lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-24-125235/18

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 12.11.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-24-125235/18
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
12.11.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2734
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Tellimus
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet · Väljaminev kiri · 2026-06-22
Kiri
Transpordiamet · Valjaminev kiri · 2026-07-06
Arve nr 80032156
Tallinna Ringkonnakohus · Sissetulev kiri · 2013-03-11
Kiri
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet · Sissetulev kiri · 2023-02-22
Kiri
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet · Sissetulev kiri · 2023-02-09
Kiri
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet · Väljaminev kiri · 2023-02-08

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 113 lg 1ViivisTsMS § 138 lg 1, 2Menetluskulude koosseis ja arvestusTsÜS § 160 lg 1, 2Aegumise peatumine hagi esitamisegaVÕS § 217Asja vastavus lepingutingimustele tarbijalemüügi puhulTsMS § 1132 lg 2TsMS § 124 lg 1Hagihind rahalise nõude puhulTsMS § 144Kohtuvälised kuludTsMS § 162 lg 1Menetluskulude jaotus hagimenetluses

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
AS ÜHISTEENUSED11052490(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Merit Helm

Kohtujurist

Kertu Altin

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. november 2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-125235

Tsiviilasi

AS ÜHISTEENUSED hagi X vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

87,19 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490, asukoht Endla tn 15, 10122 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Ahto Järvela (e-post xxx); Kostja: X (isikukood XXX, elukoht xxx, e-post xxx).

RESOLUTSIOON

Rahuldada hagi.

Välja mõista Xlt AS-i ÜHISTEENUSED kasuks põhivõlgnevus 40 eurot, viivis 12,29 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot ja alates 15.08.2024 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt, s.o. 40 eurolt kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

Jätta menetluskulud X kanda.

Välja mõista Xlt AS-i ÜHISTEENUSED kasuks menetluskuluna 480 eurot ja viivis menetluskulult VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

1.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 26.08.20262-24-1408/49Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
TsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis
TsMS § 175 lg 1Lepingulise esindaja kulude hüvitamine
TsMS § 177Kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta
TsMS § 178Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamine
TsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudena
TsMS § 442 lg 10Otsuse sisu
TsMS § 4842
TsÜS § 146 lg 1Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg
TsÜS § 147 lg 1Aegumistähtaja algus
TsÜS § 70Lepingu rikkumisest teatamine
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 1132 lg 2
VÕS § 158 lg 1Leppetrahvi mõiste
VÕS § 159 lg 2Leppetrahv ja kohustuse täitmise nõue
VÕS § 16 lg 1Pakkumus
VÕS § 160Leppetrahv rikkumise vabandatavuse korral
Hageja palub rahuldada hagi ja mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 40 eurot, viivise 12,29 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot ja viivised tasumata põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 15.08.2024 kuni nõude täimiseni. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda.
2.Hageja on parkimisteenust osutav äriühing. Kostja parkis 29.06.2021 sõiduautot registreerimismärgiga XXX hageja poolt parkimist opereeritavas Maakri tn 26, Tallinn

parklas parkimiskorralduse nõudeid rikkudes, mistõttu väljastas hageja kostjale leppetrahvinõude 40 eurot. Maakri tn 26, Tallinn parklas tohib parkida vaid tasu makstes. Kostja jättis parkimistasu maksmata. Leppetrahv oli paigutatud auto esiklaasile ning seega kostja poolt kätte saadud. Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivised leppetrahvi tasumise tähtajale järgnevast päevast 14.07.2021 kuni hagi esitamiseni 14.08.2024 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras summas 12,29 eurot ning mittesissenõutavaks muutunud viivised alates hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni.

