X hagi Katusepartner OÜ vastu leppetrahvi 1 607 euro väljamõistmiseks, 280 euro väljamõistmiseks ning tööde teostamise ja üleandmise või alternatiivselt kahju hüvitamise nõudes. Hagi hind 5 990 eurot. Hageja: X (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, e-post xxx) Hageja lepinguline esindaja: Merike Roosileht (e-post [email protected])
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kostja: Katusepartner OÜ (registrikood 12817634, asukoht F. R. Kreutzwaldi 54, 65610 Võru) Kostja lepinguline esindaja: Jaanus Silm (Jasitex Law Firm; Lõõtsa 8a, 11415 Tallinn, e-post: [email protected]) Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 22.11.2022. a
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata X hagi Katusepartner OÜ vastu leppetrahvi 1 607 euro väljamõistmiseks, 280 euro väljamõistmiseks ning tööde teostamise ja üleandmise või alternatiivselt kahju hüvitamise nõudes. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
Välja mõista Xlt menetluskulud summas 4 344 eurot Katusepartner OÜ kasuks.
4.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Xl tasuda Katusepartner OÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (4 344 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Mõista Xlt Eesti Vabariigi kasuks välja 425 eurot (s.o riigilõiv hagilt, mille tasumisest hageja oli hagiavalduse esitamisel vabastatud), mis tuleb tasuda vastavalt otsuse lisaks olevale makseinfole hiljemalt 15 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest.
6.Kohustada Xt tasuma väljamõistetud menetluskulult summas 425 eurot riigituludesse viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni tasumiseni. Harju Maakohtu kantseleil saata kohtuotsuse ärakiri pärast jõustumist resolutsiooni punktide 5 ja 6 täitmise korraldamiseks Rahandusministeeriumile. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja põhjendused
1.Kohtule 30.10.2020 a esitatud hagiavalduse (tsiviilasjas 2-19-16737 esitatud vastuhagi) kohaselt 04.06.2019. a sõlmiti töövõtja OÜ Katusepartner ja tellija X vahel töövõtuleping XXX asuva eramu katuse vahetamiseks kivikatuse vastu ehk kivikatuse paigaldamiseks. Tööde maksumuseks oli töövõtulepingu alusel p.1.5.1 13395.64 eurot, millele lisandus 20% käibemaks, kokku 16 074.77 eurot. Töövõtulepingu p. 1.4.2 kohaselt oli töö teostamise perioodiks 01.07.2019. a – 31.08.2019. a. Valminud tellimuse pidi Töövõtja üle andma üleandmis/vastuvõtuaktiga 31.08.2019. a, kuid katus polnud valminud (tänaseni) ja seda ei antud ka üle. Töövõtja pole allkirjastatud üleandmis/vastuvõtuakti esitanud ei kohtule ega mulle. Seega OÜ Katusepartnerile jäi kohustus maksta leppetrahvi vastavalt Töövõtulepingule p. 8.1.3. 0,1% iga kalendripäeva eest alates üleandmise tähtpäevale järgnevast päevast, kuid mitte üle 10% kogu lepingu summast ehk 1607 eurot.
2.Kostja (OÜ Katusepartner) viited tööde üleandmis vaheaktidele (22.08.2019 vaheakt nr 2 ja 26.08.2019 vaheakt nr 3) pole aktsepteeritavad, nimetatud vaheaktidel puudub hageja allkiri. Seega ei saa vaheaktides loetletud tööde teostamist ja üleandmist Hagejale ainult vaheaktide esitamisega tõendada. Töövõtulepingu p. 2.4 järgi pidi kokkulepitud tööde üleandmine toimuma tööde üleandmis- vastuvõtuaktiga. Hageja on põhjendatult keeldunud Töövõtulepingu tingimustele mittevastavate tööde vastuvõtmisest, millest on Hageja (X) koheselt teatanud Kostjale, tõendusmaterjal on esitatud OÜ Katusepartnerile vastuses tema poolt esitatud Hagile (lisa 1).
3.Töövõtulepingu p. 5.3 sätestab, et Töövõtja peab esitama Tellijale objektile tarnitud materjalide kohta saatelehed. Hoolimata Hageja korduvatest nõudmistest ei ole Kostja esitanud Hagejale dokumentatsiooni – saatelehti, mis võimaldaks tööde valmiduse ja kvaliteedi kontrollimisel tuvastada tööde teostamisel kasutatud materjali kogust. Nimetatud kostjapoolse rikkumise tõttu ei saanud Hageja töid vastu võtta lähtuvalt Töövõtulepingu punktidega 2.4 ja 3.4. 28.08.2020. a. objektil käinud Y keeldus täitmast nõuet ehitusmaterjalide ülemõõtmiseks, mida on kasutatud tellimustööl. Sain ähvarduste ja räige sõimu osaliseks kõrvaliste isikute juuresolekul. Saatelehtede puudumise ja vaheaktides ebaõigete andmete kajastamise tõttu tellisin OÜ Ehitusseirelt ekspertarvamuse
(23.12.2019.a), mille maksumus oli 400 eurot, mida soovin OÜ Katusepartnerilt, seoses Töövõtulepingu rikkumisega, mida ekspertarvamuseta pole võimalik tõendada.
4.Ekspertarvamuses toodud ehituskonstruktsioonide ülemõõtmistulemused ning võrreldes neid pakkumises (16074.77 eurot) nr 190066 esitatuga: a) Fassaadilaudisega kaetud pind ruutmeetrites. Pakkumise nr 190066 kohaselt kulub 40 ruutmeetri tegelik kulu 34,4 ruutmeetrit, erinevus on 5,6 ruutmeetrit, mille maksumus 67.20 eurot (5,6 korda 12.00) b) Tuulekasti laudise paigaldus (jm). Pakkumise kohaselt kulub 554 jm tegelik kulu 411.20 jm, erinevus on 142,8 jm. Teisest arvet 190108 on vähendatud 100 jm maksumusega – 230 eurot. 42,8 jm maksumus 98.44 eurot, tuleb tagastada Tellijale. c) Liiteplekid erinevus 2 jm, maksumus 6 eurot. d) Vihmaveesüsteemi paigaldus, erinevus 3,7 jm, summas 31.45 eurot (3,7 korda 8.50) e) puitmaterjal roovitis, vähem 0,3 jm, summas 78 eurot (260 korda 0,3) f) puitmaterjal 50 korda 100, pakkumises 0,35 tm summas 85.75 eurot. Kohale toodi 0,18tm, mille tõttu Hageja jättis maksmata arvest 190108 31.65 eurot
5.Kokku olen 190108 arvet vähendatud: 319.65 euro võrra. Tagastama peab OÜ Katusepartner tarnimata materjali eest ümmardatult 280 eurot.
6.Maksed: 01.08.2019.a. koostas töövõtja tööde teostamise kohta vaheakti nr 1 summas 4765.54 eurot. Vaheakti alusel esitas töövõtja Tellijale arve nr. 190106 summas 4765.54 eurot, mille Tellija õigeaegselt tasus. Arve kajastab aluskatet Divorol (katuse alumine osa) summas 224.58, paigaldus 120 eurot, mida tegelikult ei ole paigaldatud tänaseni, kuigi arvest nähtub, et on tasutud ka paigaldamise eest. Katusekivide eemaldamisel saab anda lõpliku seisukoha. 26.08.2019.a. koostatud tööde vaheakt nr 3, selle alusel arve nr 190111 summas 2023.52 eurot, mille Tellija õigeaegselt tasus. 22.08.2019.a. koostatud vaheakt nr 2 summas 9445.31 eurot. Vaheakt nr 2 laekus ka 15.08.2019. a. summas 9370.87 eurot. Töövõtja põhjendada ei osanud arvete erinevust summas. Töövõtja esitas korduvalt sama numbri ja kuupäevaga arveid, kuid erineva summaga, mis viitab topelt raamatupidamisele.
7.Tellijale edastati arve 190108 summas 9445.41 eurot. Vaidlustasin kõnealuses vaheaktis märgitud ehitusmaterjali mahud ülemõõtmisel, tehes arve vähendamise 319.65 eurot, kuid Hageja hagis märkis summaks 383.58 eurot, samas millest see koosneb OÜ Katusepartner vastata ei osanud eelistungil ega päringutele.
8.Tellija poolt arve nr 190108 vähendamine 319.65 euro võrra koosnes: 1) Tuulekasti laud 10 0jm. summas 230 eurot; 2) Tuuletõkkeplaat 4 tk summas 58 eurot, pakkumises 1pakk (10 tk) 145 eurot, kuid vaheaktist nr 1 on summa 203 ehk pakkumisest 145 ja eritellimus 58 = 203 eurot. Kuid tööteostaja nõudis uuesti 58 euro tasumist, millega ei nõustunud. Ehitusseire teostas vaatlust Pakkumise alusel, sellest ka märge justkui oleks Töövõtja kasutanud rohkem materjali. Pakkumises ei nähtu eritellimus, kuid vaheakt ühes (1) nähtub tasumine eritellimuse eest. Kaetav pind oli 34,4 ruutmeetrit, Pakkumise järgi 1pakk (10 tk.) 32,4 ruutmeetrit. Vahe kaks ruutmeetrit ehk 3.24-2, = 1,24 ehk napilt vähem kui 0,5 plaati 1,64., eritellimus 4 plaati, 4 korda 3,24=12,96 ruutmeetrit, millest puuduv ehk kaks ruutmeetrit, jääk 10.96 ruutmeetrit eritellimusest. Objektile laekuski ainult üks plaat, kolme plaati ehk 3 korda 14.50 pole ma näinud, summas 43.90 eurot.3) Puitmaterjal 50 korda 100, summas 31.65. Kokku 319.65 eurot, mille eest materjali ei laekunud ega kasutatud, mida
tõendab Ehitusseire ülemõõtmisel 23.12 ja 31.12.2019. a. esitatud dokumentides, mis on tõendusmaterjal OÜ Katusepartner alusetu hagi esitamisel, võlga summas 383.58 lisaks viivis 4.60 eurot ja täiendava viivise nõudes, pole kunagi eksisteerinud, seega hagis olev nõue ei kuulu rahuldamisele. Viiviselt viivist arvestada ei saa, kui põhisumma ei suurene.
9.Vastavalt Töövõtulepingu p.1.5.1 kohustus X tasuma 13 395.64 eurot kokkulepitud tööde eest, millele lisandub käibemaks. Pakkumise 190066 kohaselt oleks Tellija pidanud tasuma 16074.77 eurot. OÜ Katusepartneri poolt esitatud arvete summa on 16 234.37 eurot (4765.54; 9445,31; 2023.52), mis ei vasta Töövõtulepingus kokkulepitud tasule, seega vahe 159.60 eurot tuleb Kostjale tagastada. Töövõtulepingu p. 1.5.1 on pooled kokkuleppinud, et Lepingu tasu muutmiseks on nõutav eelnev pooltevaheline kokkulepe. Kokkulepe on kehtiv ainult siis, kui see on vormistatud kirjalikult või kooskõlastatud elektroonkirjaga, mida pole Kohtule esitatud ega mulle. Asjakohatud on viited tööde üleandmisaktidele (1-3), millest nähtub, et neil puudub X allkiri. Seega ei saa vaheaktides loetletud tööde teostamist ja üleandmist Xle vaheaktide esitamisega tõendada. Pärnu Maakohus hagi menetlusse ei võtnud (võib-olla veel keegi). OÜ Katusepartneri hagi nõuetele mittevastava hagi võttis menetlusse Tartu Maakohus, kuid millise seaduse alusel on teadmata. Eelistungil OÜ Katusepartner ei osanud selgitada, millest väidetav minu võlg 383 eurot koosneb, et nõutav summa on alusetu nähtub vastusest OÜ Katusepartner hagile ts. asjas 2-19-16737 ja Ehitusseire kahest dokumendist materjali ülemõõtmisel. Teatavasti, kui probleem on esitatud Kohtule, siis Tarbijakaitse lõpetab menetluse. OÜ Katusepartnerile oli antud aeg Tarbijakaitselt teatud dokumentide esitamiseks, kuid OÜ Katusepartneril ilmselt nõutud dokumente polnud.
10.Ma polnud rahul töökvaliteediga, kuna katus oli silmnähtavalt laineline, tollal ma ei osanud põhjust arvata, et katusekivid olid kinnitamata, seega eluohtlikud kinnistul kõndijatele. Materjali kohta ühtki saatelehte pole esitatud OÜ Katusepartner poolt. Vaheaktid on minu poolt allkirjastamata, kuna ei vastanud Töölepingus sätestatule. 23.12.2019.a. tellisin teenuse Ehitusseirelt. Ekspertarvamus saabus 3 lehel, tasusin teenustasu 400 eurot, mille hüvitamist nõuan OÜ Katusepartnerilt. 31.12.2019.a. vastas Ehitusseire minu küsimustele, kus on loetletud OÜ Katusepartneri kohustused töö teostamiseks, et katust saaks nimetada valminuks. Teavitasin OÜ Katusepartnerit OÜ Ehitusseire poolt avastatud puudustest koheselt ning 15.01.2020. a. e-kirjaga on Töövõtja volitatud esindaja (müügimees A) kinnitanud pretensiooni kättesaamist ja väitnud, et kirjas olevad tööd kuuluvad garantiiaja tõttu kõrvaldamisele.
11.Kuigi töö garantiiaeg on 60 kuud, keeldus OÜ Katusepartner oma tegemata töid tegema ja pole seda tänaseni teinud. Palun Kohtul kohustada/nõuda OÜ Katusepartnerit Ehitusseire dokumentides olevate tööde teostamist, milleks kohustab garantiiaeg ja Töövõtuleping ning eksperthinnang. Ehitusseire kahes dokumendis 23.12 ja 31.12.2019. a. on sõnaselgelt kirjas, mida OÜ Katusepartner on kohustatud tegema. 23.12.2019.a. dokumendist nähtub: Ekspertarvamus XXX katuse rekonstrueerimistööde mahtude ja kvaliteedi kohta, mis on esitatud Kohtule ja 15.01.2020 OÜ Katusepartnerile. Müügimees Alt (OÜ Katusepartner) on kinnitus dokumendi kättesaamise kohta. Ekspertarvamuse aluseks on paikvaatlus OÜ Katusepartneri pakkumine nr 190066, millest on nähtav milline kogus materjali kasutatakse tellimustöö täitmiseks, mis ei vastanud kohapeal tegelikkusele.
12.Ehitusseire poolt ülemõõtmisega tuvastatud ehitusmaterjali maksumuse tagasinõude selgitus: Fassaadilaudis ((ruutmeeter) – tasutud tellija poolt vastavalt töövõtja pakkumisele 40 ruutmeetri eest, ülemõõtmisel tuvastatud puudujääk 5,6 ruutmeetrit, maksumus 5,6 x 12 (hind) = 67.20 eurot, mille tagastamist Tellija nõuab. Tuulekasti laudis (jm)- pakkumises 554 jm. OÜ Ehitusseire poolt tuvastatud puudujääk objektil 142,8 jm summas 328.44 eurot (142,8 x 2,3 ( 1jm hind) = 328.44 eurot.
13.Tellija jättis juba tuulekasti laudise eest tasumata arve nr 190108 alusel 100 jm eest summas 230 eurot, jääk 42,8 jm maksumusega 98.44 eurot, mis on Tellija poolt tasutud ülemäära ja mille tagastamist Tellija nõuab. c) Liiteplekid- pakkumises 30 jm, tegelik paigaldus 28 jm, vahe 2 jm maksumus 6 eurot. d) Vihmavee süsteemi paigaldus pakkumises 42 jm, tegelikult paigaldatud 39,3, vahe 3,7 jm, vahe maksumusega 31.45 eurot (3,7 x8.50 = 31.45), mille summa tagastamist nõuan. e) puitmaterjal roovitis pakkumises 1 tm, faktiliselt paigaldatud 0,3 tm vähem. Ühe tm hind 260 eurot, 0,3 tm maksumus 78 eurot, mille tagastamist nõuan. f) Puitmaterjal 50 x100- pakkumises 0,35 tm summas 85.75 eurot. Vaheaktis nr 2 avastatud viga, s.o tegelikult toimetati objektile 0,18 tm, mille tõttu Tellija jättis tasumata arvest nr 190108 summas 31.65 eurot Kokku: 319.65 eurot vähendasin akt nr 2 alusel (67.00, 98.44, 6.00, 31.45 78.00) = 280.89, ümmardatult 280 eurot tuleb Töövõtjal tagastada.
14.31.12.2019. a Ehitusseire dokumendist nähtub, et antud eksperthinnangu alusel on tööde teostajalt õigus nõuda katuse roovitise rihtimist selles ulatuses, kus on mõõdetavad hälbed katusekatte tasapinnas ja katuse kivide vertikaalsihilises joondumises. See tähendab ka katusekivide eelnevat eemaldamist ning hilisemat tagasipaigaldust. Nõuan Töövõtjalt antud tööde teostamist, mis kuuluvad ka garantiikorras tegemiseks. Kui Töövõtja ei täida nõudeid kohtulahendi jõustumisest ühe kuu jooksul, siis taotlen OÜ Katusepartneri tegevusloa tühistamist Eestis, kuna tellimuse täitmise eest on ta tasu saanud, kuid tellimus täitmata, tegemist on alusetult rikastumisega ja ebaõigete andmete esitamisega Kohtule. Kokkuvõtlikku üleandmis/vastuvõtu akti mulle allkirjastamiseks ei esitanud kinnistul käinud Y, kelle tähelepanu juhtisin lainelisele katusele ja teistele puudustele, mille kõnealune jättis tähelepanuta ja sain hoopis räige sõimu ja ähvarduste osaliseks kõrvaliste isikute juuresolekul. Olen ka kirjalikud pretensioonid esitanud OÜ Katusepartnerile.
