Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Margo Klaar ja Peeter Pällin
Määruse tegemise aeg ja koht 12.12.2022, Tallinn Kohtuasja number
2-18-10174
Kohtuasi
ERGO Insurance SE avaldus AS Kragen vastu kahjuhüvitise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 15.12.2021 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
AS Kragen määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja ERGO Insurance SE (registrikood 10017013), lepinguline esindaja Kairi Freiberg Puudutatud isik AS Kragen (registrikood 10101765), juhatuse liige GK, lepingulised esindajad Vladimir Makarov, Svetlana Malkova
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 15.12.2021 määrus jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Menetluskulud ringkonnakohtus jätta kaebuse esitaja määruskaebemenetluses kulud puuduvad.
kanda.
Avaldajal
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.12.01.2018 toimus Tallinnas Nafta t 6 korterelamus veekahjujuhtum, mis sai alguse korteriomandist nr 20. KÜ Nafta 6 andmetel olid korteris jäetud lahti köögikraanid ja suur hulk vett sattus põrandale, mille tagajärjel sai kahjustada mh korteriomand nr 18, mis koos seal asuva koduse varaga oli kindlustatud avaldaja poolt. Avaldaja hüvitas korteriomanikule tekkinud kahju 8720.20 eurot.
2.Kahjujuhtumi toimumise ajal kuulus korteriomand nr 20 AS-i Kragen (34/100 mõttelises osas), LP (22/100 mõttelises osas), VP ja AP (ühisomanikud; 18/100 mõttelises osas), TZ (15/100 mõttelises osas) ning RI (22/200 mõttelises osas) kaasomandisse.
3.Kindlustusandja esitas kahju hüvitamise nõude esmalt ühe kaasomaniku (AP) vastu, kelle osas menetlus lõppes 18.10.2019 kompromissi kinnitamisega. AP kohustus hüvitama kahju, mis on võrdeline temale ja tema abikaasale kuuluva mõttelise osaga kaasomandist.
4.24.09.2019 esitas avaldaja kahjunõude AS-i Kragen ja RI vastu. 16.04.2020 tagaseljaotsusega rahuldas kohus nõude RI vastu, mõistes välja kahjuhüvitise, mis on võrdeline temale kuuluva mõttelise osaga kaasomandist.
5.LP ja TZ hüvitasid nende kaasomandi osadega võrdelise osa kahjust kohtuväliselt.
6.17.11.2021 määrusega muutis maakohus menetluse liigi hagita menetluseks, määras avalduste ja dokumentide esitamise ning lahendi kuulutamise aja. Avaldus puudutatud isiku vastu ja selle aluseks olevad asjaolud
7.Väljamakstud kahjuhüvitis 8720.10 eurot koosneb: Sunship OÜ teostatud tööde eest arve nr 2018087 alusel tasutud 8645.70 eurot; Bauserv OÜ teostatud ülevaatuse kulu 36 eurot; Suur Vanker OÜ teostatud ülevaatuse kulu 38.40 eurot. Puudutatud isiku osale vastab sellest 2964.83 eurot. Puudutatud isiku seisukohad
8.Puudub vaidlus, et kahju tekkis seetõttu, et kaasomandis olevas korteriomandis oli jäetud köögikraanid lahti ja suur hulk vett sattus põrandale. Lahtiste kraanide järelevalveta jätmine on inimese süüline tegevus. Puudutatud isik kahju ei tekitanud, kuivõrd üürnik, kelle valduses olid üürilepingu alusel puudutatud isiku kasutuses olevad 2 tuba, viibis kahju tekkimise ajal Inglismaal. Seega vabaneb puudutatud isik vastutusest. Maakohtu määrus ja põhjendused
9.Harju Maakohus rahuldas 15.12.2021 määrusega avalduse ja mõistis puudutatud isikult avaldajale välja 2964.83 eurot, mis vastab tema mõttelise osa suurusele kogukahjust, jättis menetluskulud puudutatud isiku kanda ja mõistis temalt avaldaja kasuks välja riigilõivu 50 eurot.
