J K hagi Tral Keskus OÜ vastu kahju hüvitamise nõudes 16511 krooni
Viimane kohtuistung
01. aprill 2008 algus kell 12.00
Menetlusosalised
Hageja:
J K (IK xxx, elukoht xxx)
Hageja esindaja:
S G (volituse alusel)
Kostja:
Tral Keskus OÜ (RK xxx, xxx)
Kostja esindaja
L H (juhatuse liige)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada J K hagi Tral Keskus OÜ vastu osaliselt.
2.Välja mõista Tral Keskus OÜ-lt J K kasuks 8255 (kaheksa tuhat kakssada viiskümmend viis) krooni 50 senti.
3.Jätta menetluskulud, sealhulgas kohtuvälised kulud, võrdselt poolte kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
1.27.08.2007.a. hagiavalduse kohaselt sõlmisid J K ja Tral Keskus OÜ 2007.a. juunis suuliselt teenuste osutamise lepingu, mille kohaselt kostja kohustus osutama hagejale töölerakendamise teenuseid Inglismaal Londoni linnas alates 05.juulist 2007.a. kelneri, registraatori või superviisorina. Hageja kohustus tasuma osutatud teenuste eest hüvitist. Kostja üheks tegevusalaks on Eesti elanike välismaale töölerakendamise teenused. Hageja täitis oma kohustuse, makstes kostjale 04.07.2007.a. välja hüvitise. 05.07.2007.a. lendas hageja Londonisse. Hageja saabumisel tuldi talle lennujaamas vastu, võimaldati talle eluase, kuid tööga hageja kindlustatud ei olnud, st sõidu eesmärki ei olnud saavutatud. 19.juulil 2007.a. oli hageja sunnitud koju tagasi tulema, kuna mingit lootust tööd saada ei olnud. Kostja poolt lepinguliste kohustuste rikkumise tõttu tekitati hagejale varaline kahju, kuna hageja oli sunnitud sõidu peale kulutama 16511 krooni. Hageja palub nimetatud summa kostjalt välja mõista (tl 1-3).
II Kostja vastus
2.Kostja Tral Keskus OÜ hagi ei tunnistanud. Kostja vastuse kohaselt sõlmiti hageja ja kostja vahel suuline leping, millega kostja võttis endale kohustused saata hageja Inglismaale, so tellida lennupilet Londonisse ning osta see hageja arvel välja, tulla äripartneri vahendusel hagejale Londoni lennujaamas vastu, paigutada ta Londonis korterisse ja viia registreerimiseks tööbüroo agentuuri tööandja juures treeningu läbimiseks eesmärgiga määrata hageja sobilikkus tööle ettekandjana, superviisorina või registraatorina. Nimetatud teenuste eest maksis hageja kostjale koos käibemaksuga 2360 krooni. Kõik ülejäänud kulud pidi kostja ise kandma ning kandiski need ise. Hageja väide, et kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi on vale. Kostja ei võtnud endale kohustust hageja tööle rakendada, kuna hageja töölevõtmise küsimuse pidi lahendama konkreetne tööandja peale tema juures treeningu läbimist. Inglismaal kehtestatud tööle-rakendamise korra kohaselt suunab töötaja tööandja juurde treeningu läbimiseks tööbüroo agentuur. Peale seda tööandja teatab tööbüroo agentuuri, kas ta võtab töötaja tööle või mitte. Sellest tulenevalt ei saa kostja kanda vastutust, kas klient võetakse tööle või mitte. Kostja ei võta endale kohustust kliendi töölerakendamiseks ka põhjusel, et klient võib Inglismaal viibides pakutud tööd mitte soovida. Kostja täitis endale võetud kohustused. Hagejale oli antud võimalus läbida treening konkreetse tööandja juures ning ta tegi seda kaks päeva. Ootamata ära tööandja vastust töölevõtmise kohta naases hageja Eestisse. Seega kulutused, mida kandis hageja, on tekitatud tema enda poolt, mitte kostja süül (tl 50-51).
III Hageja arvamus kostja vastuse kohta
3.Hageja ei nõustunud kostja seisukohaga, et viimane ei võtnud endale hageja töölerakendamise kohustust alates 05.07.2007.a. Inglismaal Londoni linnas kelneri või superviisorina. Kostja lubas hagejale, et kui hageja jõuab Londonisse, registreerib end sinna ja saab kohe alustada tööga, kuna hageja valdab inglise keelt ja mingit probleemi tema töölerakendamisega ei tule. Samuti tegi kostja hagejale ettepaneku hankida töövorm. Kostja vastuväite kohaselt oleks hageja pidanud ootama tööd mitu nädalat, kuid hageja sõitis Inglismaale tööle ainult kaheks kuuks. Hageja lendas Londonisse kindla veendumusega, et kostja võimaldab talle tööd, kuid oli 19.07.2007.a. sunnitud koju tagasi tulema, kuna mingit lootust tööd saata ei olnud (tl 75-76).