15.Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma (VÕS paragrahv 158). Tellimus ei valminud lepingukohaselt ja ettenähtut kvaliteedis lepingus ettenähtut ajaks – 31.08.2019. a., siis on õigus nõuda vastavalt töövõtulepingu 8.1.3 leppetrahvi 10% kogu lepingu maksumusest. Töövõtulepingu p. 2.1.3 kohustus Töövõtja täitma Töövõtulepingust, õigusaktidest, heast ehitustavast või Tellija vastavatest õigustest tulenevaid kohustusi. VÕS paragrahv 217 lg 2 p 1 sätestab, et asi ei vasta lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. OÜ Ehitusseire eksperthinnangust 23.12.2019. a. nähtub, et katusekivide ladumisel katusele on rikutud tootmistehnoloogiat: katusekivide paigaldamisel liigutakse paremalt vasakule, mitte vasakult paremale. Paigaldatud kivikatuse roovitist ei ole piisavalt rihitud, mistõttu esinevad ebatasasused betoonkividest kattusekattes, eriti katusekülgede vasakpoolsetes osades. Kivid ei ole kohati lukustatud eelneva kivi servade pesadesse, mis viitab hälvetesse roovitise tasapinnas. Tulenevalt tootmistehnoloogiast on betoonkivid täpses mõõdus ja rihitud alusroovitise korral moodustavad lukustatud katusekivid visuaalselt ühtlase katusekatte. Pesadesse lukustamata katusekivid võivad
halbade ilmastikutingimuste tõttu katuselt kukkudes põhjustada eluohtliku seisundi kinnistul viibijatele.
16.Hageja palub kohustada OÜ Katusepartnerit teostama tegemata tööd vastavalt OÜ Ehitusseire kahes dokumendis sätestatule - objektilt XXX eemaldama laotud katusekivid ja uuesti paigaldama vastavalt tootmistehnoloogia nõutele ühe kuu jooksul arvates kohtulahendi jõustumisest või alternatiivselt mõista OÜ Katusepartner X kasuks välja katuse valmimiseks vajalikud summad. Kohustada Töövõtjat üle andma valminud tellimustöö üleandmis/vastuvõtuaktiga. Hageja palub välja nõuda OÜ Katusepartnerilt: a) Leppetrahv summas 1607 eurot; b) OÜ Katusepartneri liigselt materjali eest nõutud summa 280 eurot; c) OÜ Ehitusseire arve 400 eurot, ekspertarvamuseta puuduks probleemi lahendamise alus, OÜ Katusepartner keeldus kasutatud materjali ülemõõtmisest 28-29. aug. 2019. a; e) vajadusel katuse valmimiseks vajalikud summad 3303 eurot ja Töö teostaja töötasu, kui OÜ Katusepartner keeldub omastatud raha eest katust viima valmimiseni. Kostja vastus
17.Kohtule 14.04.2021. a esitatud vastuses vaidleb kostja hagile vastu. 04.06.2019.a. sõlmisid hageja ja kostja töövõtulepingu, mille esemeks oli kivikatuse ehitus aadressil XXX. Kostja kohustus saavutama kokkulepitud tulemuse, milleks oli uus kivikatus ning hageja kohustus kostjale selle eest tasuma kokkulepitud tasu. 08.08.2019.a. edastas hageja kostjale vaheakti nr 1, milles märkis teostatud tööde maksumuse summas 4765,54 eurot. Vastavalt nimetatud vaheaktile esitas hageja kostjale arve nr. 190106, summas 4765,54 eurot. Nimetatud arve on kostja poolt tasutud kahe maksega 08.08.2019. a. ja 09.08.2019. a.
18.22.08.2019.a. edastas hageja kostjale vaheakti nr 2, milles märkis teostatud tööde maksumuse summas 9445,31 eurot. Vastavalt nimetatud vaheaktile esitas hageja kostjale arve nr. 190108, summas 9445,31 eurot. Kostja on nimetatud arve tasunud osaliselt summas 9061,73 eurot. Summas 383,58 eurot on kostja jätnud töövõtjale tasumata põhjendades seda erinevate väidetega, kuid peaasjalikult tuginedes sellele, et töövõtja ei ole kasutanud objektil materjali koguses, mis vastaks hinnapakkumisele.
19.26.08.2019.a. (s.o. neli päeva enne tähtaega) edastas hageja kostjale vaheakti nr 3, milles märkis teostatud tööde maksumuse summas 2023,52 euro. Lisaks edastas hageja kostjale ka kokkuvõtliku lõppakti. Vastavalt nimetatud vaheaktile esitas hageja kostjale arve nr. 190111, summas 2023,52 eurot, mille kostja on 05.09.2019.a. tasunud. Kokkuvõttes on kostja kokkulepitud töö valmis teinud ning väljastanud hagejale tasumiseks vastavas ulatuses arved, millest hageja on jätnud tasumata 383,58 eurot.
20.Edasi hakkas hageja „pommitama“ kostjat erinevate nõuetega ning 02.09.2019 esitas kostja suhtes avalduse Politsei – ja Piirivalve ametile ning ka Tarbijavaidluste komisjonile (lisad 11 ja 12). Samuti asuti kostjat ähvardama kõikvõimalike telesaadetega alustades „Kuuurijaga“ ja lõpetades „Pealtnägijaga“. Tingituna nimetatust ning jõudmaks selgusele pooltevahelistes õigussuhetes esitas kostja hageja vastu hagi töövõtulepingust tuleneva kohustuse täitmiseks summas 383,58, mis on hetkel Harju Maakohtu menetluses (tsiviilasi nr. 2-19-16737).
21.Kostja ei ole poolte vahel sõlmitud töövõtulepingut rikkunud ja on kokkulepitud tööd tähtaegselt valmis teinud. Kostja lepinguliseks kohustuseks oli valmistada hageja eramule uus kivikatus. Kostja on selle töö lepingus kokkulepitud ajaks valmis teinud ja pannud vastuvõtmiseks valmis. Kuigi hageja ei ole allkirjastanud tööde lõppakti, siis tuleb töö lugeda vastuvõetuks VÕS § 638 alusel. Hageja on edastanud kostjale 26.08.2020.a. vaheakti 3 ja koostanud täiendavalt ka lõppakti, millega on andnud tööd vastuvõtmiseks kostjale üle (lisa 12). Hageja on ka allkirjastanud kaetud tööde akti (lisa 13).
22.Kostja töös ei esine puudusi ning tööd on tehtud vähemalt keskmise kvaliteediga. Hageja on asunud väitma, et kostja on töö teinud puudustega. Kostja sellega ei nõustu. Kostja esitab fotod katusest, millest nähtub, et katus on ehitatud korrektselt ja vähemalt keskmise kvaliteediga, katus on sirge ja seal ei esine ebatasasusi (lisa 14.1, 14.2 ja 14.3).
23.Hageja poolt on tuginetud OÜ Ehitusseire arvamusele, mis aga ei tõenda, et kostja ei ole kokkulepitud tööd valmis teinud või ei ole töid teostanud vähemalt keskmise kvaliteediga. OÜ Ehitusseire arvamusest ei tulene seda kuidas ja millise metoodikaga, seadmetega on mõõtmised teostatud ning millistele normidele ja standarditele tuginedes on arvamus antud. Antud arvamuses puuduvad mistahes fotod, mõõtmisprotokollid jms, mille pinnalt saaks kontrollida arvamuses esitatud andmete paikapidavust. Samuti ei tulene arvamusest seda, et tööd ei oleks teostatud vähemalt keskmise kvaliteediga. Kuna pooltel puudub kokkulepe tööde kvaliteedi osas, siis peab töö olema VÕS § 77 lg 1 järgi vähemalt keskmise kvaliteediga, mida see ka on.