11.Kohus luges kohtuasja materjalide põhjal tõendatuks järgmised asjaolud: 1) 12.01.2018 toimus korterelamus veekahjujuhtum, mis sai alguse korteriomandist nr 20, kus olid jäetud
2-18-10174 köögikraanid lahti ja suur hulk vett sattus põrandale (avaldaja 25.11.2021 menetlusdokumendi lisades 12.01.2018, 08.02.2018 ja 12.06.2018 e-kirjad; puudutatud isiku 04.05.2020 menetlusdokumendis avaldatu); 2) korteriomandi nr 20 üheks kaasomanikuks juhtumi ajal oli puudutatud isik (avaldaja 25.11.2021 menetlusdokumendi lisades 11.04.2018 kinnistusraamatu väljavõte); 3) veekahju tagajärjel sai kahjustada korteriomand nr 18 ja seal asuv kodune vara, mis oli kindlustatud avaldaja poolt kodukindlustus ERGO Midi kindlustuslepinguga nr 2096728/5 (avaldaja 25.11.2021 menetlusdokumendi lisades 08.02.2018 e-kiri; väljavõte kindlustuspoliisist nr 2096728/5; puudutatud isiku 04.05.2020 menetlusdokumendis avaldatu); 4) avaldaja hüvitas kannatanule kahju 8720.10 eurot, mis koosnes Sunship OÜ tööde eest tasutud 8645.70 eurost (avaldaja 27.03.2018 hüvitatud arve nr 2018087), Bauserv OÜ teostatud ülevaatuse kulust 36 eurost ja Suur Vanker OÜ teostatud ülevaatuse kulust 38.40 eurost.
12.Kahju hüvitamisega on korteriomandi nr 18 omaniku nõude omandanud avaldaja kui kindlustusandja võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lõike 1 alusel.
13.Kahju tekkis ühele korteriomanikule teise korteriomaniku tegevuse tõttu teisest korteriomandist. Kuivõrd avalduse aluseks olevad faktilised asjaolud toimusid ning kahju tekkis 12.01.2018, kohaldub vaidluse lahendamisel korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS). Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-129-13 punktides 19 ja 21 korteriomanike vaheliste suhetega seonduvalt selgitanud, et korteriomanike ühisusest tuleneb (olenemata korteriühistu olemasolust) eriline seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel VÕS § 3 punkti 6 mõttes, millele kohaldub VÕS § 1 lõike 1 järgi erisätetega reguleerimata ulatuses ka VÕS-s võlasuhte, mh võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmise ja rikkumise, kohta sätestatu. Kohustuse rikkumise korral saab kannatanud korteriomanik (kaasomanik) kasutada VÕS § 101 lõikes 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd need ei lähe vastuollu ühisuse olemusega, mh nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 alusel ja kahju hüvitamist VÕS § 115 lõike 1 alusel. Kui korteriomanik tekitab teisele korteriomanikule korteriomandi eseme kasutamisega kahju, ei saa teiselt korteriomanikult vähemalt üldjuhul nõuda kahju hüvitamist deliktiõiguse alusel. Kohus leidis, et eelviidatud põhimõtted kehtivad ka alates 01.01.2018 kehtiva KrtS-i kohaldamisel.
14.Kohtu hinnangul saab kahju kannatajal (avaldajal) olla puudutatud isiku vastu VÕS § 115 lõikest 1 tulenev kahju hüvitamise nõue. Nõude eeldused on järgnevad (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-129-13, punkt 22): teine korteriomanik on kohustust rikkunud; teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest; kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju; kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga; rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos.
15.Puudutatud isik keeldus kahju hüvitamisest peamiselt põhjusel, et tema kahju ei tekitanud. Maakohus leidis, et see vastuväide ei välista avaldaja kahjunõuet. Puudutatud isik on rikkunud KrtS § 31 lõike 1 punktis 1 sätestatud kohustust, mille järgi on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Puudutatud isikul kui korteriomanikul oli kohustus hoida korras eriomandi ese ning hoiduda eriomandi eseme kasutamisel tegevusest, mis võib omada teistele kaasomanikele kahjulikku mõju. Kuna puudutatud isiku kaasomandisse kuuluvast korteriomandist voolas vesi põrandale ja sealt edasi korterisse nr 18, ei hoidunud puudutatud isik tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Seadusest tulenevat hoolsuskohustust saab rikkuda nii tegevuse kui tegevusetusega. Puudutatud isiku vastutus ei sõltu kohustuse rikkumise viisist, vaid rikkumise faktist. Vastutuse seisukohalt ei oma tähtsust, millisel konkreetsel
2-18-10174 põhjusel vesi põrandale jooksis. Puudutatud isik oli kahju tekkimise hetkel korteri kaasomanik. Puudutatud isik vastutab kohustuse rikkumise eest ka siis, kui selle on põhjustanud kolmas isik. Korteriomanik on KrtS § 31 lõike 4 kohaselt kohustatud tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut.
16.Kohus leidis, et puudutatud isik vastutab kohustuse rikkumise eest. Üldjuhul peab TsMS § 230 lõike 1 esimese lause järgi kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendama avaldaja. Kui kahjustatud korteriomandieseme omanik (avaldaja) tõendab, et kahjustav asjaolu (sh veeleke) lähtus teise korteriomandi reaalosa piirest, saab eeldada, et viimase korteriomandi omanik (puudutatud isik) rikkus oma korrashoiukohustust. Vastutusest vabanemiseks peab korteriomandi omanik (puudutatud isik) tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandi esemest ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud või on tema rikkumine vabandatav (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-129-13, punkt 49). Avaldaja on tõendanud, et veekahju sai alguse korterelamu korteriomandist nr 20, mille üheks kaasomanikuks 12.01.2018 juhtumi ajal oli puudutatud isik. Ühtlasi puudub vaidlus, et avaldaja kahju on tekkinud selle tagajärjel, et korteriomandis nr 20 olid jäetud köögikraanid lahti ja suur hulk vett sattus põrandale (vt ka puudutatud isiku 04.05.2020 menetlusdokumendis avaldatu).
17.Kohus tugines VÕS § 103 lõigetele 1 ja 2, leides, et puudutatud isik ei ole tõendanud, et ta rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu.
18.Kohtu hinnangul oli tekkinud kahju (vt ka avaldaja 25.11.2021 menetlusdokumendi lisades 08.02.2018 e-kirjas ülevaadet korteri kahjustustest). Kohus viitas VÕS § 127 lõigetele 1, 3 ja 4 leides, et kahju hüvitamiseks on vajalik tuvastada avaldajal kahju olemasolu, puudutatud isikul etteheidetav rikkumine, samuti põhjuslik seos puudutatud isikule etteheidetava rikkumise ja avaldajale tekkinud kahju vahel.
19.KrtS § 31 lõike 1 punktis 1 toodud kohustuse eesmärgiks on mh hoida ära teise kaasomaniku vara kahjustamine (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-129-13, punkt 34). Seega tuleb kahju hüvitada ulatuses, milles puudutatud isik kahjustada saanud korteriomaniku vara kahjustas (VÕS § 127 lõige 2). Kohus leiab, et puudutatud isikul oli mõistlikult võimalik ette näha, et tema korteriomandi põrandale suures koguses voolanud vesi võib tungida läbi ehituskonstruktsioonide ja kahjustada teist korteriomandit (VÕS § 127 lõige 3).
20.Omandi kahjustamise korral saab kannatanu esitada varalise kahju hüvitamise nõudeid VÕS §-s 132 sätestatud ulatuses (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-38-05, punkt 10). Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis VÕS § 132 lõike 3 esimese lause järgi eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-121-08, punkt 15).
21.Kohtu hinnangul tõendavad avaldaja esitatud tõendid seda, millises mahus ja milliseid töid oli vaja teha korteri kahjustuste kõrvaldamiseks. Avaldaja poolt 27.03.2018 hüvitatud arvest nr 2018087 nähtuvalt sisaldasid tööd mh töid seonduvalt köögimööbliga, uue mööbli paigaldusega ja ehitustööde materjale. Seejuures summale lisandub Bauserv OÜ teostatud ülevaatuse kulu 36 eurot ja Suur Vanker OÜ teostatud ülevaatuse kulu 38.40 eurot. Kohus leidis, et avaldaja on tõendanud talle tekkinud kahju suuruse kogusummas 8720.10 eurot.
