Kohtuotsuse tegemise aeg ja 26. november 2021.a, Tallinn koht Tsiviilasja number 2-19-16737 Tsiviilasi OÜ Katusepartner hagi X vastu võlgnevuse 383,58 euro, viivise 4,60 euro ja täiendava viivise saamiseks Hagihind 419,30 eurot Menetlusosalised esindajad
Menetluse liik
ja
nende Hageja: OÜ Katusepartner (registrikood 12817634, asukoht Aiandi tee 25, Viimsi alevik, Viimsi vald, 74001 Harju maakond) Hageja lepinguline esindaja Jaanus Silm (Jasitex Law Firm, Lõõtsa 8a, 11415 Tallinn; e- post: xxx) Kostja: X (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx; e- post: xxx) Lihtmenetlus
Resolutsioon
1.Jätta rahuldamata kostja 21.07.2021 esitatud taotlus vaadata asi läbi kohtuistungil.
2.Jätta rahuldamata kostja taotlus OÜ Ehitusseire kaasamiseks menetlusse.
3.Hagi rahuldada osaliselt.
4.Välja mõista X’ilt OÜ Katusepartner kasuks võlgnevus 383,58 eurot ja viivis kohtuotsuse tegemise aja seisuga summas 68,52 eurot.
5.Välja mõista X’ilt OÜ Katusepartner kasuks viivis alates 27.11.2021 VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras kuni põhinõude summas 383,58 eurot täitmiseni, kuid kokku koos käesoleva otsusega väljamõistetud viivisega mitte üle põhinõude summa.
7.Hagejal esitada menetluskulude kindlaksmääramise avaldus 30 päeva jooksul alates kohtulahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 annab kohus menetlusosalistele loa käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.OÜ Katusepartner esitas hagi X vastu võlgnevuse 383,58 euro, viivise 4,60 euro ja täiendava viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud suuruses alates hagi esitamisest s.o. 28.10.2019 põhivõlalt kuni põhivõla tasumiseni saamiseks.
1.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 04.06.2019 töövõtulepingu, mille esemeks oli kivikatuse ehitus aadressil XXX. Kokkulepitud tööde maksumus oli koos käibemaksuga 16 074,77 eurot. Tööde üleandmine pidi toimuma vaheaktide alusel, millest viimane vaheakt on ka lõppaktiks.
1.2.08.08.2019 edastas hageja kostjale vaheakti nr 1, milles märkis teostatud tööde maksumuse summas 4765,54 eurot. Vastavalt nimetatud vaheaktile esitas hageja kostjale arve nr 190106, summas 4765,54 eurot. Nimetatud arve on kostja poolt tasutud kahe maksega 08.08.2019 ja 09.08.2019.
1.3.22.08.2019 edastas hageja kostjale vaheakti nr 2, milles märkis teostatud tööde maksumuse summas 9445,31 eurot. Vastavalt nimetatud vaheaktile esitas hageja kostjale arve nr 190108, summas 9445,31 eurot. Kostja on nimetatud arve tasunud osaliselt summas 9061,73 eurot. Summas 383,58 eurot on kostja jätnud töövõtjale tasumata põhjendades seda erinevate väidetega, kuid peaasjalikult tuginedes sellele, et töövõtja ei ole kasutanud objektil materjali koguses, mis vastaks hinnapakkumisele.
1.4.26.08.2019 edastas hageja kostjale vaheakti nr 3, milles märkis teostatud tööde maksumuse summas 2023,52 eurot. Lisaks edastas hageja kostjale ka kokkuvõtliku lõppakti. Vastavalt nimetatud vaheaktile esitas hageja kostjale arve nr 190111, summas 2023,52 eurot, mille kostja on 05.09.2019 tasunud.
1.5.Kostja keeldub arve nr 190108 tasumisest summas 383,58 eurot ning on hakanud hagejat koormama erinevate alusetute ja asjakohatute nõudmistega ja ähvardustega s.h. on kostja esitanud hageja vastu teadvalt vale kuriteoteate.
1.6.Kostja on viivitanud arve nr 190108 tasumisega alates 29.08.2019 kuni hagi esitamiseni s.o. kuni 28.10.2019 ehk 60 kalendripäeva. Viivise suurus kokku on seega hagi esitamise seisuga 5,04 eurot. Hageja taotleb alates hagi esitamisest s.o. alates 28.10.2019 viivise väljamõistmist põhivõlalt (383,58 eurot) VÕS § 113 lg 1 sätestatud suuruses, kuni põhivõla tasumiseni.
1.7.Hageja nõue kostja vastu ei ole aegunud, kuivõrd pooltevaheline töövõtuleping sõlmiti 04.06.2019 ning selle alusel teostatud tööde eest 22.08.2019 esitatud arve nr 190108 (s.o arve, mille kostja on hagejale jätnud osaliselt tasumata) makse tähtaeg oli 22.08.2019, kuid kostja tasus selle üksnes osaliselt jättes tasumata 383,58 eurot, mistõttu esitas hageja kostja vastu ka hagi ja tegi seda aegumistähtaja sees.
1.8.Kostja pole kordagi vastu vaielnud faktile, et ta pole hagejalt töid tellinud ega temaga eelmainitud töövõtulepingut sõlminud. Kostja möönab, et lepingu lõpus on allkirjastajaks märgitud tellija poolelt R. R., kuid seda ekslikult ja tegemist on
kirjaveaga ja see ei muuda olematuks fakti, et lepingu poolteks ja allkirjastajateks olid tellijana X ja töövõtjana Katusepartner OÜ. Kostja on üksnes üldsõnaliselt oma vastustes märkinud, et kuna saabumata materjali kogused ei laekunud, siis jäeti osa tööst teostamata. Milline on see töö, mis hageja kostja väitel teostamata on jätnud, vastusest ei selgu. Hagejale jääb arusaamatuks kostja etteheide, mille kohaselt hageja on jätnud esitamata töömeeste kvalifikatsiooni dokumendid. Vaheaktide 1 ja 3 alusel koostatud ja esitatud arvete tasumisega ja pretensioone esitamata on kostja vaheaktides kirjeldatud tööd vastu võtnud. Kuigi vaheakti 2 alusel väljastatud arve nr 190108 tasus kostja üksnes osaliselt, ei ole ta hagejale esitanud selgeid ja motiveeritud pretensioone teostatud töö kohta, millest nähtuks milliste hageja teostatud töödega kostja nõus ei ole või mis osas ta leiab, et tööd on puudustega teostatud. Kostja vaidleb üksnes üksikute ebaoluliste materjalide koguste osas, mis aga ei mõjuta töövõtulepingu lõpptulemuse saavutamist. Hageja ei sõlminud kostjaga mitte materjali müügilepingut vaid leppis kostjaga sõlmitud töövõtulepingus konkreetse eesmärgi saavutamises, milleks oli kivikatuse ehitus töövõtja riisikol ja töövõtja materjalist. Hageja töövõtjana on oma lepingust tulenevad kohustused täitnud ja kokkulepitud töö valmis teinud ning kostjale kui tellijale üle andnud. Seevastu kostja tellijana on rikkunud tasu maksmise kohustust, jättes hagejale tasu osaliselt tasumata ja tuues põhjenduseks vaid selle, et kuna saabumata materjali kohustused ei laekunud, siis jäeti osa tööst teostamata. Kostja pole esitanud hagejale nõuetele vastavat hinna alandamise avaldust. Seega puuduvad VÕS § 112 lg 1 sätestatud hinna alandamiseks vajalikud eeldused ja kostja ei olnud õigustatud hinda alandama. OÜ Ehitusseire arvamusest ei tulene seda kuidas ja millise metoodikaga, seadmetega on mõõtmised teostatud ning millistele normidele ja standarditele tuginedes on arvamus antud. Antud arvamuses puuduvad mistahes fotod, mõõtmisprotokollid jms, mille pinnalt saaks kontrollida arvamuses esitatud andmete paikapidavust. Samuti ei tulene arvamusest seda, et tööd ei oleks teostatud vähemalt keskmise kvaliteediga. Kuna pooltel puudub kokkulepe tööde kvaliteedi osas, siis peab töö olema VÕS § 77 lg 1 järgi vähemalt keskmise kvaliteediga, mida see ka on. Poolte eesmärgiks oli kivikatuse ehitus kokkulepitud hinnaga (milleks koos käibemaksuga oli 16 074,78 eurot) ning hinnapakkumises välja toodud eraldi read on informatiivsed. Pooltevaheline leping oli suunatud kivikatuse valmisehitamisele, mitte konkreetselt hinnapakkumises kajastatud kogustes materjali ärakasutamisele. Pooled on vaheaktis nr 1 kirjalikult (digitaalsete allkirjadega allkirjastades) kokku leppinud tööde maksumuse suurenemise 159,60 eurot võrra korstnamütsi ja tuuletõkkeplaadi arvelt. Seega oli kokkulepitud tööde kogumaksumus koos käibemaksuga 16 234,37 eurot (lepingu maksumus koos käibemaksuga 16 074,77 eurot + vaheaktis 1 digitaalselt fikseeritud lisatellimused käibemaksuga 159,60 eurot). Kostja on tasunud kokku hagejale 15 850,79 eurot ja tasumata on jätkuvalt 383,58 eurot. Hageja on seisukohal, et kostja keeldub põhjendamatult tööde vastuvõtmise vormistamisest. Töö tuleb lugeda vastuvõetuks VÕS § 638 alusel. Hageja on edastanud kostjale 26.08.2020 vaheakti 3 ja koostanud täiendavalt ka lõppakti, millega on andnud tööd vastuvõtmiseks kostjale üle. Kaudse tahteavaldusega on kostja ka oma akti nr 3 alusel väljastatud arve täies ulatuses tasumisega 05.09.2019 aktsepteerinud akti ja selles kajastatud töid. Samuti kinnitab tööde valmimist asjaolu, et kostja on vastu võtnud hagejalt 23.09.20219 garantiitööd. Peale töödega alustamist ilmnes, et tellitud katusepind on suurem, kui algselt planeeritud, mistõttu soovis hageja muuta ka töövõtulepingus kokkulepitud tööde maksumust, kuid kostja keeldus sellest olulises osas. Ainukene, millega kostja nõustus ja, milline muudatus on fikseeritud ka vaheaktis nr 1 on tuuletõkkeplaat VKL 13, mille maksumuseks oli hinnapakkumises ettenähtud ilma käibemaksuta 145 eurot (”Ehitusmaterjal” rida ”6”). Tööde käigus lisandus 4 plaadi maksumusega ilma
käibemaksuta 58 eurot, mis moodustas tuuletõkkeplaadi kogumaksumuseks ilma käibemaksuta 203 eurot (145+58). Nimetatud suurendamise on kostja aktsepteerinud vaheakti 1 allkirjastamisega, kus on alapunktis ”Ehitusmaterjal” punktis ”6” märgitud tuuletõkkeplaadi maksumuseks ilma käibemaksuta 203 eurot. Kostja soovis tellida ka lisatööna korstnamütsi koos paigaldusega, mille maksumus oli ilma käibemaksuta 75 eurot ja mis on samuti kajastatud vaheaktis nr 1 real ”Lisatellimus” punktis ”1”. Nimetatud lisatellimuse on kostja aktsepteerinud vaheakti 1 allkirjastamisega.
1.19.Vaheaktis 2 on hageja teinud korrektuurid, et vaheakt oleks jälgitav vastavalt hinnapakkumisele ning lisatellimused oleksid kõik eraldi lisatellimuste real kajastatud. Selleks fikseeriti vaheaktis 2 tuuletõkkeplaadi lisandumine eraldi real. Tuuletõkkeplaadi maksumus 203 eurot, mis oli eelnevalt kostja poolt aktsepteeritud on jagatud vaheaktis 2 kahe rea vahel – “Ehitusmaterjal” real ”6” on 203 euro asemel selle maksumus 145 nagu ka hinnapakkumises ning lisatud on lisarida “lisatellimus” rida 2 – maksumusega 58 eurot. Ehk tegemist oli vormistusliku ja informatiivse muudatusega. Vaheaktiga 2 ei lisandunud midagi võrreldes varasemalt aktsepteeritud vaheaktiga nr
1.20.Isegi, kui hagejal oleks läinud vähem materjali (mida töövõtja ei mööna), kui algselt hinnapakkumises planeeriti, siis siduva eelarve puhul ei ole tellijal õigust selles osas hakata nõudma hinna alandamist nagu ka ei ole õigust nõuda töövõtjal hinna suurendamist v.a. kui pooled selles kokku lepivad. Kõik materjalid ja tööd, mis on kajastatud aktides on tehtud ja materjalid ära kasutatud ning kokkulepitud eesmärk (valmis kivikatus) on saavutatud.
1.21.Vaheakt nr 2 edastati esimest korda kostjale 15.08.2019 elektronkirjaga, millele kostja vastas samuti 15.08.2019. Seega sai kostja vaheakti 2 kätte. Kuna kostja nõudis vaheakti vastavusse viimist hinnapakkumisega, siis korrigeeritud vaheakt nr 2, mis edastati kostjale 22.08.2019, mille kättesaamist kinnitab jällegi kostja 28.08.2019 vastus hageja vastavale elektronkirjale.
2.Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused
3.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu.
3.1.Vastavalt töövõtulepingu punktile 1.5.1 kohustus kostja tasuma kokkulepitud tööde eest 13395,64 eurot, millele lisandub käibemaks. Seega oleks kostja pidanud maksma töövõtulepinguga ettenähtud tööde eest kokku 16 074,77 eurot. Nimetatud rahasumma on märgitud töövõtulepingu lisana olevas hinnapakkumises nr 190066. Hageja poolt esitatud arvete kogusumma moodustab aga 16 234,37 eurot (4765,54 + 9445,31 + 2023,52). Seega hageja nõue summas 159,60 eurot (16 234,37 – 16 074,77) on põhjendamatu, sest ei vasta töövõtulepingus kokkulepitud tasule.
3.2.Hageja ei ole esitanud kohtule kirjalikult vormistatud kokkulepet lepingu tasu muutmise kohta ega eelnevaid ettepanekuid lepingu hinna muutmiseks koos tasu muutmise põhjuste selgitustega.
3.3.Esitades töövõtulepingust tuleneva tasunõue oleks hageja pidanud selgelt välja tooma, millised töövõtulepinguga kokkulepitud tööd on hageja teinud ja kostjale üle andnud, seejärel tööde tegemist ja üleandmist tõendama. Asjakohatud on hagiavalduses viited tööde üleandmise aktidele (22.08.2019 vaheakt nr 2 ja 26.08.2019 vaheakt nr 3). Vaheaktide sisulisel uurimisel nähtub, et nendel puudub kostja allkiri. Seega ei saa vaheaktides loetletud tööde teostamist ja üle andmist kostjale pelgalt vaheaktide esitamisega tõendada.