IV Kohtuistungid 2(6)
4.Kohtuistungil 29.01.2008.a. jäi hageja oma hagiavalduse juurde. Hageja seletuse kohaselt läks ta Inglismaale nii kiiresti kui sai, kuna kostja esindaja H sõnade kohaselt pidi hagejat töökoht Inglismaal juba ootama. H selgitas, et hageja peab kohale minema ja rääkima agentuuri juhatajaga, kes kindlustab teda tööga. Kohapeal selgus, et mingit sobivat tööd talle pakkuda ei olnud. Hageja läbis kelneri treeningu, aga seda tööd pakuti ainult 4 tundi päevas. Täistööajaga tööd hagejale ei pakutud, kuigi ta ootas mitu päeva. Agentuuris pakuti hagejale võimalust veel minna ühele intervjuule, mis tähendanuks jällegi tasuta 2 päevast treeningut. Ettekandja töö suhtes nõuti agentuuris hagejalt eelnevat töökogemust, kuid hagejat polnud sellest kostja poolt hoiatatud. Hageja ei arvestanud, et kahekuusest tööajast peaks ta kolm nädalat tööd otsima. Kostja kinnituse kohaselt olevat Inglismaal kõik kokku lepitud, et hageja saaks kohe tööd. Hageja sai aru, et pole mõtet oodata ja oma raha raisata ning tuli koju tagasi. Hageja kirjutas kostja partnerifirmale seletuse nagu asi oli. Agentuurist teatati hagejale, et kõik, kes tulevad esimest korda Inglismaale tööle, saavad kõigepealt tööd koristajana, kuid koristajaks hakata hageja ei tahtnud. Hageja käis viimasel nädalal enne äratulekut omal käel tööd otsimas ja sai aru, et Inglismaal kulub töölevõtmiseks vähemalt kaks nädalat. Kostja oleks pidanud hagejat sellest hoiatama. Kostja käskis hagejal osta kaasa tööriided, valge pluusi ja mustad püksid, kuid kohapeal selgus, et oleks vaja lipsu, vesti ja seelikut. Hageja ostis ka need, kuid asjata.
5.Kostja seadusliku esindaja L H seletuse kohaselt sõlmiti hageja suuline kokkulepe hagejale töökoha leidmiseks Inglismaal. Kirjalikke lepinguid sõlmib kostja tööotsijatega harva. Kostja ei võtnud kohustust kindlustada hagejat tööga. Kostja võimuses ei olnud hagejale tööd anda, sest töökohtade vahendus Inglismaal toimub kohaliku agentuuri kaudu. Kostja partneriks on Inglismaal registreeritud firma Grantas, mis suhtleb kohapeal tööjõuagentuuriga. Kostja on partnerfirma vahendaja Eestis. Hageja ei sõitnud Inglismaale konkreetse tööandja juurde, vaid agentuuri, kes pidi talle tööd leidma. Hageja süü oli selles, et oli liiga kärsitu ja ei jäänud agentuuri vastust ootama. Kostja sai partnerfirmalt vastuse, et hageja sobib inglise keele oskuse tõttu tööle, kus tuleb klientidega suhelda, so ettekandja, kelneri või superviisorina. Hagejale osteti kostja poolt lennupilet, anti Londoni kaart, selgitati, kus ja kuidas ta vastu võetakse, anti agentuuri aadress. Hagejaga hakati Inglismaal partnerfirma poolt kohe tegelema, ta võeti Londoni lennujaamas vastu, majutati korterisse, registreeriti agentuuris tööotsijana ning saadeti kohe ühe võimaliku tööandja juurde kahepäevasele katsepraktikale. Hageja ei saanud 11-ks kuupäevaks vastust ja muutus sellest närviliseks, kuigi tal oleks tulnud veel oodata. Oma teenuse eest kasseeris kostja hagejalt 2000 krooni, millele lisandus käibemaks. Pool sellest summast tasus kostja partnerfirmale.
6.Kohtuistungil 01.04.2008.a. jäi pooled oma varasemate seisukohtade juurde.
V Kohtuotsuse põhjendused
7.Kohus, läbi vaadanud hagiavalduse, kostja vastuse ja hageja kirjaliku arvamuse, uurinud asjas dokumentaalseid tõendeid ning kuulanud kohtuistungitel ära hageja ja kostja esindaja seletused, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
8.Kohus tuvastas asja läbivaatamisel, et: kostja üheks tegevusvaldkonnaks on tööjõu vahendamine välismaale (tl 27-28); hageja pöördus 2007.a. juunis kostja poole, et leida kaheks kuuks tööd Inglismaal Londonis; kostja kasutab tööjõu vahendamiseks Inglismaal registreeritud firma Grantas Ltd teenuseid (tl 54-55, 58); kostja partnerfirma kontrollis telefoni teel hageja inglise keele oskust ja leidis, et hageja sobis oma keeleoskuselt töötama Inglismaal hageja poolt soovitud kelneri, registraatori või superviisori töökohal; kostja ostis hageja kulul 04.juulil 2007.a. hagejale 5.juuliks 2007.a. lennukipileti Tallinn-London-Tallinn tagasilennukuupäevaga 31.08.2007.a.(tl 11); kostja esitas hagejale 04.07.2007.a. arve ja kasseeris hagejalt 04.07.2007 sisse 6183 krooni, sealhulgas reisiteenuse eest Inglismaale koos käibemaksuga 2360 krooni (2000 + 360 km) ja lennukipileti eest
3(6)
3823 krooni (tl 5-6); hageja lendas 05.07.2007.a. Londonisse; teda võeti samal päeval Grantas Ltd esindaja poolt Londoni lennujaamas vastu, majutati Londonis korterisse ja juhatati järgmisel päeval Londonis tööjõu vahendamisega tegelevasse agentuuri; Grantas Ltd kasseeris hagejalt 05.07.2007.a teenuste eest sisse 50 Suurbritannia naelsterlingit (GBP) ja deposiidina öömaja eest 05.07.18.07.2007 100 GBP, 07.07.2007.a. pangaarve avamise eest 20 GBP (tl 17-19); hageja registreeris end 09.07.2007.a. agentuuris ja läbis ühes Londoni hotellis 10.-11.07.2007.a. kahepäevase kelneri praktika; 11.-12.07.2007.a. pöördus hageja agentuuri, kuid talle teatati, et hotellist agentuuril tagasisidet ei ole; agentuuri poolt tehti hagejale 12.07 ettepanek minna tööintervjuule teise hotelli kandideerimaks osalise tööajaga (4 tundi) ettekandja ametikohale või hakata tööle koristajana, millest hageja aga keeldus ja läks agentuurist ära; hageja kirjutas firmale Grantas 12.07.2007.a. seletuskirja (tl 52-55); hageja otsis nädala jooksul Londonis tööd omal käel ja sobivat tööd leidmata saabus tagasi Eestisse 19.07.2007.a (tl 7, 52-53 ).
9.Esmalt peab kohus lahendama küsimuse, millise lepingu hageja ja kostja sõlmisid, mis oli lepingu sisu. Hageja väitel sõlmis ta kostjaga teenuste osutamise lepingu, mille kohaselt kostja kohustus osutama hagejale Inglismaal töölerakendamise teenuseid. Hageja esindaja seletas kohtuistungil täiendavalt, et tegemist oli käsunduslepinguga, millega kostja kohustus kindlustama hagejat Inglismaal kaheks kuuks kokkulepitud tööga. Kostja väite kohaselt lõppesid tema kohustused hagejale sobiva töökoha leidmisel sellega, kui hageja oli viidud Londoni tööbüroo agentuuri registreerimisele ja tal oli võimalus läbida tööpakkuja juures treening eesmärgiga määrata hageja sobilikkus tööle ettekandjana, superviisorina või registraatorina. Kostja väitel tema hagejat tööga kindlustada ei saanud, kuna Eesti kodaniku poolt Inglismaal töökoha saamiseks kord, et see saab toimuda tööbüroo agentuuri vahendusel ja sõltus pärast hageja poolt konkreetse tööandja juures treeningu läbimist tööandja tahtest hageja tööle võtta või hageja soovist pakutav töökoht vastu võtta.
10.Riigikohus on lahendis 3-2-1-13-08 märkinud, et tööjõudu võib vahendada mitmes õiguslikus vormis. Tööjõu vahendamine võib olla suunatud kontakti loomisele tööd otsiva isiku ja tulevase tööandja vahel, millest vahendajale ei teki töölepinguseaduses sätestatud tööandja õigusi ja kohustusi. Vahendaja ja tööd otsiva isiku vahel võib sellisel juhul olla teenuse osutamise leping. Teiseks võib tööjõu vahendamine olla suunatud töötaja rentimisele kolmandale isikule (kasutajafirmale). Sellisel juhul on vahendaja (rendifirma) sõlminud töötajaga töölepinguseadusele vastava töölepingu, kuid osa tööandja õigustest ja kohustustest andnud üle kasutajafirmale.
11.Kohus leiab, et kuna pooltevaheline leping ei olnud suunatud konkreetsetele tööandjatele, vaid eelkõige kontakti loomisele hageja kui tööd otsiva isiku ja võimaliku tulevase tööandja vahel Inglismaal, tuleb seda käsitada võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 ettenähtud käsunduslepinguna, mille sisuks on käsundisaaja poolt käsundiandjale teatud teenuste osutamine, mitte tulemuse saavutamine.
12.Kohus peab usaldusväärseks hageja seletust, et kostja lubas hagejale, et kui hageja jõuab Londonisse, registreerib end tööbüroo agentuuris, siis tema kohese töölerakendamisega probleeme ei tule. Kohus arvestab siinkohal kostja kinnitusega, et kostja partnerfirma kontrollis eelnevalt hageja inglise keele oskust ja pidas seda Inglismaal töötamiseks piisavaks, aga samuti ostis kostja hageja kulul hagejale lennukipileti Tallinn-London-Tallinn ajavahemikuks 05.07.-31.08.2007.a. Eeltoodule vaatamata kohus ei nõustu, et eelnimetatud lubadust saaks tõlgendada käsunduslepingu raames kostja poolt võetud kohustusena tagada hageja töölerakendamine Londonis kelneri, registraatori või superviisorina alates 05.07.2007.a.
13.Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja töölerakendamine Londonis pidi toimuma kohaliku tööbüroo agentuuri vahendusel. Seega tuleb arvesse võtta, et kostjale antud käsundi täitmine pidi põhilises osas toimuma välisriigis. VÕS § 78 lg 1 kohaselt kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. Asjas ei ole vaidlust, et käsundi täitmisesse oli kaasatud ka kostja partnerfirma Londonis Grantas Ltd.
4(6)
14.Rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 33 lg 1 alusel kui lepingule kohaldatavat õigust ei ole valitud, kohaldatakse lepingule selle riigi õigust, millega leping on kõige tugevamalt seotud. Kui leping on osadeks jagatav ning lepingu mõni osa on iseseisvalt tugevamalt seotud mõne teise riigiga, võib sellel osale kohaldada selle riigi õigust. Kohtu hinnangul tuleneb eeltoodust, et töölepingu sõlmimine hagejaga pidanuks toimuma Suurbritannia seaduste järgi. Kohus loeb analoogiliselt Eesti tööõigusega üldtuntuks ka Suurbritannia tööõiguses kehtiva põhimõtte, et tööleping sõlmitakse konkreetse töötaja ja tööandja vahel, mitte tööotsija ja vahendusfirma või –agentuuri vahel.
15.VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Lg 2 kohaselt kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Lg 3 kohaselt kohustus loetakse täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Tulenevalt seaduslikkuse ja mõistlikkuse põhimõttest kohus leiab, et kostja poolt hagejale antud lubadust, et viimasel Inglismaal sobiva töökoha saamisega mingeid probleeme ei tule, ei saa lugeda kostja käsunduslepingust tulenevaks kohustuseks omapoolselt garanteerida hageja tööhõive Inglismaal perioodiks 05.07.-31.08.2007.a.
16.VÕS § 620 paneb käsundisaajale hoolsuskohustuse, st käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tulenevalt vajaliku hoolsusega (lg1), lisaks peab käsundisaaja täitma käsundi oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus - ja kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel (lg 2). Seega on asjas käsitletud käsunduslepingu täitmise seisukohast oluline tuvastada, kas kostja tegi hageja huvides parima kasuga omaltpoolt kõik võimaliku, et hagejal oleks olnud võimalik saada ajavahemikuks 05.07-31.08.2007.a. Londonis tööd kelneri, registraatori või superviisori tööd.
17.Kohtu hinnangul kostja temale pandud kohustust tegutseda hageja huvides parimal võimalikul moel, hoides seejuures ära kahju tekkimise käsundiandja varale, nõuetekohaselt ei täitnud. Sellise järelduse tegemisel kohus arvestab, et kostja poolt täitmiseks võetud käsundi täitmise põhiline etapp pidi toimuma Inglismaal, so hagejale täiesti võõras elu - ja õiguskeskkonnas, mille toimimise reeglite suhtes puudus hagejal igasugune varasem kogemus. Käsundileping teatud teenuste saamiseks sõlmitaksegi sageli põhjusel, et käsundiandja ei tunne teatud mingit elu- või tegevusvaldkonda ja pöördub selles orienteerumiseks ja abi saamiseks isiku poole, kes pakub end välja selle valdkonna asjatundjana.
18.Kohus leiab, et kostja jättis Inglismaale saabunud hageja alates 12.07.2007.a. põhjendamatult omapäi ega andnud talle isiklikult või läbi oma partnerfirma vajalikku abi kontrollimaks, miks hagejaga ei sõlmitud kohe pärast katseaja läbimist töölepingut või millal oleks see hiljem sõlmitud, milline oli olukord teiste tööpakkumistega jne. Sisuliselt lõppes kostja abi hagejale Inglismaal sellega, et ta juhatati kohalikku tööbüroo agentuuri. Samuti leidis asja läbivaatamisel leidis kinnitust tõsiasi, et Eestis tulnud tööotsija peab Inglismaal sobiva töö leidmiseks arvestama olulise ajakuluga, mis väljendub selles, et tööotsijale sobivaid tööpakkumisi ei pruugi igal ajahetkel reaalselt olla, et ka tööpakkumiste olemasolul tööandja juures katseaja läbimine ei garanteeri tööotsijale töökoha saamist ning tööpakkuja ei pruugi oma otsusest tööotsijat koheselt informeerida jne. Olukorras, kus tööotsija poolt töö leidmise aeg pikeneb, suurenevad paratamatult tema igapäevased kulud, mis on tööotsijale eriti kahjulik lühiajalise töötamise puhul. Kohus leiab, et kostja pidi hagejaga käsunduslepingu sõlmimisel eeltoodud asjaoludega arvestama ja hagejat sellest informeerima.
19.Kohus on arvamusel, et kuigi seadus ei nõua käsunduslepingu sõlmimisel kohustuslikku kirjalikku vormi, on hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega kooskõlas nõue, et välismaale tööjõu vahendamise lepingud vormistataks kirjalikult, näidates ära poolte ülesanded, õigused ja kohustused ning vastutuse. Vastasel korral võtab vahendusfirma enda peale vastutuse ka olukorras, kus võõrasse keskkonda sattunud tööotsija on lootuse tööd saada kaotanud põhjendamatult kiiresti, nii nagu juhtus hagejaga, kes otsustas elamiskulude suurenemise vältimiseks 19.07.2007.a. Inglismaalt lahkuda ja Eestisse naaseda, mis aga tähendab, et hageja poolt tööreisiks tehtud kulutused läksid tema jaoks lõppkokkuvõttes kaotsi. 5(6)
19.VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 3 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kahju hüvitamist. VÕS § 103 kohaselt võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud kui rikkumine on vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. VÕS § 127 lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud vara väärtuse, samuti kahju tekitamisega seoses kantud kulud. VÕS § 139 lg 1 kohaselt kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud soodustasid kahju kahju tekkimist. Lg 2 kohaselt vastutab kahjustatud isik ka siis, kui ta jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata.
20.Kohus leiab, et kostja poolt käsundi täitmisel hoolsuskohustuse mittekohane täitmine – hageja igakülgselt ja piisavalt abistamata ja informeerimata jätmine- on põhjuslikus seoses hagejal kahju tekkimisega, mis väljendus tema poolt Inglismaale sõiduks ja seal 05.07.-19.07.2007.a. kantud kaotsiläinud kulutustes. Hageja hinnangul oli tekitatud kahju 16511 krooni. Kostja ei ole kahju suurust vaidlustanud. Kahju hüvitamisel võtab kohus arvesse, et hageja vastutab võrdselt kostjaga talle tekkinud kahju eest, kuna ta lõpetas alates 12.07.2007.a. suhtlemise Londoni tööbüroo agentuuriga ja kostja partnerfirmaga ilma kostja nõusolekuta, viibides pärast seda Londonis kuni 19.07.2007.a. Sellest tulenevalt vähendab kohus kostjalt väljamõistetavat hüvitist poole võrra, kuni summani 8255,50 krooni.
21.Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi osaliselt.
VI Menetluskulud
22.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus leiab, et pooled peavad kandma menetluskulusid võrdsetes osades.