3.Hageja nõue ei ole aegunud, kuna leppetrahvi tasumise tähtaeg oli 12.07.2021 ja nõue muutus seega sissenõutavaks 13.07.2021. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on 3 aastat ning hageja maksekäsu kiirmenetluse avaldus on esitatud 03.07.2024 ehk enne 3 aasta möödumist sissenõutavaks muutumisest.
4.Hageja hinnangul ei ole tõsiseltvõetav kostja väide, et kostjale ei olnud parkla puuduliku tähistuse tõttu arusaadav, et ta ei viibi Juhkentali 19, vaid on Maakri tn 26 parklas. Hageja opereeritava parkla ainsal sissesõidul olid nähtavad oranžil teavitustahvlil hageja parkimistingimused, mis ei saanud sõiduki juhtimiseks vajaliku elementaarse hoole ja tähelepanelikkusega liiklejale jääda tähelepanematuks.
5.Hageja palub kostjalt välja mõista ka sissenõudmiskulu VÕS § 113 2 lg 2 p 1 alusel summas 30 eurot. Sissenõudmiskuludesse on hageja arvestanud 08.04.2022 võlateatise maksumusega 15 eurot, 27.05.2022 võlateatise maksumusega 5 eurot, 12.01.2023 võlateatise maksumusega 5 eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud maksumusega 5 eurot, mis sisaldavad päringu tegemist Transpordiametile, nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulusid, kontaktandmete otsingu ja päringu kulusid, võlgnikule tehtavate SMS-ide ja kõnede kulusid ning võlanõude avaldamisega tehtud kulusid. Kostja seisukoht
6.Kostja ei tunnista hagi ja palub menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja palub kohaldada aegumist. Väidetav trahv on tehtud 29.06.2021, kuid maksekäsu kiirmenetluse avaldus on esitatud pärast aegumistähtaja möödumist, s.o 03.07.2024. Kostja on parkimise eest tasunud. Hageja ei ole parkimiskohti piisava hoolsusega märkinud, mistõttu maksis kostja ekslikult parkimistasu kõrval parkla operaatorile. Kohtuotsuse põhjendused
7.Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg-le 1. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja seisukohtadega ning uurinud esitatud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
8.Asjas puudub vaidlus, et hageja tegutseb parkimisoperaatorina ja opereerib parklat asukohaga Maakri tn 26, Tallinn ning kostja oli 29.06.2021 sõiduki registreerimismärgiga XXX omanik/ vastutav kasutaja. Hageja nõue tuleneb asjaolust, et kostja parkis 29.06.2021 sõiduki registreerimisnumbriga XXX hageja opereeritavale parkimisalale asukohas Maakri tn 26, Tallinn parkimistingimusi rikkudes, s.o parkimise eest tasu maksmata. Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõude 40 eurot, viivise 12,29 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot ja mittesissenõutavaks muutunud viivised.
9.Kuna kostja on esitanud aegumise vastuväite kontrollib kohus tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-st 143 esmalt aegumist. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 esimese lause kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kostja sõiduki suhtes on koostatud leppetrahvi nõue 29.06.2021, mis tuli tasuda 14 päeva jooksul trahvinõude esitamise kuupäevast alates, s.o hiljemalt 13.07.2021. Arvestusega, et kostjal tuli leppetrahv tasuda hiljemalt 13.07.2021, algas aegumine TsÜS § 147 lg 1 kohaselt 2/6

14.07.2021. Hageja on 03.07.2024 esitanud maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt leppetrahvi, viiviste ja sissenõudekulude saamiseks. Seega esitas hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse 3-aastase aegumistähtaja sees. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsÜS § 160 lg 2 p 3 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses. Kuna aegumine peatus 03.07.2024 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega ning nõude menetlemine jätkub hagimenetluses, ei ole 3-aastane tähtaeg möödunud ning nõue ei ole aegunud.