3.4.Kostja keeldus põhjendatult töövõtulepingu tingimustele mittevastavate tööde vastuvõtmisest, mistõttu ei saa hageja väita, et kostja oleks pidanud töid vastu võtma. Tööde vastuvõtmisest keeldumise põhjustest on kostja teatanud koheselt hagejale (vt nt
15.08.2019, 22.08.2019, 28.08.2019, 30.08.2019, 31.08.2019, 01.09.2019, 02.09.2019, 18.09.2019, 19.10.2019 e-kirjad). Muuhulgas nähtub kirjavahetusest, et kostja nõuab
hagejalt tööde teostamisel kasutatud materjali koguse kinnitava dokumentatsiooni esitamist.
3.5.Hoolimata kostja korduvatest nõudmistest ei ole hageja esitanud kostjale dokumentatsiooni (saatelehti), mis võimaldaks tööde valmiduse ja kvaliteedi kontrollimisel tuvastada tööde teostamisel kasutatud materjali kogust. Nimetatud hagejapoolse rikkumise tõttu ei saanud kostja töid vastu võtta kooskõlas töövõtulepingu punktidega 2.4 ja 3.4. Kuna hageja ei ole tõendanud tööde üleandmist kostjale, siis ei ole hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4 järgi.
3.6.Hagejal lasub kohustus tõendada, et hageja on kasutanud objektil materjali koguses, mis vastaks hinnapakkumisele. Hoolimata kostja korduvatest nõudmistest ei ole hageja esitanud kostjale objektile tarnitud materjalide kohta saatelehed. Hageja ei ole esitanud saatelehti (ega muid tõendeid) objektile tarnitud materjalide kohta ka kohtule. Kuna hageja ei ole objektil kasutatud materjali koguse kohta mistahes tõendeid kohtule esitanud, siis tuleb haginõuded jätta tõendamatuse tõttu rahuldamata.
3.7.Fassaadilaudise hind pakkumises 190066 on 12 eurot ühe m2 eest (artikkel 91000); kasutamata on 5,6 m2; kostja poolt on enammakstud 67,20 eurot. Tuulekastilaudise hind pakkumises 190066 on 2.30 eurot ühe jm eest (artikkel 91009); kasutamata on 142,8 jm; kostja poolt on enammakstud 328,44 eurot. Liiteplekide RR32 hind pakkumises 190066 on 5,5 eurot ühe jm eest (artikkel 08000); kasutamata on 2 jm; kostja poolt on enammakstud 11 eurot. Vihmavee süsteemi paigalduse hind pakkumises 190066 on 8,5 eurot ühe jm eest (artikkel 91008); kasutamata on 3,7 jm; kostja poolt on enammakstud 31,45 eurot. Puitmaterjali (roovitis) hind pakkumises 190066 on 260 eurot ühe tm eest (artikkel P00001); kasutamata on 0,3 tm; kostja poolt on enammakstud 78 eurot. Kokku on kostja tasunud objektil kasutamata materjalide eest 516,09 (67,20 + 328,44 + 11 + 31,45 + 78) eurot.
3.8.Kostja leiab, et hagejal puudub õiguslik alus nõuda tasumist materjalide eest, mida objektil ei ole kasutatud. Kuna objektil kasutatud materjalide kogus ei vastanud Töövõtulepingu tingimustele, siis vähendas kostja tasumisele kuuluvat tasu 319,65 euro võrra. Hinna vähendamisest ja vähendamise alustest on kostja teatanud hagejale 28.08.2019 ja 30.08.2019 kirjades. Hinna vähendamine ja vähendamise alused on toodud ka hageja enda poolt kohtule esitatud 29.08.2019 maksekorraldusest, kus on selgituses märgitud, et arve summast on maha võetud saamata materjal summas 319,65 eurot.
3.9.Hageja esitatud dokumendil kus on pealkiri teostatud tööde akt 23.09.2019 Töökirjeldus: 1. garantii remont; 2. tilgapleki paigaldus; 3. prügi äravedu, mille teostamist olen kinnitanud oma allkirjaga, mida hageja väidab, et tegemist on kogu tellimustöö vastuvõtmisega, paraku pole. Antud dokumendist nähtub, millised tööd on hageja teinud, kostja allkirja ei saa lugeda mistahes dokumendi allkirjastamiseks, vaid konkreetse dokumendi allkirjastamisena allkirja arvestada, mitte selle alusel lugeda allkirjastatuks dokumente, millel pole tegelikult kostja allkiri.
3.10.Katuse pindala on 96 ruutmeetrit, seega tuleb hagejal tõendada, et katus on suurenenud ja sellepärast suurem materjali kulu.
3.11.Katus pole tänaseni valminud, katusel on kinnitamata betoonkivid, mis on eluohtlikud, paraku saab neid kinnitada alles peale betoonkivide eemaldamist ja roovitise rihtimist ning katusekivide taas paigaldust, kuid seekord õigelt suunalt, mis võimaldaks kivid kinnitada (pesadesse). Seega katus pole valminud, mida nähtub ka Ehituseksperdi hinnangust. Seega tegemist on hageja tahtliku valega. Katus ei valminud 31.08.2019 ega pole tänaseni valminud.
3.12.Töövõtulepingu pidi allkirjastama R. R., paraku kostja pole R.
4.Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused
5.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
7.TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all (TsMS § 405 lg 1 p 5). Käesoleva asja põhinõude summa on 383,58 eurot, millele lisandub viivise nõue, tsiviilasja hind on 418,87 eurot. Kohus on asja lahendanud lihtmenetluses TsMS § 405 lg 1 alusel.
8.02.07.2021 kirja punkti 8.1 määrusega jättis kohus rahuldamata kostja taotluse vaadata asi läbi kohtuistungil. Kostja on sama taotluse esitanud uuesti 21.07.2021 (IV kd lk 71). Kohus jätab selle taotluse rahuldamata. Hageja nõuab kostjalt 383,58 euro suuruse põhivõla tasumist. Asja vaadatakse läbi lihtmenetluses (hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole). Vastavalt TsMS § 405 lg 1 p 7 võib sellise hagi menetlemisel loobuda kirjalikust eelmenetlusest või kohtuistungist. Samuti sätestab TsMS § 404 lg 1, et varaliselt hinnatava hagi asjas võib kohus määrata kirjaliku menetluse, kui hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3200 eurole ja koos kõrvalnõuetega 6400 eurole. Pooled on saanud korduvalt võimaluse esitada kõik oma seisukohad kirjalikult. Asjas ei ole taotletud tunnistajate ülekuulamist. Kostja ei ole esile toonud, kuidas asja lahendamine kohtuistungil seda lihtsustaks või kiirendaks.
9.Kohus selgitas pooltele kohaldatavat õigust, selgitamist ja tõendamist vajavaid asjaolusid 02.07.2021 kirjas (IV kd lk 60-64) ning andis pooltele võimaluse ja tähtajad esitada täiendavaid seisukohti ja taotlusi. Samuti lahendas kohus poolte esitatud taotlused.
10.Hageja on esitanud nõude kostjalt välja mõista töövõtulepingu järgne võlgnevus summas 383,58 eurot ja viivis. Kostja vaidleb hagile vastu ja palub selle jätta rahuldamata.
11.Vaidlust pole järgmiste asjaolude üle.
11.1.04.06.2019 sõlmisid hageja ja kostja töövõtulepingu (I kd lk 8-16), mille esemeks oli kivikatuse ehitus töövõtja riisikol aadressil XXX vastavalt pakkumises nr 190066 (I kd lk 17-19) nimetatud töödele ja materjalidele (lepingu p 1.1.1).
11.2.08.08.2019 edastas hageja kostjale vaheakti nr 1 (I kd lk 20-21), milles märkis teostatud tööde maksumuse summas 4765,54 eurot (sisaldab käibemaksu summas 794,26 eurot). Vastavalt nimetatud vaheaktile esitas hageja kostjale arve nr. 190106 summas 4765,54 eurot (I kd lk 22), mille kostja tasus kahe maksega 08.08.2019 ja 09.08.2019 (I kd lk 32).
11.3.22.08.2019 edastas hageja kostjale vaheakti nr 2 (I kd lk 23-24), milles märkis teostatud tööde maksumuse summas 9445,31 eurot (sisaldab käibemaksu summas 1574,22 eurot). Vastavalt nimetatud vaheaktile esitas hageja kostjale arve nr. 190108, summas 9445,31 eurot. Kostja on nimetatud arve 29.08.2019 tasunud osaliselt summas 9061,73 eurot (I kd lk 32). Summas 383,58 eurot on kostja jätnud töövõtjale tasumata. Kostja kirjutas vastavas maksekorralduses selgituseks: „Arve nr 190108 XXX. Maha võetud saamata materjal summas 319,65 eurot“.
11.4.26.08.2019 edastas hageja kostjale vaheakti nr 3 (I kd lk 26-27), milles märkis teostatud tööde maksumuse summas 2023,52 eurot (sisaldab käibemaksu summas 337,25 eurot). Lisaks edastas hageja kostjale ka kokkuvõtliku lõppakti, üleandmise-vastuvõtmise akti (I kd lk 29). Vastavalt nimetatud vaheaktile esitas hageja kostjale arve nr. 190111, summas 2023,52 eurot (I kd lk 31), mille kostja on 05.09.2019 tasunud (I kd lk 32).
11.5.Kostja on 06.11.2019 esitatud vastuses kinnitanud ja omaks võtnud, et vaheakt nr 1 on poolte poolt allkirjastatud (I kd lk 48). Allkirjastatud vaheakti nr 1 kohtule esitatud ei ole.
11.6.Vaheaktid 2 ja 3 ning lõppakt on kostja poolt allkirjastamata.
12.Pooled vaidlevad käesolevas menetluses selle üle,:
12.1.kas töövõtulepingu hind oli tööde tegemise eest lõplik või kuulus see vähendamisele vastavalt tegelikult kasutatud materjali kogustele (lepingu lisaks olevas hinnapakkumises näidatud ühikhindadele vastavalt);
12.2.kas pooled on lepingu hinda suurendanud 159,60 euro võrra;
12.3.kas kostja on tööd vastu võtnud või tuleb need lugeda vastuvõetuks ehk kas töövõtja töövõtulepingujärgne tasu nõue on muutnud sissenõutavaks.
13.Kokkuvõtvalt on seega vaidlus selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt vastavalt 22.08.2019 esitatud vaheaktile nr 2 ning selle alusel koostatud ja kostjale esitatud arvele nr 190108 tasumata summat 383,58 eurot.
14.Kohtu hinnangul on poolte vahel sõlmitud töövõtuleping võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 tähenduses. Pooled on oma seisukohtades seda ka töövõtulepinguna käsitlenud.
14.1.VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Pooltevahelise lepingu esemeks oli kivikatuse ehitus töövõtja riisikol aadressil XXX vastavalt pakkumises nr 190066 (I kd lk 17-19) nimetatud töödele ja materjalidele (lepingu p 1.1.1). Kohus leiab, et seega oli lepingu eesmärgiks vana katuse eemaldus ja uue kivikatuse ehitus ja paigaldus vastavalt hinnapakkumises loetletud töödele. Lepingu p-s 1.1.1 oli sätestatud ka kostja üldine kohustus tööd hagejalt vastu võtta ja nende eest tasuda, vastavalt hageja esitatud aktidele ja saatelehtedele.
14.2.VÕS § 636 lg 1 esimene lause sätestab, et kui töövõtulepingu esemeks on asja valmistamine, muutmine või muu tulemuse saavutamine, mida on võimalik üle anda, tuleb see tellijale üle anda. Kui on kokku lepitud, et tellija võtab töö vastu, või kui see
on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks lugemisega. Antud juhul oli pooltevahelise lepingu punktides 7.1 ja 7.2 lepitud kokku tööde üleandmises ja vastuvõtmises. Hageja on samuti seisukohal, et tema tasunõue muutus sissenõutavaks töö üleandmisega. Hageja viitab VÕS § 638, mille kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul.
15.Järgnevalt võtab kohus seisukoha küsimuses, kas töövõtulepingu hind oli tööde tegemise eest lõplik või kuulus see vähendamisele vastavalt tegelikult kasutatud materjali kogustele (lepingu lisaks olevas hinnapakkumises näidatud ühikhindadele vastavalt).
15.1.Lepingu punkti 1.5.1 alusel kohustus kostja tasuma kokkulepitud tööde eest 13 395,64 eurot, millele lisandub käibemaks 20% 2679,13 eurot ehk kokku 16 074,77 eurot. Nimetatud rahasumma on märgitud ka töövõtulepingu lisana olevas hinnapakkumises nr 190066 (I kd lk 17-19). Lepingu punkti 3.1 järgi kohustus tellija tasuma lepinguga kooskõlas teostatud tööde eest käesoleva lepingu p 1.5.1. kokkulepitud tasu. Lepingu punkti 1.5.1 kohaselt kuulub lepingu tasu muutmisele üksnes seoses muudatustega, mis ei vasta projektdokumentatsioonile või tellija poolt soovitud lisatöödest tulenevalt tehtavas töös (s.h. tööde mahu või keerukuse oluline muutumine, tellijapoolsete juhiste muutmine tööde käigus, mis toob kaasa tehtavate tööde mahu muutmise vajaduse). Eelnimetatud tingimuste esinemisel lepingu tasu muutmiseks on nõutav eelnev pooltevaheline kokkulepe. Pool, kes eelnimetatud alusel lepingu tasu muutmist soovib, teeb teisele poolele ettepaneku lepingu hinna muutmiseks, selgitades ühtlasi muutmise põhjusi. Lepingu tasu muutmine on kehtiv vaid juhul, kui see on vormistatud kirjalikult või kooskõlastatud elektronkirjadega. Lepingu punkti 4.1 alusel peavad lepingus tehtavad muudatused olema vormistatud kirjalikult või elektronposti vahendusel. Juhul, kui üks pool esitab ettepaneku lepingu muutmiseks, siis võib teise poole nõustumus muudatusele olla antud ka kaudse tahteavaldusena. Lepingu punkti 4.2.2 kohaselt tuli lepingu muudatuste korral nende mõju lepingu tasule kokku leppida kirjalikult või elektronposti vahendusel enne vastavate töödega alustamist.