Viktor Brügel Kohtunik
6(6)
KOHTUOTSUS
Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
2-07-31323
Otsuse tegemise aeg ja koht
21.aprill 2008. a, Jõhvis kell 15.00
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Viktor Brügel
Kohtuasi
J K hagi Tral Keskus OÜ vastu kahju hüvitamise nõudes 16511 krooni
Viimane kohtuistung
01. aprill 2008 algus kell 12.00
Menetlusosalised
Hageja:
J K (IK xxx, elukoht xxx)
Hageja esindaja:
S G (volituse alusel)
Kostja:
Tral Keskus OÜ (RK xxx, xxx)
Kostja esindaja
L H (juhatuse liige)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada J K hagi Tral Keskus OÜ vastu osaliselt.
2.Välja mõista Tral Keskus OÜ-lt J K kasuks 8255 (kaheksa tuhat kakssada viiskümmend viis) krooni 50 senti.
3.Jätta menetluskulud, sealhulgas kohtuvälised kulud, võrdselt poolte kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
I Hageja nõue 1(6)
1.27.08.2007.a. hagiavalduse kohaselt sõlmisid J K ja Tral Keskus OÜ 2007.a. juunis suuliselt teenuste osutamise lepingu, mille kohaselt kostja kohustus osutama hagejale töölerakendamise teenuseid Inglismaal Londoni linnas alates 05.juulist 2007.a. kelneri, registraatori või superviisorina. Hageja kohustus tasuma osutatud teenuste eest hüvitist. Kostja üheks tegevusalaks on Eesti elanike välismaale töölerakendamise teenused. Hageja täitis oma kohustuse, makstes kostjale 04.07.2007.a. välja hüvitise. 05.07.2007.a. lendas hageja Londonisse. Hageja saabumisel tuldi talle lennujaamas vastu, võimaldati talle eluase, kuid tööga hageja kindlustatud ei olnud, st sõidu eesmärki ei olnud saavutatud. 19.juulil 2007.a. oli hageja sunnitud koju tagasi tulema, kuna mingit lootust tööd saada ei olnud. Kostja poolt lepinguliste kohustuste rikkumise tõttu tekitati hagejale varaline kahju, kuna hageja oli sunnitud sõidu peale kulutama 16511 krooni. Hageja palub nimetatud summa kostjalt välja mõista (tl 1-3).
II Kostja vastus
2.Kostja Tral Keskus OÜ hagi ei tunnistanud. Kostja vastuse kohaselt sõlmiti hageja ja kostja vahel suuline leping, millega kostja võttis endale kohustused saata hageja Inglismaale, so tellida lennupilet Londonisse ning osta see hageja arvel välja, tulla äripartneri vahendusel hagejale Londoni lennujaamas vastu, paigutada ta Londonis korterisse ja viia registreerimiseks tööbüroo agentuuri tööandja juures treeningu läbimiseks eesmärgiga määrata hageja sobilikkus tööle ettekandjana, superviisorina või registraatorina. Nimetatud teenuste eest maksis hageja kostjale koos käibemaksuga 2360 krooni. Kõik ülejäänud kulud pidi kostja ise kandma ning kandiski need ise. Hageja väide, et kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi on vale. Kostja ei võtnud endale kohustust hageja tööle rakendada, kuna hageja töölevõtmise küsimuse pidi lahendama konkreetne tööandja peale tema juures treeningu läbimist. Inglismaal kehtestatud tööle-rakendamise korra kohaselt suunab töötaja tööandja juurde treeningu läbimiseks tööbüroo agentuur. Peale seda tööandja teatab tööbüroo agentuuri, kas ta võtab töötaja tööle või mitte. Sellest tulenevalt ei saa kostja kanda vastutust, kas klient võetakse tööle või mitte. Kostja ei võta endale kohustust kliendi töölerakendamiseks ka põhjusel, et klient võib Inglismaal viibides pakutud tööd mitte soovida. Kostja täitis endale võetud kohustused. Hagejale oli antud võimalus läbida treening konkreetse tööandja juures ning ta tegi seda kaks päeva. Ootamata ära tööandja vastust töölevõtmise kohta naases hageja Eestisse. Seega kulutused, mida kandis hageja, on tekitatud tema enda poolt, mitte kostja süül (tl 50-51).
III Hageja arvamus kostja vastuse kohta
3.Hageja ei nõustunud kostja seisukohaga, et viimane ei võtnud endale hageja töölerakendamise kohustust alates 05.07.2007.a. Inglismaal Londoni linnas kelneri või superviisorina. Kostja lubas hagejale, et kui hageja jõuab Londonisse, registreerib end sinna ja saab kohe alustada tööga, kuna hageja valdab inglise keelt ja mingit probleemi tema töölerakendamisega ei tule. Samuti tegi kostja hagejale ettepaneku hankida töövorm. Kostja vastuväite kohaselt oleks hageja pidanud ootama tööd mitu nädalat, kuid hageja sõitis Inglismaale tööle ainult kaheks kuuks. Hageja lendas Londonisse kindla veendumusega, et kostja võimaldab talle tööd, kuid oli 19.07.2007.a. sunnitud koju tagasi tulema, kuna mingit lootust tööd saata ei olnud (tl 75-76).
IV Kohtuistungid 2(6)
4.Kohtuistungil 29.01.2008.a. jäi hageja oma hagiavalduse juurde. Hageja seletuse kohaselt läks ta Inglismaale nii kiiresti kui sai, kuna kostja esindaja H sõnade kohaselt pidi hagejat töökoht Inglismaal juba ootama. H selgitas, et hageja peab kohale minema ja rääkima agentuuri juhatajaga, kes kindlustab teda tööga. Kohapeal selgus, et mingit sobivat tööd talle pakkuda ei olnud. Hageja läbis kelneri treeningu, aga seda tööd pakuti ainult 4 tundi päevas. Täistööajaga tööd hagejale ei pakutud, kuigi ta ootas mitu päeva. Agentuuris pakuti hagejale võimalust veel minna ühele intervjuule, mis tähendanuks jällegi tasuta 2 päevast treeningut. Ettekandja töö suhtes nõuti agentuuris hagejalt eelnevat töökogemust, kuid hagejat polnud sellest kostja poolt hoiatatud. Hageja ei arvestanud, et kahekuusest tööajast peaks ta kolm nädalat tööd otsima. Kostja kinnituse kohaselt olevat Inglismaal kõik kokku lepitud, et hageja saaks kohe tööd. Hageja sai aru, et pole mõtet oodata ja oma raha raisata ning tuli koju tagasi. Hageja kirjutas kostja partnerifirmale seletuse nagu asi oli. Agentuurist teatati hagejale, et kõik, kes tulevad esimest korda Inglismaale tööle, saavad kõigepealt tööd koristajana, kuid koristajaks hakata hageja ei tahtnud. Hageja käis viimasel nädalal enne äratulekut omal käel tööd otsimas ja sai aru, et Inglismaal kulub töölevõtmiseks vähemalt kaks nädalat. Kostja oleks pidanud hagejat sellest hoiatama. Kostja käskis hagejal osta kaasa tööriided, valge pluusi ja mustad püksid, kuid kohapeal selgus, et oleks vaja lipsu, vesti ja seelikut. Hageja ostis ka need, kuid asjata.
5.Kostja seadusliku esindaja L H seletuse kohaselt sõlmiti hageja suuline kokkulepe hagejale töökoha leidmiseks Inglismaal. Kirjalikke lepinguid sõlmib kostja tööotsijatega harva. Kostja ei võtnud kohustust kindlustada hagejat tööga. Kostja võimuses ei olnud hagejale tööd anda, sest töökohtade vahendus Inglismaal toimub kohaliku agentuuri kaudu. Kostja partneriks on Inglismaal registreeritud firma Grantas, mis suhtleb kohapeal tööjõuagentuuriga. Kostja on partnerfirma vahendaja Eestis. Hageja ei sõitnud Inglismaale konkreetse tööandja juurde, vaid agentuuri, kes pidi talle tööd leidma. Hageja süü oli selles, et oli liiga kärsitu ja ei jäänud agentuuri vastust ootama. Kostja sai partnerfirmalt vastuse, et hageja sobib inglise keele oskuse tõttu tööle, kus tuleb klientidega suhelda, so ettekandja, kelneri või superviisorina. Hagejale osteti kostja poolt lennupilet, anti Londoni kaart, selgitati, kus ja kuidas ta vastu võetakse, anti agentuuri aadress. Hagejaga hakati Inglismaal partnerfirma poolt kohe tegelema, ta võeti Londoni lennujaamas vastu, majutati korterisse, registreeriti agentuuris tööotsijana ning saadeti kohe ühe võimaliku tööandja juurde kahepäevasele katsepraktikale. Hageja ei saanud 11-ks kuupäevaks vastust ja muutus sellest närviliseks, kuigi tal oleks tulnud veel oodata. Oma teenuse eest kasseeris kostja hagejalt 2000 krooni, millele lisandus käibemaks. Pool sellest summast tasus kostja partnerfirmale.
6.Kohtuistungil 01.04.2008.a. jäi pooled oma varasemate seisukohtade juurde.
V Kohtuotsuse põhjendused
7.Kohus, läbi vaadanud hagiavalduse, kostja vastuse ja hageja kirjaliku arvamuse, uurinud asjas dokumentaalseid tõendeid ning kuulanud kohtuistungitel ära hageja ja kostja esindaja seletused, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
8.Kohus tuvastas asja läbivaatamisel, et: kostja üheks tegevusvaldkonnaks on tööjõu vahendamine välismaale (tl 27-28); hageja pöördus 2007.a. juunis kostja poole, et leida kaheks kuuks tööd Inglismaal Londonis; kostja kasutab tööjõu vahendamiseks Inglismaal registreeritud firma Grantas Ltd teenuseid (tl 54-55, 58); kostja partnerfirma kontrollis telefoni teel hageja inglise keele oskust ja leidis, et hageja sobis oma keeleoskuselt töötama Inglismaal hageja poolt soovitud kelneri, registraatori või superviisori töökohal; kostja ostis hageja kulul 04.juulil 2007.a. hagejale 5.juuliks 2007.a. lennukipileti Tallinn-London-Tallinn tagasilennukuupäevaga 31.08.2007.a.(tl 11); kostja esitas hagejale 04.07.2007.a. arve ja kasseeris hagejalt 04.07.2007 sisse 6183 krooni, sealhulgas reisiteenuse eest Inglismaale koos käibemaksuga 2360 krooni (2000 + 360 km) ja lennukipileti eest
3(6)
3823 krooni (tl 5-6); hageja lendas 05.07.2007.a. Londonisse; teda võeti samal päeval Grantas Ltd esindaja poolt Londoni lennujaamas vastu, majutati Londonis korterisse ja juhatati järgmisel päeval Londonis tööjõu vahendamisega tegelevasse agentuuri; Grantas Ltd kasseeris hagejalt 05.07.2007.a teenuste eest sisse 50 Suurbritannia naelsterlingit (GBP) ja deposiidina öömaja eest 05.07.18.07.2007 100 GBP, 07.07.2007.a. pangaarve avamise eest 20 GBP (tl 17-19); hageja registreeris end 09.07.2007.a. agentuuris ja läbis ühes Londoni hotellis 10.-11.07.2007.a. kahepäevase kelneri praktika; 11.-12.07.2007.a. pöördus hageja agentuuri, kuid talle teatati, et hotellist agentuuril tagasisidet ei ole; agentuuri poolt tehti hagejale 12.07 ettepanek minna tööintervjuule teise hotelli kandideerimaks osalise tööajaga (4 tundi) ettekandja ametikohale või hakata tööle koristajana, millest hageja aga keeldus ja läks agentuurist ära; hageja kirjutas firmale Grantas 12.07.2007.a. seletuskirja (tl 52-55); hageja otsis nädala jooksul Londonis tööd omal käel ja sobivat tööd leidmata saabus tagasi Eestisse 19.07.2007.a (tl 7, 52-53 ).
9.Esmalt peab kohus lahendama küsimuse, millise lepingu hageja ja kostja sõlmisid, mis oli lepingu sisu. Hageja väitel sõlmis ta kostjaga teenuste osutamise lepingu, mille kohaselt kostja kohustus osutama hagejale Inglismaal töölerakendamise teenuseid. Hageja esindaja seletas kohtuistungil täiendavalt, et tegemist oli käsunduslepinguga, millega kostja kohustus kindlustama hagejat Inglismaal kaheks kuuks kokkulepitud tööga. Kostja väite kohaselt lõppesid tema kohustused hagejale sobiva töökoha leidmisel sellega, kui hageja oli viidud Londoni tööbüroo agentuuri registreerimisele ja tal oli võimalus läbida tööpakkuja juures treening eesmärgiga määrata hageja sobilikkus tööle ettekandjana, superviisorina või registraatorina. Kostja väitel tema hagejat tööga kindlustada ei saanud, kuna Eesti kodaniku poolt Inglismaal töökoha saamiseks kord, et see saab toimuda tööbüroo agentuuri vahendusel ja sõltus pärast hageja poolt konkreetse tööandja juures treeningu läbimist tööandja tahtest hageja tööle võtta või hageja soovist pakutav töökoht vastu võtta.
10.Riigikohus on lahendis 3-2-1-13-08 märkinud, et tööjõudu võib vahendada mitmes õiguslikus vormis. Tööjõu vahendamine võib olla suunatud kontakti loomisele tööd otsiva isiku ja tulevase tööandja vahel, millest vahendajale ei teki töölepinguseaduses sätestatud tööandja õigusi ja kohustusi. Vahendaja ja tööd otsiva isiku vahel võib sellisel juhul olla teenuse osutamise leping. Teiseks võib tööjõu vahendamine olla suunatud töötaja rentimisele kolmandale isikule (kasutajafirmale). Sellisel juhul on vahendaja (rendifirma) sõlminud töötajaga töölepinguseadusele vastava töölepingu, kuid osa tööandja õigustest ja kohustustest andnud üle kasutajafirmale.
11.Kohus leiab, et kuna pooltevaheline leping ei olnud suunatud konkreetsetele tööandjatele, vaid eelkõige kontakti loomisele hageja kui tööd otsiva isiku ja võimaliku tulevase tööandja vahel Inglismaal, tuleb seda käsitada võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 ettenähtud käsunduslepinguna, mille sisuks on käsundisaaja poolt käsundiandjale teatud teenuste osutamine, mitte tulemuse saavutamine.
12.Kohus peab usaldusväärseks hageja seletust, et kostja lubas hagejale, et kui hageja jõuab Londonisse, registreerib end tööbüroo agentuuris, siis tema kohese töölerakendamisega probleeme ei tule. Kohus arvestab siinkohal kostja kinnitusega, et kostja partnerfirma kontrollis eelnevalt hageja inglise keele oskust ja pidas seda Inglismaal töötamiseks piisavaks, aga samuti ostis kostja hageja kulul hagejale lennukipileti Tallinn-London-Tallinn ajavahemikuks 05.07.-31.08.2007.a. Eeltoodule vaatamata kohus ei nõustu, et eelnimetatud lubadust saaks tõlgendada käsunduslepingu raames kostja poolt võetud kohustusena tagada hageja töölerakendamine Londonis kelneri, registraatori või superviisorina alates 05.07.2007.a.
13.Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja töölerakendamine Londonis pidi toimuma kohaliku tööbüroo agentuuri vahendusel. Seega tuleb arvesse võtta, et kostjale antud käsundi täitmine pidi põhilises osas toimuma välisriigis. VÕS § 78 lg 1 kohaselt kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. Asjas ei ole vaidlust, et käsundi täitmisesse oli kaasatud ka kostja partnerfirma Londonis Grantas Ltd.
4(6)
14.Rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 33 lg 1 alusel kui lepingule kohaldatavat õigust ei ole valitud, kohaldatakse lepingule selle riigi õigust, millega leping on kõige tugevamalt seotud. Kui leping on osadeks jagatav ning lepingu mõni osa on iseseisvalt tugevamalt seotud mõne teise riigiga, võib sellel osale kohaldada selle riigi õigust. Kohtu hinnangul tuleneb eeltoodust, et töölepingu sõlmimine hagejaga pidanuks toimuma Suurbritannia seaduste järgi. Kohus loeb analoogiliselt Eesti tööõigusega üldtuntuks ka Suurbritannia tööõiguses kehtiva põhimõtte, et tööleping sõlmitakse konkreetse töötaja ja tööandja vahel, mitte tööotsija ja vahendusfirma või –agentuuri vahel.
15.VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Lg 2 kohaselt kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. Lg 3 kohaselt kohustus loetakse täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Tulenevalt seaduslikkuse ja mõistlikkuse põhimõttest kohus leiab, et kostja poolt hagejale antud lubadust, et viimasel Inglismaal sobiva töökoha saamisega mingeid probleeme ei tule, ei saa lugeda kostja käsunduslepingust tulenevaks kohustuseks omapoolselt garanteerida hageja tööhõive Inglismaal perioodiks 05.07.-31.08.2007.a.
16.VÕS § 620 paneb käsundisaajale hoolsuskohustuse, st käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tulenevalt vajaliku hoolsusega (lg1), lisaks peab käsundisaaja täitma käsundi oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus - ja kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel (lg 2). Seega on asjas käsitletud käsunduslepingu täitmise seisukohast oluline tuvastada, kas kostja tegi hageja huvides parima kasuga omaltpoolt kõik võimaliku, et hagejal oleks olnud võimalik saada ajavahemikuks 05.07-31.08.2007.a. Londonis tööd kelneri, registraatori või superviisori tööd.
17.Kohtu hinnangul kostja temale pandud kohustust tegutseda hageja huvides parimal võimalikul moel, hoides seejuures ära kahju tekkimise käsundiandja varale, nõuetekohaselt ei täitnud. Sellise järelduse tegemisel kohus arvestab, et kostja poolt täitmiseks võetud käsundi täitmise põhiline etapp pidi toimuma Inglismaal, so hagejale täiesti võõras elu - ja õiguskeskkonnas, mille toimimise reeglite suhtes puudus hagejal igasugune varasem kogemus. Käsundileping teatud teenuste saamiseks sõlmitaksegi sageli põhjusel, et käsundiandja ei tunne teatud mingit elu- või tegevusvaldkonda ja pöördub selles orienteerumiseks ja abi saamiseks isiku poole, kes pakub end välja selle valdkonna asjatundjana.
18.Kohus leiab, et kostja jättis Inglismaale saabunud hageja alates 12.07.2007.a. põhjendamatult omapäi ega andnud talle isiklikult või läbi oma partnerfirma vajalikku abi kontrollimaks, miks hagejaga ei sõlmitud kohe pärast katseaja läbimist töölepingut või millal oleks see hiljem sõlmitud, milline oli olukord teiste tööpakkumistega jne. Sisuliselt lõppes kostja abi hagejale Inglismaal sellega, et ta juhatati kohalikku tööbüroo agentuuri. Samuti leidis asja läbivaatamisel leidis kinnitust tõsiasi, et Eestis tulnud tööotsija peab Inglismaal sobiva töö leidmiseks arvestama olulise ajakuluga, mis väljendub selles, et tööotsijale sobivaid tööpakkumisi ei pruugi igal ajahetkel reaalselt olla, et ka tööpakkumiste olemasolul tööandja juures katseaja läbimine ei garanteeri tööotsijale töökoha saamist ning tööpakkuja ei pruugi oma otsusest tööotsijat koheselt informeerida jne. Olukorras, kus tööotsija poolt töö leidmise aeg pikeneb, suurenevad paratamatult tema igapäevased kulud, mis on tööotsijale eriti kahjulik lühiajalise töötamise puhul. Kohus leiab, et kostja pidi hagejaga käsunduslepingu sõlmimisel eeltoodud asjaoludega arvestama ja hagejat sellest informeerima.
19.Kohus on arvamusel, et kuigi seadus ei nõua käsunduslepingu sõlmimisel kohustuslikku kirjalikku vormi, on hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega kooskõlas nõue, et välismaale tööjõu vahendamise lepingud vormistataks kirjalikult, näidates ära poolte ülesanded, õigused ja kohustused ning vastutuse. Vastasel korral võtab vahendusfirma enda peale vastutuse ka olukorras, kus võõrasse keskkonda sattunud tööotsija on lootuse tööd saada kaotanud põhjendamatult kiiresti, nii nagu juhtus hagejaga, kes otsustas elamiskulude suurenemise vältimiseks 19.07.2007.a. Inglismaalt lahkuda ja Eestisse naaseda, mis aga tähendab, et hageja poolt tööreisiks tehtud kulutused läksid tema jaoks lõppkokkuvõttes kaotsi. 5(6)
19.VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 3 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kahju hüvitamist. VÕS § 103 kohaselt võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud kui rikkumine on vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. VÕS § 127 lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud vara väärtuse, samuti kahju tekitamisega seoses kantud kulud. VÕS § 139 lg 1 kohaselt kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel, vähendatakse kahjuhüvitist ulatuses, milles need asjaolud soodustasid kahju kahju tekkimist. Lg 2 kohaselt vastutab kahjustatud isik ka siis, kui ta jättis kahju tekitaja tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud isikult võis seda mõistlikult oodata.
20.Kohus leiab, et kostja poolt käsundi täitmisel hoolsuskohustuse mittekohane täitmine – hageja igakülgselt ja piisavalt abistamata ja informeerimata jätmine- on põhjuslikus seoses hagejal kahju tekkimisega, mis väljendus tema poolt Inglismaale sõiduks ja seal 05.07.-19.07.2007.a. kantud kaotsiläinud kulutustes. Hageja hinnangul oli tekitatud kahju 16511 krooni. Kostja ei ole kahju suurust vaidlustanud. Kahju hüvitamisel võtab kohus arvesse, et hageja vastutab võrdselt kostjaga talle tekkinud kahju eest, kuna ta lõpetas alates 12.07.2007.a. suhtlemise Londoni tööbüroo agentuuriga ja kostja partnerfirmaga ilma kostja nõusolekuta, viibides pärast seda Londonis kuni 19.07.2007.a. Sellest tulenevalt vähendab kohus kostjalt väljamõistetavat hüvitist poole võrra, kuni summani 8255,50 krooni.
21.Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi osaliselt.
VI Menetluskulud
22.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus leiab, et pooled peavad kandma menetluskulusid võrdsetes osades.
Viktor Brügel Kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.