Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Asjaolud ja kohtu seisukoht Harju Maakohtu menetluses oli Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi I. P. vastu võla nõudes. Nõude aluseks olid sõidukile xxxx numbrimärgiga xxxx parkimise eest väljastatud leppetrahvid. I. P. on menetluses avaldanud, et tema on küll sõiduki omanik, kuid ajal, mil leppetrahvid tehti, ei juhtinud ega kasutanud sõidukit I. P.. I. P. tõi välja, et lepptrahvide tegemise ajal kasutas sõidukit H. T. ning edastanud ka kohtule vastavad tõendid. H. T. on kinnitanud, et kasutas sõidukit lepptrahvide tegemise ajal. 13.10.2021 määrusega rahuldas kohus Osaühingu EUROPARK ESTONIA taotluse kostja asendamiseks, asendas kostja I. P. kostjaga H. T. ning jättis Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi I. P. suhtes läbi vaatamata. Kohus jättis I. P. menetluskulud tema enda kanda. 01.11.2021 esitas I. P. määruskaebuse Harju Maakohtu 13.10.2021 määrusele osas, millega kohus jättis I. P. menetluskulud tema enda kanda. 02.11.2021 esitas kostja H. T. kohtule vastuse hagiavaldusele, milles märkis, et kostja on tasunud trahvid summas 70 eurot. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda, kuivõrd kostja on hagi kohe õigeks võtnud ning hageja ei ole enne kohtusse hagi esitamist kordagi pöördunud kostja poole ettepanekuga võlgnevuse tasumiseks. 13.11.2021 esitas hageja kohtule taotluse hagist loobumiseks ja menetluse lõpetamiseks. Hageja palub jätta menetluskulud H. T. kanda põhjusel, et kostja on tasunud 27.09.2021 hagejale 70 eurot, mis vastab üksnes põhiosa suurusele, ta ei ole tasunud sissenõudmiskulu summas 10 eurot. Hageja selgitas lisaks, et kui hageja on teinud kolm leppetrahvi päevadel, mil sõidukit on kasutanud H. T. ning kostja on jätnud need tasumata, siis kuidas saab kostja väita, et kostja on võtnud hageja nõude õigeks. Hageja hinnangul oleks nõue õigeks võetud siis, kui see oleks tasutud tähtaegselt, mis oleks alus sellele, et nõue ei oleks olnud muutunud sissenõutavaks. Lisaks ei saanud hageja kostjaga ühendust võtta, kuivõrd alles hagimenetluse käigus selgus, kes sõidukit kasutas. Tallinna Ringkonnakohtu 30.09.2022 määrusega jäeti I. P. määruskaebus rahuldamata ning Harju Maakohtu 13. oktoobri 2021 määruse resolutsioon menetluskulude jaotuse osas muutmata, kuid osaliselt täiendati määruse põhjendusi. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg-le 1 p 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 3 kohaselt kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kohus on seisukohal, et hageja avaldus hagist loobumiseks tuleb vastu võtta ning asjas menetlus lõpetada. TsMS §-le 432 kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõivu tasuti (TsMS § 150 lg 4). Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 75 eurot. Hageja on esitanud taotluse poole riigilõivu summas 37,50 eurot

tagastamiseks. Kohus tagastab hagejale poole riigilõivust summas 37,50 käesoleva kohtumääruse resolutsioonis märgitud arveldusarvele. TsMS § 174 lg 2 järgi määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kostja on palunud jätta menetluskulud hageja kanda, kuivõrd kostja on hagi kohe õigeks võtnud ning hageja ei ole enne kohtusse hagi esitamist kordagi pöördunud kostja poole ettepanekuga võlgnevuse tasumiseks. Hageja kostja käsitlusega ei nõustunud ja palus menetluskulud jätta kostja kanda, kuivõrd kostja on tasunud 27.09.2021 hagejale 70 eurot, mis vastab üksnes põhiosa suurusele, ta ei ole tasunud sissenõudmiskulu summas 10 eurot ning seega ei saa väita, et kostja on hagi õigeks võtnud. Kohus leiab, et kuivõrd käesoleval juhul on kostja pärast hagiavalduse esitamist hageja nõude rahuldanud, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kohus selgitab, et kuivõrd kostja on jätnud osaliselt võlgnevuse tasumata, siis ei saa asuda seisukohale, et kostja on hagi õigeks võtnud. Lisaks ei olnud hagejal võimalik võtta kostjaga kohtuväliselt ühendust, kuivõrd hagejale ei olnud kostja isik teada ning kostja isik selgus alles kohtumenetluse käigus. Kohus nõustub siinkohal hagejaga, et kuivõrd nii esialgse kostja kui ka kaasatud kostja elukohaks on märgitud üks ja seesama aadress (xxxx), siis ei ole eluliselt usutav, et kaasatud kostja ei olnud teadlik hageja poolt esitatud trahvinõudest. Võlgnevus aga tasuti alles 2 kuud pärast hagiavalduse esitamist, mistõttu ei olnud hagejal muudmoodi võimalik oma nõuet maksma panna kui hagimenetluse käigus. Seega, kuivõrd kostja on võlgnevuse pärast hagi esitamist osaliselt tasunud ja hageja on hagist loobunud, peab kohus õiglaseks ja põhjendatuks jätta menetluskulud kostja kanda TsMS § 168 lg 4 alusel. Hageja menetluskuluks on riigilõiv 75 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 360 eurot. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on mh riigilõiv. Hageja on tasunud riigilõivu summas 75 eurot. Riigilõivukulu on põhjendatud. TsMS § 4842 kohaselt maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Hageja on taotlenud maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot väljamõistmist kostjalt. Kohus asub seisukohale, et maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot on põhjendatud. TsMS § 144 lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et „kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.“ Hagejat esindas käesolevas menetluses lepinguline esindaja Elari Arjakas. Hageja lepingulise esindaja töötasu on summas 80 eurot (lisandub käibemaks). Hageja esindaja on teostanud käesolevas menetluses järgmised toimingud:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.