lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-22-130765/25

Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 07.11.2023

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-22-130765/25
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kasutuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
07.11.2023
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1488
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 168 lg 2, 4Menetluskulude jaotus asja menetlusse võtmisest keeldumise, hagi läbi vaatamata jätmise, asja menetluse lõpetamise ja hagi õigeksvõtmise puhulTsMS § 162 lg 1, 4Menetluskulude jaotus hagimenetlusesTsMS § 208 lg 1Kostja asendamine ja kaasamineTsMS § 651Apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatusTsMS § 659Apellatsioonimenetluse sätete kohaldamineTsMS § 663 lg 5Määruskaebuse menetlemine maakohtus

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-22-130765/42Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium15.05.20242-22-130765/53Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium27.06.2025

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-23-2701/73Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium11.06.2024

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov

Määruse tegemise aeg ja koht

7. november 2023, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-130765

Kohtuasi

Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi X vastu võla nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 04.05.2023 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik X määruskaebus Menetlusosalised ja nende Hageja Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood esindajad ringkonnakohtus 10811490), lepinguline esindaja EA Kostja X (isikukood XXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Hanne-Loore Mööl Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 04.05.2023 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 26.08.20262-24-1408/49Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 16.08.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Xlt (kostja) 25 euro saamiseks. Nõudele vastuväite esitamise tõttu andis kohus nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 31.10.2022 hagiavalduse, paludes mõista kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 25 eurot, millest 15 eurot on leppetrahvi võlgnevus ja 10 eurot sissenõudmiskulud. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on hageja nõude aluseks tasumata leppetrahvinõue, mis on esitatud seoses parkimistingimuste rikkumisega sõiduki numbrimärgiga XXXXXX parkimisel 28.01.2020 hageja opereeritaval parkimisalal. Leppetrahvi väljastamise ajal oli sõiduki omanik/vastutav kasutaja kostja.
3.Harju Maakohus rahuldas hagi 06.12.2022 tagaseljaotsusega.
4.Kostja esitas tagaseljaotsuse peale kaja ja vastuse hagile. Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ei ole tõendanud poolte vahel kehtiva lepingu olemasolu ning seeläbi ka seda, et kostja oleks parkimistingimusi rikkunud. Hageja ei ole kostjat leppetrahvi nõudest mõistliku aja jooksul teavitanud. Kostja 28.01.2020 sõidukiga ei sõitnud.
5.Maakohus rahuldas kaja 17.01.2023 määrusega ja taastas menetluse.
6.31.03.2023 esitas kostja kohtule tõendi selle kohta, et leppetrahvi tegemise kuupäeval 28.01.2020 kasutas sõidukit Y.
7.Hageja vaidles kostja 31.03.2023 tõendile vastu, kuna see on esitatud tähtaja möödudes. Alternatiivselt taotles hageja kostja asendamist Yga. Kostja menetluskulud tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 4 alusel kostja kanda, kuna nende väljanõudmine hagejalt oleks äärmiselt ebaõiglane. Maakohtu määrus ja põhjendused
8.Harju Maakohus rahuldas 04.05.2023 määrusega hageja taotluse kostja asendamiseks, asendas senise kostja (X) uue kostjaga (Y), jättis hagi senise kostja vastu läbi vaatamata ja menetluskulud poolte endi kanda.
9.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb hageja taotlus kostja asendamiseks TsMS § 208 lg 1 alusel rahuldada. Kuivõrd kostja asendamise korral loetakse hagi esialgse kostja suhtes tagasivõetuks, tuleb hagi senise kostja suhtes jätta läbi vaatamata (TsMS § 208 lg 1 esimene lause ja § 423 lg 1 p 2).
10.TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kohus asus seisukohale, et käesoleval juhul on TsMS § 162 lg 4 kohaselt äärmiselt ebaõiglane jätta kostja menetluskulusid hageja

kanda, kuivõrd kostja esitas andmed tegeliku sõiduki kasutaja kohta alles pärast kohtu poolt määratud lõplike tähtaegasid. Parkimislepingu pooleks saab lugeda sõiduki omanikku või vastutavat kasutajat, kui kostja ei tõenda, et autot juhtis muu isik (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-68-16 p 31). Viidatud lahendist järeldub, et hageja võib küll eeldada, et parkimislepingu on sõlminud kostja, kuid seda eeldust on kostjal võimalik ümber lükata. Hageja sai Transpordiametilt andmed sõiduki omaniku ja vastutava kasutaja isikukoodi kohta ning seega sai hageja eeldada, et kostjaks on õige isik, kuni kostja vastava eelduse ümber lükkas. Kostja sõiduki omanikuna peab olema teadlik, kes tema sõidukit kasutab ning seega oli kostjal võimalus juba hagiavaldusele vastuse esitamisel nimetatud andmed kohtule ja hagejale esitada.

Määruskaebus

11.Kostja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada resolutsiooni punkti 5 osas, milles maakohus jättis kostja menetluskulud tema enda kanda ja teha selles osas uus määrus, millega jätta kostja menetluskulud hageja kanda.
12.Määruskaebuse kohaselt sätestab TsMS § 162 lg 1 üldpõhimõtte, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja viidatud paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Seega saab kohus TsMS § 168 lg-s 2 sätestatust kõrvale kalduda juhul, kui esinevad kõnesoleva paragrahvi lõigetes 3-5 sätestatud alused. Kostja ei ole nõuet rahuldanud, sest nõue on tema vastu algusest peale olnud alusetu. Maakohus on põhjendamatult kohaldanud TsMS § 162 lg 4 ning ületanud diskretsiooni piire, kuna ei ole ühelgi viisil selgitanud, miks kulude väljamõistmine oleks hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
13.Menetlusosaline peab kohtuvaidlust algatades arvestama sellega, et tema hagi võib jääda rahuldamata, samuti peab hageja tulenevalt enda praktikast arvestama ka võimalusega, et tal tuleb hagi menetluse kestel tagasi võtta. Seda eriti olukorras, kus kostja on juba maksekäsu kiirmenetluse avaldusele 04.10.2022 vastuväidet esitades selgitanud, et tema isiklikult ei ole parkimiskorralduse nõudeid eirates parkinud. Kohus oleks pidanud menetlusosalistele selgitama ümberpööratud tõendamiskoormist, st et kostja peab ümber lükkama eelduse selle kohta, et parkimislepingu on sõlminud kostja. Menetluse käik
14.Hageja vaidles määruskaebusele vastu.
15.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

16.Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
17.Vastavalt TsMS § 651 lõikele 1 ja TsMS §-le 659 kontrollib ringkonnakohus määruskaebemenetluses maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas,

mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebuses vaidlustas kostja oma menetluskulude tema enda kanda jätmist (resolutsiooni punkt 5).

18.Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et kostja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda. TsMS § 168 reguleerib menetluskulude jaotust menetluse lõppemisel muudel juhtudel peale asja sisulise lahendamise. Kui hageja võtab omal initsiatiivil hagi tagasi, seega loobub menetluse kestel oma hagiga taotletud eesmärgist, tuleb tal kui menetluse põhjustajal kanda TsMS § 168 lg 4 alusel menetluskulud. Erandi näeb ette TsMS § 162 lg 4, mille kohaselt saab kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Nimetatud säte kohaldub ka juhul, kui kohus lõpetab määrusega asja menetluse hagi tagasivõtmise või hagist loobumise tõttu (vt ka Riigikohtu
4.aprilli 2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-28-12 p 15 ja 28. septembri 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-11 p-d 13 ja 14). Riigikohtu praktika kohaselt ei piisa viidatud sätte kohaldamiseks üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid kehtestatud on kõrgendatud standard, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik menetluskulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. Tegemist on kohtu diskretsiooniotsusega (vt nt Riigikohtu 27. oktoobri 2021 määrus tsiviilasjas nr 2-19-6689 p 13).
19.Ringkonnakohtu hinnangul on praegusel juhul äärmiselt ebaõiglane jätta kostja menetluskulud hageja kanda, kuivõrd kostja esitas andmed sõiduki tegeliku kasutaja kohta alles menetluse lõpufaasis. Kostja on maksekäsu kiirmenetluses esitatud vastuväites avaldanud, et tema ei ole parkimiskorralduse nõudeid eirates sõidukit parkinud ning on valmis sellekohased tõendid esitama kohtumenetluses. Kuigi kostja märkis vastuväites, et ta ei saa esitada andmeid sõiduki tegeliku kasutaja kohta, on ta hiljem hagimenetluses selle võimaluse siiski leidnud.
20.Kolleegium nõustub iseenesest kostjaga, et hageja võttis maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel teadliku riski, et võib esitada hagiavalduse vale isiku suhtes. Maakohus on õigesti viidanud Riigikohtu lahendile, mille kohaselt saab parkimislepingu pooleks lugeda sõiduki omanikku või vastutavat kasutajat, kui kostja ei tõenda, et autot juhtis muu isik (vt Riigikohtu 25. jaanuari 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-68-16 p 31). Viidatud lahendist järeldub, et hageja võib küll eeldada, et parkimislepingu on sõlminud kostja, kuid seda eeldust on kostjal võimalik ümber lükata. Hageja sai Transpordiametilt andmed sõiduki registreerimisnumbriga XXXXXX omaniku ja vastutava kasutaja isikukoodi kohta, millelt nähtub üksnes kostja isikukood. Seega sai hageja eeldada, et kostjaks on õige isik, kuni kostja vastava eelduse ümber lükkas. Kostja lükkas vastava eelduse ümber alles 31.03.2023. Mis puudutab kostja väiteid, et temale ei selgitatud tõendamiskoormise jaotust, siis asjast nähtuvalt esindas kostjat vandeadvokaat juba enne hageja poolt kohtule hagiavalduse esitamist. Käesoleva menetluse algatamise ajaks oli parkimislepinguga seonduva tõendamiskoormise suhtes juba tekkinud Riigikohtu praktika, millele on hageja viidanud ka hagiavalduses.
21.Kuna kostja esitas sõiduki kasutaja kohta andmed alles 31.03.2023, siis on kostja menetluskulude jätmine hageja kanda hageja suhtes äärmiselt ebaõiglane. Sarnases vaidluses on menetluskulude hageja kanda jätmist pidanud äärmiselt ebaõiglaseks ka Tallinna Ringkonnakohus 30.09.2022 kohtumääruses tsiviilasjas nr 2-21-117712 ning 03.07.2023 kohtumääruses tsiviilasjas nr 2-21-141014.

Menetluskulude jaotus

22.Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda, arvestades, et maakohtu menetluses jaotatud poolte menetluskulud jäid sama sätte kohaldamisel nende endi kanda ning kostja suhtes on asja sisuline lahendamine lõppenud.

(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur-Gontšarov

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.08.20262-25-9930/21Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 26.08.20262-25-100692/15Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval