Muud › Muud hagiasjad

EDASIKAEBE KORD

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse üksnes tagaseljaotsuse tegemise eelduste kontrollimata 1(7)

jätmisele tuginedes. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Vastuhagi hageja võib taotleda 14 päeva jooksul, alates hagi läbivaatamata jätmise otsuse talle kättetoimetamisest, et sama kohus asja menetluse täielikult või osaliselt taastaks, kui ta põhistab kohtule, et tal oli istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus ja et ta ei saanud sellest õigeaegselt kohtule teatada. Korteriomandi sundvõõrandamise nõude osas menetluse lõpetamise peale võib esitada määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul käesoleva kohtulahendi kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib esitada määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul, arvates käesoleva kohtulahendi kättetoimetamisele järgnevast päevast, Viru Maakohtu kaudu.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on korteriühistu (KÜ) K. hagi T.F. i vastu võlgnevuse ja korteri sundvõõrandamise nõudes ja T.F. i vastuhagi KÜ K. vastu 74 000 krooni nõudes. Viru Maakohtu

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosalised, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega, vastuhagi tuleb jätta läbi vaatamata ning korteriomandi sundvõõrandamise nõude osas tuleb menetlus lõpetada. Hagi Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohtuistungile 27. märtsil 2008 kostja ei ilmunud. Kostjale saadetud kohtukutse ja hagi nõude suurendamise materjalide ning muude kohtudokumentide vastuvõtmisest kostja 05. märtsil 2008 keeldus ja kohtudokumente kättetoimetav kohtukordnik jättis saadetise kostja postkasti, mille 2(7)

kohta on väljastusteatele (II kd, t.l.-187) tehtud ka vastavad märked kohtudokumente kättetoimetanud kohtukordniku poolt. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 325, kui isik seadusliku aluseta keeldub dokumendi vastuvõtmisest, loetakse dokument kätte toimetatuks alates selle vastuvõtmisest keeldumisest. Dokument jäetakse sel juhul saaja elu- või äriruumi või pannakse saaja postkasti. Ruumi ja postkasti puudumisel tagastatakse dokument kohtule. Kohtukutse pandi kostja postkasti 05. märtsil 2008 (II kd, t.l.-187). Kohus loeb, et nõude suurendamise avaldus koos lisadega ja kohtukutse ilmumiseks kohtuistungile

Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 29. jaanuar 2008 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-143-07 on selgitatud, et „kolleegiumi arvates tähendab see esmajoones lühikokkuvõtet hagi veenvuse kontrollist TsMS § 407 lg 1 või § 413 lg 1 järgi. Viidata tuleb sellele, millist liiki hagiga on tegemist ja millise õigusnormi (ja nt võimaliku lepingutingimuse) alusel tuleb hagi rahuldada. Hageja esitatud, kostjale teatavaks tehtud ja kostja poolt omaksvõetuks loetud faktiväiteid tuleb tagaseljaotsuses nimetada ulatuses, milles see on vajalik õigusliku põhjenduse mõistmiseks. Tagaseljaotsuses ei ole vaja esitada väidete ega õigusnormide kohaldamise detailset analüüsi. Kohus ei ole TsMS § 436 lg 7 kohaselt seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Tagaseljaotsuse tegemise muid seaduslikke eeldusi peab kohus küll kontrollima, kuid nende olemasolu ei tule tagaseljaotsuses eraldi märkida“.

Võlgnevus Hageja esitas nõude kostjalt 100 258,85 krooni väljamõistmiseks korteriga seotud kulutuste eest (II kd, t.l.-138), millest 51 165,77 krooni moodustab põhivõlg ja 49 093,08 krooni on viivis. 3(7)

Hageja esitatud nõuded on kostjale teatavaks tehtud. Hagiavaldus ja haginõude täiendamise avalduste materjalid on kostjale kätte toimetatud. Kostjale 05. märtsil 2008 saadetud hagi suurendamise avalduse ja sellele lisatud materjalide vastuvõtmisest kostja keeldus, mille kohta on väljastusteatele (II kd, t.l.-187) tehtud vastav märge kohtukutse kättetoimetanud kohtukordniku poolt. Kohus loeb, et hagi suurendamise materjalid on kostjale kätte toimetatud 05. märtsil 2008. Korteriomandiseaduse § 13 lg 1 ja lg 2 kohaselt, korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses. Lähtuvalt korteriühistuseaduse § 151 lg 1 ja lg 2, majandamiskulud korteriühistuseaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Eluruumi hoolduseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ja õiguslikult põhjendatud ning tuleb 100 258,85 krooni väljamõistmise osas rahuldada. Sundvõõrandamine Kohtuistungil 27. märtsil 2008 hageja loobus kostja korteriomandi sundvõõrandamise nõudest. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p 3, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Kohus on seisukohal, et loobumist saab kohaldada ka hagis esitatud iseseisva nõude kohta. Kohus leiab, et korteriomandi sundvõõrandamise nõudest loobumine ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi. Kohus selgitab, et kooskõlas TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võtab nõudest loobumise vastu ning lõpetab kostja korteriomandi sundvõõrandamise nõude osas menetluse. Vastuhagi 4(7)

