Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6).

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

OÜ L (hageja) esitas hagi AS-i E (kostja I, edaspidi koos kostjaga II ka kostjad) ja EL(kostja II, edaspidi koos kostjaga I ka kostjad) vastu. Hagiavalduse kohaselt on hageja ASi P (kustutatud äriregistrist 22. septembril 2005) õigusjärglane. Kostja II oli AS-i P juhatuse liikmeks 4. novembri 1999. a juhatuseliikme lepingu (leping) alusel 27. oktoobrist 1997 kuni

Kostja I tegeles kõlvatu konkurentsiga, tema tegevus oli õigusvastane. Kostja I sai hageja ärisaladused seadusvastaselt, st kostja II õigusvastase tegevuse tulemusena. Kostja I ei tegutsenud heas usus, kuna pidi aru saama, et tema tegevus kahjustab hageja huve ning tekitab hagejale kahju. Konfidentsiaalse info kasutamise eesmärgiks oli hageja tegevusvaldkonnas edukas tegutsemine, mis pidi vähendama ja vähendas hageja tulusid. Kostja I tegevus on käsitatav konfidentsiaalse teabe kuritarvitamisena. Kostja I mõjutas kostja II kaudu hageja töötajaid tegutsema kostja I huvides, sh võimaldas ATpõhjendamatult koondades tagada ATkui tulevasele kostja I nõukogu liikmele sissetulek koondamishüvitise näol kostja I tegevuse alustamiseni. Selline kostja II tegevus kostja I huvides on käsitatav kõlvatu konkurentsina. LLi ja ERu tööle kutsumine ning telefoniühenduse pidamine kostjaga II enne nende töölepingu lõpetamist, on käsitatav kostja I poolt kõlvatu konkurentsina hageja suhtes. Samuti on kõlvatuks konkurentsiks teiste hageja töötajate töölekutsumine kostja I juurde ning töötajate hageja juures omandatud väljaõppe ja kogemuste ärakasutamine. Kostja I edastas hageja klientidele ebaõiget ja halvustavat teavet hageja majandusliku seisundi kohta eesmärgiga tekitada klientides usaldamatust hageja vastu ning mõjutada kliente loobuma hageja teenustest ja kaupadest ning eelistama kostja I omi. See on käsitatav kõlvatu konkurentsina. Kostjate kõlvatut konkurentsi ning hageja ärisaladuste ja töötajate ärakasutamist tõendab ka kostja I kodulehel sisalduv teave, milles viidatakse hageja tegevusele trükiteenuste valdkonna arendamisel ja kujundamisel Eestis ning kostja I töötajate pikaajalisele töökogemusele, mis saab baseeruda vaid hageja juures töötamisel. Kostja I seega reklaamib end kogemuste, teabe ja töötajate kaudu, mis saadi ja võeti üle hagejalt. Äripäeva artiklist tuleneb, et kostja II ei varjagi oma soovi kasutada ära hageja juures saadud teadmisi ja oskusi ehk ärisaladusi, mille hoidmise kohustus ja kasutamise keeld tal oli, samuti, et hageja ärisaladusi teadmata ei saaks kostja II tekkinud konkurentsiolukorda soodsaks pidada (tl 97-98). Artiklis öeldu tõendab ka kostjate ebaseaduslikku tegevust töötajate ülevõtmisel.

kahju. Kostjad vastutavad VÕS § 137 lg 1 kohaselt hüvitise maksmise eest solidaarselt, mõlema kostja tegevus oli kooskõlastatud ja suunatud ühisele eesmärgile ning mõlema tegevuse tulemusena tekkis hagejale sama kahju. Hagiavalduse kohaselt palub hageja: 1) kostjatelt välja mõista kahju hüvitamiseks solidaarselt 2 000 000 krooni; 2) kohustada kostjat I lõpetama kahju tekitamine kõlvatu konkurentsi osutamise teel hagejale, kohustades kostjat I selleks lõpetama kolmandatele isikutele hageja kohta ebaõige ja halvustava teabe edastamine ning lõpetama hageja ärisaladuste kasutamine; 3) kohustada kostjat II mitte kasutama ning avaldama kolmandatele isikutele hageja ärisaladusi.

KOSTJATE VASTUVÄITED

Kostjad ei tunnistanud hagi. Nad väitsid, et ei rikkunud ärisaladuse hoidmise kohustust. Lepingus ei ole määratud kindlaks, milline teave on hageja ärisaladus. Kostja II oli AS-i P juhatuse liige kuni 30. aprillini 2004, lepingus tema suhtes sätestatud konkurentsikeeld lõppes lepingu kohaselt 31. oktoobril 2004. Hageja väide, et kostja II saamisega kostja I juhatuse liikmeks toimus konfidentsiaalse informatsiooni kuritarvitamine, on väär. Kogemused ja oskused ei ole ärisaladus. Kostja II tegevus kostja I juures ja OÜ-s M ei ole konkureeriv tegevus. Esimese trükimasina andis kostjale I Nordea Finance 26. novembri 2004 vara vastuvõtu aktiga. Kostjad ei meelitanud hageja töötajaid kostja I juurde tööle. Kostjatele teadaolevalt lahkus hageja juurest 2004-2005 vähemalt 16 töötajat, nendest vaid üksikud asusid 2004 novembris tööle kostja I juures.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Hagiavalduse kohaselt tegelesid kostjad kõlvatu konkurentsiga, kostja II rikkus juhatuse liikme lepinguga võetud kohustusi, kasutades ärisaladusi ning rikkudes konkurentsikeeldu. Hagiavalduse kohaselt tekitasid kostjad selle tegevusega hagejale kahju. Hageja kahju nõue on saamata jäänud tulu nõue. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 128 lg 4 kohaselt saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise kaotamises. Asja materjalidele lisatud hindamisaktist (I kd, tlk 231-244) nähtub, et hagejale on tekkinud kahju. Kohus leiab, et nimetatud asjatundja arvamusega on veenvalt tõendamist leidnud, et hageja saamata jäänud tulu suuruseks 2005.a. on 2,9 milj. krooni. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

Lepingulise kahju hüvitamise nõude korral peab hageja tõendama oma kahju, kostja poolt kohustuse rikkumise ning põhjusliku seose rikkumise ja kahju vahel. Lepingulise kohustuse rikkumisega tekitatud kahju saab nõuda VÕS § 115 lg 1 alusel. Delikti üldkoosseisul põhineva vastutuse eeldustena tuleb kõigepealt kindlaks teha kahju põhjustamine kostja poolt ning kostja teo õigusvastasus ning alles seejärel eeldatakse VÕS § 1050 lg 1 kohaselt kostja süüd. Õigusvastaselt tekitatud kahju saab nõuda VÕS § 1043 alusel. Kuna kahju tekkimine on tõendamist leidnud, siis tuleb järgnevalt leida vastus küsimusele kas kostjad on kohustust rikkunud. 04.11.1999.a sõlmiti hageja õiguseellase AS P (edaspidi ka hageja) ja kostja II vahel juhatajaleping (I kd, tlk 26-27, tõlge tlk 28-29). 01.03.2004.a esitas Kostja II AS P nõukogule avalduse (I kd, tlk 32) milles palus vabastada enda juhatuse liikme kohustustest. AS P nõukogu 29.04.2004.a otsusega (I kd, tlk 125) rahuldati kostja II lahkumisavaldus ning määrati uueks juhatuse liikmeks SS. Asjas puudub vaidlus, et kostjale II teatati nõukogu otsusest 30.04.2004.a. Kohus leiab, et kostjaga II sõlmitud juhatuse liikme leping lõppes 30.04.2004.a. Hageja väited, et leping lõppes 01.09.2004.a ei ole kohtu arvates tõendatud. AS P ja kostja II vahel sõlmitud lepingu järgi oli äriühingul kohustus tasuda kuue kuu tasule vastav hüvitis, kui äriühing ütleb lepingu üles. Asjas puudub vaidlus, et kostjale II see summa tasuti ning peale 30.04.2004.a ei võimaldanud AS P Kostja II-l enam täita tööülesandeid. AS P ja kostja II vahel sõlmitud lepingus leppisid pooled kokku, et juhataja ei või ära kasutada ega kolmandatele isikutele avaldada äri- või ametisaladusi, mida äriühing või sellega samasse kontserni kuuluvad ettevõtjad on talle usaldanud või mida ta on muul viisil teada saanud. Saladuse hoidmise kohustus kestis 3 aastat peale lepingu lõppemist. Samuti leppisid lepingu pooled kokku, et kui äriühing ütleb lepingu üles, kestab kostja II suhtes konkurentsikeeld perioodil, mille eest juhatajal on õigus saada etteteatamistähtaja tasu. Asja materjalidest nähtuvalt leppisid seega AS P ja kostja II kokku, et ärisaladuse hoidmise kohustus kehtib kostja II suhtes kolme aasta jooksul peale lepingu lõppemist s.o. kuni 30.04.2007.a ning konkurentsikeeld 6 kuud peale lepingu lõppemist so kuni 31.10.2004.a. Kostja II omandas 29. juunil 2004.a OÜ M osa nimiväärtusega 40 000 krooni, saades sellega OÜ M ainuosanikuks. Alates 14. juulist 2004 on kostja II kantud äriregistrisse OÜ M (tegevusalad mh reklaami-, disaini- ja trükiteenused) ainsa juhatuse liikmena (I kd, tlk 33-24).

AS-iga P kui ka temaga samasse kontserni kuuluva graafilise valdkonnaga tegeleva ettevõtja tegevusega. Asjaolu, et AS E sai trükimasina ja seega trükiteenuseid osutama hakata alles alates 26.11.2004.a. ei oma kohtu arvates konkurentsikeelu rikkumise tuvastamisel tähtsust. Juhataja lepingu sõlminud pooled ei sidunud konkurentsikeeldu aktiivse või passiivse konkurentsi osutamisega. Samas leiab kohus, et asjas ei ole tõendamist leidnud, et Kostja II poolt konkurentsikeelu rikkumise tõttu tekkis hagejale kahju. Nagu eelpool märgitud on hageja kahjuks saamata jäänud tulu. Seega sai kahju tekkida aktiivse konkurentsi osutamisega. Kostja I sai trükimasina 2004.a. novembri lõpus. Seega sai kostja II tegeleda aktiivse konkurentsiga nimetatud ajast. Kuna konkurentsikeeld kehtis kuni 31.10.2004.a. ei ole tõendatud hagejale tekkinud kahju seos kostja II poolt konkurentsikeelu rikkumisega. Äriseadustiku § 313 lg 1 kohaselt peavad aktsiaseltsi juhatuse liikmed hoidma aktsiaseltsi ärisaladust. Juhatuse liikmeks olek on tehinguline õigussuhe äriühingu ja juhatuse liikme vahel, milleks on vajalik mõlema poole tahteavaldus. Olemuslikult sarnaneb see suhe enim käsunduslepingule VÕS § 619 mõttes. VÕS § 619 järgi kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 625 lg 1 kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmise ajal hoidma saladuses talle seoses käsundiga teatavaks saanud asjaolusid, mille saladuses hoidmiseks on käsundiandjal õigustatud huvi, eelkõige hoidma käsundiandja tootmis- või ärisaladust. Saladuse hoidmise kohustust ei ole, kui käsundisaajal on asjaolude avalikustamiseks käsundiandja luba või kui ta on avalikustamiseks kohustatud seadusest tulenevalt, lg 2 kohaselt pärast käsunduslepingu lõppemist säilib käsundisaajal käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohustus ulatuses, mis on vajalik käsundiandja õigustatud huvide kaitseks. Käesolevas asjas on vaidlus selles, mis oli AS-is P ärisaladus ning kas kostja II sai aru või pidi aru saama, mis oli AS-is P ärisaladus. AS P ja kostja II vahel sõlmitud lepingus ärisaladust täpsustatud ei ole. Ka äriseadustik ei ava ärisaladuse mõistet. Vande all ära kuulatud kostja II ütlustest nähtub, et AS P ei teatanud talle juhataja lepingu jooksul, mis on ärisaladus. Riigikohus on oma 09.12.2008.a. kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-103-08 märkinud, et ärisaladuse mõiste ja selle avaldamise õiguspärasuse või õigusvastasuse kindlakstegemisel on kolleegiumi arvates võimalik arvestada ka intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (TRIPS-lepingu) (RT II 1999, 22, 123) sätteid. Konkurentsiseaduse konfidentsiaalse informatsiooni mõiste avamisel on võimalik kasutada TRIPS-lepingu artikkel 39 punkti 2. Artikkel 39 punkt 2 on sõnastatud järgmiselt: "Füüsilistel ja juriidilistel isikutel peab olema võimalus takistada nende seadusliku kontrolli all oleva teabe avaldamist teistele või selle omandamist või kasutamist teiste poolt ilma nende nõusolekuta viisil, mis on vastuolus ausate kaubandustavadega, tingimusel et: a) selline teave on saladus selles tähenduses, et see ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti kättesaadav isikutele ringkondades, kes tavaliselt kõnesolevat laadi teabega tegelevad; b) sellel teabel on kaubanduslik väärtus tema salajasuse tõttu; c) selle teabe üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et hoida seda salajas." Käesolevas asjas on võimalik juhataja lepingu alusel järeldada, et hageja on võtnud tarvitusele meetmeid, et hoida teavet (ärisaladust) salajas. Hageja on hagiavalduse täpsustuses märkinud, et hageja peab enda juures ärisaladuseks olulisematele klientidele pakutavate ja müüdavate kaupade ning teenuste hindade, mahtude ja tarneaegade ning koguste kohta; klientidele erisoovide kohta tellimustega seoses; tavasid, mis on konkreetse kliendiga tarnimise käigus

välja kujunenud, mida tarnija pidi arvesse võtma; andmed hinnakujunduse kohta, kui palju on toote omahind ning milliseid allahindlusi pakutakse, mis alustel ning millised on kasumimarginaalid konkreetsete klientide ja toodete lõikes. Kostja II seisukoha järgi ei ole info hageja klientide kohta saladus kuna hageja kodulehel olevate tootenäidiste järgi on need võimalik tuvastada. Ärisaladuseks ei ole info tootmisprotsesside kohta, kuna need on avalikult teada, hindade kujunemine on kogemuste kaudu saadud teadmine ning selle kasutamist ei saa välistada. Kohus osutab, et ärisaladuse hoidmise kohustus ei tohi kaasa tuua olukorda, et see ei võimalda juhatuse liikmel pärast ametiaja lõppemist üldse samal tegevusalal tegutseda. Seega on ärisaladuse õigustamatu avaldamise ja kasutamise kindlakstegemiseks vajalik võimalikult täpselt avada ärisaladuse sisu. Hageja kohustus oli käesolevas asjas tõendada milline oli tema juures ärisaladus. Hageja on hagiavalduse täpsustuses märkinud mida ta peab ärisaladuseks, kuid kohtu arvates tõendanud seda ei ole. Asjas ei ole tõendamist leidnud, et hageja tahe ärisaladuse hoidmise kohustuse sätestamisel AS P ja Kostja II vahel sõlmitud lepingus hõlmas hagiavalduse täpsustuses loetletud ärisaladusi. Kuna asjas ei ole tõendamist leidnud mis oli AS-is P ärisaladus, siis leiab kohus, et puudub vajadus käsitleda selle avaldamise temaatikat. Konkurentsiseaduse (KonkS)) § 2 lg 1 kohaselt on ettevõtja konkurentsiseaduse tähenduses äriühing, füüsilisest isikust ettevõtja või muu majandus- või kutsetegevuses osalev isik või juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus või ettevõtja huvides tegutsev isik. KonkS § 2 lg 1 tähenduses tuleb ettevõtja huvides tegutsemisena käsitada ka tegevust juhatuse liikmena. Seega tuleb kostjat II KonkS § 2-lg 1 tähenduses käsitleda ettevõtjana. KonkS § 50 lg 1 kohaselt on kõlvatu konkurents ebaaus äritegevus, heade kommete ja tavadega vastuolus olevad teod, sealhulgas eksitava teabe avaldamine, avaldamiseks esitamine, tellimine, konkurendi või tema kauba halvustamine ja konfidentsiaalse teabe kuritarvitamine, konkurendi töötaja või esindaja ärakasutamine. Käesolevas asjas tugineb hageja asjaolule, et kostja II osutas kõlvatut konkurentsi kasutades ära hageja ärisaladusi ja tekitades sellega hagejale kahju. Seega tugineb hageja kõlvatu konkurentsiga tekitatud kahju nõuet esitades VÕS § -le 1043. Samas on hageja ärisaladuse hoidmise kohustuse rikkumisega tekitatud kahju nõuet esitades tuginenud ka lepingu rikkumisele. Seega on hageja ärisaladuse kasutamisega tekitatud kahjunõuded kostja II suhtes esitanud konkureerivate nõuetena. VÕS § 1044 lg 2 kohaselt lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist ei või käesolevas peatükis sätestatud alusel nõuda, kui seadusest ei tulene teisiti. Lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist saab käesolevas peatükis sätestatud alusel nõuda juhul, kui rikutud lepingulise kohustuse eesmärk oli muu kui sellise kahju ärahoidmine. VÕS §-st 1044 lg 2 tuleneb, et konkureerivate nõuete esitamine deliktiõiguslikul alusel ei tule üldjuhul kõne alla. Seega puudub vajadus käsitleda hageja ärisaladuse kasutamisega tekitatud kahjunõuet kostja II suhtes VÕS § 1043 jj. alusel.

Hagiavalduse kohaselt on kostja I kasutanud hageja ärisaladusi kostja II kaudu ning osutanud sellega kõlvatut konkurentsi. Ärisaladuse olemasolu tõendamata jätmise tõttu asub kohus seisukohale, et tõendamata on kostja I poolt hageja ärisalduse kasutamine.

Hagiavalduse kohaselt mõjutas kostja I kostja II kaudu hageja töötajaid tegutsema kostja I huvides. Kohus on seisukohal, et asjas ei ole tõendamist leidnud, et kostja I on osutanud kõlvatut konkurentsi hageja töötajate ärakasutamise kaudu. Tunnistaja ERütlustest nähtub, et nad on kostjaga II peretuttavad, kostja II väidete kohaselt on ta LL`iga kauaaegne töökaaslane. Kui isikud on omavahel kauaaegsed töökaaslased ja perekonnatuttavad, siis ei ole võimalik ainuüksi isikutevahelist suhtlemist käsitleda nende ärakasutamisena hageja huvide vastaselt. Tunnistaja ERu ütlustest nähtub, et töökoha vahetuse põhjustas töötasu kättesaamisega seotud probleemid. Kohus on seisukohal, et kõlvatuks konkurentsiks ei saa ainuüksi pidada olukorda kus ühe äriühingu töötajad asuvad tööle teise tööandja juurde. Töötajatel on õigus valida millise tööandja juures ta töötab. Käesolevas asjas ei ole tõendamist leidnud, et kostjad on mõjutanud hageja endiseid töötajaid enda juurde tulema selliselt, et nad võtaksid kaasa hageja kliendid, raskendaksid hageja ja klientide suhtlemist ning annaksid kostjatele üle hageja ärisaladuseks oleva info. Kohus on seisukohal, et asjas ei ole veenvalt tõendamist leidnud kostja I poolt hageja klientidele ebaõige ja halvustava teabe edastamine. Tunnistaja TT`u ütlustest nähtub, et halvustava informatsiooni levitamisest hageja kohta sai ta teada kolmandate isikute kaudu. Tunnistaja ei teadnud täpselt kuidas ja kus halvustava informatsiooni edastamine konkreetselt toimus ning milline see täpselt oli. Kuivõrd tunnistaja esitatud informatsioon ei pärine algallikast asub kohus seisukohale, et kostjate poolt hageja kohta ebaõige ja halvustava teabe edastamine ei ole veenvalt tõendamist leidnud. Põhjendamatud on kohtu arvates hageja väited, et kostja I tegeles kõlvatu konkurentsiga, kuna kostja II, koondades AT, tagas tulevasele kostja I nõukogu liikmele sissetuleku koondamishüvitise näol. Kohus peab vajalikuks osutada, et AT koondamise ajal kostjat I ei eksisteerinud. Sellest tulenevalt ei saanud ta osutada nimetatud ajal kõlvatut konkurentsi. Lisaks on tõendamata asjaolu, et AT koondati põhjendamatult. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hageja kahju nõue tuleb jätta rahuldamata. Asjas ei leidnud tõendamist, et hagejale tekkis kostja II poolt konkurentsikeelu rikkumisega kahju. Tõendamist ei leidnud ka asjaolud, et Kostja II rikkus ärisaladuse hoidmise kohustust ja kostjad osutasid hagejale kõlvatut konkurentsi. Hageja on asjas esitanud ka mitterahalised nõuded: 1) kohustada kostjat I lõpetama kahju tekitamine kõlvatu konkurentsi osutamise teel hagejale, kohustades kostjat I selleks lõpetama kolmandatele isikutele hageja kohta ebaõige ja halvustava teabe edastamine ning lõpetama hageja ärisaladuste kasutamine; 2) kohustada kostjat II mitte kasutama ning avaldama kolmandatele isikutele hageja ärisaladusi. Käesolevas asjas ei leidnud tõendamist, et kostja I tekitas kõlvatu konkurentsi osutamisega hagejale kahju. Samuti ei leidnud tõendamist, et kostja II on rikkunud ärisaladuse hoidmise kohustust. Hageja mitterahalised nõuded tuleb juba seetõttu rahuldamata jätta. TsMS § 449 lg 1 kohaselt kui menetluses on hagi raha saamiseks, eelkõige tekitatud kahju hüvitamiseks ja nõutava rahasumma suuruse tõendamine on väga kulukas ja keerukas ja nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on kohtul võimalik otsust teha, võib kohus poole taotlusel teha vaheotsuse nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta. Käesolevas asjas taotlesid pooled vaheotsuse tegemist. TsMS § 449 lg 2 kolmanda lause kohaselt kui kohus tunnustab nõude põhjendamatust, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.

Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hageja nõuded ei ole põhjendatud, hagi tuleb jätta rahuldamata. Tegemist on lõppotsusega. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 lg 1 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Käesolevas asjas esitati hagi 09.11.2005.a. Kuni 31.12.2005.a. kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 61 lg 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest punkt 1 järgi hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale, p 2 järgi hinnata hagi puhul kohtu määramisel, kuid mitte üle justiitsministri kehtestatud suuruse. Kostja I menetluskulude nimekirja kohaselt (II kd, tlk 282-283) moodustavad tema menetluskulud 404 756, 12 krooni. Asjas on õigusabi osutatud ka kostjale II, kuid menetluskulud tasus kostja I. Kostja I palub menetluskulud hagejalt välja mõista tema kasuks. Arvestades hageja varalise nõude suurust ja kehtinud TsMS § 61 lg-s 1 sätestatut tuleb hagejalt kostja I kasuks välja mõista 100 000 krooni. Arvestades TsMS § 61 lg-s 2 ja justiitsministri 23.08.1999.a. määruses nr 42 sätestatut ning hageja mitterahalisi nõudeid asub kohus seisukohale, et hagejalt tuleb kostja I kasuks välja mõista mitterahaliste nõuete eest menetluskulud kokku summas 50 000 krooni.

Krista Kirspuu Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.