist Paraprint ning asusid AS-is ESTOPRESS tööle samadel ametikohtadel vastavalt foilija Arno Jagomägi, laduja Tiina Reimann, trükkalid Epp Tammemägi ning Merle Lipp. E. Lattu rikkus juhatuse liikme lepinguga võetud kohustusi, ärisaladuse hoidmise kohustus kehtis kuni 26.05.2007 ning konkurentsikeeld vähemalt kuni 26.11.2004. E. Lattu kasutas ärisaladusi (sh juhatuse liikme staatuse tõttu teadaolev info hageja tootmisprotsesside, turundustegevuse, klientide andmete jms kohta, mis ei olnud avalikult kõigile teada) ning rikkus konkurentsikeeldu, saades 29.06.2004 OÜ Mergetek kui hageja konkurendi ainuosanikuks ning asutades 23.07.2004 OÜ Mergetek juhatuse liikmena AS-i ESTOPRESS (hageja konkurent) ning olles selle juhatuse liikmeks. E. Lattu kohustus ärisaladuse hoidmiseks tuleneb ka VÕS §-st 625. Kuna E. Lattu jättis lepingu ja seadusega pandud kohustused täitmata, tegutses ta õigusvastaselt. AS ESTOPRESS tegeles kõlvatu konkurentsiga, AS-i ESTOPRESS tegevus oli õigusvastane. AS ESTOPRESS sai hageja ärisaladused seadusevastaselt, st E. Lattu õigusvastase tegevuse tulemusena. AS ESTOPRESS ei tegutsenud heas usus, kuna pidi aru saama, et tema tegevus kahjustab hageja huve ning tekitab hagejale kahju. Konfidentsiaalse info kasutamise eesmärgiks oli AS-i ESTOPRESS poolt hageja tegevusvaldkonnas edukas tegutsemine, mis pidi vähendama ja vähendas hageja tulusid. AS ESTOPRESS tegevus on käsitletav konfidentsiaalse teabe

2(12)

kuritarvitamisena. AS ESTOPRESS mõjutas läbi E. Lattu hageja töötajaid tegutsema AS-i ESTOPRESS huvides, sh võimaldas A. Tartot põhjendamatult koondades tagama A. Tartole kui tulevasele AS-i ESTOPRESS nõukogu liikmele sissetulek koondamishüvitise näol AS ESTOPRESS tegevuse alustamiseni. Selline E. Lattu tegevus AS-i ESTOPRESS huvides on käsitletav kõlvatu konkurentsina. L. Loomani ja E. Raudsiku töölepingusse käsikirjaliselt lisatud punkt lahkumishüvitise kohta oli ebamõistlik kokkulepe, mis vormistati E. Lattu poolt tagantjärele ning on käsitletav hageja arvel soodustusena L. Loomanile ja E. Raudsikule hageja juures töölepingu lõpetamise eest. Nimetatud töötajate tööle kutsumine ning telefoniühenduse pidamine E. Lattuga enne nende töölepingu lõpetamist, on käsitletav AS-i ESTOPRESS poolt kõlvatu konkurentsina hageja suhtes. Samuti on kõlvatuks konkurentsiks teiste hageja töötajate töölekutsumine AS-i ESTOPRESS ning töötajate hageja juures omandatud väljaõppe ja kogemuste ärakasutamine. AS ESTOPRESS edastas hageja klientidele ebaõiget ja halvustavat teavet hageja majandusliku seisundi kohta, eesmärgiga tekitada klientides usaldamatust hageja suhtes ning mõjutada kliente loobuma hageja teenustest ja kaupadest ning eelistama AS-i ESTOPRESS omi. See on käsitletav kõlvatu konkurentsina. Kostjate kõlvatut konkurentsi ning hageja ärisaladuste ja töötajate ärakasutamist tõendab ka AS-i ESTOPRESS kodulehel sisalduv teave, milles viidatakse hageja tegevusele antud valdkonna arendamisel ja kujundamisel Eestis ning AS-i ESTOPRESS töötajate pikaajalisele töökogemusele, mis saab baseeruda vaid hageja juures töötamisel. AS ESTOPRESS seega reklaamib end kogemuste, teabe ja töötajate kaudu, mis saadi ja võeti üle hagejalt. Äripäeva artiklist tuleneb, et E. Lattu ei varjagi oma soovi kasutada ära hageja juures saadud teadmisi ja oskusi ehk ärisaladusi, mille hoidmise kohustus ja kasutamise keeld tal oli, samuti, et hageja ärisaladusi teadmata ei saaks E. Lattu tekkinud konkurentsiolukorda soodsaks pidada (tl 97-98). Artiklis öeldu tõendab ka kostjate ebaseaduslikku tegevust töötajate ülevõtmisel. 19.04.2005 registreeriti E. Lattu nimele kaubamärk „Estopress“ klassides trükised, paberitöötlus, trükkimine jms. Registreerimistaotlus esitati 13.02.2004, st enne E. Lattu vabastamist hageja juhatuse liikme kohalt ning vabastamiseks avalduse esitamist. E. Lattu ebaseaduslik tegevus konkureeriva tegevuse alustamiseks ja selle äriühingu asutamiseks algas juba hageja juhatuse liikmena ning enne soovi avaldamist hageja juhatusest lahkuda. Pärast E. Lattu lahkumist ning AS-i ESTOPRESS asutamist on hageja kandnud kahju, mis seisneb oluliste klientide tellimuste vähenemises, nimetatud kliendid tellisid teenuseid ja tooteid hageja asemel AS-ilt ESTOPRESS. Oktoobrist 2004 on hageja müügi langus 15,44%, võrreldes eelnenud aastasega. Ühtegi muud põhjust hageja müügi vähenemiseks ei ole esinenud. Kostjate õigusvastase käitumiseta ei oleks hagejal kahju tekkinud. Klientide lõikes, kes asusid tellima kaupu ja teenuseid AS-ilt ESTOPRESS, on kuu keskmine müük vähenenud 303 937 krooni. Kostjad tekitasid hagejale oktoobrist 2004 juulini 2005 kahju kokku 3 039 370 krooni. Audiitori raporti kohaselt oli ettevõtte saamata jäänud tulu suuruseks 31.12.2005 seisuga 2005.a jooksul hinnanguliselt 2,9 miljonit krooni. E. Lattu rikkus lepingust tulenevat kohustust (konfidentsiaalsuskohustus ja konkurentsikeeld), tekitades hagejale sellega kahju. AS ESTOPRESS tekitas hagejale lepinguväliselt kahju. Kostjad vastutavad VÕS § 137 lg 1 kohaselt hüvitise maksmise eest solidaarselt, mõlema kostja tegevus oli kooskõlastatud ja suunatud ühisele eesmärgile ning mõlema tegevuse tulemusena tekkis hagejale sama kahju.