24.Hagejal puudub kostja vastu leppetrahvinõue. Esiteks on kostja tööd tähtaegselt valmis teinud. Kostja on edastanud hagejale tööde üleandmise akti ja lõppakti elektronpostiga (lisa 18 ja 8.2). Ka esitatud fotodelt nähtub, et töö on valmis, hageja eramule on paigaldatud uus kivikatus (lisad 14.1, 14.2 ja 14.3). Teiseks, isegi, kui kostja oleks viivitanud tööde üleandmisega, siis on hageja minetanud õiguse nõuda leppetrahvi vastavalt VÕS § 159 lg 2 ja töövõtulepingu punkt 8.1.4. Hageja ei ole enne hagis leppetrahvinõude esitamist nõudnud kostjalt leppetrahvi tasumist. VÕS § 159 lg 2 sätestatakse, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Töövõtulepingu punktis
8.1.4.on pooled kokku leppinud, et leppetrahvinõue tuleb esitada 30 päeva jooksul alates rikkumisest teadasaamisest ning juhul, kui leppetrahvist selle aja jooksul ei teatata, kaotab pool õiguse leppetrahvi küsida. Hageja väidete kohaselt on kostja rikkumises alates 31.08.2019, mistõttu oleks tulnud leppetrahvinõue esitada hiljemalt 30.09.2019. Hageja ei ole seda teinud ja on seega minetanud VÕS § 159 lg 2 ja töövõtulepingu punktile 8.1.4. õiguse leppetrahvi nõuda. Olenemata sellest, kas kostja on rikkunud või ei ole rikkunud töövõtulepingut ei ole hagejal leppetrahvinõuet ja selles osas tuleb hagi jätta rahuldamata.
25.Poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping, mille kohaselt kohustus kostja valmistama hagejale kokkulepitud töö. Kostja on töö valmis teinud ja on õigustatud saama kokkulepitud tasu, mis on osaliselt s.o. summas 383,58 eurot tasumata (tsiviilasi 2-19-16737). Hageja on keeldunud tasumast töövõtjale 383,58 eurot tasust, põhjendades seda sellega, et kogu hinnapakkumises kajastatud materjali ei ole kostja ehitustegevuseks ära kasutanud. Nüüd nõuab hageja aga tasumata summast osa juba ka tagasi. Hageja ei saa nõuda summade tagastamist, mida ta ei ole kostjale tasunud. Lisaks on ehitustööde teostamisel normaalne teatud materjali kulu, kuna objektile toodud materjal tuleb selle paigaldamisel lõigata õigesse mõõtu, siis tekib
paratamatult materjali kadu. Pooltevahelise töövõtusuhte eesmärgiks oli valmis kivikatus, mitte mingis konkreetses koguses materjal ning töövõtja tasunõue ei kuulu ümberarvestamisele lähtuvalt sellest, kas materjali läks vähem või rohkem v.a. kui selles eraldi kokku lepitakse (nagu tehti poolte poolt allkirjastatud akt 1 alusel).
26.OÜ Ehitusseire arve 400 eurot hüvitamine. Nimetatud osas saab kostja aru, et tegemist on kahju hüvitamise nõudega. Nimetatud nõue on hagejal täielikult tõendamata, välja on toomata millist lepingulist kohustust kostja rikkus, kuidas kostja väidetav rikkumine tõi kaasa kahju ning milline on põhjuslik seos kostja väidetava rikkumise ja kahju vahel. Tegemist on hetkel täielikult tõendamata ja sisustamata nõudega, mille kostja palub jätta rahuldamata.
27.Hageja on palunud kohustada kostjat „ teostama tegemata tööd vastavalt OÜ Ehitusseire kahes dokumendis sätestatule - objektilt XXX eemaldama laotud katusekivid ja uuesti paigaldama vastavalt tootmistehnoloogia nõutele ühe kuu jooksul arvates kohtulahendi jõustumisest või alternatiivselt mõista OÜ Katusepartner X kasuks välja katuse valmimiseks vajalikud summad. Kohustada Töövõtjat üleandma valminud tellimustöö üleandmis/vastuvõtuaktiga.“ Nimetatud hageja nõue ei ole selge ega ole ka selle rahuldamisel täitemenetluses ilma vaidlusteta täidetav. Kostjale on esmalt arusaamatu millisest kahest OÜ Ehitusseire dokumendile antud nõudes viidatakse. Hagile on lisatud üks OÜ Ehitusseire dokument, mis kannab kuupäeva 23.12.2019. Hageja alternatiivnõue „mõista OÜ Katusepartner X kasuks välja katuse valmimiseks vajalikud summad.“ ei ole samuti esitatud kujul täidetav ja sellist hageja nõuet ei saa ega tohi menetlusse võtta. Oma sisult on tegemist kahju hüvitamise nõudega, mis tuleb esitada arvuliselt väljendatuna. Samuti tuleb sellist kahjuhüvitise suurust tõendada, mida hetkel ei ole tehtud. Kuna kohustusnõue on esitatud üksnes katusekivide paigaldamiseks, siis eeldab see seda, et katusekivid ei ole nõuetekohaselt paigaldatud. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks paigaldanud katusekive eirates tootja poolt ettenähtud tehnoloogiat. Nimetatud hageja seisukoha ümberlükkamiseks on kostja juba eelpool taotlenud ehitusliku ekspertiisi määramist, mis annab riiklikult tunnustatud eksperdi näol loodetavasti ammendava vastuse hagejale tehtud tööde vastavusele. Kohtu põhjendused
28.Kohus, kuulanud ära hageja, hageja ja kostja esindaja ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele.
29.Kohus on tuvastanud, et hageja ja kostja allkirjastasid 10.06.2019. a töövõtulepingu, mille esemeks oli kivikatuse ehitus aadressil XXX, vastavalt 16.05.2019. a pakkumuses nr 190066 nimetatud töödele ja materjalidele (I kd tl 126-131). Kokkulepitud tööde maksumus oli lepingu p 1.5.1. järgi koos käibemaksuga 16 074,77 eurot. Tööde üleandmine pidi lepingu p 5 kohaselt toimuma vaheaktide alusel, millest viimane vaheakt on ka lõppaktiks. Tööd pidid valmima 30.08.2019. a. 08.08.2019 edastas kostja hagejale vaheakti nr 1 ja kaetud tööde akti nr 1, mis on hageja poolt allkirjastatud (I kd tl 132, 141, III kd 197, IV kd tl 5). Vastavalt vaheaktile esitas kostja hagejale arve nr 190106, summas 4765,54 eurot. Arve on hageja poolt tasutud kahe maksega 08.08.2019 ja 09.08.2019. 22.08.2019. a edastas kostja hagejale vaheakti nr 2. Hageja vaheakti ei allkirjastanud. Vastavalt vaheaktile nr 2 esitas kostja hagejale arve nr 190108, summas 9445,31 eurot. Hageja tasus arve osaliselt summas 9061,73 eurot. 383,58 eurot jättis hageja tasumata. Tsiviilasjas 2-19-16737 mõistis kohus Xlt võlgnevuse summas 383,58 eurot Katusepartner OÜ kasuks välja. 26.08.2019 edastas kostja hagejale vaheakti nr 3 ning kokkuvõtliku lõppakti
(I kd tl 135-137). Hageja akti ei allkirjastanud. Lõppakti alusel esitas kostja hagejale arve nr 190111, summas 2023,52 eurot, mille hageja on 05.09.2019 tasunud.
30.Hageja on kohtusse pöördunud seetõttu, et hageja hinnangul on tal leppetrahvi nõue kostja vastu. Nõue tuleneb asjaolust, et valmimata on XXX, xxx linnas asuva eramu ning selle tuulekoja katus, lisaks on kostja jätnud tuulekojale paigaldamata uue laudise. Tööd pidid valmima 30.08.2019. a, kuid ei valminud ning neid ei antud üle üleandmisvastuvõtmisaktiga, mille tõttu peab kostja maksma leppetrahvi 1 607 eurot (III kd tl 67). Tuulekoja ehitamisest loobuti, kuigi töötasu võeti nii materjali kui töö eest, ümberarvestust ei tehtud (II kd tl 174, III kd 16, 67). Kuna objektil kasutatud materjalide kogus ei vasta töövõtulepingu tingimustele, siis tuleb kostjal tagastada hagejale materjalide eest enamtasutud 280 eurot. Katusekive on tellitud 120 m2 jaoks, katuse pindala on 96 m2 (IV kd tl 19). Hageja hinnangul ei ole katusel kvaliteeti, katus ei vasta ehitusnormidele (II kd tl 57). Katus on laineline, katust hakati paigaldama valelt poolt. Rihtimata on roovitis, kivid ei ole pesades ja on ohtlikud möödakäijatele. Kivid tuleb eemaldada, rihtida roovitus ja kivid tagasi panna alustades paremalt vasakule, mitte vasakult paremale (II kd tl 123 pöördel). Katuse alumises osas puudub aluskate, selle paigaldamist nõuab hageja vastavalt pakkumisele (II kd tl 28 pöördel, III kd tl 154). 11.05.2021. a andis hageja viimase võimaluse kostjale tegemata tööde teostamiseks (alustades 17.05.2021. a), tööde teostamata jätmisel nõuab hageja tööde maksumuse hüvitamist (II kd tl 6-7, 12 pöördel). Kostja on keeldunud teostamata tööde tegemisest, seega tuleb tagastada 3 303 eurot ja hageja tellib töö uuelt töövõtjalt (II kd tl 28, tl 123, IV kd tl 47 ajapunkt 01:05:24). Hageja on tasunud Ehitusseire OÜ arve summas 400 eurot, mille väljamõistmist taotleb hageja kostjalt.