10.Hageja nõude aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 271, mille kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 271 mõttes on parkimisleping üürileping, kuna parkija üürib omale parkimise ajaks parkimiskoha. Kohus märgib, et hageja parkimistingimuste punkti 1 (dtl 39) kohaselt sõlmitakse AS ÜHISTEENUSED (edaspidi operaator) ning sõiduki omanik või kasutaja (edaspidi sõiduki juht) vahel eraparkla kasutamise leping (edaspidi leping) alljärgnevatel tingimustel: 1) Operaator väljendab lepingus toodud tingimuste esitamisega pakkumust lepingu sõlmimiseks VÕS § 16 lg 1 järgi. Parkides sõiduki parklasse aktsepteerib sõidukijuht operaatori poolt esitatud tingimusi ja leping loetakse sõlmituks VÕS § 20 lg 1 järgi/alusel. Hageja parkimistingimuste punkti 4 kohaselt on operaatoril õigus eeldada, et sõiduki omanik või vastutav kasutaja on sõiduki juhiks ja lepingu pooleks. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-3-16 p-s 11 märkinud, et kui sõiduki juhti ei ole tuvastatud, ning parkimisoperaator ei suuda tõendada, kes sõidukit juhtis, eeldatakse olukorras, kus parkimistingimustes on kokku lepitud, et parkimislepingu sõlmis ning parkimistingimuste rikkumise eest vastutab sõiduki omanik.
11.Riigikohus on seisukohal, et parkimislepingu võib sõlmida tahteavalduste vahetamise teel selliselt, et parkimiskorraldaja avaldab lepingu sõlmimise tahet tasulist parkimist väljendavate infotahvlitega ja teine pool annab nõustumuse teoga ehk parklasse parkimisega (RKTKo 3-2-1-75-10, p 14). Kohus tuvastas hageja poolt esitatud fotodega (dtl 36-38), et hageja opereeritavas parklas olid nähtavad parkimistahvlid, millelt nähtus, et tegemist on tasulise parkimisalaga ja viide parkimistingimustele, mille kohaselt loeb hageja lepingu sõlmituks sellega, kui sõidukijuht pargib sõiduki parklasse. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et hageja ei ole märkinud parkimiskohti piisava hoolikusega. Hageja poolt avaldatud parkimistahvlid olid kohtule esitatud fotode põhjal parklasse sisenedes selgelt nähtavad ning lepingutingimustes oli selgesõnaliselt kirjas, et hageja loeb lepingu sõlmituks sõiduki parkimisega parklasse. Tegemist on püsivate liiklusmärkidega. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, millest nähtuvalt oleks kostja poolt parklasse sisenedes parkimistahvlid puudunud või parkimisala muud moodi tähistamata. Kohtule jääb ka arusaamatuks kostja argument, et hageja ja Europarki parkimiskohad ei olnud 29.06.2021 eraldatud selgelt ega piiratud ühegi piirdega, kuivõrd kostja 27.10.2025 menetlusdokumendi lisana 4 esitatud fotolt (dtl 163) nähtub piire erinevate parkimisoperaatorite parkimisalade vahel. Seega loeb kohus tuvastatuks, et kostja oli isik, kes sõiduki registreerimismärgiga XXX hageja opereeritavasse parklasse asukohaga Maakri tn 26, Tallinn 29.06.2021 parkis ning seega on kostja VÕS § 217 mõttes lepingu pool, kes hagejaga parkimislepingu sõlmis. Kostja ei ole tõendanud, et ajal, mil ta sõidukit parkis, oleksid parkimistahvlid puudunud või parkimistahvlitel olnud teistsugused tingimused, mis välistaksid hageja leppetrahvi nõude.
12.Hageja on kostjale esitanud 29.06.2021 leppetrahvi nõude summas 40 eurot (dtl 30). Kohus märgib, et VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Antud juhul nähtub, et hageja parkimistingimuste punkti 8 (dtl 39) kohaselt kohustub sõidukijuht lepingu rikkumise korral tasuma operaatorile leppetrahvi 57 eurot. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-68-16 p-s 36 rõhutanud, et leppetrahvi nõudmiseks peavad olema täidetud 3/6