3(12)

Hageja palus kostjatelt välja mõista kahju hüvitamiseks solidaarselt 2 000 000 krooni; kohustada AS-i ESTOPRESS lõpetama kahju tekitamine kõlvatu konkurentsi osutamise teel hagejale, kohustades AS-i ESTOPRESS lõpetama kolmandatele isikutele hageja kohta ebaõige ja halvustava teabe edastamine ning lõpetama hageja ärisaladuste kasutamine; kohustada E. Lattut mitte kasutama ning avaldama kolmandatele isikutele hageja ärisaladusi. Kostjate vastuväited Kostjad hagi ei tunnistanud. Kostjad ei rikkunud ärisaladuse hoidmise kohustust. Juhatuse liikme lepingus ei määratletud, milline teave on hageja ärisaladus. Hageja ei märkinud, mida ta loeb ärisaladuseks, millist hageja ärisaladust kostjad kasutasid ning milline kahju selle tagajärjel hagejale tekkis. Kostjate poolt finantseerimisasutustele esitatud äriplaanid ei sisaldanud kolmandate isikute informatsiooni, mis ei olnud avalikult kättesaadav. E. Lattu oli AS-i Paraprint juhatuse liige kuni 30.04.2004, E. Lattu esitas 01.03.2004 palve ennast vabastada juhatuse liikme kohustustest vastavalt lepingule, teatades 6 kuud ette, st lõpetada leping seisuga 31.08.2004. AS-i Paraprint nõukogu võttis 29.04.2004 vastu otsuse, millega kutsus E. Lattu tagasi juhatuse liikme kohalt, E. Lattule teatati 30.04.2004, et temaga on teenistussuhe lõpetatud ja ta peab töölt lahkuma. Lepingus E. Lattu suhtes sätestatud konkurentsikeeld lõppes vastavalt lepingule 31.10.2004. Hageja väide, et E. Lattu saamisega AS-i ESTOPRESS juhatuse liikmeks toimus iseenesest konfidentsiaalse informatsiooni kuritarvitamine, on väär. Kogemused ja oskused ei ole ärisaladus. Eero Lattu tegevus AS-is ESTOPRESS ja OÜ-s Mergetek ei ole konkureeriv tegevus. Asjaolu, et antud äriühingute tegevusalad on mh reklaami-, disaini- ja trükiteenused, ei kujuta endast konkurentsikeelu rikkumist. Konkurentsikeelu rikkumise eeldus on, et ettevõtja, kelle läbi on võimalik konkurentsi osutada, osutab reaalselt konkurentsikeelu ajal konkurentsi. OÜ Mergetek ja AS-i ESTOPRESS käibedeklaratsioonidest nähtuvalt ei olnud neil kuni 2004 oktoobri lõpuni müügitegevust, esimesed mitteolulised müügid toimusid novembris 2004. Seega ei osutanud E. Lattu OÜ Mergetek ega AS-i ESTOPRESS kaudu hagejale konkurentsi. Esimese trükimasina andis AS-ile ESTOPRESS Nordea Finance 26.11.2004 vara vastuvõtuaktiga. AS-il ESTOPRESS ei olnud reaalselt võimalik hagejale konkurentsi osutada, kuna puudusid töövahendid. Esimesed töötajad võttis AS ESTOPRESS tööle novembris 2004. Hageja refereeris hagis lepingu kohast konkurentsikeeldu valesti, jättes välja sõnad „graafilise valdkonnaga”. OÜ Mergetek ega kostjad ei tegelenud graafilise valdkonnaga seotud teenuste osutamisega. Seega ei olnud E. Lattu tegevus vastuolus lepingust tuleneva konkurentsikeeluga. Kostjad ei meelitanud hageja töötajaid enda juurde tööle. Kostjatele teadaolevalt lahkus hageja juurest 2004-2005 vähemalt 16 töötajat, nendest vaid üksikud asusid 2004 novembris tööle AS-is ESTOPRESS. Töötajate liikuvus ei tõenda ebaausat konkurentsi, AS-il ESTOPRESS ei ole võimalik keelduda töötaja tööle võtmisest ettekäändel, et ta töötas enne konkurendi juures, see oleks diskrimineerimine. Kõlvatuks konkurentsiks ei saa lugeda asjaolu, et isik läheb pärast töölepingu lõpetamist tööle endise tööandja konkurendi juurde (RK nr 3-2-1-115-05). E. Lattu ja hageja endiste töötajate vahel telefonikõnede pidamine ei tõenda kõlvatut konkurentsi ega töötajate meelitamist enda juurde, vaid oli tingitud sellest, et juhtivtöötaja lahkumisega kaasnes organisatoorsete küsimuste lahendamine, mis oli vajalik ettevõtte töö korrapäraseks organiseerimiseks. A. Tarto koondamine ning L. Loomani ja E. Raudsiku töölepingute muutmine ei ole ebaaus konkurents. A. Tarto koondamine oli vajalik hageja huvides, et hoida ära palga maksmine isikule, keda äriühing ei suutnud täies ulatuses tööle rakendada. Koondamine arutati läbi ja kooskõlastati