Vastuhagi hageja kohtuistungile 27. märtsil 2008 ei ilmunud. Vastuhagi kostja esitas kohtuistungil taotluse jätta vastuhagi läbivaatamata. Lähtuvalt TsMS § 409 lg 1 p 1, kui hageja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, siis kohus kohale ilmunud kostja taotlusel jätab hagi läbi vaatamata. Kohtukutse oli vastuhagi hagejale kätte toimetatud 05. märtsil 2008. Vastuhagi hageja mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks kohtule ei teatanud. Vastuhagi hageja ei taotlenud asja läbivaatamist kirjalikus menetluses või ilma tema osavõtuta. Kohtukutsega hoiatas kohus hagi läbivaatamata jätmise võimalusest kui vastuhagi hageja kohtuistungile ei ilmu. Kohus leiab, et vastuhagi tuleb jätta läbi vaatamata. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja lg 3, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /---/. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadus (TsMTRS) § 3 kohaldatakse enne 01. jaanuari 2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagi on esitatud kohtule 28. mai 2004 ning seega kuulub menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas kohaldamisele enne 01. jaanuari 2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustik. Vastavalt enne 01. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1, kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. /---/. Kohus rahuldas hagi tagaseljaotsusega täies ulatuses ning seega tuleb menetluskulud võlgnevuse nõude osas jätta kostja kanda. Vastuhagi jättis kohus läbi vaatamata. Vastuhagiga seotud menetluskulud tuleb täies ulatuses jätta vastuhagi hageja/kostja kanda. Hageja on esitanud kohtukulude nimekirja, mille kohaselt on hageja on riigilõivu tasunud 4250 krooni, sõidukulude peale on kulunud 216 krooni ja õigusabi eest on hageja tasunud 6750 krooni. Lähtuvalt enne 01. jaanuari 2006 kehtinud TsMS § 61 lg 1, poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast. Kuna kohus hagi rahuldab, siis on arvestades asja menetluse käiku kohtu arvates põhjendatud välja mõista kostjalt hageja kasuks õigusabi kulude katteks 5 % hagi rahuldatud osast s.o. summast 100 258.58 krooni, mis on 5 013 krooni. Kuna kohus jätab vastuhagi rahuldamata, siis kuni 01. jaanuarini kehtinud TsMS § 9 lg 2 analoogiat kohaldades, kohus leiab, et on põhjendatud välja mõista vastuhagi kostja kohtukulud ülejäänud ulatuses vastuhagi hagejalt summas 1737 krooni. Seega on põhjendatud kostjalt välja mõista õigusabikulude katteks 6 750 krooni. Kohus leiab, et on põhjendatud kostjalt välja mõista hageja kasuks 4 250 krooni tasutud riigilõivu katteks, sõidukulude katteks 216 krooni ja õigusabi kulude katteks 6 750 krooni, kokku siis menetluskulude katteks 11 216 krooni. 5(7)

Edasikaebamine Kohus tuvastas, et hagi osas on tegemist teise tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 419, kui pool taastatud menetluses kohtuistungile ei ilmu ja tema vastu tehakse uus tagaseljaotsus, ei ole tal enam õigust kaja esitada. Lähtuvalt TsMS § 420 lg 1 ja lg 2, kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Hageja, kelle kohalolekul on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kui pärast menetluse taastamist tehakse kostja kahjuks uus tagaseljaotsus, võib kostja uue otsuse peale esitada apellatsioonkaebuse üksnes tagaseljaotsuse tegemise eelduste kontrollimata jätmisele tuginedes. Hageja taotles kohtuistungil 27. märtsil 2008 hagi rahuldamist tagaseljaotsusega. Kohus rahuldas hagi tagaseljaotsusega. Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Kostja kahjuks oli tehtud teine tagaseljaotsus pärast menetluse taastamist. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse üksnes tagaseljaotsuse tegemise eelduste kontrollimata jätmisele tuginedes. Lähtuvalt TsMS § 412 lg 3, kui hagi jäeti läbi vaatamata, võib hageja taotleda 14 päeva jooksul, alates hagi läbivaatamata jätmise määruse talle kättetoimetamisest, et sama kohus asja menetluse täielikult või osaliselt taastaks, kui ta põhistab kohtule, et tal oli istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus ja et ta ei saanud sellest õigeaegselt kohtule teatada. Kui hagi läbivaatamata jätmise määrus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib menetluse taastamist taotleda määruse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kohus jättis vastuhagi kostja taotlusel vastuhagi läbi vaatamata. Vastuhagi hagejal on õigus taotleda 14 päeva jooksul, alates hagi läbivaatamata jätmise määruse talle kättetoimetamisest, et sama kohus asja menetluse täielikult või osaliselt taastaks, kui ta põhistab kohtule, et tal oli istungile ilmumata jätmiseks mõjuv põhjus ja et ta ei saanud sellest õigeaegselt kohtule teatada. Kohus lõpetas kostja korteriomandi sundvõõrandamise nõude osas menetluse hageja loobumise alusel. TsMS § 433 lg 1 kohaselt, menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse. Korteriomandi sundvõõrandamise nõude osas menetluse lõpetamise peale võib esitada määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul käesoleva kohtulahendi kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 alusel menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 3 000 krooni. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib seega esitada määruskaebuse Viru Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul, arvates kohtulahendi kättetoimetamisele järgnevast päevast, Viru Maakohtu Narva kohtumaja kaudu. Viivitamatu täitmine Vastavalt § 467 lg 1, viivitamata täidetavaks tunnistatud kohtuotsus täidetakse enne otsuse jõustumist. Kohus tunnistab otsuse viivitamata täidetavaks otsuses endas või määrusega ja 6(7)

lähtuvalt § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohus rahuldas hagi tagaseljaotsusega ning seega tuleb kohtuotsus tunnistada viivitamata täidetavaks.

Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.