Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinn Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu kolmekümne päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

I Asjaolud OÜP(edaspidi OÜ P) on esitanud Harju Maakohtule avalduse OÜK(edaspidi OÜ K) pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt müüs võlausaldaja OÜ P võlgnikule OÜ K ehitusmaterjali. Kuni tänaseni ei ole võlgnik saadud kauba eest tasunud ja viidanud seejuures makseraskustele, mille tõttu ei suudeta võlgnevusi likvideerida. Seisuga 30.09.2007 on OÜ K võlg OÜ P 74 824.89 krooni, mis on sissenõutavaks muutunud põhivõla 41 801.50 krooni osas 09.07.2007 ja viiviste 33 023 krooni osas 26.09.2007. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele ei ole OÜ K võlga tasunud ja pankrotiavalduse esitamise seisuga võlgneb OÜ K OÜ P kokku 74 824.89 krooni ja viiviste summa suureneb veelgi. 12.02.2008 Harju Maakohtu määrusega algatas kohus OÜ K pankrotimenetluse ning määras ajutiseks pankrotihalduriks S Tael’a. Võlgnik kirjalikke seisukohti pankrotiavaldusele esitanud ei ole.

II Ajutise pankrotihalduri aruande sisu 02.04.2008 esitas ajutine pankrotihaldur kohtule aruande. Ajutise pankrotihalduri aruandest nähtuvalt on võlgniku peamiseks tegevusalaks üldehitus- ja remonditööd. Ehitustöödest oldi spetsialiseeritud fassaadiehitusele. Ajutine pankrotihaldur on teinud järelpärimise krediidiasutustele, millest nähtub, et võlgniku kontol aktsiaseltsis Hansapank on rahalisi vahendeid summas 45 krooni. Võlgniku andmetel on kassajääk 10 093.15 krooni, seega kokku on raha jääk 10 138.15 krooni. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgniku debitoorse võla suurus OÜR(edaspidi OÜ R) vastu on summas 117 064.92 krooni. OÜ R omab aga nõuet võlgniku vastu summas 68 319 krooni. Kui eeldada, et nõue on reaalne, on võimalik teha tasaarvestus ning tasumata jääk on 48 748 krooni. Samas on OÜ R esindaja selgitanud, et vastavalt faktooringu tingimustele on OÜ K nõude loovutanud aktsiaseltsile Hansa Liising Eesti (edaspidi AS Hansa Liising Eesti) ning OÜ R on kohustused AS Hansa Liising Eesti, mitte aga OÜ K ees. Vara on võlgnikul kokku summas 35 561.72 krooni. Võlgnevusi hankijatele on OÜ K kokku summas 143 134.95 krooni, Maksu- ja Tolliameti nõue võlgniku vastu seisuga 27.02.2008 on 809 973 krooni, millest 178 129 krooni on põhivõlg ja 631 844 krooni on intressivõlg. Töötajate nõudeid võlgniku seletuste kohaselt ei esine, võlgnevus OÜ K on summas 464 246.87 krooni. Samas märgib ajutine pankrotihaldur,

2-07-51683 et juhul kui OÜ K omandas nõude aluseltult, on võimalus teha tasaarvestus, mille tagajärjel moodustaks võlnetav summa kokku 162 246.87 krooni. AS Hansa Liising Eesti nõue on summas 778 942.50 krooni. Kohustusi kokku võlgnikul seega 1 894 297.38 krooni. Ajutise halduri hinnangul põhjustas võlgniku maksejõuetuse Maksu- ja Tolliameti revisjoni tagajärjel määratud maksusumma suurusjärgu üks miljon krooni. Võlgnik ei suutnud nii suurt täiendavat kohustust kanda ning määratud maksusumma avalikustamise tõttu Krediidiinfos, kaotas võlgnik usalduse lepingupartnerite silmis. Ajutine haldur leiab, et võlgnik on maksevõimetu, sest puuduvad ettevõtet teenindavad rahavood ning ettevõtet tegevusega ei ole võimalik katta kohustuste summat.

III Kohtuistung 02.04.2008 toimunud kohtuistungil jäi võlausaldaja pankrotiavalduse juurde. Võlgniku seaduslik juhatuse liige tunnistas võlausaldaja nõuet ja ka võlgniku maksejõuetust. Ajutine pankrotihaldur kandis ette oma aruande sisu. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik alaliselt maksejõuetu ja tal puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks.

IV Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti PankrS § 30 lõikes 2 nimetatud summat. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kohus ei lõpeta PankrS § 29 lõike 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 130 lg 4 sätestab, et kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 39 p 6 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik kohtumäärusega, millega pankrotimenetlus on lõpetatud vara puudumise tõttu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 231 lg 2 sätestab, et poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Abieluasjas ja põlvnemisasjas hindab kohus omaksvõttu koos muude tõenditega. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 136 sätestab, et osakapital peab olema vähemalt 40 000 krooni. ÄS § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136

2-07-51683 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise. ÄS § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 187 sätestatut. Võlausaldaja OÜ P on esitanud Harju Maakohtule avalduse OÜ K pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt müüs võlausaldaja OÜ P võlgnikule OÜ K ehitusmaterjali. Kuni tänaseni ei ole võlgnik saadud kauba eest tasunud ja viidanud seejuures makseraskustele, mille tõttu ei suudeta võlgnevusi tasuda. Seisuga 30.09.2007 on OÜ K võlg OÜ P 74 824.89 krooni, mis on sissenõutavaks muutunud põhivõla 41 801.50 krooni osas 09.07.2007 ja viiviste 33 023 krooni osas 26.09.2007. Vaatamata korduvatele meeldetuletustele ei ole OÜ K võlga tasunud ja pankrotiavalduse esitamise seisuga võlgneb OÜ K OÜ P kokku 74 824.89 krooni ja viiviste summa suureneb veelgi. Võlgniku maksejõuetust on võlausaldaja põhistanud PankrS § 10 lg 2 p 4 toodud asjaoluga. Võlgniku seaduslik esindaja on 02.04.2008 toimunud kohtuistungil tunnistanud võlausaldaja nõuet ja võlgniku maksejõuetust. Kohus leiab, et kuna võlgniku seaduslik esindaja on 02.04.2008 toimunud kohtuistungil omaks võtnud võlausaldaja nõude aluseks olevad asjaolud ja on tunnistanud võlausaldaja poolt esitatud nõude suurust ning ajutise pankrotihalduri aruande ja võlgnevuse arvestuse (tl 102) kohaselt on võlausaldaja nõude suuruseks pankrotiavalduses näidatud nõue, siis on võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks olev nõue selge. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik alaliselt maksejõuetu, puuduvad võimalused võlgniku tegevuse jätkamiseks ning saneerimiseks, kuna kogu majandustegevus on seiskunud seisuga juuli 2007.a, töötajad lahkusid juunis 2007.a. Ajutise pankrotihalduri aruande ja selle täienduse kohaselt on võlgnikul pankrotimenetluse algatamise seisuga vara kokku 35 561.72 krooni, millest raha pankakontol on 45 krooni, nõuded ja kassajääk 10 093.15 krooni, lisanduvad nõuded kolmandate isikute vastu. Kohustusi on võlgnikul kokku 1 894 297.38 krooni. Võlgniku omakapital on seisuga 30.06.2007 – 56 445.43 krooni (tl 105), järgneval perioodil on võlgniku maksejõuetus süvenenud ja seisuga 12.02.2008 on võlgniku omakapital – 430 550.04 krooni (tl 106). Järelikult ei ole võlgniku omakapital vastanud ÄS § 136 ja 176 nõuetele alates 30.06.2007.a. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku kohustused ületavad mitmekordselt võlgniku vara, võlgnik on alates 30.06.2007 tegutsenud kahjumlikult, võlgniku omakapital ei vasta seisuga 30.06.2007 ÄS § 136 sätestatud nõuetele ning võlgniku seaduslik esindaja tunnistab võlgniku maksejõuetust, siis on võlgnik alaliselt maksejõuetu. Äriseadustiku § 180 lg 51 kohaselt on osaühingu juhatus kohustatud viivitamatult esitama kohtule pankrotiavalduse kui osaühing on maksejõuetu. ÄS § 176 sätestab tingimused, mille esinemisel tuleb otsustada võlgniku pankrotiavalduse esitamine. Kohus leiab, et kuna võlgniku omakapital ei vastanud seisuga 30.06.3007 ÄS § 136 nimetatud nõuetele ja võlgnik

2-07-51683 ei võtnud tarvitusele ÄS § 176 nimetatud abinõusid ega esitanud ise pankrotiavaldust, siis on võlgnik jätnud täitmata pankrotiavalduse esitamise kohustuse. Ajutise pankrotihalduri hinnangul põhjustas võlgniku maksejõuetuse Maksu- ja Tolliameti revisjoni tagajärjel määratud maksusumma suurusjärgus üks miljon krooni. Võlgnik ei suutnud nii suurt täiendavat kohustust kanda ning määratud maksusumma avalikustamise tõttu Krediidiinfos, kaotas võlgnik usalduse lepingupartnerite silmis. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjustas raske juhtimisviga. Vastavalt Maksu- ja Tolliameti vastusele (tl 107108) viis Põhja Maksu- ja Tollikeskus läbi revisjoni, mis hõlmas OÜ K kõikide maksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigususe kontrollimist ajavahemikus jaanuar kuni detsember 2004.a. 23.04.2007 koostas maksuhaldur revisjoniakti, kus toodi välja revisjoni käigus tuvastatud maksustamise seisukohast tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud. OÜ K nõustus revisjoniaktis toodud asjaoludega ning esitas 11.05.2007 ja 15.05.2007 vastavalt revisjoniaktile uued käibedeklaratsioonid ja aruanded koos lisadega. Seisuga 28.02.2008 on OÜ K maksude võlgnevus 178 129 krooni ja intressivõlgnevus 631 844 krooni, kokku 809 973 krooni. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, mis seisneb selles, et võlgniku juhatus jättis täitmata oma kohustuse, s.o käesoleval juhul seaduses ettenähtud maksude arvestamise ja deklareeimise korraldamise kohustuse, mille tagajärjel tekkinud maksuvõla nõude tasumine ei olnud võlgnikule jõukohane ning seetõttu muutus võlgnik püsivalt maksejõuetuks. Võlgnik on nõustunud Maksu- ja Tolliameti poolt revisjoni käigus välja toodud puudustega ning on seejärel ise parandanud oma käibedeklaratsioonid ja aruanded, millega võlgnik on tunnistanud maksude ebaõiget arvestamist ja deklareerimist. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võib pankrotimenetluses ilmneda vara tagasivõitmise võimalus kui selgub, kas OÜ K puhul võib esineda võlgniku ettevõtte üleminek. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et ilma võlgniku raamatupidamise revisjonita ning kolmandate isikutele järelpärimiste tegemiseta, ei ole võimalik välja tuua ettevõtte üleminekuga seotud asjaolusid. Nimetatud kulutuste katteks võlgnikul vara puudub. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks ning isegi ajutise pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus on teinud ettepaneku võlausaldajatele või kolmandatele isikutele tasuda kohtu deposiiti võlgniku pankrotimenetluses tehtavate kulutuste katteks 30 000 krooni. Võlausaldajad AS Hansa Liising ja Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) on teatanud, et ei soovi pankrotimenetluse kulusid kanda (tl 156, 157). Võlausaldaja P OÜ on esialgselt teatanud, et tasub kõnealuse summa deposiiti, kuid seisuga 24.04.2008 ei ole võlausaldaja raha pankrotimenetluse kulude katteks tasunud. Kohus leiab, et kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja OÜ K võlausaldajad ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb OÜ K pankrotimenetlus lõpetada PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata.

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.