4(12)

suuliselt uue juhataja ning omaniku esindaja Sten Sarapiga. A. Tarto asus pärast hageja juurest lahkumist tööle AS-is Sesoma ja alles novembrist 2004 AS-i ESTOPRESS. L. Loomani ja E. Raudsiku töölepingu muudatused olid seaduslikud, hagejale teada ning nõukoguga eelnevalt läbi arutatud. Muudatused töölepingus tehti vaid müügiesindajatega, kuna nende palga maksmine sõltus klientide maksete laekumistest ja ilma muudatusteta oleksid töölepingu lõpetamise korral töötajad oma lõpparve saanud väga pika aja jooksul või oleks see jäetud maksmata. E. Lattu ei rikkunud koondamise või töölepingute muutmisega seadust. Kaubamärgi registreerimine on iga isiku õigus, selline tegevus ei ole iseenesest õigusvastane. Kaubamärgi registreerimine ei ole konkureeriva tegevuse osutamine ega tõenda kostjate aktiivset majandustegevust. Kostjad ei esitanud hageja klientidele ebaõiget ja halvustavat teavet hageja kohta. Hageja tõlgendused ja oletused 04.05.2005 ajalehe “Äripäev” artikli kohta on väärad. Hageja ei toonud välja, millist konfidentsiaalset teavet kostjad kasutasid ja kuidas see teave saadi seadusevastaselt. Hageja ei toonud välja, milliseid tema töötajaid kostjad ära kasutasid või mõjutasid tegutsema kostjate huvides. Hageja väited kõlvatu konkurentsi osas on väärad, kostjad ei ole hageja ärisaladust kasutanud ega tegelenud kõlvatu konkurentsiga. Hageja väited kõlvatu konkurentsi osas on paljasõnalised ja tõendamata. Kostjad ei saanud kasutada ära infot hageja tootmisprotsesside või turundustegevuse kohta, kuivõrd AS ESTOPRESS kasutab erinevat trükimasinat, teenuse hinnad sõltuvad tehnoloogiast, palju tootmisviisi puudutavat teavet on internetist kättesaadav ja seda ei saa käsitleda ärisaladusena. Kuna AS-is ESTOPRESS kasutatav trükitehnoloogia on erinev, tuli töötajaid uuesti koolitada. Kliendibaas ei ole saladus. Hageja ei seostanud väidetavalt konfidentsiaalset teavet konkreetse ärakasutamise juhuga. Klientide otsus muuta teenuse pakkujat ei tõenda kõlvatut konkurentsi. Suured kliendid jagavad oma tellimusi mitme teenusepakkuja vahel riskide maandamiseks ning tulenevalt ISO standardite nõuetest. Hageja esitatud müügitabel kinnitab, et kliendid hajutasid oma riske erinevate pakkujate vahel. Isegi kui mõned hageja kliendid esitasid tellimused AS-ile ESTOPRESS, tehti seda alates novembrist 2004, mil konkurentsikeeld ei kehtinud. Kostjate äritegevuse alustamine ei ole õigusvastane ja sellest tulenevad tagajärjed ei saa olla hagejale kahju tekkimise aluseks. Hageja väide, et tema käive perioodil oktoobrist 2003 septembrini 2004 suurenes, näitab, et hageja leiab, et sellel perioodil kostjad ei tegutsenud ja ei osutanud hagejale konkurentsi. Hageja käibe ja kasumi languse alates oktoobrist 2004 tingis see, et hageja langetas 2004.a lõpust oma teenuste ja toodete hindu ning toimus Labelprint ja Paraprint ühinemisprotsess. Samuti võis hageja käibe langus olla tingitud hea juhi (E. Lattu) lahkumisest. Konkurentsi suurenemine ei anna seni turul tegutsenud isikutele õigust nõuda turule sisenejalt kahju hüvitamist. Hageja väited tema käibe langemise kohta oktoobrist 2004 juulini 2005 tuleb jätta arvestamata. Väär on hageja väide, et hageja käibe (müügi) langus on hageja kahju. Käive ei ole ettevõtja kasum ja käibe langus ei ole seotud kahju suurusega. Hageja müügitulu ja ärikasum ei ole alates 2004.a langenud vaid aasta-aastalt pidevalt tõusnud. Kahju tõendamiseks esitatud müügitabel ei ole tõendina usaldusväärne. Müügitabeli ja kasumiaruande andmed ei ole vastavuses. Hageja ei tõendanud tellimuste vähenemist. Hageja müügi kogusumma vähenemise peapõhjus on hindade langus, mitte tellimuste vähenemine. Hindade langetamine on hageja otsus, millega kaasnevaid riske ja tagajärgi ei saa konkurentidelt kahjuna sisse nõuda. Tellimuste arvu vähenemine ei tõenda iseenesest kahju tekkimist. Seoses tellimuste vähenemisega ei muutunud üksnes hageja tulud, vaid ka kulud. Hageja ei arvestanud kahjunõudes äralangenud tellimustega kaasnevaid kulusid VÕS § 127 lg 5 kohaselt. Hageja 2004.a majandusaasta aruande kasumiaruande kohaselt moodustasid 2003-2005 jooksvad kulud teenuse

5(12)