31.Kostja vastuväite kohaselt puudub hagejal leppetrahvi nõue kostja vastu. Kostja on enda lepingulised kohustused täitnud, ehitanud katuse puudusteta ja vähemalt keskmise kvaliteediga ning selle hagejale tähtaegselt vastuvõtmiseks üle andnud. Kostja hinnangul on hageja oma leppetrahvi nõude kaotanud, kuna ei ole seda esitanud mõistliku aja jooksul ja kooskõlas lepingu punktis 8.1.4. sätestatuga. Kostja ei jätnud tuulekojaga seonduvat teostamata, vaid hageja ise loobus tuulekoja tellimusest. Hagejal puudub nõue kasutamata materjalide eest, hageja ei saa nõuda tagasi midagi, mida ei ole tasunud. Tsiviilasjas 21916737 on tuvastatud, et kostja on tööd valmis teinud ning tasunõue on sissenõutavaks muunud ja see ei kuulu ümberarvestamisele lähtuvalt sellest, kas materjali läks vähem või rohkem. Hagejal puudub kahju hüvitamise nõue kostja vastu. Hageja ei ole tõendanud, et kostja on paigaldanud katusekivid eirates tootja poolt ettenähtud tehnoloogiat. See, et aluskatte eest hagejalt raha ei võetud, ei tähenda, et see paigaldamata jäeti (I kd tl 123-124, III kd tl 193-194).
32.Hageja on käesolevas menetluses asunud väitma, et tegelikkuses ei ole tema Katusepartner OÜ-ga vaidlusalust kirjalikku lepingut sõlminud (III kd tl 3, 4, 72, 162). Leping on kostjal sõlmitud RRga ning kajastab RR tellimust ja hagejal ei ole mingeid kohustusi seoses lepinguga (III kd tl 3, 4, 38, 40). Lähtuma peab hageja hinnangul joonistest, millelt nähtub eramu ja tuulekoja katuse vahetus ning tuulekoja ümbritsemine laudisega (III kd tl 77, 78, 79). Joonistel (III kd tl 23, 24, 34, 57) on näha, mida peab tegema, piltidelt (III kd tl 33, 35, 56, 58) on näha, et tuulekoja katus pole tehtud.
33.Kohus hageja käsitlusega ei nõustu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 ja VÕS § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 9 lg 1 kohaselt
sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Seega on lepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahtevaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud konsensuse. Töövõtulepingu sõlmimiseks võib teha tahteavalduse sarnaselt teiste võlaõiguslikke lepingutega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-st 1 tulenevalt mis tahes viisil. Seega võib lepingu lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete tahteavaldustega. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud. Seega on töövõtulepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahtevaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud kokkuleppe.
34.Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et vaidlusaluse töövõtulepingu sõlmimise eelselt on kostja esitanud hagejale 16.05.2019. aastal pakkumuse nr 190066 (I kd tl 130-131). Töövõtulepingu p 1.1.1. kohaselt on lepingu esemeks lepingu lisaks nr 1 olevas pakkumuses nr 190066 nimetatud tööd ja materjalid (I kd tl 126). Kohtu hinnangul on hageja aktsepteerinud pakkumust digiallkirjastades töövõtulepingu 10.06.2019. a (I kd tl 130). Eeltoodust tulenevalt ei saa hageja kohtu hinnangul väita, et leping sisaldab RR tellimust ning hagejal seos lepinguga puudub.
35.VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtja töövõtulepinguga saavutama kokkulepitud tulemuse. See kohustus on töövõtja põhikohustus. Vastavalt VÕS § 637 sätestatule on töövõtuleping tasuline leping. Seega hageja põhikohustus oli maksta tasu vastavalt kokkuleppele. Töövõtulepingust tuleneva lepingujärgse tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb esmalt kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks. Ja seejärel hinnata, kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda (RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14, p 14; nr 3-2-1-80-08, p 16). VÕS § 637 lg 3 kohaselt töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 kohaselt, kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Käesoleval juhul olid tellija ja töövõtja vaidlusaluse lepingu punktis 5 kokku leppinud, et tööde üleandmiseks esitab töövõtja tellijale vaheaktid ja arved koheselt peale vaheakti aktsepteerimist (s.h. lepingu p-s 3.4. nimetatud juhul).
36.VÕS § 638 järgi tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Töö vastuvõtmisel on tähendus eelkõige pooltevahelise tõendamiskoormise jaotuse aspektist. Nimelt eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli lepingukohane ja täielik, ning vastupidist peab tõendama tellija. Kui töö ei ole vastu võetud, peab tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldused, sh lepingujärgse töö tegemise ja töö lepingukohasuse tõendama töövõtja (RKTKo otsus tsiviilasjas nr 3-2-180-08, p-d 22, 24). Töövõtjal on tõendamiskoormis sõltumata sellest, kas töö vastuvõetuks lugemise eeldusi reguleerib leping või VÕS § 638 teine lause.
37.Töö vastuvõtmine ei muuda VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule (RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14, p 19; nr 3-2-1-80-08, p 21). Üksnes juhul, kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus
täideti kohaselt. Kuna töövõtja peab VÕS § 638 teise lause järgi tõendama, et tellija keeldus tööd vastu võtmast alusetult, peab ta tõendama ka selle, et vastuvõtmiseks esitatud töö on lepingukohane (RKTKo otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14, p 19 ja nr 3-2-180-08, p 22).
38.Puudub vaidlus selles, et 26.08.2019. a esitas kostja hagejale tööd vastuvõtmiseks. Kostja edastas hagejale 26.08.2019. a e-kirjaga vaheakti nr 3, mis oli ühtlasi ka lõppakt. Hageja ei allkirjastanud lõppakti ega varasemalt ka vaheakti nr 2, tuues põhjuseks, et kostjal kulus hageja hinnangul tööde teostamiseks vähem materjali kui hinnapakkumises oli kajastatud. Kohtule on käesolevas menetluses esitatud Harju Maakohtu otsus tsiviilasjas 2-19-16737, kus kohus on tuvastanud, et Katusepartner OÜ on kokkulepitud tööd 26.08.2019. a valmis teinud ja need tuleb lugeda tellija poolt vastuvõetuks, töövõtja tasunõue on sissenõutavaks muutunud ning tellijal ei olnud õigust lepingu hinda alandada sel põhjusel, et töövõtja on kasutanud tellija hinnangul vähem materjale kui hinnapakkumises oli toodud (IV kd tl 38).
39.TsMS § 457 lg 1 järgi on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab kohtulahendit dokumentaalse tõendina teiste tõendite hulgas (Riigikohtu 1. oktoobri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-14, p 11; 25. mai 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-29-16, p 20). Kohtule ei ole käesolevas menetluses esitatud ühtegi tõendit, mille põhjal kohus võiks käesolevas menetluses asunda seisukohale, mis erineks tsiviilasjas 2-19-16737 juba kohtu poolt tuvastatust.
40.Hageja on oma nõuet kostja vastu esitades tuginenud sellele, et ebakvaliteetselt teostatud töö tuleb ümber teha (katus), tegemata töö tuleb ära teha (tuulekojale paigaldada kivikatus ja uus laudis) ning juhul kui kostja tööd ära ei tee hageja poolt määratud tähtajaks (alustades 17.05.2021. a), tuleb kahju hagejale hüvitada.
41.Töö lepingutingimustele mittevastavuse korral tekib tellijal töövõtja vastu üldjuhul esmalt lepingu täitmise nõue (VÕS § 646), kuid VÕS § 115 lg 1 esimene alternatiiv võimaldab koos kohustuse täitmise nõudega nõuda ka kahju hüvitamist. VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Töö lepingutingimustele mittevastavuse tagajärjel tekkinud kahju hüvitamise nõude esitamine eeldab esiteks, et töö ei vasta lepingutingimustele (VÕS § 641, § 77) ning töövõtja vastutab selle rikkumise eest (VÕS § 642) (vt ka Riigikohtu 28. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 22). Seejärel tuleb kontrollida, kas hagejale on tekkinud kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128), kas kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) ning kas rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4) (vt nt Riigikohtu 8. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-173-12, p 15).
42.Kohtu hinnangul ei ole hageja käesoleval juhul esitanud tõendeid, millest nähtuks, et hagejal on õigus nõuda kostjalt tööde tegemist või kahju hüvitamist. Puuduvad tõendid selle kohta, et hageja oleks kooskõlas lepingu punktiga 3.4. esitanud kostjale pretensioone tööde kvaliteedi osas. Käesolevas menetluses on hageja asunud väitma, et lisaks enamtasutud materjalile oli tegelikkuses töö 2019. a augustis valmimata ning tööl, mis oli teostatud esinesid olulised puudused. Hageja on esitanud väite, et 2019. a augustis teatas kostja, et tuulekoja katust ei paigaldata, kuigi kivid olid tellitud ja hageja poolt tasutud (II kd tl 175).
