2.Jätta hagi rahuldamata viivise 2405,50 euro ulatuses.
3.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
4.Toimetada otsus kätte pooltele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5.Jaotada menetluskulud järgmiselt: jätta hagi rahuldatud osalt tasumisele kuuluvat riigilõivu ületav riigilõiv hageja kanda ning muud menetluskulud kostja kanda.
6.Välja mõista OÜ-lt Piso-Puit riigilõiv 980 eurot ja lepingulise esindaja kulu 250 eurot, kokku menetluskulu 1230 eurot OÜ Ratico Metsad kasuks.
7.Jätta hageja menetluskulude avaldus rahuldamata 401,25 euro ulatuses.
8.OÜ-l Piso-Puit tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt OÜ-le Ratico Metsad käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.
Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule (aadress Vabaduse 13, 65620 Võru; e-post [email protected]; e-toimik https://etoimik.rik.ee/) tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (aadress Kalevi 1, 51010 Tartu; e-post [email protected]; e-toimik https://etoimik.rik.ee/) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.OÜ Ratico Metsad (hageja) esitas 23.09.2022 Tartu Maakohtule hagi OÜ Piso-Puit (kostja) vastu põhivõla 15 600 euro, viivise 2566,20 euro, kahjuhüvitise 450 euro ja põhivõlalt alates 24.09.2022 viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled suulise ostu-müügilepingu, mille alusel müüs hageja kostjale 100 tm kasepalke, lisaks kohustus korraldama kauba veo kostjani. Kostja kohustus tasuma hagejale 15 600 eurot. Kauba tarnis kostjani OÜ Relsiit Haldus 12.03.– 05.05.2022 neljas osas. Vastavalt poolt kokkuleppele tuli üleandmis-vastuvõtmisakt allkirjastada hiljemalt kuu möödudes kauba tarnest, seega hiljemalt 05.06.2022. 04.08.2022 saatis hageja kostjale digiallkirjastamiseks üleandmis-vastuvõtmisakti, samuti arve tasumise tähtpäevaga 07.08.2022. Kostja ei ole akti allkirjastanud, arvet tasunud ega vastuväiteid esitanud. Kostja ei ole vastanud ka hageja lepingulise esindaja 07.09.2022 nõudekirjale. Hageja kasutas kohtueelses menetluses õigusabi, millest tekkis kulu/kahju 450 eurot (vastab lepingulise esindaja kolme töötunni ajakulule). Hageja nõuab kostjalt 08.08.–23.09.2022 eest põhivõlalt viivist määraga 0,35% päevas.
2.Kostjale ei õnnestunud menetlusdokumente e-toimiku kaudu alates 28.09.2022 kätte toimetada, samuti ei kinnitanud kostja ega tema esindaja 03.10.2022 e-kirjadega saadetud menetlusdokumentide kättesaamist. 06.10.2022 saatis kohus menetlusdokumendid kostja registrikaardile kantud e-postiaadressil xxxxxxxx@xxxxxxxxx, märkides, et kui kostja ei kinnita dokumentide kättesaamist varem, loeb kohus need tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3111 lg 51 alusel kättetoimetatuks saatmisest viie tööpäeva möödudes. Kohus loeb hagiavalduse koos lisadega ning 28.09.2022 menetlusse võtmise määruse ja kirjaliku vastuse nõude kostjale kättetoimetatuks 14.10.2022. Kostjale anti hagile kirjaliku vastuse esitamiseks aega 20 päeva kättetoimetamisest. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. 2/4
KOHTU SEISUKOHT
3.TsMS § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu tuleb hagi tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt ja selles osas teha otsus TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendava osata. Ülejäänud osas teeb kohus põhjendatud otsuse hagi osalise rahuldamata jätmise kohta.
4.Kostjalt tuleb mõista tagaseljaotsusega hageja kasuks välja põhivõlg 15 600 eurot, viivisest 160,70 eurot, kahjuhüvitis 450 eurot ning viivis tasumata põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras alates 24.09.2022 kuni põhivõla tasumiseni.
5.Hageja viitab hagiavalduses VÕS § 113 lg-le 1 ning märgib, et nõuab kostjalt viivist määraga 0,35% päevas. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hagiavaldusest ei nähtu, et pooled oleksid viivisemääras kokku leppinud. Seega puudub hagejal õiguslik alus nõuda kostjalt viivist seadusjärgsest (antud juhul VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud) määrast kõrgemas määras. Üksnes hageja poolt arvel viivisemäära märkimist ei saa pidada poolte kokkuleppeks viivisemäära kohta, seda üldjuhul isegi siis, kui kostja oleks arve allkirjastanud (vt ka Riigikohtu 17.12.2009 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-144-09, p 11). Seega ei ole hageja viivisenõue 08.08.–23.09.2022 eest õiguslikult põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata 2405,50 euro (2566,20 – 160,70 (s.o 15 600 * 0,08 / 365 * 47)) ulatuses.
6.TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus peab põhjendatuks jaotada menetluskulud järgmiselt: jätta hagi rahuldatud osalt tasumisele kuuluvat riigilõivu ületav riigilõiv hageja kanda ning muud menetluskulud kostja kanda. Menetluskulude jaotamisel arvestab kohus hagi rahuldamise ulatust, poolte menetluskulude koosseisu ning asjaolusid, et riigilõivu suurus esitatud ja rahuldatud nõudeid arvestades on erinev, samas ei ole hagi osaline rahuldamata jätmine seotud kostja vastuväitega.
7.TsMS § 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. Hageja nimekirja järgi on tema menetluskuluks riigilõiv 1050 eurot ja õigusabikulu 581,25 eurot (4,65 t * 125 eurot/t käibemaksuta). Kohus toimetas menetluskulude nimekirja kostjale kätte TsMS § 3111 lg 51 alusel 23.11.2022, kostja ei ole seisukohta esitanud. Hagihind on 19 864,20 eurot ja rahuldatud osa arvestades 17 458,70 eurot. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutakse hagilt hinnaga 17 458,70 eurot
3/4
riigilõivu 980 eurot. Arvestades menetluskulude jaotust, tuleb kostjal hüvitada hagejale riigilõivust 980 eurot. TsMS § 138 lg 1, § 144 p 1 alusel on menetluskulud menetlusosalise esindaja kulud. TsMS § 175 lg 1 I lause järgi mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Esindajakulude kindlaksmääramisel ei ole määrav, kas menetluskulude suurusele on esitatud vastuväide. Menetluskulud määratakse kindlaks hagita menetluse sätete järgi (TsMS § 174 lg 8). Hagita menetluses kehtib aga uurimisprintsiip (TsMS § 477 lg-d 5 ja 7) (vt nt Riigikohtu 08.05.2017 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-29-17, p 13.3). Hagejat esindas TsMS § 218 lg 1 p-le 2 vastav lepinguline esindaja. Esindaja tunnitasu 125 eurot käibemaksuta on põhjendatud ja vajalik ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohus peab ajakulu põhjendatuks 2 t ulatuses. Asi ei ole õiguslikult keerukas ega asjaolude poolest mahukas, vaidlust poolte vahel ei toimunud. Hagiavaldusest nähtuvalt analüüsis ja täpsustas hageja lepinguline esindaja asjaolusid juba kohtueelses menetluses. Esindatavale menetluse käigust ülevaate andmist ei pea vastaspool hüvitama. Eeltoodut arvestades on lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik kulu 250 eurot (2 t * 125 eurot/t). Menetluskulude jaotust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu kokku 1230 eurot (980 + 250). Hageja taotlus tuleb jätta rahuldamata riigilõivu 70 euro ja lepinguse esindaja kulu 331,25 euro, kokku 401,25 euro ulatuses. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik
4/4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.