seaduses sätestatud eeldused, mh ei või tagatud kohustuse rikkumine olla vabandatav (VÕS § 160), samuti tuleb leppetrahvinõudest teatada mõistliku aja jooksul (VÕS § 159 lg 2). Kui leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib VÕS § 162 lg 1 alusel taotleda selle vähendamist. Ebamõistlikult kõrge leppetrahvi kokkulepe võib lisaks olla tühine tüüptingimus VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi. Kohus leiab, et 29.06.2021 parkimistingimuste rikkumise eest vastutab sõiduki registreerimisnumbriga XXX omaniku/vastutava kasutajana kostja. Kohus loeb tuvastatuks asjaolu, et sõiduauto, mille omanik/vastutav kasutaja kostja on, on leppetrahvi väljastamise kuupäeval parkinud hageja poolt opereeritavas parklas tasu maksmata ja parkimistingimusi rikkudes, kuna eelnimetatud asjaolu on tõendatud leppetrahvi ning hageja poolt tehtud fotodega (dtl 30-38). Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, et hageja parkimisala tingimustes märgitud leppetrahv 57 eurot on ebamõistlikult suur. Hageja on määranud kostjale leppetrahvi 40 eurot, mis on oluliselt väiksem kui tingimustes kokku lepitud. Parkimistasu maksmata jätmise korral peab hageja astuma samme pargitud sõiduki omaniku või vastutava kasutaja väljaselgitamiseks, tema kontaktandmete leidmiseks ja temalt kas parkimistasu või leppetrahvi sissenõudmiseks. Täitmise asendamiseks kokku lepitud leppetrahvi puhul katab mõistlik leppetrahv parkimislepingu puhul kohtu hinnangul seega lisaks võlgnetavale parkimistasule veel ka parklat haldava ettevõtte tavapärased kulutused sõiduki parkinud isiku, sõiduki omaniku või vastutava kasutaja leidmiseks. Täitmisele sundimise eesmärgiga kokku lepitud leppetrahv peab suuruse poolest olema selline, et see motiveeriks rikkujat oma kohustust täitma. Kokkuvõtvalt ei ole kuni 57 euro suurune leppetrahv kõnealuse Tallinna kesklinna piirkonna parkimisala puhul VÕS § 42 lg 3 p 5 tähenduses ebamõistlikult suur. Kohus võtab arvesse ka asjaolu, et hageja ei nõua kostjalt leppetrahvi maksimaalses määras, vaid vähendatud summas 40 eurot.

13.Lisaks on kohus tuvastanud, et hageja jättis kostja sõiduki esiklaasile kojamehe vahele leppetrahvi teatised vahetult pärast rikkumise tuvastamist. Riigikohus on seisukohal, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasi kojamehe vahele, on mõistlik viis tahteavalduse edastamiseks (RKTKo 2-17-117146, p 12). Eeltoodu põhjal leiab kohus, et hageja valis leppetrahvinõudest teatamisel tahteavalduse edastamiseks TsÜS § 70 mõttes mõistliku viisi ning on teatanud kostjale leppetrahvinõuetest VÕS § 159 lg 2 järgi mõistliku aja jooksul. Hageja on teatanud kostjale leppetrahvinõudest vahetult pärast rikkumise avastamist. Samuti on kostja 27.10.2025 menetlusdokumendis kinnitanud, et kostja esitas parklasse saabudes koheselt pretensiooni veel läheduses viibinud parkimiskontrolörile, mistõttu on kostja kinnitanud, et ta sai leppetrahvi nõude kätte 29.06.2021 parklasse naastes. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et hageja on kostjale esitanud leppetrahvi nõude kooskõlas parkimistingimuste punktiga 8 ning leppetrahvinõue 40 eurot kuulub kostjalt VÕS § 271 ja § 158 lg 1 alusel väljamõistmisele.
14.Seoses kostja vastuväitega, et kostja on parkimise eest tasunud, märgib kohus järgmist. Kostja ei ole kohtule esitanud maksekorraldust või muud tõendit, millest nähtuvalt oleks kostja hagejale parkimise eest tasunud. Kostja on esitanud ekraanitõmmise (dtl 70), millest nähtub, et numbrile 1902 saadeti sõnum „XXX ep32“, et tasuda parkimise eest tsoonis EP32. Hageja on fotodega tõendanud, et kostja sõiduk numbrimärgiga XXX oli pargitud Maakri tn 26, Tallinn tsooni P26 (dtl 31-38). Kohus jääb enda eeltoodud seisukoha juurde, et parkimistsooni number ja tingimused olid selgelt välja toodud parkimisalale sissesõidul ning ei saanud jääda liikluses osalemiseks vajaliku tähelepanelikkusega sõidukijuhile tähelepanuta. Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, et kostja poolt parkimistasu hagejale maksmata jätmine oleks vabandatav. Asjaolu, et kostja selgituste kohaselt on kostja tasunud parkimistasu kolmandale isikule, ei vabasta kostjat tasumast parkimise eest tasu ega leppetrahvi parklaoperaatorile, kellel parkimisalal ta tegelikult parkis. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hagejale parkimise eest tasu tasunud, mistõttu on kostja rikkunud

4/6

pooltevahelisi lepingutingimusi väljamõistmisele.