Hageja hinnangul oleks pidanud tegema ümberarvestuse, ülearused kivid ära viima ja raha tagastama (II kd tl 175). Hageja on käesolevas menetluses väitnud, et kostja töötajad Y ja A lubasid teha ümberarvestuse (III kd 72). Samuti on hageja hinnangul kostja 15.01.2020. a tunnistanud, et puudujäägid peab kõrvaldama kostja (III kd tl 55).
43.TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohtu hinnangul on hageja väited enamtasutud materjali osas käesolevas menetluses vastuolulised, tõendamata ja ümberlükatud hageja enda poolt esitatud tõenditega. Oma väidete tõendamiseks on hageja esitanud Ehitusseire OÜ arvamuse. Asjatundja on välja toonud, et kivikatuse pind vastavalt pakkumisele oli 96 m2 ning asjatundja arvamuse kohaselt on ehitatud katuse pind samuti 96 m2. Eeltoodust tulenevalt väidab hageja kohtu hinnangul paljasõnaliselt, et on tasunud 120 m2 katusekivide eest. Asjatundja on tuvastanud, et pakkumuses on katusekive arvestatud katusele pindalaga 96 m2 ning kasutatud on samuti kive 96 m2 katusele. Asjatundja ei ole arvamuses märkinud, et mingi hulk katusekive oleks üle jäänud. Seega ei sisaldanud pakkumine kohtu hinnangul tuulekoja katuse ehitamist, mis tuleneb hageja enda poolt tellitud arvamusest. Ka hageja ise on käesolevas menetluses avaldanud, et katusekive ei toonud kostja, mille kohta võib väita, et kogus on õige, kuid muud pakkumises märgitud materjalid kohale ei jõudnud (III kd tl 67, 72). Kuivõrd hageja ei ole märkinud, mis täpsemalt muust materjalist kohale ei jõudnud, tuleb kohtu hinnangul asuda siiski seisukohale, et tegemist on paljasõnalise väitega ning materjal jõudis kohale, ühestki kohtule esitatud tõendist ei nähtu, et kostja oleks lubanud teha hageja poolt väidetud ümberarvestuse.
44.Hageja poolt tellitud asjatundja on oma arvamuses leidnud, et puitmaterjali kadu võib olla 10-20%. Käesoleval juhul hindab ta materjalikaoks 30%. Kohtu hinnangul ei ole võimalik selle asjatundja poolt esile toodud materjalikao, s.o. üleliigse 10% arvelt renoveerida tuulekoda. Asjatundja arvamusest nähtub, et tuulekoja renoveerimiseks vajalikus koguses materjali üle ei jäänud. Ehitusseire OÜ arvamuses ei ole käsitletud tuulekoda ega selle ehitusega seonduvat. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et asjatundjale jäi märkamata, et tuulekojal uut kivikatust pole ning tuulekojal puudub uus puitvooder. Samas ei ole arvamuses seda töö puuduseks peetud, mis kohtu hinnangul viitab sellele, et nii asjatundja kui ka hageja olid seisukohal, et tuulekojal ei pidanudki arvamuse koostamise ajal uut kivikatust ega uut puitvoodrit olema. Kohtule on esitatud hageja e-kiri kostjale, kus hageja sõnaselgelt loobub tuulekoja tellimusest (IV kd tl 22 pöördel). Tõendeid selle kohta, et hageja oleks tuulekoja ehitamiseks vajaliku materjali eest kostjale midagi tasunud, kohtule esitatud ei ole. Seega ei sisaldanud pakkumine nr 190066 kohtu hinnangul tuulekoja katuse ehitamist ega uue laudisega katmist, mis tuleneb ka hageja enda poolt tellitud Ehitusseire OÜ arvamusest. Kuivõrd hageja ei ole kostjale tuulekoja katuse ning puitvoodri paigaldamise eest midagi maksnud, ei saa hageja kostjalt midagi ka tagasi nõuda. Samuti ei saa hageja väita, et tuulekoja katuse ning puitvoodri paigaldamata jätmisega on kostja lepingut rikkunud või hagejale kahju tekitanud. Tuulekoja katuse ja uue puitvoodri paigaldamine ei olnud kostja lepinguline kohustus.
45.Hageja on ühe puudusena töös välja toonud ka asjaolu, et kosta on jätnud katuse alumisse ossa paigaldamata aluskatte, mis tuleb paigaldada vastavalt pakkumisele (II kd tl 28 pöördel). Kohtu hinnangul on tegemist paljasõnalise väitega. Kohtule on esitatud hageja poolt allkirjastatud kaetud tööde akt nr 1. Akti kohaselt paigaldati sarikatele hingav aluskate ja kinnitati tuulutusliistuga. Hageja on kinnitanud, et üleantavate kaetud tööde osas temal
kostjale pretensioone ei ole. Kohtu hinnangul nähtub ka eksperdi arvamusele lisatud fotodelt nr 4 ja nr 5, et aluskate on paigaldatud (III kd tl 108 ja 108 pöördel).
46.VÕS § 641 lg 2 p 1 kohaselt töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele kui töö ei ole kokkulepitud omadusi. VÕS § 77 lg 1 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Vaidlusaluses lepingus puudub erikokkulepe kvaliteedi kohta, mis tähendab kohtu hinnangul, et katus pidi vastama keskmisele kvaliteedile. Hageja väitel pole katusel mingit kvaliteeti, sellest ka nõue katusekivide eemaldamisest, et saaks nende all olevat roovitust rihtida katusekivide kinnitamiseks ning katusekivide tagasipaigaldamist tuleb alustada paremalt vasakule, mitte vastupidi nagu praegu. Hageja väitel on oluliseks puuduseks see, et vintskapi kõrvalt katuse ülaosas on kivide otsad ülespoole. Hageja kinnitusel korstnapitsi ladujatele tal pretensioone pole. Oma väidete tõendamiseks on hageja esitanud Ehitusseire OÜ 23.12.2019. a arvamuse (I kd tl 10-11, II kd tl 24, 58-59, 124-125). Arvamuse koostaja on tulnud järeldusele, et pakkumises on valesti hinnatud seina tuulutusroovi kulu 0,5tm, võrreldes näiteks katuse tuulutusrooviga 0,25 tm. Pakkumine sisaldab vähem tuuletõkkeplaate, kui on paigaldatud. Lisaks leiab arvamuse koostaja, et kivikatuse roovitust ei ole piisavalt rihitud, mistõttu esinevad ebatasasused betoonkivist katusekattes, eriti katusekülgede vasakpoolsetes osades (katusekivide paigaldamisel liigutakse paremalt vasakule). Kivid ei ole kohati lukustatud eelneva kiviservade pesadesse, mis viitab hälvetesse roovituse tasapinnas. Tulenevalt tootmistehnoloogist on betoonkivid täpses mõõdus ja rihitud alusroovituse korral moodustavad lukustunud katusekivid visuaalselt ühtlase katusekatte.
47.VÕS § 647 lg 1 sätestab, et töövõtja loetakse töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Ilmnenud puudustest peab tellija teatama VÕS § 644 lg 1 esimese lause järgi mõistliku aja jooksul pärast puuduse avastamist. Vaidlusaluse töövõtulepingu p 3.4. kohaselt tellija on kohustatud kahe tööpäeva jooksul kooskõlastama töövõtja poolt vaheaktid või esitama sama aja jooksul oma kirjalikult motiveeritud vastuväited. Käesolevas menetluses puuduvad tõendid selle kohta, et hageja oleks kostjale pretensioone tööde kvaliteedi osas esitanud kooskõlas töövõtulepingu punktiga 3.4. Hageja on 22.08.2019. a saatnud kostja ekirja seoses sellega, et hageja hinnangul ei vasta katuse mõõdud tegelikkusele ning materjali juurdekirjutused tuleb maha arvestada (IV kd tl 22). Konkreetsetele puudustele töös hageja ei viidanud, pretensioone katuse kvaliteedi osas hageja kostjale ei esitanud. Käesolevas menetluses kogutud tõenditest nähtub kohtu hinnangul, et puuduseid töös ka ei esinenud, mistõttu ei olnud kostjal põhjust asuda ka töid ümber tegema. Kostja on esile toonud, et hagejal tekkisid pretensioonid pärast seda kui kostja hakkas nõudma hagejalt arve nr 190108 tasumist ka 383,58 euro osas, mille hageja oli jätnud tasumata. Kohus peab selgitust veenvaks.
48.Hageja on käesolevas menetluses esitanud kostjapoolse lepingurikkumise tõendamiseks Ehitusseire OÜ arvamuse. Kohus on seisukohal, et Ehitusseire OÜ arvamus ei tõenda kostjapoolset lepingurikkumist. Arvamus on üldsõnaline ja sellest ei selgu, millistele nõuetele ja ehitusnormidele vastavust on arvamuse koostaja hinnanud või millistele nõuetele ja ehitusnormidele valminud töö ei vasta. Arvamusest ei ole võimalik aru saada, kus täpselt
katusel ja mis ulatuses ei ole arvamuse andja hinnangul kivid lukustunud või esinevad ebatasasused. Arvamuse koostaja on nentinud, et kive paigaldatakse paremalt vasakule. Isegi kui asuda seisukohale, et arvamuse andjal on selles osas õigus, siis kohtu hinnangul ei saa teha järeldust, et kostja oleks teisiti toiminud. Arvamuse arvandemeteni on jõutud vaatluse tulemusel, mis kohtu hinnangul ei saa olla usaldusväärne viis võrreldavate arvandmete esitamiseks. Arvamusest ei selgu, millise mõõtmismetoodikaga on jõutud numbriteni, mis arvamuses on kajastatud. Puitmaterjali kogust on hinnatud kaudselt, kuid sealjuures on jõutud etteheiteni, et materjali ülekulu on 10% tavapärasest suurem. Miks arvamuse avaldaja hinnangul tavapärane on just 20%, arvamusest ei selgu. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Ehitusseire OÜ arvamus ei tõenda puudusi töös ning kostjapoolset lepingurikkumist.
49.Hageja poolt väidetud töös esinevate puuduste kindlakstegemiseks määras kohus käesolevas tsiviilasjas ehitustehnilise ekspertiisi. Ekspert on tuvastanud, et kostja ei ole rikkunud katusetööde teostamisel ehitusmaterjalide tootjate paigaldusjuhiseid, tööd on teostatud kvaliteediga, mis vastab keskmise ehituskvaliteedi kriteeriumitele ning tööd on lõpetatud (III kd tl 99 pöördel, tl 100 pöördel). Eksperdi arvamusest nähtub, et algse katuse pindala suurenes, sest pikendati sarikaid. Samuti nähti ette vintskapi seinte soojustamine, mille võrra suurenes ka vintskapi katuse füüsiline maht (III kd tl 95-96). Kohtu hinnangul nähtub eksperdiarvamusest, et hageja nõue juba teostatud tööde ümbertegemiseks on eeltoodust tulenevalt põhjendamatu. Kuivõrd kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi rikkunud, ei ole hagejal kostja tegevuse tõttu tekkinud ka kahju, mille hüvitamist hageja kostjalt saaks nõuda.
50.Hageja on kostja vastu esitanud leppetrahvi nõude summas 1 607 eurot. VÕS § 158 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kostja vastuväite kohaselt on hageja leppetrahvi nõue esitatud hilinemisega, mistõttu on hageja kaotanud õiguse leppetrahvi nõude esitamiseks. VÕS § 159 lg 2 järgi kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele poolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab.
51.Leppetrahvi maksmise nõudeõiguse tekkimiseks peavad olema täidetud järgmised üldised eeldused: 1) poolte vahel on kehtiv leping (sh kehtiv leppetrahvikokkulepe); 2) võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (VÕS § 100); 3) võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku teistsugune vastutusstandard (VÕS §-d 103 ja 160); 4) võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast rikkumise avastamist teatanud (VÕS § 159 lg 2).
52.Vaidlusaluse lepingu punktis 8.1.4. on pooled kokku leppinud, et tellija peab teatama töövõtjale leppetrahvi nõude esitamisest hiljemalt 30 päeva jooksul arvates päevast, mil tellija sai leppetrahvi nõude õiguse aluseks olevatest asjaoludest teada. Juhul kui tellija nimetatud teatist ei esita on tellija nimetatud õiguse minetanud. Kohtu hinnangul pidi hagejale tuulekoja kivikatuse ja uue laudise puudumine olema nähtav 26.08.2019. a, mil kostja esitas tööd hagejale vastuvõtmiseks. Hageja on esitanud leppetrahvi nõude ka põhjusel, et katus ei olnud valminud tähtaegselt ning sellel esinesid olulised puudused. Käesolevas menetluses kogutud tõenditest ja eksperdi arvamusest nähtub kohtu hinnangul selgelt, et kostja poolt teostatud töö on kvaliteetne, valminud tähtaegselt ning töö vastab tavapäraselt sarnastele ehitistele esitatavatele nõuetele ja tingimustele. Hageja kostjale leppetrahvi nõudmisest kohtueelselt ei
teatanud ning tegi seda tsiviilasja 2-19-16737 menetluse käigus 29.10.2020. a vastuhagi esitades. Hageja on seega teavitanud kostjat leppetrahvi nõudmisest rohkem kui aasta pärast väidetava rikkumise tuvastamist. VÕS § 7 lg 1 tulenevalt loetakse võlasuhtes mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Kohtu hinnangul on hageja viivitanud leppetrahvi nõude esitamisega ebamõistlikult kaua ning hageja on kaotanud leppetrahvi esitamise õiguse.
53.Hageja väitel on kostja jätnud ka garantiitööd tegemata. Kohtu hinnangul on hageja väide paljasõnaline ja vastuolus käesolevas menetluses kogutud tõenditega. Kohtule on esitatud teostatud tööde akt, millelt nähtub, et kostja on teostanud garantiitööd vastavalt hageja 17.09.2019. a e-kirjale. Samuti on hageja kinnitanud, et üleantavate tööde osas pretensioonid puuduvad (II kd tl 14). Hageja selgituse kohaselt kõrvaldati takistused, mille tõttu vihmavesi vihmavee torudesse ei sattunud ja ohtlikus seisus äärekividele lisati 4 betoonkivi, kuid tulemus pole just tasemel (II kd tl 12). 27.03.2022. a e-kirjas on hageja kinnitanud, et üks viga likvideeriti, kuna vihmavesi ei sattunud vihmavee torusse, vaid jooksis mööda maja seinu. Samuti lisati 4 kivi (II kd tl 104). Hageja kinnitab veelkord, et 2019. a septembris teostas kostja garantiitööd (III kd tl 3). Kuivõrd mingite muude kui 17.09.2019. a e-kirjas märgitud ning akti kohaselt teostatud garantiitööde teostamist hageja kostjalt nõudnud ei ole, ei saa kohtu hinnangul ka väita, et kostja on jätnud garantiitööd tegemata.
54.29.09.2021. a. määrusega on kohus määranud käesolevas tsiviilasjas ekspertiisi (II kd tl 52, 68). 25.04.2022. a määras kohus viia ekspertiis läbi dokumendimenetluses (II kd tl 149). Hageja on väljendanud pahameelt eksperdi isiku osas, kuna hageja hinnangul ei ole eksperdil vastavat tegevusluba ega tervislikku seisundit ekspertiisi teostamiseks. Eksperdi tasu peab hageja ebamõistlikult kalliks (IV kd tl 27).
55.Kohus hageja etteheidetega ei nõustu. TsMS § 293 lg 1 esimese lause kohaselt on kohtul menetlusosalise taotlusel õigus küsida eksperdi arvamust asjas tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks ning kohus saab keelduda tõendi kogumisest üksnes TsMS §-s 238 sätestatud alusel. TsMS § 294 lg 1 esimese lause kohaselt teeb ekspertiisi riiklikus ekspertiisiasutuses töötav kohtuekspert või muu asjatundja, riiklikult tunnustatud ekspert või kohtu määratud muu eriteadmistega isik. Sama sätte teine lõige sätestab, et kui ekspertiisi tegemiseks on olemas riiklikult tunnustatud ekspert, määratakse muu isik eksperdiks üksnes mõjuval põhjusel. Kohtuekspertiisiseaduse (KES) KES § 10 kohaselt on riiklikult tunnustatud ekspert isik, kes on kantud riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja.
56.Üksnes kohtu määratud riiklikus ekspertiisiasutuses töötav kohtuekspert või muu asjatundja, riiklikult tunnustatud ekspert või kohtu määratud muu eriteadmistega isik saab asjas anda eksperdiarvamuse tsiviilkohtumenetluse seadustiku tähenduses. Kohus on määranud käesolevas menetluses eksperdiks isiku, kes vastab kõigile seaduse nõuetele, kahetsusväärselt on aga hageja asunud halvustama ja verbaalselt ründama kohtu poolt määratud eksperdi isikut. Hageja kinnitusel viibis ekspert 31.03.2022. a kell 12.45 hageja kinnistu aia taga. Hageja väitel esitas ekspert ID kaardi ja mingi väljatrüki, kuid ei esitanud hageja nõudmise peale kehtivat tööalast tegevusluba ega kehtivat kutsetunnistust, mistõttu ekspert lahkus (II kd tl 110, 112). Hageja on esile toonud, et KSl puudus tegevusluba ja turvavarustus, näomaski tõttu ei olnud võimalik isikut tuvastada (II kd tl 162). Hageja hinnangul ei saa eksperti adekvaatseks pidada, hageja hinnangul on ekspert valetaja ning ilma kehtiva
kutsetunnistuseta (II kd tl 112). Hageja on ka rõhutanud, et KSl puudus tegevusluba ja turvavarustus antud töö teostamiseks ning KS pole tegev ehitusekspert (II kd tl 114, 167).