pakkumiseks ligikaudu 60% müügitulust. Hageja väidetavalt kaotatud müügitulust tuleb arvata maha säästetud jooksvad kulud teenuse osutamiseks, mis on ligikaudu 60% müügitulust, st hageja nõuet tuleks vähendada vähemalt 60% võrra. AS-i ESTOPRESS käibedeklaratsioonidest nähtuvalt ei olnud AS-i ESTOPRESS käive ja selle tõus vastavuses hageja müügi langusega. AS-i ESTOPRESS turuletuleku ja hageja väidetava müügi languse vahel ei ole seost. Audiitori raport ei saa tõendada hagejale kostjate tegevuse tõttu väidetavalt tekkinud kahju ega selle ulatust. Hageja ei sidunud raportit hagiavalduse asjaoludega. Hagejale kahju tekkimine kostjate tegevuse tõttu on tõendamata, tõendamata on kahju ulatus ja põhjuslik seos kostjate väidetava õigusvastase tegevusega. Maakohtu otsuse põhjendused Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata. Kohus jättis menetluskulud OÜ LabelPrint kanda ja mõistis OÜ-lt LabelPrint AS-i ESTOPRESS kasuks välja õigusabikulud 125 000 krooni. 23.05.2007 eelistungil tegid kostjad ettepaneku vaheotsuse tegemiseks kahju tekkimise kohta. Hageja esindaja oli ettepanekuga nõus. Kohus rahuldas kostjate taotluse. Kuivõrd kohus tunnustas nõude põhjendamatust, tegi kohus TsMS § 449 lg 2 kohaselt lõppotsuse. Paraprint AS (OÜ Labelprint õiguseellane) ja Eero Lattu sõlmisid 04.11.1999 juhatajalepingu, millega E. Lattu võttis endale kohustuse mitte tegeleda ettevõtte juhina või töötajana, konsultandina või muul viisil tegevusega, mis konkureeriks mis tahes viisil äriühingu või temaga samasse kontserni kuuluva ettevõtja tegevusega. Juhatuse liikme lepingu E. Lattu poolse ülesütlemise korral pidi keeld kehtima 6 kuud pärast lepingu lõppemist. E. Lattu oli AS-i Paraprint juhatuse liige kuni 30.04.2004, mitte kuni hageja väidetud 26.05.2004. E. Lattu esitas 01.03.2004 palve ennast vabastada juhatuse liikme kohustustest vastavalt lepingule, teatades 6 kuud ette. Arvestades etteteatamistähtaega, esitas E. Lattu palve lõpetada leping seisuga 31.08.2004. AS Paraprint nõukogu võttis 29.04.2004 vastu otsuse, millega kutsus E. Lattu tagasi juhatuse liikme kohalt, E. Lattule teatati 30.04.2004, et temaga on teenistussuhe lõpetatud ja ta peab töölt lahkuma. Kanne juhatuse liikme tagasikutsumise kohta tehti äriregistrisse 26.05.2004. Antud kuupäev ei näita, millal lõppes E. Lattu ja hageja vaheline lepinguline suhe. Leping lõppes tulenevalt ülaltoodust 30.04.2004 ja lepingus sätestatud konkurentsikeeld kehtis kuni 30.10.2004. Kostja AS ESTOPRESS sai trükimasina 26.11.2004, seega alustas E. Lattu AS-i ESTOPRESS kaudu äritegevust alles 2004 detsembris. Asjaolud, et E. Lattu omandas 29.06.2004 OÜ Mergetek ja 23.07.2004 asutati OÜ Mergetek osavõtul AS ESTOPRESS, ei ole konkureeriv tegevus. Konkureeriv tegevus ei ole ka Estopressi kaubamärgi registreerimine E. Lattu poolt. Konkureeriva tegevusena saab käsitleda ainult aktiivset konkurentsi pakkumist alates ajast, mil AS ESTOPRESS sai trükimasina. Eeltoodu alusel ei rikkunud E. Lattu juhatajalepingus sätestatud konkurentsikeeldu. Konkureeriv tegevus algas pärast konkurentsikeelu lõppu. Lepingu alajaotises „saladuse hoidmise kohustus“ võetud konfidentsiaalsuskohustusega oli E. Lattul keelatud avaldada ja ära kasutada AS-i Paraprint või sellega samasse kontserni kuuluvate ettevõtjate ärisaladusi; saladuse hoidmise kohustus kehtib 3 aastat pärast lepingu lõppemist. Antud sõnastus on üldsõnaline. Hageja ja E. Lattu ei konkretiseerinud, mida hageja juures ärisaladuseks peeti. Tunnistaja K. ütluste kohaselt tegi E. Lattu talle ettepaneku asuda tööle AS-is ESTOPRESS. Tunnistaja ei tea saladustest midagi. Selline ettepaneku tegemine töötaja ületulemiseks ei ole käsitletav kõlvatu konkurentsina. Töötajate tööalased teadmised ja oskused ei ole käsitletavad ärisaladusena. Töötajal on põhiseadusest tulenev õigus valida, millise tööandja juures töötada. Hageja tõi välja, et E. Raudsik ja L. Looman on helistanud E. Lattule, leides, et tegemist on

6(12)

konkurendi töötaja või tema esindaja mõjutamisega tegutsema konkurendi või kolmanda isiku huvides. Tegemist ei ole eelnimetatud mõjutamisega. E. Lattu, E. Raudsik ja L. Looman on kauaaegsed töökaslased. E. Lattu ja E. Raudsik on nende sõnul perekonnatuttavad. Ei oma tähtsust, keda E. Lattu hageja seadusliku esindajana koondas või kellega muudeti lepingut. Nimetatud asjaolud kuuluvad tööõiguse valdkonda ja ei ole seotud konkurentsiõigusega. Hageja käsitlus A. Tarto koondamisest ja lepingute muutmisest E. Raudsiku ning L. Loomaniga ei ole põhjendatud. Hageja arvamus, et tehtud muudatustega kindlustati nimetatud isikutele raha üleminekuperioodi katteks, on meelevaldne. Tuvastamist ei leidnud, et kostjad levitasid hageja suhtes halvustavat informatsiooni. Tunnistaja T. T.u ütlustest nähtub, et hageja kliendid Onistar ja Liiwi Heliis küsisid, kas hakkate pankrotti minema. Tunnistaja sõnade kohaselt said kliendid sellise teabe AS-ist ESTOPRESS, kliendid rääkisid E. Raudsikust ja E. Lattust. Tunnistaja T. T. on hageja müügidirektor ja nõukogu liige. Informatsioon ei pärine algallikast, tunnistaja vahendas kolmandate isikute ütlusi. Isegi kui kostjad avaldasid hageja kohta informatsiooni pankrotistumise kohta, ei saa seda lugeda halvustavaks. Tunnistaja T. avaldas, et 2004 lõpp kuni 2005 algus oli märgatav käibe ja kasumi langus. Tunnistaja ütlused on kooskõlas ka hageja seadusliku esindaja avaldatuga, mille kohaselt 2005.a oli väga halb, hageja oli pankrotilähedases seisus. Kohus ei nõustunud hageja käsitlusega AS ESTOPRESS koduleheküljest ja Äripaeva artiklist. Koduleheküljel räägib Estopress oma töötajate pikaajalisest kogemusest. Töötajate kogemused ja teadmised ei ole ärisaladus ja tegemist ei saa olla kõlvatu konkurentsiga. Ka Äripäeva artiklis E. Lattu nimetatud soodne konkurentsiolukord ja soov kasutada oma aastatepikkuseid kogemusi, ei ole kõlvatu konkurents. Hageja ja E. Lattu ei fikseeritud, mis ärisaladus on. Kohus ei nõustunud hageja väitega konkurentsi äärmisest tihedusest antud valdkonnas. Hageja seaduslik esindaja ütles, et turul on kaks suurt tegijat - hageja ja AS ESTOPRESS ning paar väiksemat. Konkurentsi tiheduse kohta andis analoogseid ütlusi ka E. Raudsik Ei saa rääkida, tihedast konkurentsist turul, kus hageja oli peaaegu monopoolses seisundis. Hageja tõi välja artiklist E. Lattu mõtte, et kliente on lihtsam leida, kui pakkumise teeb varasemast tuttav usaldusväärne inimene, leides, et kostja äriplaani osaks oli hageja töötajate ärakasutamine. Hageja juures oli valdavalt fikseerimata ärisaladus. E. Raudsiku ja L. Loomani töölepingutes oli märge ärisaladuse kohta ja selleks oli tunnistatud toodete omahind. Kliendibaasi selles ei nimetatud. Seetõttu ei saa rääkida ka konkurendi töötaja ärakasutamisest. Tunnistaja E. R. avaldas, et kliente oli võimalik leida ka telefoniteatmikku kasutades. Enamik hageja suurtest klientidest ei lõpetanud tellimuste esitamist, vaid tegid seda kahe pakkuja käest. Kuivõrd kohus ei tuvastanud kostjate käitumises õigusvastasust, ei saa hagejal olla ka kahju hüvitamise nõuet kostjate vastu. Apellatsioonkaebuse põhjendused OÜ Labelprint palus apellatsioonkaebuses otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega tuvastada E. Lattu ja AS ESTOPRESS tegevuse õigusvastasus ning sellega hagejale kahju tekitamine; kohustada AS-i ESTOPRESS lõpetama kahju tekitamine kõlvatu konkurentsi osutamise teel hagejale, kohustades AS-i ESTOPRESS lõpetama kolmandatele isikutele hageja kohta ebaõige ja halvustava teabe edastamine, lõpetama hageja ärisaladuste kasutamine; kohustada E. Lattut mitte kasutama ning avaldama kolmandatele isikutele hageja ärisaladusi. Apellant palus rahalise nõude suuruse üle jätkata menetlust maakohtus. Apellant palus menetluskulud välja mõista kostjatelt. Kohtu järeldus, et konkurentsikeeld lõppes 30.10.2004 ei vasta seadusele ega asjas kogutud tõenditele. Vastavalt ÄS § 309 lg-le 3 lõppevad juhatuse liikme lepingust tulenevad õigused ja

7(12)

kohustused vastavalt lepingule. Lepingu kohaselt võis kumbki pool lepingu üles öelda, teatades ülesütlemisest kuus kuud ette. 01.03.2004 esitas E. Lattu hageja nõukogule avalduse tema vabastamiseks juhatuse liikme kohustustest ega maininud lepingu ülesütlemist. Nõukogu kutsus 30.04.2004 otsusega E. Lattu tagasi hageja juhatusest. Hageja ei otsustanud ega nõustunud lepingu lõppemisega ega lõpetamisega 30.04.2004. Kui E. Lattu 01.03.2004 avaldus oli avaldus pooltevahelise lepingu ülesütlemiseks, sai leping lõppeda kõige varem 6 kuud pärast avalduse tegemist, s.o 01.09.2004. Seega kehtis konkurentsikeeld E. Lattule vähemalt kuni 01.03.2005. E. Lattu rikkus konkurentsikeeldu. Maakohus tuvastas, et hiljemalt alates 26.11.2004 osutas AS ESTOPRESS hagejale aktiivset konkurentsi, E. Lattu oli AS ESTOPRESS juhatuse liige ja ühe osaniku juhataja ning ainuosanik. Ainuüksi maakohtu tuvastatud asjaolude kaudu on tuvastatud, et E. Lattu rikkus lepingust tulenevat konkurentsikeeldu vähemalt 26.11.2004-01.03.2005. Hageja ei nõustunud kohtu seisukohaga, et E. Lattu varasem tegevus ei olnud käsitletav konkurentsikeelu rikkumisena. E. Lattul oli keelatud vastavalt pooltevahelisele lepingule mistahes viisil konkurentsi osutamine hagejale, sh ettevõtlus, juhatuse liikmeks olemine või mistahes muu tegevus, mis konkureeriks hagejaga. On ilmne, et E. Lattu taotles hageja tegevusvaldkonnas kaubamärgi registreerimist ajal, mil ta oli veel hageja juhatuse liige ega olnud esitanud avaldust lahkumiseks; E. Lattu omas osalust ja oli juhatuse liige hagejaga konkureeriva tegevusalaga ettevõtjas (OÜ Mergetek); E. Lattu asutas tema osalusega ja juhitava ettevõtja (OÜ Mergetek) kaudu hagejaga konkureeriva tegevusalaga uue ettevõtja AS ESTOPRESS ning asus selle juhatuse liikmeks. Nimetatud E. Lattu tegevus on hagejale konkurentsi osutamine ning lepingust tuleneva konkurentsikeelu rikkumine. Konkurentsikeelu rikkumine ei piirdu üksnes aktiivse konkurentsi osutamisega, vaid ka passiivse konkurentsi osutamisega, sh aktiivse konkureeriva tegevuse ettevalmistamisega. Pooltevaheline leping ei eristanud aktiivset ja passiivset konkurentsi, tuleb asuda seisukohale, et lepingu kohaselt oli keelatud mistahes viisil konkureerimine. E. Lattu poolt kaubamärgi registreerimise taotlemise sisuks ja eesmärgiks oli enda pakutavate või tulevikus pakkuda soovitavate kaupade või teenuste tähistamine või sellise õiguse andmine kolmandale isikule. Kaubamärgi registreerimine oli suunatud hageja tegevusega konkureerimisele. E. Lattu rikkus konkurentsikeeldu vähemalt alates 13.02.2004, mil ta esitas avalduse hageja tegevusvaldkonnas enda nimele kaubamärgi registreerimiseks. Hageja ei nõustunud kohtu järeldustega, et kostjad ei osutanud hagejale kõlvatut konkurentsi. KonkS § 52 lg 1 sätestab, et konfidentsiaalse teabe kuritarvitamine on konkurendi konfidentsiaalse teabe kasutamine, kui vastavad andmed on saadud seadusevastaselt. E. Lattu kasutas ära hageja ärisaladusi (sh temale hageja juhatuse liikme staatuse tõttu teada olevat infot hageja tootmisprotsesside, turundustegevuse, klientide andmete jms kohta) ning alustas selle info baasil äritegevust OÜ Mergetek ja AS ESTOPRESS kaudu ning avaldades seeläbi infot AS-ile ESTOPRESS hagejaga konkureerivaks tegevuseks. Ärisaladused ja konkurentsiseaduse mõttes konfidentsiaalne teave ei pea olema täpselt määratletud ega piiritletud. Riigikohus leidis lahendis nr 3-2-1-22-07, et konfidentsiaalseks teabeks tuleb pidada teavet ettevõtja klientide ja nendega seotud hinnastrateegia kohta eeldusel, et see ei ole kogumis üldteada ega kergesti kättesaadav vastava valdkonna ettevõtjatele, mille tõttu sel teabel on kaubanduslik väärtus ning terviklik informatsioon ettevõtja klientide ja nendega seotud hinnastrateegia kohta on konfidentsiaalne teave KonkS-i ja TRIPS-lepingu art 39 mõttes. E. Lattu oli hageja juhatuse liikmena teadlik eeltoodud asjaoludest, tal oli terviklik teave hageja klientide ja hinnastrateegia kohta. Ei ole tõendeid, et selline teave oli üldiselt kättesaadav või üldteada. E. R. (endine hageja müügijuht, praegune AS ESTOPRESS müügijuht) ei eitanud, et ta kasutas talle teadaolevaid andmeid hageja klientide kohta nendele pakkumiste tegemiseks. Konfidentsiaalne teave on hageja finantsnäitajad ja äriplaan, mille alusel E.

8(12)

Lattu koostas AS-i ESTOPRESS äriplaani ja esitas pankadele laenu saamiseks. Seega käitus E. Lattu õigusvastaselt. E. Lattu kohustus ärisaladuse hoidmiseks tulenes ka VÕS §-st 625. AS ESTOPRESS ei käitunud heas usus. AS ESTOPRESS pidi aru saama, et ta kahjustab oma tegevusega hageja huve ning tekitab hagejale kahju, konfidentsiaalse info ärakasutamise eesmärgiks AS-i ESTOPRESS poolt oli hageja tegevusvaldkonnas edukas tegutsemine (sh hageja klientide ülevõtmine), mis pidi vähendama ja vähendas hageja tulusid. Hageja väidetele E. Lattu poolt käsundisuhte rikkumise ja õiguste heas usus teostamise kohustuse kohta maakohus ei vastanud. AS ESTOPRESS mõjutas läbi oma seadusliku esindaja E. Lattu tegutsema hageja töötajaid AS-i ESTOPRESS huvides. E. Lattu koondas hageja juhatuse liikmena alates 01.03.2004 hageja töötaja A. Tarto ning maksis talle koondamishüvitise, A. Tarto koondamiseks puudus vajadus. Samal päeval esitas E. Lattu hagejale lahkumisavalduse. E. Lattu esindatav OÜ Mergetek määras AS ESTOPRESS asutamisel A. Tarto AS-i ESTOPRESS nõukogu liikmeks. A. Tarto tööülesanded ASis ESTOPRESS on samad, mis tal olid hageja juures. Koondamise ja hüvituse maksmise eesmärgiks oli tagada AS ESTOPRESS tegevuse alustamiseni A. Tartole sissetulek. E. Lattu tegevus on käsitletav kõlvatu konkurentsina. 24.09.2004, s.o vahetult pärast AS-i ESTOPRESS majandustegevuse alustamist, lahkusid hageja juurest E. Lattu vahendusel AS-i ESTOPRESS tööle müügiesindajad L. Looman ja E. R.. Mõlema müügiesindaja töölepingusse lisas E. Lattu tagantjärele punkti, mille kohaselt kohustus tööandja maksma töötajale hüvitust 2 kuu (L. Looman) ja 4 kuu (E. R.) töötasu ulatuses, kui tööleping lõpetatakse töötaja algatusel. Selline kokkulepe on ebatavaline ja ebamõistlik. Nimetatud töötajad kutsuti AS-i ESTOPRESS, kuna nad olid kõige paremini kursis hageja müügitegevuse, klientide ja nende vajadustega (sh toodete omahinnaga), mis tagas AS-ile ESTOPRESS olulise teabe müügitegevuse korraldamiseks ja klientide ülevõtmiseks. Pärast E. Lattu lahkumist hageja juhatuse liikme kohalt helistasid töötajad pidevalt hageja mobiiltelefone kasutades E. Lattule, tööülesannete täitmiseks puudus töötajatel selleks vajadus. Taoline AS-i ESTOPRESS tegevus on käsitletav kõlvatu konkurentsina. AS ESTOPRESS kutsus enda juurde tööle hageja kogemustega töötajad foilija Arno Jagomägi, laduja Tiina Reimanni, trükkal Epp Tammemägi ja trükkal Merle Lipi, kes lahkusid septembris ja oktoobris ning asusid kohe pärast töölepingu lõpetamist tööle AS-is ESTOPRESS samadele ametikohtadele. Tunnistaja A. K. kinnitas, et E. Lattu kutsus teda AS-i ESTOPRESS tööle korduvalt telefoni teel ja käis teda kodus veenmas. Kostjate tegevus on käsitletav kõlvatu konkurentsina. Nimetatud asjaolusid tuleb hinnata kogumis. Kostjad tegid kõik endast oleneva, et meelitada hageja töötajad enda juurde tööle. See on käsitletav konkurendi töötajate mõjutamisena tegutsema mõjutaja või kolmanda isiku huvides KonkS § 52 lg 2 kohaselt. Kohus hindas nimetatud asjaolusid ebaõigesti ja tegi nimetatud osas ebaõige otsuse. Kostjad levitasid eksitavat ja halvustavat teavet hageja kohta, mis on KonkS § 50 lg 1 p 1 kohaselt käsitletav kõlvatu konkurentsina. Tunnistaja T. T.u ütlustega on tõendatud, et kostjad ja E. R. väitsid hageja klientidele Onistar ja Liiwi Heliis, et hageja hakkab pankrotistuma. Väited olid ebaõiged, konkurenti halvustavad ja kantud eesmärgist mõjutada kliente loobuma hagejalt teenuste ostmisest ja ostma teenuseid AS-ilt ESTOPRESS. Sõltumata info levitamise eesmärgist, on see vastuolus heade kommetega. Taoliste andmete avaldamine on õigusvastane ka VÕS § 1047 lg-te 1 ja 2 kohaselt. Kostjate poolset kõlvatut konkurentsi, hageja ärisaladuste ning töötajate ärakasutamist kinnitab ka AS-i ESTOPRESS kodulehekülg, kus viidatakse hageja tegevusele valdkonna arendamisel ja kujundamisel Eestis ning AS-i ESTOPRESS töötajate pikaajalisele töökogemusele, mis saab baseeruda ainult hageja juures töötamisel. Seega reklaamis AS ESTOPRESS ennast kogemuste,

9(12)

teabe ja töötajate kaudu, mis on saadud ja üle võetud hagejalt. 04.05.2005 ajalehe “Äripäev” artiklis E. Lattu ei varjanud oma soovi ära kasutada hageja juures saadud teadmisi ja oskusi ehk ärisaladusi, mille hoidmise kohustus ja kasutamise keeld tal lepingu ja seaduse järgi oli. E. Lattu viide soodsale konkurentsiolukorrale kinnitab, et konkurentsiolukord oli soodne, kuivõrd E. Lattu oli teadlik valdkonna ühe suurima ettevõtja – hageja – ärisaladustest. Antud valdkonnas on tihe konkurents ja hageja ärisaladusi teadmata ei saanud konkurentsiolukorda soodsaks pidada. Kohtu järeldus, et konkurents ei ole tihe, on ekslik. Hageja ja kostja pakutavate teenuste järele pole Eestis sellist nõudlust, mis võimaldaks täiendavatel teenusepakkujatel turule tulla. Artiklis E. Lattu ei varja, et klientidelt tellimuste saamine on lihtne, kui pakkumise teeb kliendile varasemast tuttav inimene, st E. Lattu kinnitas, et AS-i ESTOPRESS tegevuse ja äriplaani osaks oligi hageja töötajate, kes on kursis hageja kliendiandmebaasidega, ärakasutamine. E. Lattu nimetas artiklis AS-i ESTOPRESS suurimaid kliente, kes on ja olid hageja kliendid ning kelle osas hageja viitas hagis ja selle lisades hageja müüginäitajate langusele seoses kostjate tegevusega. Artiklist nähtub, et E. Lattu sõnul oli AS ESTOPRESS tegevuse käivitamine kulukas protsess, mis selgitab E. Lattu tegevust hageja töötajate ülevõtmisel hüvitiste väljamaksmisel. Nimetatud väide tõendab kaudselt kostjate ebaseaduslikku tegevust töötajate ülevõtmisel. Kohus hindas nimetatud asjaolusid ebaõigesti ja tegi nendest ekslikke järeldusi. Kostjate õigusvastase tegevuse tulemusena vähenesid oluliselt hageja tulud (müük), mitmed kliendid loobusid hagejalt teenuste ja kaupade tellimisest täielikult või osaliselt ning asusid samu kaupu ja teenuseid tellima AS-ilt ESTOPRESS. Kui kostjad ei oleks õigusvastaselt käitunud, ei oleks hagejal müügitulu vähenenud. Hageja nõuab E. Lattult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, kohustuse täitmise jätkamist ning kahju tekitava käitumise lõpetamist. AS ESTOPRESS tekitas hagejale lepinguväliselt kahju ja hageja nõuab AS-ilt ESTOPRESS kahju hüvitamist ja kahju tekitava käitumise lõpetamist. Kostjad vastutavad hagejale tekitatud kahju eest solidaarselt, kuivõrd kostjate tegevus oli kooskõlastatud ja suunatud ühisele eesmärgile ning mõlema tegevuse tulemusena tekkis hagejal sama kahju. Kahju tekkimiseks oli vajalik mõlema kostja ühine tegevus. Hageja taotles Sampo Pangalt ja Nordea Pangalt kostjate poolt laenu taotlemisel esitatud AS-i ESTOPRESS äriplaani väljanõudmist. Vastus apellatsioonkaebusele AS ESTOPRESS ja Eero Lattu ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palusid jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, ära kuulanud pooled ja tutvunud asja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ja saata uueks arutamiseks maakohtule. Hageja esitas hagiavalduses kostjate AS-i ESTOPRESS ja Eero Lattu vastu nõude välja mõista tekitatud kahju hüvitisena kostjatelt solidaarselt 2 000 000 krooni, kohustada AS-i ESTOPRESS lõpetama kahju tekitamine kõlvatu konkurentsi osutamise teel ning kohustada Eero Lattut mitte kasutama ja avaldama kolmandatele isikutele OÜ LabelPrint ärisaladusi. Pooled taotlesid kahju hüvitamise nõude osas vaheotsuse tegemist. TsMS § 449 lg 1 sätestab, et kui menetluses on hagi raha saamiseks, eelkõige tekitatud kahju hüvitamiseks ja nõutava rahasumma suuruse tõendamine on väga kulukas või keerukas ja nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta

10(12)

on kohtul võimalik otsus teha, võib kohus poole taotlusel teha vaheotsuse nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta. Hageja on kostjate vastu esitanud kolm nõuet, mille aluseks olevad asjaolud üheselt ei kattu ja millest ainult üks on kahju hüvitamise nõue. Vaatamata sellele, et ainult üks esitatud nõuetest oli kahju hüvitamise nõue, on maakohus kõik kolm nõuet jätnud vaheotsusega rahuldamata. Kolleegiumi arvates on maakohus menetlusõiguse normi kohaldanud ebaõigesti, kuna vaheotsusega ei ole TsMS § 449 lg 1 järgi võimalik lahendada nõudeid, mille sisuks ei ole raha nõudmine. Kolleegium märgib, et maakohus on küll mitterahalised nõuded jätnud rahuldamata, kuid otsuses ei ole nende nõuete osas ühtegi põhjendust, miks jäeti nõuded rahuldamata. Põhjendava osa alguses on kohus märkinud, et kostjad tegid ettepaneku vaheotsuse tegemiseks kahju hüvitamise kohta, kuid kohus on asunud seisukohale, et hagi, see on kõik kolm nõuet, tuleb jätta rahuldamata. Otsuse põhjendavast osast ei selgu, kas maakohus mitterahalisi nõudeid üldse on lahendanud. Seega on maakohus otsuse tegemisel rikkunud TsMS § 442 lg-t 8. Eeltoodu on kolleegiumi arvates aluseks otsuse tühistamisele mittevaraliste nõuete osas. Järgnevalt kontrollib kolleegium, kas rahalise nõude osas tehtud vaheotsus on seaduslik ja põhjendatud. TsMS § 442 lg 8 sätestab nõuded kohtuotsuse põhjendavale osale, milles tuleb märkida kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas; kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega; otsuses tuleb kõiki tõendeid analüüsida. Eeltoodust tuleneb, et kohtuotsuse põhjendav osa peab sisaldama kohtu poolset analüüsi nõuete, nende aluseks olevate asjaolude ja tõendite kohta. Selleks, et tuvastada nõude põhjendatust peab kohus nõude aluseks olevate asjaolude pinnalt kõigepealt määratlema, milline õigussuhe on poolte vahel ja millist õigusnormi sellele kohaldada. Eeltoodu tuleb kohtul teha eelmenetluses, sest määratlenud õigussuhte ja millist normi kohaldada, saab kohus täita TsMS § 392 lg-s 1 sätestatud eelmenetluse ülesanded. Hageja on esitanud kahju hüvitamise nõude nii konkurendiks oleva äriühingu AS-i ESTOPRESS kui ka Eero Lattu vastu, kes oli eelnevalt hageja juhatuse liige ja kellega oli sõlmitud juhatajaleping ning kes praegu on AS-i ESTOPRESS juhatuse liige. Hageja on Eero Lattu vastu esitatud kahju hüvitamise nõudes tuginenud hageja ja Eero Lattu vahelisele juhatajalepingule ja väitnud, et Eero Lattu on rikkunud lepingust tulenevat konkurentsikeeldu ja saladuse hoidmise kohustust. AS ESTOPRESS on hagejale tekitanud kahju kõlvatu konkurentsi osutamisega. Hageja on leidnud, et lepingu rikkumisega on Eero Lattu tekitanud hagejale sama kahju, kui kostja AS ESTOPRESS kõlvatu konkurentsi osutamisega. Ka ringkonnakohtu istungil rõhutas hageja, et Eero Lattult nõuab ta kahju hüvitamist solidaarselt AS-ga ESTOPRESS just sellepärast, et paljuski Eero Lattu poolt juhatajalepingust tulenevate kohustuste rikkumise tõttu on osutanud AS ESTOPRESS talle kõlvatut konkurentsi. Kolleegium leiab, et konkurentsiseaduses sätestatud kõlvatud konkurentsi saab ettevõtjale osutada isik, kes tegutseb samas või lähedases ärivaldkonnas ettevõtjana. Kostja Eero Lattu ei ole ettevõtja, mistõttu ei saa tema vastutus hageja ees tuleneda kõlvatu konkurentsi osutamisest. Maakohtu otsusest tuleneb nagu oleks hageja väitnud, et mõlemad kostjad on talle osutanud kõlvatud konkurentsi ja otsuses on maakohus selliselt ka hageja väiteid analüüsinud. Hageja sellisel kujul hagiavalduses asjaolusid esile toonud ei ole ja kui kohtu jaoks olid esiletoodud asjaolud ebaselged, oleks kohus pidanud neid selgitama eelmenetluses. Maakohus on otsust tehes kohaldanud ainult konkurentsiseaduse sätteid ja otsusest ei tulene, millisel alusel kumbki kostjatest võib väidetavalt hagejale tekkinud kahju eest vastutada. Kolleegium märgib, et konkurentsiseadus määratleb, mis on kõlvatu konkurents ja selle, et kõlvatu konkurentsi osutamine on keelatud, kuid kahju hüvitamise alused kõlvatu konkurentsi osutamise puhul tulenevad võlaõigusseadusest. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule õigusvastaselt tekitatud kahju tekitanud isik, peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise

11(12)

eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega. Maakohus võlaõigusseaduse säteteid kohaldanud ei ole. Eero Lattu vastu esitatud kahju hüvitamise nõude aluseks olevad asjaolud tulenevad väidetavalt Eero Lattu poolt juhatajalepingu (käsunduslepingu) rikkumisest. Maakohus ei ole hageja ja Eero Lattu vahelist õigussuhet kvalifitseerinud ja otsusest ei tulene peale konkurentsiseaduse sätete ühtegi õigusnormi, millest võiks tuleneda Eero Lattu kohustus hagejale kahju hüvitamiseks. Maakohus on küll analüüsinud hageja väiteid Eero Lattu poolt lepingust tulenevate kohustuste rikkumise kohta, kuid teinud seda lähtudes kõlvatu konkurentsi osutamisest. Õige on apellandi väide, et maakohus ei ole hinnanud kostja Eero Lattu poolt VÕS §-st 625 tuleneva saladuse hoidmise kohustuse rikkumist. Jättes pooltevahelised suhted kvalifitseerimata ja märkimata seadused, mida tuleb kohaldada, on maakohus rikkunud TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud nõudeid kohtuotsuse põhjendustele. Arvestades, et mõlema kostja suhtes on kahju hüvitamise alused erinevad, siis oleks tulnud maakohtul nende olemasolu või puudumine tuvastada, arvestades nõude aluseks olevatele asjaoludele kohaldatavat seadust – AS ESTOPRESS osas kahju õigusvastasest tekitamisest tulenevat kohustust reguleerivaid sätteid ja Eero Lattu osas käsunduslepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise sätteid. TsMS § 656 lg 1 p 5 kohaselt ringkonnakohus tühistab esimese astme kohtu otsuse apellatsioonkaebus põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus ei ole otsust seaduse kohaselt olulises ulatuses põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. Kolleegium leiab, et mitterahaliste nõuete osas otsuses põhjenduste täielik puudumine ja rahalise nõude osas nõude aluseks olevate asjaolude puudulik tuvastamine on põhjuseks, mis tingivad maakohtu otsuse tühistamise ja selle saatmise uueks arutamiseks maakohtule. Ringkonnakohtu poolt esmakordselt asjaolude tuvastamine olulises mahus ja nende asjaolude suhtes seaduse kohaldamine rikub poolte kaebeõigust, kuna TsMS 688 lg 3 kohaselt ei ole alama astme kohtute poolt tuvastatud asjaoludele võimalik kassatsiooni korras edasi kaevata. Menetluskulud tuleb kindlaks määrata ja jagada asja uuel läbivaatamisel maakohtus.

Reet Allikvere

Tiiu Hiiuväin

Margo Klaar

Otsus on osaliselt tühistatud Riigikohtu 09.12.2008 otsusega nr. 3-2-1-103-08 Riigikohtu 09.12.2008 otsus

RESOLUTSIOON

12(12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.