22.Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda conditio sine qua non põhimõttest, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta ei oleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Tegevusetuse korral saab kasutada
2-18-10174 asendamismeetodit, mille abil asendatakse ärajäänud tegevus mõtteliselt ning vaadatakse, kas kahju oleks siis jäänud olemata (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-173-12, punkt 18). Põhjuslik seos ei pea VÕS § 127 lõike 4 järgi olema alati vahetu, st tekkinud kahju ei pea igal juhul olema kohustuse rikkumise vahetu tagajärg.
23.Kohus leidis, et puudutatud isiku tegevusetuse (kraani sulgemata jätmisest talle kuuluvas korteris põrandale voolanud vee) ja kindlustatud korteri omanikul tekkinud kahju (korterisse voolanud veest tekkinud kahjustused) vahel on põhjuslik seos. Kui puudutatud isiku korteris ei oleks vesi põrandale ning sealt edasi kindlustatud korterisse voolanud, ei oleks ka kahju tekkinud.
24.Avaldaja nõuab puudutatud isikult kahju hüvitamist 2964.83 euro ulatuses, millest kohus lähtub. Puudutatud isik ei ole esitanud vastuväiteid kahju ulatusele, hüvitise suurusele ega koosseisule. Puudutatud isik avaldajale kahju hüvitanud ei ole ning on sellest põhjendamatult keeldunud. Avaldaja kahjunõude eeldused on täidetud.
25.Kohus mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhivõlgnevuse 2964.83 eurot ja jättis menetluskulud TsMS § 172 lõike 1 alusel puudutatud isiku kanda.
26.Menetluskulude nimekirja järgi on avaldaja menetluskuluks riigilõiv 500 eurot, millest puudutatud isikult nõuab 166.70 eurot. Kohus menetleb avaldust puudutatud isiku vastu hagita menetluses, millelt on põhjendatud riigilõivuna 50 euro tasumine (riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lõige 5), mis tuleb puudutatud isikult välja mõista. Avaldaja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus jääb rahuldamata 116.70 euro ulatuses. Määruskaebus
27.Puudutatud isik palub tühistada maakohtu määruse ja teha uue määruse, millega jätta avaldus rahuldamata või alternatiivselt saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule.
28.Maakohus rikkus oluliselt materiaal- ja menetlusõigust ning jättis tähelepanuta järgmised kaebaja vastuväited, milles puudus vaidlus: kõik kraanid ja tehnilised süsteemid olid korteris nr 20 tehniliselt korras; olles korteri kaasomanik, kannab kaebaja selle korrasoleku eest vastutust solidaarselt teiste kaasomanikega; kaebaja ei rikkunud KrtS § 31 lõike 1 punktist 1 tulenevat kohustust hoida korteriomandi eset korras.
29.Kaebaja ei nõustu, et vastutuse kohaldamisel ei oma tähtsust, millisel konkreetsel põhjusel vesi põrandale jooksis ning et tema kaasomanikuna vastutab kohustuse rikkumise eest ka siis, kui selle on põhjustanud kolmas isik. Vesi sattus korteri põrandale sel hetkel korteris viibinud korteriomanike süülise tegevuse (jätsid kraani lahti) tagajärjel. Puudutatud isiku üürnik ei viibinud sel hetkel Eestis ja tema lahkumine ei saanud tekitada põhjuslikku seost köögis lahti jäetud kraaniga. Kaebaja lähtub ühisvara heaperemehelikust kasutamisest kõigi korteriomanike poolt ega eeldanud, et lohakusest või pahatahtlikult jätab keegi kaasomanikest veekraani lahti. Seepärast ei ole kaebaja nõus, et tal oli mõistlikult võimalik ette näha, et tema korteriomandi põrandale suures koguses voolanud vesi võib tungida läbi ehituskonstruktsioonide ja kahjustada teist korteriomandit. Kahjul ja kaebaja tegevusel või tegevusetusel ei ole põhjuslikku seost.
30.Puudutatud isik leiab, et kuna korteriomand nr 20 kuulub erinevatele omanikele, olnuks mõistlik esitada kohtule üks hagi kõigilt kaasomanikelt solidaarselt kahju väljamõistmiseks. Sellises menetluses olnuks lihtne selgitada välja kahju tekitanud isik. Tekkinud kahjusumma tulnuks jagada kahju tekkimises süüdi olnud isikute vahel.
2-18-10174
31.Riigikohus on leidnud, et kaasomanike kohustus tagada ühisvara nõuetekohane majandamine ei ole passiivne kohustus, vaid sellega peavad kaasnema ennetavad meetmed korterite tehnosüsteemide kontrollimiseks. Nendel juhtudel väheneb kaasomanike vastutus proportsionaalselt teise kaasomaniku mõjuga kahju tekkimisele. Praeguses asjas tõendati, et korteri kraanide tehniline seisund oli korras ning leke tekkis ainult seetõttu, et üks korteris viibinud kaasomanikest (või nende sõbrad) seda tegi. Kohtu ülesanne on välja selgitada juhtumi tegelikud asjaolud. Avaldaja seisukoht
32.Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda. Menetluse edasine käik
33.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
34.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 15.12.2021 määrus on õige ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks ega tühistamiseks. Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 657 lõike 1 punktile 1 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 659 ja § 654 lõige 6). Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
35.Pooled ei vaidle selle üle, et veeleke sai alguse mh puudutatud isikule kuuluvast korterist nr 20, kus köögikraanide lahti jätmise tõttu sattus suur hulk vett põrandale, mille tagajärjel sai kahjustada korter nr 18. Samuti, et avaldaja hüvitas korteri nr 18 omanikule remondikulud (kahju), kellele läks VÕS § 492 lõike 1 alusel üle võimalik kahju hüvitamise nõue kolmanda isiku (kahju põhjustaja) vastu. Praeguses menetluses nõuab avaldaja puudutatud isikult 2964.83 eurot, kuivõrd korteril nr 20 oli mitu kaasomanikku ja ülejäänud kaasomanikud on endale langeva osa juba hüvitanud või on neilt see kohtulahenditega välja mõistetud. Pooled ei vaidle nõude suuruse üle.
36.Puudutatud isiku väitel leidis maakohus ebaõigesti, et veelekke põhjuste täpsete asjaolude välja selgitamine ei oma praeguse asja lahendamise seisukohast tähtsust. Kolleegium kaebajaga ei nõustu. Kaebaja jätab tähelepanuta, et tema on avaldaja jaoks üks korteriomandi, mille eriomandi piiridest tulnud vesi kahju tekitas, kaasomanikest. Puudub vaidlus, et kaasomanikud või isik, kelle eest korteriomanikest kaasomanikud vastutavad (KrtS § 31 lõige 4), rikkus sama sätte lõike 1 punktis 1 sätestatud kohustust hoiduda tegevusest, mille toime teiste korterite omanikele ületab omandi tavakasutusest tekkiva mõju. Kuivõrd kaasomandisse kuuluva esemega seotud kasu kuulub kaasomanikele ühiselt ning kaasomandi esemega seotud riske valitsevad kaasomanikud ühiselt, kannavad nad ühiselt ka kaasomandi esemega seotud riskide realiseerumisega seotud kahju sõltumata sellest, kas sellise kahju kandjaks on kolmas isik või üks kaasomanikest (vt Riigikohtu lahend nr 2-18-13649, punkt 18). Seega ei pea vaidluses kahju hüvitamise üle kannatanuga tuvastama, kes kaasomanikest konkreetselt tegevusest hoidumise kohustust rikkus. Kui keegi kaasomanikest leiab, et kahju hüvitamisega kannatanule on teine (teised) kaasomanikud tekitanud omakorda kahju temale, võib tal olla õigus nõuda
2-18-10174 temale langenud kahjuhüvitise osa hüvitamist VÕS § 115 lõike 1 alusel. Korteriomanikul on kaasomanikuna kohustus tagada, et kaasomandi ese oleks sellises korras, millest ei tekiks kellelegi kahju (vt ka Riigikohtu otsused nr 3-2-1-129-13 (punkt 43), 3-2-1-107-15 (punkt 14)). AÕS § 72 lõike 5 kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis olevat asja vallataks ja kasutataks kõigi kaasomanike huvides. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
37.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebemenetlusega seotud menetluskulud TsMS § 171 lõike 1 alusel kaebaja kanda.
38.TsMS § 174 lõike 1 esimese lause järgi tuleks ringkonnakohtul määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus. Avaldaja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud ning ka toimikust ei nähtu hüvitatavaid menetluskulusid. Seega puuduvad avaldajal määruskaebemenetluses kulud, mida rahaliselt kindlaks määrata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.