57.Käesoleval juhul määras kohus ekspertiisi teostajaks riiklikult tunnustatud eksperdi. Riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja peab ekspertiisiasutus ja riikliku tunnustuse saamist ning kaotamist reguleerib kohtuekspertiisiseadus. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja selleks isikuks, kes saaks vaidlustada riiklikult tunnustatud eksperdi kuulumist riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja või nõuda eksperdilt täiendavaid tõendeid riiklikult tunnustatud ekspertide nimekirja kuulumise kohta.
58.Hageja hinnangul peaks kostja hüvitama hagejale ka Ehitusseire OÜ-lt tellitud arvamuse eest tasutud arve summas 400 eurot. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju ka kahju tekitamise tõttu kantud või tulevikus kantavaid mõistlikke kulutusi, sealhulgas mõistlikke kulusid hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlakstegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Kohtu hinnangul on hageja nõue õiguslikult põhjendamatu. Lepingu rikkumine, mis seisneb töö nõuetele mittevastavuses, on tellijale kõigi töövõtulepingust tulenevate õiguskaitsevahendite kohaldamise eelduseks ning selle tuvastamisega seotud tellijale kohtueelselt tekkivad kulud on käsitatavad otsese varalise kahjuna VÕS § 128 lg 3 tähenduses (vt ka Riigikohtu 2-18-13432 12(12) 3. aprilli 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-13, p 12). Hageja eelnimetatud kulude hüvitamise nõude rahuldamise esmase eeldusena peavad olema täidetud kahju hüvitamise nõude (VÕS § 115 lg 1) eeldused (vt Riigikohtu 5. novembri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-08, p 18). Kuivõrd käesoleval juhul puudub kostjapoolne lepingurikkumine ning kostja ei ole lepingurikkumisega hagejale kahju tekitanud ei ole kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud ka Ehitusseire OÜ-lt arvamuse saamise kulu hüvitamine hagejale. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 59. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.
60.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
61.Kostja menetluskulude nimekirja järgi moodustavad menetluskulud 4 344 eurot (käibemaksuta). Menetluskulud sisaldavad lepingulise esindaja tasu 18,5 töötunni eest ning ekspertiisi kulude katteks tasutud deposiiti summas 1 939 eurot (IV kd tl 55-56). Hageja
vaidleb kostja menetluskuludele vastu. Hageja hinnangul on kostja esindaja ajakulu ülepaisutatud, piisavaks tuleks lugeda 7,5 tundi (IV kd tl 67-68).
62.Kohus leiab, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele. Kohtu hinnangul vastab kostja esindaja tasutaotlus käesoleva asja keerukusele, kantud kulud on põhjendatud ja vajalikud. Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus. Käesoleval juhul kohtul puudub alus kahelda selles, et menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu on tegelikkuses kantud. Kostja esindaja toimingute kestvuse loeb kohus põhjendatuks ning tsiviilasja keerukuse ja mahuga kooskõlas olevaks. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Hageja poolt on esitatud käesolevas menetluses suures mahus e-kirju ja menetlusdokumente, mis kõik vajasid kostja esindaja tähelepanu. Tsiviilasjas on toimunud kirjalik eelmenetlus, lisaks toimunud nii eelistung kui kohtuistung. Kohtu hinnangul ei ole kostja esindaja ajakulu eeltoodust tulenevalt ülepaisutatud.
63.Harju Maakohtu 30.06.2021. a määruse alusel on kostja tasunud ekspertiisi kulude katteks Rahandusministeeriumi tagatiste kontole 1 500 eurot (II kd tl 44, 47). Harju Maakohtu 29.09.2021. a määruse alusel on kostja tasunud ekspertiisi kulude katteks 439 eurot (II kd tl 68, 77). Hageja hinnangul on ekspertiisitasu ülepaisutatud ja põhjendamatu. Ekspertiisiakt on sisult loengumaterjal. Tervislikult seisundist tulenevalt ei saanud ekspert teostada asjakohast kohtvaatlust, seega ei saa ekspert järeldada, mis mahus on töö teostatud ja kas tööd on lõpetatud (IV kd tl 68).
64.Kohus hageja hinnangutega ei nõustu. Tulenevalt eksperdi kohustusest anda sõltumatult oma eriteadmistele tuginedes talle esitatud küsimustes õige ja põhjendatud arvamus, ei sõltu eksperdikulude suurus sellest, millisele tulemusele ekspert jõuab. Eksperdil on õigus saada oma ülesannete täitmise eest eksperditasu (TsMS § 153), hüvitist eksperdiarvamusega seotud kulutuste eest (TsMS § 155) ning sõidu-, majutus- ja toitlustuskulude ning muude kohtumenetlusest tingitud vajalike kulude eest (TsMS §-d 156 ja 157). Eksperditasu vajalikkuse ja põhjendatuse kohta teeb kohus kaalutlusotsuse, arvestades eksperdi kvalifikatsiooni, töö keerukust, vajalike vahendite kasutamisega seotud möödapääsmatuid kulusid ning erilisi asjaolusid, mille tingimustes tuli ekspertiis teha (TsMS § 153 lg 2).
65.Käesoleval juhul tuli eksperdil anda arvamus tavapärasemalt raskemas olukorras, hageja poolt halvustati korduvalt eksperdi isikut. Ekspert soovis juurdepääsu ekspertiisi esemele eesmärgiga üle vaadata ja fikseerida selle ehitustehniline kvaliteet ning palus omanikul kindlustada asjakohane ja vajalik juurdepääs ekspertiisi esemele. Eksperdi soovile vastu ei tuldud (II kd tl 113). Hageja hoiatas, et kaasab ekspertiisi teostamise juurde ka ajakirjanduse ning OÜ-st Ehitusseire KKi (II kd tl 71). Hageja hoiatas ka, et muidugi eksperdi tegevust kohapeal filmitakse ja hagejal on õigus kaasata telesaade (II kd tl 74, 84, 108 pöördel).
66.Riigikohus on tsiviilasjas 2-15-13627 asunud seisukohale, et juhul, kui riiklikult tunnustatud ekspert või kohtu määratud muu isik on esitanud eeldatavate eksperdikulude kohta kohtule fikseeritud tasuga hinnapakkumise ja kohus on selle aktsepteerinud, määrates TsMS § 148 lg 1 alusel eksperdikulude ettemakse ning pärast selle tasumist määranud ekspertiisi, siis saab eeldada selles suuruses eksperdikulude tekkimist. Käesoleval juhul küsis kohus eksperdilt hinnapakkumist ning muude soodsamate võimaluste puudumisel, küsis ekspertiisi taotluse
esitajalt eksperditasu katteks ettemaksu. Kohtul ei ole kohustust korraldada eksperdi valikuks vähempakkumist. Eeltoodust tulenevalt ei saa hageja abstraktselt väita, et tasu on liiga suur. Ekspertiisi maht ei vähenenud käesoleva menetluse käigus, vaid kohtu hinnangul pigem suurenes ja arvamuse andmine muutus keerulisemaks.
67.Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-4-15 leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Riigikohus on 14. aprilli 2021. a määruses tsiviilasjas nr 219-10324/42 muutnud Riigikohtu varasemaid seisukohti ja leidnud, et ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga. Kohtu hinnangul on eeltoodust tulenevalt ekspertiisitasu suurus proportsionaalne taotletava hüve väärtusega.
68.Riigikohus on 13.11.2013.a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Kostja esindaja on osutanud kostjale õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 130 eurot (käibemaksuta). Kohus on seisukohal, et keskmine tasu õigusteenuse eest summas 130 eurot ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda. Eeltoodust tulenevalt on kostja põhjendatud menetluskulud summas 4 344 eurot.
69.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on vastava taotluse esitanud, mistõttu otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (4 344 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
70.Hageja oli Harju Maakohtu 26.03.2021. a määruse alusel vabastatud riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel (I kd tl 86). TsMS § 190 lg 4 sätestab, et kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagejalt riigilõiv summas 425 eurot väljamõistmisele riigituludesse.
71.TsMS § 179 lg 5 kohaselt kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 179 lg-le 6 võib rahandusministri käskkirjaga määratud asutus käesoleva lahendi saata sundtäitmisele, kui kohustatud isik, st hageja ei ole lahendit täitnud jõustumisest
alates 15 päeva jooksul. TsMS § 179 lg 9 alusel nõude tasumisega viivitamise korral tuleb hagejal tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.