15.2.Kostja leiab, et hagejal puudub õiguslik alus nõuda tasumist materjalide eest, mida objektil ei ole kasutatud (vt kostja vastus I kd lk 48; II kd lk 140, p 2.6 ja 2.7). Kuna objektil kasutatud materjalide kogus ei vastanud töövõtulepingu tingimustele, siis vähendas kostja tasumisele kuuluvat tasu 319,65 euro võrra. Hinna vähendamisest ja vähendamise alustest on kostja teatanud hagejale 28.08.2019 (I kd lk 57) ja 30.08.2019 (I kd lk 63) kirjades. Hinna vähendamine ja vähendamise alused on toodud ka hageja enda poolt kohtule esitatud 29.08.2019 maksekorraldusest, millel on makse selgituses märgitud, et arve summast on maha võetud saamata materjal summas 319,65 eurot.
15.3.Seega sisuliselt on kostja esitanud vastuväite, et lepingu tasu kuulus muutmisele ehk ümberarvestamisele vastavalt tööde teostamisel hageja poolt tegelikult kasutatud materjali kogustele hinnapakkumises esitatud ühikhindadest lähtuvalt. Kohus sellise käsitlusega ei nõustu ning on seisukohal, et lepingu hinna vähendamiseks või tasu kinnipidamiseks tulenevalt kasutatud materjalide kogusest kostjal õigus puudus.
Pooltevahelisest lepingust ei ole võimalik teha järeldust, et lepingu hind ei olnud lõplik. Lepingus on selgesõnaliselt fikseeritud tööde konkreetne maksumus (p-s 1.5.1 – 13 395,64 eurot, lisaks käibemaks 20%). Samas punktis oli ka sätestatud, et lepingu tasu võib muuta üksnes projektdokumentatsiooni mittevastavusel tegelikkusele või lisatöödega seoses ning et selline muudatus peab olema kirjalikult poolte vahel eelnevalt kokku lepitud või kooskõlastatud e-kirja teel. Sisuliselt sama sätestab lepingu punkt 4.2.1. Lepingust ei tulene alust ega regulatsiooni selle kohta, et peale tööde tegemist asutakse üle mõõtma ja kontrollima töövõtja poolt tegelikult kasutatud materjalide koguseid ja selle alusel tegema lepingu hinna ümberarvestusi. Vastupidi, kõik kokkulepped lepingu hinna osas peavad olema tehtud poolte vahel eelnevalt või e-kirjaga kooskõlastatud. Seega oli lepinguga kokku lepitud fikseeritud hind, mille eest hageja kohustus teostama kokkulepitud tööd. VÕS § 639 lg 1 näeb ette võimaluse leppida kokku siduvas või mittesiduvas eelarves ning eeldatakse, et eelarve on siduv. Hagejal lasus kogu riisiko kokkulepitud tulemuse saavutamisel (vt lepingu p 1.1.1 ja 10.4). Seega ei põhine kostja vastuväide hagile ja seisukoht lepingu hinna vähendamise osas materjali kogusest tulenevalt pooltevahelisele lepingule. Hageja mitte ei müünud kostjale mingis koguses ehitusmaterjale, vaid kohustus omal riisikol (s.t. omal kulul, enda hangitud materjali ja tööjõuga) tegema kivikatuse paigaldusega seotud ehitustööd kindlaksmääratud tasu eest. Hageja ei ole nõudnud kostjalt suuremat tasu, kui lepingu punktis 1.5.1 ja poolte täiendavas kokkuleppes (vt selles osas põhjendus allpool otsuse punktis 16) kokku lepitud. Liiatigi on kostja lähtunud materjali koguse arvutamisel mehhaaniliselt katuse erinevate osade pindalast, kuigi on üldteada, et materjali lõikamiste jms tõttu esinevad seal alati kaod, mida töövõtja enam kasutada ei saa. Kuivõrd aga lepingus ei ole tasu ümberarvestamise kokkulepet, vaid konkreetne tasu tööde eest, siis ei ole see asja lahendamisel ka oluline.
16.Edasi analüüsib kohus, kas pooled on lepingu hinda suurendanud 159,60 euro võrra, nagu väidab hageja.
16.1.Hageja väitis, et peale töödega alustamist ilmnes, et tellitud katusepind on mõnevõrra suurem, kui algselt planeeritud, mistõttu soovis hageja muuta ka töövõtulepingus kokkulepitud tööde maksumust. Pooled pidasid selles osas suulisi läbirääkimisi, mille tulemusena kostja nõustus nelja tuuletõkkeplaadi (lisandunud summas 58 eurot, lisaks käibemaks 11,60 eurot ehk kokku 69,6 eurot) ja korstnamütsi lisandumisega (lisandunud summas 75 eurot, lisaks käibemaks 15 eurot ehk kokku 90 eurot) (vt IV kd lk 14p, p-s 2; lk 73 p-s 1). Hageja väitel kajastati kokkulepe lepingu hinna suurenemise kohta vaheaktis nr 1.
16.2.Kohus tuvastas, et lepingu lisaks olevas hinnapakkumises (I kd lk 18) on artikli 070003 all kajastatud tuuletõkkeplaat Isover VKL 13, mille maksumuseks oli ilma käibemaksuta 145 eurot (hinnapakkumise osa „Ehitusmaterjal” 6. rida). Vaheaktis nr 1 osa „Ehitusmaterjal“ 6. jrk nr all (I kd lk 20) on tuuletõkkeplaadi VKL 13 käibemaksuta maksumuse 145 asemel näidatud 203 eurot ehk lisandunud on 58 eurot võrreldes hinnapakkumisega. Kostja poolt lisatööna tellitud korstnamüts koos paigaldusega on samuti kajastatud vaheaktis nr 1 osa „Lisatellimus” 1. jrk nr all ilma käibemaksuta summas 75 eurot (I kd lk 21). Hinnapakkumises vastav artikkel ja rida puudus.
Seega kajastab vaheakt nr 1 lepingu hinna suurenemist 133 euro, lisaks käibemaks ehk 159,60 euro võrra.
16.3.Vastavalt lepingu punktile 1.5.1 ja 4.2.1 oli lepingu hinda võimalik suurendada poolte kirjalikul kokkuleppel või kooskõlastades e-kirjaga. Kohus leiab, et pooled on vaheaktis nr 1 kajastatud hinna suurenemise 133 eurot, lisaks käibemaks ehk 159,60 eurot kehtivalt ja siduvalt kokku leppinud. Esiteks on kostja on 06.11.2020 vastuses hagile märkinud, et vaheakt nr 1 oli tema poolt allkirjastatud. Seega võttis kostja omaks vaheakti nr 1 allkirjastamise, millega on täidetud lepingu kirjaliku kirjalikus vormis muutmise nõue. Vaheakti nr 1 allkirjastamisega on kostja ka seal märgitud lisatellimused (neli tuuletõkkeplaati maksumusega 58 eurot ja korstnamüts 75 eurot) aktsepteerinud. Samuti on kostja oma aktsepti väljendanud vaheakti nr 1 alusel väljastatud arve nr 190106 (I kd lk 22) täieliku tasumisega 08.-09.08.2019 (I kd lk 32). Lisaks eelnevale on kostja nelja tuuletõkkeplaadi ja korstnamütsi lisandumise kogusummas 133 eurot ilma käibemaksuta (58+75) aktsepteerimist üle kinnitanud 28.08.2019 kell 20:14 elektronkirja punktides 3 ja 5 (II kd lk 144 ja pöördel). Sellega on täidetud lepingu punktis 1.5.1 ja 4.2.1 sätestatud tingimus, et lepingu hinna muutmine võib olla poolte vahel e-kirjadega kooskõlastatud. Seega asub kohus kokkuvõtvalt seisukohale, et pooled suurendasid lisa- ja muudatustöödes kokkuleppimisega lepingu hinda 159,60 euro võrra. Kostja on vastavat muudatust vaheakti nr 1 alusel väljastatud arve nr 190106 tasumisega aktsepteerinud ja täiendavalt e-kirjas seda kinnitanud.
Hageja on selgitanud (IV kd lk 14 pöördel ja lk 15), et vaheaktis nr 2 on hageja vastavalt kostja palvele (vt hageja 22.08.2019 e-kiri kostjale, II kd lk 144 pöördel) teinud korrektuurid, et vaheakt oleks jälgitav vastavalt hinnapakkumisele ning lisatellimused oleksid kõik eraldi lisatellimuste real kajastatud. Selleks on vaheaktis nr 2 fikseeriti tuuletõkkeplaadi lisandumine eraldi real. Tuuletõkkeplaadi maksumus 203 eurot, mis oli eelnevalt kostja poolt aktsepteeritud, on jagatud vaheaktis 2 kahe rea vahel – osa „Ehitusmaterjal” 6. real on 203 euro asemel selle maksumus 145 eurot, nagu ka hinnapakkumises, ning lisatud on osasse „lisatellimus” 2. rida maksumusega 58 eurot. Kohtu hinnangul seega ei lisandunud võrreldes varasemalt aktsepteeritud vaheaktiga nr 1 midagi, vaid tegemist oli vormistusliku ja informatiivse muudatusega.
16.4.Kokkuvõttes suurenes esialgne tööde maksumus ilma käibemaksuta 133 euro võrra (s.o. tuuletõkkeplaat 58 eurot ja korstnamüts 75 eurot). Nimetatud hinnad on nähtuvalt vaheaktist nr 1 ilma käibemaksuta ning neile lisandus kokkuvõttes ka käibemaks (26,60 eurot). Kokku suurenes tööde maksumus koos käibemaksuga 159,60 euro võrra ja peale seda oli tööde maksumus kokku koos käibemaksuga 16 234,37 eurot (lepingust tulenev maksumus 16 074,76 eurot + lisandunud 159,60 eurot). Kostja on sellest tasunud kokku 15 850,79 eurot (I kd lk 32), seega on tasumata 383,58 eurot.
17.Järgnevalt analüüsib kohus, kas kostja on tööd vastu võtnud või tuleb need lugeda vastuvõetuks.
17.1.Tööde üleandmise protseduuris oli kostjal vastavalt lepingu punktile 3.4 kohustus „2 (kahe) tööpäeva jooksul kooskõlastada Töövõtja poolt esitatud vaheaktid või esitada sama aja jooksul oma kirjalikult motiveeritud vastuväited, juhul kui Tellija ei esita kirjalikku motiveeritud vastuväidet, loetakse esitatud akt Tellija poolt kooskõlastatuks.
Vaidluse korral on sellisel juhul tellijal kohustus tõendada, et aktis kajastatud Tööd ei ole teostatud või on teostatud mittenõuetekohaselt“.
17.2.Nii lepingu punkti 3.4 kui ka VÕS § 638 teise lause järgi on töövõtjal kohustus esiteks tõendada, et ta on tööd üleandmiseks ehk praegusel juhul vaheakti tellijale esitanud. Käesolevas asjas ei ole kostja vaielnud vastu vaheaktide saamisele, vaid on esitanud väite, et kuna ta ei ole neid allkirjastanud, siis puudub hagejal alus tasu nõudmiseks. Vaidlustamata asjaoludel on hageja esitanud kostjale tööde üleandmiseks kolm vaheakti: 08., 22. ja 26.08.2019 ning koos viimasega ka nn lõppaktina üleandmisevastuvõtmise akti. Kostja on 06.11.2020 vastuses hagile (I kd lk 45) kinnitanud, et vaheakt nr 1 oli tema poolt allkirjastatud, aga vaheakt nr 2 ja 3 (ja lõppakt) allkirjastamata.
Vaidlusalune vaheakt nr 2 saadeti (kostja soovil muudetud kujul) kostja lepingus sätestatud e-posti aadressile hageja 22.08.2019 e-kirjaga, mille on menetlusse tõendina esitanud mõlemad pooled (II kd lk 144 pöördel; IV kd lk 78 pöördel). Vastavalt lepingu punktile 10.7 loetakse e-kirjaga saadetud teated teise poole poolt kättesaaduks järgmisel tööpäeval. Seega sai kostja vaheakti nr 2 kätte 23.08.2019 (reede) ning akti kooskõlastamise või motiveeritud vastuväidete esitamise tähtpäev oli 27.08.2019 (teisipäev), milleks kostja vastuväiteid ei esitanud. Seega tuleb vaheakt nr 2 lugeda kostja poolt aktsepteerituks. Kostja esitas vastuse hageja 22.08.2019 e-kirjale 28.08.2019, milles põhjendas koos vaheaktiga esitatud arvest nr 190108 summa 319,65 eurot mittetasumist (II kd lk 144 pöördel; IV kd lk 78), ülejäänud summa osas kostjal vastuväiteid polnud ja see on tema poolt tasutud 29.08.2019. Kostja vastuväited ei sisalda puuduseid hageja töödes, vaid tegemist on lepingu hinna ümberarvestusega tulenevalt kostja arvates vähem tarnitud materjalidest, mis lepingu järgi ei olnud lubatud vastuväide.
Kohus käsitleb kostja 28.08.2019 e-kirjas toodud vastuväiteid järgmiseks.
17.2.2.1.Esmalt oli kostjal 28.08.2019 e-kirjas (punktis 1) vastuväide tuulekasti laudade tegeliku kasutusega ning kuna 554 jm kasutamine objektil polnud tõenäoline, oli kostja arvates vähemalt 100 jm asukoht teadmata. Seoses sellega teatas kostja teisest arvest 230 euro kinnipidamisest. Vaheaktis nr 2 akteeris hageja 100% tuulekasti laudadega seotud tööst, osas „Ehitusmaterjal“, jrk.nr. 8. Kohus märgib, et kostja ei esitanud vastuväidet, et tuulekasti lauad oleks paigaldamata või et tööl oleks mingi muu puudus, vaid tema hinnangul ei olnud hinnapakkumises ja vaheaktis näidatud 554 jm laudade kasutamine mahult reaalne. Nimetatud maht ja maksumus oli aga kostja poolt aktsepteeritud lepingu sõlmimisega 10.06.2019 ja see oli kajastatud 16.05.2019 hinnapakkumises (I kd lk 18).
17.2.2.2.Teiseks oli kostjal 28.08.2019 e-kirjas (punktis 2) vastuväide puitmaterjali 50x100 maksumusega. Nimelt leidis kostja, et kuna seda kasutati kokku vaid 12 lauda, siis on selle materjali õige hind 44,10 eurot (ilma käibemaksuta), seoses sellega teatas kostja teisest arvest täiendavalt 31,65 euro kinnipidamisest. Vaheaktis nr 2 akteeris hageja 100% puitmaterjali 50x100 seotud tööst, osas „Ehitusmaterjal“, jrk.nr. 5.
Kohus märgib, et kostja ei esitanud vastuväidet, et see puitmaterjal oleks paigaldamata või et tööl oleks mingi muu puudus, vaid tema hinnangul ei olnud hinnapakkumises ja vaheaktis näidatud 0,35 tm puitmaterjali kasutamine mahult reaalne. Nimetatud maht ja maksumus oli aga kostja poolt aktsepteeritud lepingu sõlmimisega 10.06.2019 ja see oli kajastatud 16.05.2019 hinnapakkumises (I kd lk 18).
17.2.2.3.Kolmandaks pidas kostja kinni 58 eurot lisandunud 4 tuuletõkkeplaadi maksumuse, kuna leidis, et tasus nende eest juba vaheakti nr 1 alusel (28.08.2019 e-kirjas punktid 2 ja 5). Vaheaktis nr 1 akteeris hageja 100% tuuletõkkeplaatidega Isover VKL-13 seotud tööst, osas „Ehitusmaterjal“, jrk.nr. 6 summas 203 eurot (lisandus käibemaks). Vaheaktis nr 2 kajastas hageja tuuletõkkeplaadid eraldi lepingulises mahus 145 eurot (osas „Ehitusmaterjal“, jrk.nr. 6) ning lisatööna osas „Lisatellimus“ jrk. nr 2 summas 58 eurot. Vaheaktis nr 2 aga hageja tuuletõkkeplaatidega seotud tööd uuesti ei akteerinud – akti kaks viimast veergu „%“ ja „Teostatud aruandeperioodil“ on nende järel tühjad. Vaheakti alusel tasumisele kuuluv summa moodustub viimase veeru alusel, seega hageja tuuletõkkeplaatide eest tegelikult raha ei küsinud ning kostja pidas makse 58 eurot kinni ilmaasjata. Kohus märgib, et kostja ei esitanud ka vastuväidet, et tuuletõkkeplaadid oleks paigaldamata või et sellel tööl oleks mingi muu puudus.
17.2.2.4.Kokkuvõtvalt tuvastab kohus, et kostja ei tuginenud vaheaktile 2 pretensioonide esitamisel ja selle alusel esitatud arve nr 190108 osalisel mittetasumisel (summas 319,65 eurot) puudustele või tegematajätmistele hageja töödes (isegi, kui need oleks olnud tähtaegselt esitatud). Seega ei esitanud kostja hagejale vastuväiteid, mille alusel saaks asuda seisukohale, et hageja poolt oli kokkulepitud töö osaliselt või täielikult tegemata või tehtud puudustega. Kostja vastuväited puudutasid sisuliselt lepinguga kokku lepitud hinna vähendamist osade tööde osas (tuulekasti laudadega ja puitmaterjaliga seotud töö osas) ja osaliselt olid tingitud valest arusaamast, mida vaheaktiga nr 2 akteeritakse (tuuletõkkeplaatide osas).
Tulenevalt lepingu punkti 3.4 regulatsioonist asub kohus seisukohale, et vaheaktiga nr 2 üle antud töö tuli lugeda kostja poolt vastu võetuks alates 28.08.2019 (k.a.) ning hageja tasunõue vastavalt 22.08.2019 arvele nr 190108 selles osas muutus sissenõutavaks 04.09.2019 vastavalt lepingu punktile 5.1 (7 kalendripäeva pärast vaheakti aktsepteerimist).
Kohus märgib, et kostja poolt vaidlusaluse arve nr 190108 tasumisel kinnipeetud 319,65 eurot arvestuse tegi kostja vaheaktis näidatud ilma käibemaksuta summadega. Kui sellele summale lisada käibemaks 20%, saame summa 383,58 eurot, mille tasumist hageja hagiavaldusega ka nõuab.
17.3.Kolmanda vaheakti ja nn lõppakti edastas hageja kostjale viimase e-posti aadressile xxx 26.08.2019 e-kirjaga (II kd lk 194). Vastavalt lepingu punktile 10.7 loetakse e-kirjaga saadetud teated teise poole poolt kättesaaduks järgmisel tööpäeval. Seega sai kostja vaheakti nr 3 ja lõppakti kätte 27.08.2019 (teisipäev) ning akti kooskõlastamise või motiveeritud vastuväidete esitamise tähtpäev oli 29.08.2019 (neljapäev), milleks kostja vastuväiteid ei esitanud. Seega tuleb vaheakt nr 3 lugeda kostja poolt aktsepteerituks. Vastavalt lepingu punktile 7.1 on kolmas ehk viimane vaheakt, milles oli fikseeritud tööde 100% teostamine, käsitatav tööde teostamise lõppaktina.
Hageja esitas vastavalt vaheaktile nr 3 29.08.2019 e-kirjaga kolmanda arve nr 190111 (II kd lk 148). Kostja on kolmandale arvele esitanud samasisulised vastuväited lepingu tasu osas, nagu vaheakti nr 2 osas, mida kohus käsitles eelnevalt ja mis ei olnud pretensioonid seoses tööde kvaliteediga. Kostja vastusest (II kd lk 139-141) ega sellele lisatud e-kirjadest ei nähtu, et kostja oleks esitanud vastuväiteid tööde tegematajätmise või puuduliku teostamise osas. Kostja on arve nr 190111 täielikult tasunud 05.09.2019. Samuti on hageja teinud objektil töid garantii korras (IV kd lk 18), mis tõendab samuti, et kostja on tööd hagejalt vastu võtnud, kuid jätkuvalt ei nõustu tööde hinnaga. Kohus märgib veelkord, et alust lepingu hinda muuta lepingust ega seadusest ei tulene.
17.4.Üksnes aktide mitteallkirjastamisest kostja poolt ei saa teha järeldust, et tööd ei ole tehtud ega kostja poolt vastu võetud. Muu hulgas võib kostja poolt talle tehtud tööde eest esitatud arvete valdavas osas (~98,6%) tasumisest teha järelduse, et tööd on tehtud.
17.5.Kostja esitatud seisukohtadest teeb kohus järelduse, et kostja keeldub hageja nõuet rahuldamast põhjusel, et hagejal kulus tööde tegemiseks vähem materjali, kui oli kajastatud lepingu lisaks olevas hinnapakkumises. Selline kostja vastuväide kokkulepitud töövõtu tasu (osaliseks) mittetasumiseks ei ole lubatav, kuivõrd tööde maksumus on kokku lepitud lepingu punktis 1.5.1. Leping ei näe ette võimalust tööde maksumuse vähendamiseks sõltuvalt tegelikult kulunud materjali kogusest. Leping ei näe ette regulatsiooni sellise materjali koguse kindlakstegemiseks. Samuti pole vastavat regulatsiooni seaduses. Leping näeb ette kindaksmääratud töö tegemise kindlaksmääratud tasu eest. Kostja ei ole välja toonud, millest tuleneb tema väidetav õigus kokkulepitud tasu vähendada. Eeltoodust tingituna ei ole asjakohane kostja poolt esitatud OÜ Ehitusseire 23.12.2019 arvamus (II kd lk 153-155), millega kostja soovib tõendada tööde tegemisel vähem kasutatud materjale võrreldes hinnapakkumisega.
Samuti ei ole kostjal oma vastuses esitatud asjaoludel õigus hinda alandada. VÕS § 112 lg 1 sätestab, et kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kostja vastuväidete kohaselt pole ta üldse töid vastu võtnud, seega ei saa ta ka hinda alandada. Kostja ei ole esitanud ka alternatiivset käsitlust juhuks, kui kohus peaks tuvastama tööde vastuvõtmise kostja poolt.
18.1.Kui ka lugeda kostja hinna alandamise vastuväide alternatiivselt esitatuks (juhuks, kui kohus tuvastab, et kostja on tööd vastu võtnud), siis ei ole kostja selgelt välja toonud, milles seisneb hageja poolt mittekohane täitmine ning kuidas on kostja arvestanud tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse (VÕS § 112 lg 1). Kohus ei saa ise neid asjaolusid kostja eest tuletama hakata.
18.2.Hinna alandamine VÕS § 112 alusel on aga võimalik vaid siis, kui tõendatud on hinna alandamiseks vajalikud asjaolud VÕS § 112 lg 1 järgi. Hinna alandamine õiguskaitsevahendina on võimalik siis, kui hageja rikkus töövõtulepingut. Selleks peab kostja olema teinud hinna alandamise tehingu ja sellekohase tahteavalduse kostjale kätte toimetanud (VÕS § 112 lg 2). Lisaks tuleb töövõtulepingu puhul arvestada, et hinna alandamise puhul kuuluvad kohaldamisele üldise asja lepingutingimustele mittevastavusele tuginemise eeldused. Hinna alandamise aluseks on tegelik mittevastavus lepingutingimustele. Hinna alandamiseks tuleb võrrelda mittekohase täitmise väärtust kohase täitmise väärtusega, kusjuures kohase ja mittekohase täitmise
väärtused määratakse kindlaks kohustuse täitmise aja seisuga; arvesse ei võeta saamata jäänud tulu, mittekohasest täitmisest tulenevaid juba tehtud kulutusi jms. (RKTKo 3-21-84-05, p 16; 3-2-1-131-05, p 20). Hinna alandamise avaldus peab olema aga selge ning sisaldama vastavat arvutust või arvutuse tegemiseks vajalikke andmeid. Kohus on nimetatud aspektidele kostja tähelepanu juhtinud oma 02.07.2021 kirjas.
19.Seega on kohtu hinnangul tööd kostja poolt vastu võetud ning kostja tasunõue arve nr 190108 alusel alates 04.09.2019 (k.a.) VÕS § 637 lg 4 sissenõutav. Kostja ei ole vaidlustamata asjaolu kohaselt hageja arvet tasunud 383,58 euro osas. Seetõttu kuulub hagiavaldus rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlg 383,58 eurot vastavalt 22.08.2019 vaheakti nr 2 alusel koostatud 22.08.2019 kuupäevaga arvele nr 190108.
20.Alles kohtumenetluse käigus on kostja peamiseks vastuväiteks hageja tasunõudele kujunenud asjaolu, et tehtud töö on puudustega, mistõttu on tal õigus keelduda hagejale töö eest tasumast. Samuti on hageja töödega hilinenud, mistõttu on kostjal õigus nõuda hagejalt leppetrahvi. Kohus asus seisukohale, et hageja on tööd vastu võtnud (vt ülal p 17).
20.1.Siiski ei välista väidetavate puudustega tööde vastuvõtmine iseenesest kostja õigust tugineda lepingu rikkumisele ja kostjal on võimalus kasutada kohaseid õiguskaitsevahendeid. Riigikohus on 03.06.2016.a kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-118-16 punktis 14 leidnud, et töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb kohtul esmalt kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks, ja seejärel hinnata, kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda. Töö vastuvõtmine ei muuda VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et lepingujärgne kohustus tuleb täita kohaselt ning kui tehtud tööd ei vasta lepingutingimustele, saab tellija kasutada sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid.
20.2.Kohus märgib, et kostja vastunõuded hageja vastu on läbivaatamisel eraldi tsiviilasjas nr 2-20-16175 (Xi (X) hagi Katusepartner OÜ vastu leppetrahvi, materjali eest ülemäära tasutu väljamõistmiseks ja kostja kohustamiseks tööde teostamiseks). Seda seetõttu, et kostja keeldus kategooriliselt oma nõuet käesolevas menetluses vastuhagina esitamast ja soovis selle menetlemist eraldi tsiviilasjana. Seega kostja vastuväited hageja tasunõudele ja kostja rahalised ja muud nõuded hageja vastu kuuluvad lahendamisele nimetatud tsiviilasjas nr 2-20-16175 ning kohus neid käesolevas tsiviilasjas läbi ei vaata. Seetõttu ei hinda kohus käesolevas asjas tõendina ega võta seisukohta ka kostja poolt esitatud OÜ Ehitusseire 23.12.2019 arvamuse osas (II kd lk 153-155), mis puudutab tööde kvaliteeti. Käesolevas tsiviilasjas ei võta kohus seisukohta kostja võimalike hageja vastaste nõuete olemasolu või suuruse osas. Kohus on vastavat asjaolu kostjale korduvalt oma kirjades selgitanud.
Kohus jätab rahuldamata kostja poolt esitatud taotluse kaasata menetlusse OÜ Ehitusseire (IV kd lk 66). Kostja on esitanud asjatundja arvamusena OÜ Ehitusseire arvamuse, millega soovib tõendada puuduseid hageja poolt tehtud töödes. Kohus on selgitanud, et vastavad nõuded kuuluvad läbivaatamisele ja vastav tõend hindamisele tsiviilasjas nr 2-20-16175. Asjatundja arvamuse koostanud isiku menetlusse kaasamiseks tsiviilkohtumenetluse seadustikus alused puuduvad. Seetõttu jätab kohus selle kostja taotluse rahuldamata.
21.Hageja on hagiavalduse rahuldamisel palunud kostjalt välja mõista ka viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja tasunõue 383,58 eurot vastavalt 22.08.2019 arvele nr 190108 muutus sissenõutavaks 04.09.2019. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse
täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
21.1.Kostja hageja viivisenõude arvestusele vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus tuvastas eelnevalt, et kostja on 383,58 euro tasumisega olnud viivituses alates 04.09.2019. Kohtuotsuse tegemise seisuga (s.o. 26.11.2021) on hageja viivituses olnud 815 päeva. VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise määr on sel perioodil olnud 8% aastas (kuna VÕS § 94 lg-s 1 nimetatud intressimäär on olnud 0%: https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar). Seega kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele viivis 68,52 eurot (383,58€ x 8% / 365 x 815).
21.2.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on taotlenud kostjalt viivise väljamõistmist kuni põhinõude summas 383,58 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. See nõue kuulub rahuldamisele.
22.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus summas 383,58 eurot, viivis summas 68,52 eurot kohtuotsuse tegemise seisuga ja viivis alates 27.11.2021 VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras kuni põhinõude summas 383,58 eurot täitmiseni, kuid kokku mitte üle põhinõude summa.
23.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
24.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 419,30 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
25.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
25.1.Vastavalt eelviidatud sättele otsustab kohus, et hagiavaldusega seotud menetluskulud jäävad tervikuna kostja kanda. Kuigi kohtuotsusega lühenes arve tasumisega viivitatud periood võrreldes hagiavalduses esitatuga, moodustab rahuldamata jäetud viivisenõude osa võrreldes rahuldatud summaga niivõrd väikse osakaalu, et kohtu arvates on põhjendatud jätta kõik hagiga seotud kulud kostja kanda.
26.Kooskõlas TsMS § 174 lg 4 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
26.1.Hagejal esitada menetluskulude kindlaksmääramise avaldus 30 päeva jooksul alates kohtulahendi jõustumisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.