ning

leppetrahvinõue

eurot

kuulub

kostjalt

15.Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist alates leppetrahvi tasumise tähtajale järgnevast päevast 14.07.2021 kuni hagi esitamiseni 14.08.2024 summas 12,29 eurot. VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagejal on õigus kostjalt nõuda leppetrahvilt 40 eurolt tasumisega viivitamise eest viivist perioodi 14.07.2021 kuni 14.08.2024 eest VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, mis on 12,29 eurot. Seega tuleb kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel välja mõista 14.08.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 12,29 eurot.
16.Hageja nõuab kostjalt hagi esitamise ajaks mitte sissenõutavaks muutunud viiviste väljamõistmist. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja vastav nõue kuulub TsMS § 367 alusel rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt 40 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 15.08.2024 kuni põhinõude täitmiseni.
17.Hageja nõuab kostjalt ka sissenõudmiskulu 30 eurot hüvitamist. VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja saatis kostjale 08.04.2022 võlateatise maksumusega 15 eurot (dtl 43-46), 27.05.2022 võlateatise maksumusega 5 eurot (dtl 47-49) ja 12.01.2023 võlateatise maksumusega 5 eurot (dtl 50). Samuti tekkisid hagejal muud kulud summas 5 eurot, mis sisaldasid päringu tegemise kulu Transpordiametile, nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulusid, kontaktandmete otsingu ja päringu kulusid, võlgnikule tehtavate SMS-ide ja kõnede kulusid ning võlanõude avaldamisega tehtud kulusid. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb välja mõista TsMS § 1132 lg 2 p 1 alusel sissenõudmiskulu 30 eurot.
18.Lähtuvalt eeltoodust tuleb hagi rahuldada ja kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 40 eurot, viivised 12,29 eurot, sissenõudmiskulu 30 eurot ja mittesissenõutavaks muutunud viivised.
19.TsMS § 124 lg 1, § 133 ja § 134 lg 1 alusel on hagihind 87,19 eurot. Menetluskulud
20.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi, jätab kohus menetluskulud kostja kanda. 5/6
21.Hageja 07.10.2025 menetluskulude nimekirja kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 100 eurot ja õigusabikulu 696 eurot. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulud muuhulgas riigilõiv. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
22.Hageja põhjendatud menetluskuluks on TsMS § 138 lg 2 kohaselt riigilõiv 100 eurot.
23.Hageja esindaja maksekäsu kiirmenetluses kantud kulud on TsMS § 4842 alusel põhjendatud 20 euro ulatuses.
24.Taotluse järgi on hagejale osutatud õigusabi 4 tundi, hinnaga 169 eurot tund. Hageja ei taotle käibemaksu hüvitamist.
25.Võttes arvesse käesoleva vaidluse keerukust ja esindaja kvalifikatsiooni, peab kohus hageja esindaja tunnitasu põhjendatuks 120 euro ulatuses. Kohtu hinnangul on tegemist mõistliku tunnihinnaga, mis vastab ka keskmisele juristist esindaja õigusabi turuhinnale. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et hageja esindaja tunnitasu suuruse määramisel tuleb arvestada advokaatide, prokuröride ja kohtujuristide keskmist palka, kuivõrd õigusabikulud ei ole esindajale otse palgana üle kantavad. Õigusabikulud on õigusbüroole teenuse eest tasutavad kulud, mis sisaldavad eelduslikult ka bürookulusid, makse jms.
26.Kohus leiab, et hageja esindaja toimingud on põhjendatud osaliselt. Kuivõrd tegemist on tüüphagiga, mis ei ole õiguslikult keerukas ega mahukas, peab kohus hageja esindaja hagiavalduse koostamisega seotud menetluskulusid põhjendatuks 1 tunni ulatuses. Kajale vastuse koostamise ajakulu peab kohus põhjendatuks hageja poolt nimetatud 0,5 tunni ulatuses ning määruskaebusega tutvumise ja 07.10.2025 seisukoha koostamise ajakulu 1,5 tunni ulatuses, arvestades hageja poolt esitatud dokumentide sisu ja mahtu. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka ega mahuka vaidlusega. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud esindajale 360 eurot (3x120) (ilma käibemaksuta).
27.Hageja on käesolevas menetluses kokku kandnud menetluskulusid 480 eurot (100+20+360).
28.Hageja on palunud märkida vastavalt TsMS § 177 lõikele 2 menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.
29.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik

6/6

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.08.20262-25-9930/21Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.08.20262-25-100692/15Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval