Pernod Ricard Estonia OÜ hagi R K vastu võla nõudes
Hagihind
9 458,99 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Pernod Ricard Estonia OÜ (registrikood 10230994; asukoht Veskiposti tn 2, 10138 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: Peeter Malve (Amantese Õigusbüroo OÜ; e-post: [email protected]); Kostja: R K (isikukood xxx; elukoht xxx; e-post: xxx).
Menetluse liik
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt R K hageja Pernod Ricard Estonia OÜ kasuks välja põhivõlgnevus 1 614,04 eurot, müügitasu 7 000 eurot ja viivis 844,95 eurot.
3.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 3.1 Jätta menetluskulud kostja kanda. 3.2 Mõista kostjalt R K hageja Pernod Ricard Estonia OÜ kasuks välja menetluskulud 1 490 eurot. 3.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 490 eurot) tuleb kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Käesolevale kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka
2-22-125285 menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK, HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Pernod Ricard Estonia OÜ esitas 13.07.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult R K 7 027,10 euro saamiseks. Kohus tegi 20.07.2022 võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik R K esitas 08.08.2022 kohtule vastuväite, mille kohaselt soovis võlga tasuda maksegraafiku järgi. Pärnu Maakohtu 26.09.2022 määrusega andis kohus Pernod Ricard Estonia OÜ nõue R K vastu 7 027,10 euro saamiseks üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Pernod Ricard Estonia OÜ (hageja) esitas 19.10.2022 Harju Maakohtule hagiavalduse R K (kostja) vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja A H OÜ (äriregistrist kustutatud 13.07.2022) müügilepingu lepingus märgitud tingimustel, koguses, sortimendis ja hinnaga tööstus- ja toidukauba, sh alkohoolsete jookide müümiseks. Lepingu allkirjastas kostja R K A H OÜ juhatuse liikmena. 10.06.2021 (lepingu kuupäev on ekslikult 09.10.2021) allkirjastas hageja A H OÜ-ga digitaalselt täiendava müügilepingu, mille p-s 8.1 lepiti kokku A H OÜ-le müügi edendamise motivatsioonitasu maksmises summas 7 000 eurot ning p-des 9.1-9.3 kostja poolt isikliku käenduskohustuse võtmises kõigi A H OÜ poolt hagejaga tehtud tehingute eest tasumise tagamiseks. Lepingu allkirjastas digitaalselt kostja R K A H OÜ juhatuse liikmena. Hageja tasus 05.07.2021 vastavalt 10.06.2021 sõlmitud lepingu p-le 8.1 A H OÜ-le müügitasu summas 7 000 eurot.
3.Vastavalt lepingu p-le 8.1 kohustus ostja (A H OÜ) ostma müüjalt (hageja) lepingu kehtivuse esimese ühe aasta jooksul kaupu vähemalt summas 10 000 eurot (ilma käibemaksuta). Vastavalt eelnimetatud lepingu punktile müüja tasub ostjale müüja poolt tarnitud kauba reklaamimiseks ja läbimüügi edendamiseks läbi erinevate kampaaniate, promotsioonide, ürituste ja soodusmüükide, müügitasu summas 7 000 eurot, millele lisandub käibemaks. Juhul, kui ostja ei ole lepingu kehtivuse esimese ühe aasta jooksul täitnud ülal märgitud ostukohustust ja/või on selgunud asjaolud, mis viitavad sellele, ei ostja tõenäoliselt ei suuda vastavat ostukohustust täita (nt on alustatud ostja pankrotimenetlust, ostja on olnud viivituses arvete maksmisega üle 21 päeva või summas, mis ületab 7 000 eurot, lepingu ennetähtaegsel ülesütlemisel vms), on müüjal õigus nõuda ostjalt kogu müügitasu tagastamist ning ostjal on kohustus müügitasu müüjale tagastada hiljemalt 21 päeva jooksul vastava nõude esitamisest müüja poolt.
4.A H OÜ ei täitnud ostukohustust lepingu p-s 8.1 kokkulepitud mahus. Alates lepingu sõlmimisest kuni ostja A H OÜ äriregistrist kustutamiseni on ostja hagejalt tellinud kaupu ainult 9 075,31 euro (ilma käibemaksuta) eest, jättes tasumata 8 viimast arvet kokku summas 1 614,04 eurot. 13.07.2022 kustutati A H OÜ äriregistrist, millega kaasnes lepingu p-s 8.1 sätestatud tagajärg, nimelt ostja ei suuda ostukohustust täita, lisaks on ostja olnud viivituses arvete maksmisega üle 21 päeva. Hageja ei ole hagi esitamise seisuga ja hagis märgitud nõuetega seoses saanud põhivõlgnikult ega käendajast kostjalt mitte midagi hagis esitatud nõude täitmiseks.
5.Kostja sõlmis käenduslepingu A H OÜ juhatuse liikmena, seega tegutses ta käenduslepingut sõlmides ja põhikohustuse täitmise tagamisel majandus- või kutsetegevuses, mille korral isikule ei laiene tarbijakäendusele ettenähtud sätted. Kostja oli ka juhatuse liikmena vastutav selle eest, et A H OÜ oma kohustusi hageja ees ei täitnud ja ka selle eest, et ettevõte kustutati äriregistrist.
2-22-125285 Kuivõrd A H OÜ on äriregistrist kustutatud, siis ei ole hagejal muid võimalus võla saamiseks, kui esitada hagi käendajast kostja vastu. Kostja vastutas on solidaarne. Lepingu p 7.4 kohaselt, kui ostja ei suuda arvet õigel ajal tasuda, on ostja kohustatud tasuma viivise summas 0,15% päevas tasumisele kuuluvalt summalt. Hageja nõuab kostjalt viivised lihtsustatud viisil, arvestades kõigi eelmärgitud müügiarvete pealt viivist alates 05.11.2021 alates, kokku summas 844.95 eurot. Hageja nõue kostjaga kokkulepitud käenduskohustuse piirsummat ei ületa. Hageja palub mõista kostjalt välja tasumata müügiarvete eest põhivõlgnevus summas 1 614,04 eurot, tagastamisele kuuluv müügitasu summas 7 000 eurot ja müügiarvetelt arvestatud sissenõutavaks muutnud viivis summas 844,95 eurot.
6.Hageja 14.11.2022 täiendava seisukoha järgi on kõik kostja esitatud vastuväited ainetud, mis ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Igasugune kompromiss saab toimuda vaid mõlema poole vabal tahtel ja hagejal seda tahet hetkel ei ole. Hagejale sai pärast kostjaga suhtlemist selgeks, et kostja ei kavatsegi midagi tasuda, vaid üritab võita endale aega juurde ja olla pidevas kirjavahetuses, mistõttu ka loobuti temaga läbirääkimistest ja võla ajatamise kokkuleppe sõlmimisest. U P ei ole volitusi maksegraafikute sõlmimiseks, ta valmistab neid kinnitamiseks ette. Maksegraafikutega sõlmimisega seotud otsuseid teeb hageja juhatus või tema poolt volitatud isikud. Kui kostja oleks U. P ettepanekul osa võlast summas 1 000 eurot hea tahte märgiks ära tasunud, oleks ilmselt U P ettepanekul see maksegraafik ka sõlmitud.
7.Kostja väidab vastuoluliselt, et ta on töötu ning kui temaga oleks maksegraafik sõlmitud, oleks ta asunud maksegraafikut täitma lähedaste abiga. Samas väidab kostja aga seda, et temaga on hageja poolt koostööd jätkatud ning tuhandete eurode väärtuses krediiti antud toodete ostmiseks teiste ettevõtete alt. Kostja on samaaegselt nii töötu ja rahatu kui ka edukas ettevõtja, keda usaldatakse ja krediteeritakse. Kostjal on käendusest tulenev kohustus tasuda kogu hagis nõutud võlgnevus koos viivise ja menetluskuludega.
KOSTJA VASTUVÄITED
8.Kostja esitas 12.112022 vastuse hagiavaldusele. Kostja ei võta tema vastu esitatud hagi õigeks. Kostja on eelnevalt korduvalt suuliselt ning alates 11.05.2022 e-kirja teel palunud Pernord Ricardi esindajalt U P infot enda pankrotistunud ettevõtte võlgnevuse kohta, et seda tasuda, kuid ei saanud vastust. Kostja palus kümne päeva möödudes 21.05.2022 uuesti e-kirja teel Pernord Ricardi esindajalt U P infot võlgnevuse kohta. Kostja sai vastuse 23.05.2022 e-kirja teel Pernord Ricardi esindajalt U P, kuhu oli lisatud võlainfo tellitud toodetest, mille eest jäi pankroti eel maksmata, müügitasu ning rohkem infot ei edastatud. Pernord Ricardi esindaja U P kinnitas kostjale suuliselt terve kevade ja pool suve, et mitte mingit probleemi ei ole ning nad jätkavad kostjaga hea meelega koostööd tulevikus, mis on ka siiani toimunud.
9.Pernord Ricardi esindaja U P lubas kostjale suuliselt maksegraafikut 300 eurot kuus, et saaks kõik korda, kuid kostja soov jäi rahuldamata. Pernord Ricard ei teavitanud kostjat kordagi, et midagi oleks valesti või kostja poolt tegemata, kuni kostja sai äkitselt 01.08.2022 läbi inkassofirma S C OÜ Pärnu Maakohtule esitatud maksekäsu kiirmenetluse teavituse. Kostja kirjutas taaskord 01.08.2022 Pernord Ricardi esindajale U P e-kirja, kus soovis varasemalt kokkulepitud maksegraafikut ning soovis tasuda alustuseks 500 eurot ning tulevastel kuudel 300 eurot nagu varasemalt kokku lepitud. 01.08.2022 e-kirja teel Pernord Ricardi esindaja U P vastuses oli jutt juba muutunud – lubas küll endiselt, seekord ka kirjalikult, maksegraafikut, kuid nõudis juba suuremaid summasid ning teiste arvete tasumist enne maksegraafikut. Kostja vastas 02.08.2022 ekirja teel Pernord Ricardi esindajale U P, et saab tõsta esimest makset, kuid edaspidi on võimalik kuus tasuda 300 eurot ning kui see hagejale sobib, palus kostja koostada vastav maksegraafik. 11.02.08.2022 saatis Pernord Ricardi esindaja U P kostjale e-kirja teel ka maksegraafiku kogusummas 7 613,10 eurot ning palus selle allkirjastada ning talle tagasi saata. Kostja allkirjastas
2-22-125285 maksegraafiku ning saatis selle 02.08.2022 e-kirja teel tagasi. Pernord Ricardi esindaja U P vastas e-kirja teel 02.08.2022, et rääkis inkasso esindajaga, kes palus graafiku üle vaadata, et seal muudatusi sisse viia, kuid kuna inkasso esindaja on hetkel Šveitsis puhkusel, saab vastuse peagi.
10.Kuna vastuväite esitamise kuupäev lähenes Pärnu Maakohtus, kuid vastust ei saanud, edastas kostja 08.08.2022 nii suulise kui kirjaliku kokkuleppe põhiselt edastatud maksegraafiku Pärnu Maakohtule kui tõendi, et kostja võtab võla omaks ning on nõus tasuma hageja poolt esitatud maksegraafiku põhjal võla. Kostja saatis 09.08.2022 Pernord Ricardi esindajale U P e-kirja uurides, et kas on infot maksegraafiku kohta. Kostja sai vastuse 09.08.2022 e-kirja teel Pernord Ricardi esindajalt U P, kus ta kordas sama, et on puhkuste aeg. Rohkem kostja hagejast kuulnud ei olnud. Algne hageja poolt edastatud maksegraafik oli summas 7 613,10 eurot ning hiljem edastatud maksegraafik inkasso poolt oli väiksemas summas 7 481,86 eurot. Kostjal ei ole enam usku hageja arvutuskäikudesse.
11.04.09.2022 sai kostja e-kirja inkasso S C OÜ esindajalt M R ettepanekuga sõlmida notariaalne kokkulepe võla tasumiseks 6-kuulise maksegraafikuga. Notari aeg oli kinni pandud ning ähvardati, et kui kokkulepe jääb sõlmimata, jätkatakse tsiviilasjaga, mis toob 1 500 euro ulatusese võimalike tasusid juurde. Kostja vastas S C OÜ esindajale M R 06.09.2022 e-kirjaga, et kostja ei ole nõus nende selgituste ega nõudega. Kostjal ei ole antud võimalust tasuda antud võlga, ei ole võimaldatud maksegraafikut, mida on suuliselt ja kirjalikult lubatud. Kostjale saadeti maksegraafik allkirjastamiseks ning siis väideti valelikult kohtule, et maksegraafik oli ühepoolne, kuigi see oli hageja enda poolt koostatud, väites, et see ei esinda hageja huve. Hiljem esitati maksegraafik väiksemas summas, kuid kuuekuuse tähtajaga, mis ei ole realistlik. Kostja ütles, et ei pea õigeks maksta viivist selle aja eest, mil hageja ning inkassofirma töötajad viibivad puhkusel ning ei edasta vajalikke dokumente võla tasumiseks.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
12.Kohus lahendab tsiviilasja poolte nõusolekul kirjalikus menetluses, lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg-st 1. Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (vt RKTKo 2-16-12587 p 10; RKTKo 3-2-1-57-11 p 40). TsMS § 5 lg 1 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning sama paragrahvi teise lõike järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
13.Hageja esitas kostja vastu hagiavalduse, milles nõuab tasumata müügiarvete põhivõlgnevust 1 614,04 eurot, müügitasu 7 000 eurot ja viivist 844,95 eurot. Hageja tugineb nõuete esitamisel hageja ja A H OÜ vahel sõlmitud müügilepingule ning hageja ja kostja vahel sõlmitud käenduskokkuleppele. Hageja nõuded võiksid kuuluda rahuldamisele VÕS § 145 lg 1, VÕS § 108 lg 1, VÕS § 113 lg 1 alusel. Kostja kui käendaja vastu käendusest tuleneva nõude esitamine VÕS § 145 lg 1 mõttes eeldab, et hageja ja kostja vahel on kehtiv käendusleping, hagejal eksisteerib käenduslepinguga tagatud nõue ja käendaja on kohustatud põhivõlgniku kohustuse täitma (vt ka Riigikohtu tsiviilasja nr 3-2-1-119-16 p 14). Kostja vastuväidete kohaselt soovis kostja tasuda võlgnevust maksegraafiku järgi nagu oli eelnevalt hagejaga kokku leppinud. Samuti on kostjale arusaamatu võlgnevuse arvutuskäik, mis puudutab müügitasu tagasinõuet. Kostja ei pea õigeks viivise tasumist aja eest, mil hageja esindaja oli puhkusel.
14.VÕS § 3 p 1 näeb võlasuhte tekkimise alusena lepingu sõlmimist. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et
2-22-125285 leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Samuti nõuab VÕS § 76 lg 1 kohustuse täitmist vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 142 lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. VÕS § 145 lg 2 kohaselt käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest.
15.Kohus loeb hageja esitatud dokumentaalse tõendi järgi tuvastatuks, et hageja ja A H OÜ sõlmisid 08.09.2020 raamlepingu müügitehingute sooritamiseks (dtl 81-85). Eelnimetatud raamlepingu p 1.1 järgi kohustus müüja müüma ostjale lepingus märgitud tingimustel, koguses, sortimendis ja hinnaga tööstus- ja toidukaupu, sh alkohoolseid jooke. Kohus loeb tuvastatuks, et 10.06.2021 (kostja pole kuupäeva vaidlustanud, vt ka dtl 72) sõlmisid hageja ja A H OÜ täiendava raamlepingu, mille p 8.1 järgi leppisid kokku müügi edendamise motivatsioonitasu maksmises summas 7 000 eurot (dtl 73-79). Nimelt kohustus A H OÜ ostma hagejalt raamlepingu kehtivuse esimese ühe aasta jooksul kaupu vähemalt summas 10 000 eurot ilma käibemaksuta. Hageja kohustus tasuma A H OÜ ́le müüja poolt tarnitud kauba reklaamimiseks ja läbimüügi edendamiseks läbi erinevate kampaaniate, promotsioonide, ürituste ja soodusmüükide müügitasu summas 7 000 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja väitel tasus ta A H OÜ ́le hiljemalt 05.07.2021 müügitasu 7 000 eurot. Kostja ei ole eelnimetatud väitele vastuväiteid esitanud, seega loeb kohus tuvastatuks, et põhivõlgnik A H OÜ on müügi motivatsioonitasu kätte saanud.
16.Hageja väitel A H OÜ ei täitnud 10.06.2021 raamlepingu p-s 8.1 nimetatud ostukohustust kokkulepitud mahus, nimelt on A H OÜ ostnud hagejalt alates raamlepingu sõlmimisest kuni A H OÜ äriregistrist kustutamiseni kaupu ainult 9075,31 euro (ilma käibemaksuta) eest. Kostja ei ole eelnimetatud väitele vastuväiteid esitanud. Samuti jättis A H OÜ hageja väitel tasumata järgmised arved: 17.09.2021 arve nr xxx maksetähtajaga 08.10.2021 summas 224,29 eurot (dtl 55), 23.09.2021 arve nr xxx maksetähtajaga 14.10.2021 summas 37,54 eurot (dtl 57), 23.09.2021 arve nr xxx maksetähtajaga 14.10.2021 summas 199,21 eurot (dtl 59), 23.09.2021 arve nr xxx maksetähtajaga 14.10.2021 summas 231,16 eurot (dtl 61), 01.10.2021 arve nr xxx maksetähtajaga 22.10.2021 summas 223,85 eurot (dtl 64), 14.10.2021 arve nr xxx maksetähtajaga 04.11.2021 summas 144,81 eurot (dtl 65), 14.10.2022 arve nr xxx maksetähtajaga 04.11.2022 summas 224,80 eurot (dtl 68), 14.10.2022 arve nr xxx maksetähtajaga 04.11.2022 summas 328,38 eurot (dtl 69). Kokku summas 1 614,04 eurot. Kostja ei ole eelnimetatud väidetele ja tõenditele vastuväiteid esitanud. Hageja toob hagiavalduses esile, et 13.07.2022 kustutati A H OÜ äriregistrist, millega kaasnes raamlepingu p-s 8.1 sätestatud tagajärg, mille kohaselt ostja ei suuda ostukohustust täita, lisaks on ostja olnud viivituses arvete maksmisega üle 21 päeva. Ka eelnimetatud väitele pole kostja vastuväiteid esitanud.
17.Kohus loeb hageja poolt kohtule esitatud dokumentaalse tõendi järgi tuvastatuks, et 10.06.2021 raamlepingu p-des 9.1-9.3 leppisid hageja ja kostja kokku kostja poolt isikliku käenduskohustuse võtmises kõigi A H OÜ poolt hagejaga tehtud tehingute eest tasumise tagamiseks (dtl 77). 10.06.2021 raamlepingu p 9.1 järgi käendaja võtab endale käesolevaga kohustuse vastutada ostja kõigi käesolevast lepingust tulenevate või selle täitmisega kaasnevate kohustuste nõuetekohase täitmise eest müüja ees, sh käesoleva lepingu punktis 8.1 sätestatud müügitasu tagastamise nõude täitmine, ostetud kauba eest tasumise kohustuse täitmine, ostja kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete (sh viiviste, kahju, sissenõudmiskulude tasumine jms)
2-22-125285 täitmine jne.
18.Kohtu hinnangul vastab hageja ja A H OÜ vahel sõlmitud leping müügilepingu regulatsioonile võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 tähenduses. VÕS § 208 lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Kostja ei ole vaielnud vastu asjaolule, et A H OÜ jättis tasumata müügiarved kogusummas 1 614,04 eurot. Samuti ei toonud kostja kohtu ette asjaolusid, mille järgi oleks A H OÜ ́l õigus soetatud kauba eest ostuhinna tasumise kohustuse täitmisest keelduda. 10.06.2021 raamlepingu p 9.1 järgi võttis kostja endale kohustuse vastutada A H OÜ kõigi raamlepingust tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise eest hageja ees, sh ostetud kauba eest tasumise kohustuse täitmise eest. Hageja on esitanud kostja vastu käenduskokkuleppest tuleneva müügilepingu kohustuste täitmise nõude. Kohtu hinnangul on nõue faktiliselt ja õiguslikult põhjendatud, mistõttu mõistab kohus kostjalt VÕS § 145 lg 1, VÕS § 108 lg 1 alusel kauba eest põhivõlgniku poolt tasumata jäänud ostuhinna 1 614,04 eurot hageja kasuks välja.
19.Lisaks ostuhinnale nõuab hageja kostjalt müügitasu tagastamist summas 7 000 eurot. 10.06.2021 raamlepingu p 8.1 järgi juhul, kui ostja ei ole lepingu kehtivuse esimese ühe ( 1 ) aasta jooksul täitnud ostukohustust ja/või on selgunud asjaolud, mis viitavad sellele, et ostja tõenäoliselt ei suuda vastavat ostukohustust täita (nt on alustatud ostja pankrotimenetlust, ostja on olnud viivituses arvete maksmisega üle 21 päeva või summas, mis ületab 7 000 eurot, lepingu ennetähtaegsel ülesütlemisel vms), on müüjal õigus nõuda ostjalt kogu müügitasu tagastamist ning ostjal on kohustus müügitasu müüjale tagastada hiljemalt kahekümne ühe ( 21 ) päeva jooksul vastava nõude esitamisest müüja poolt (dtl 76). Hageja väitel on põhivõlgnik A H OÜ raamlepingust tulenevaid kohustusi rikkunud, nimelt on A H OÜ ostnud hagejalt alates raamlepingu sõlmimisest kuni A H OÜ äriregistrist kustutamiseni kaupu ainult 9 075,31 euro (ilma käibemaksuta) eest, A H OÜ jättis tasumata müügiarved kogusummas 1 614,04 eurot, samuti kustutati 13.07.2022 A H OÜ, millega hageja väitel kaasnes lepingu p-s 8.1 sätestatud tagajärg. Kostja ei ole eelnimetatud väidetele vastuväiteid esitanud. Kostja on aga seadnud kahtluse alla tagasinõutava müügitasu ulatuse. Seega hindab kohus, kas on täidetud raamlepingu p-s 8.1 sätestatud tingimused müügitasu tagastamiseks ning milline on tagastatava müügitasu suurus.
20.Eelviidatud 10.06.2021 raamlepingu p-st 8.1 nähtuvalt on hagejal õigus nõuda müügitasu tagasi, kui esineb üks alljärgnevatest olukordadest või mõlemad olukorrad (olukorrad on eraldatud sõnadega ja/või): 1) juhul, kui ostja ei ole lepingu kehtivuse esimese ühe (1) aasta jooksul täitnud ostukohustust vähemalt summas 10 000 eurot ilma käibemaksuta; 2) on selgunud asjaolud, mis viitavad sellele, et ostja tõenäoliselt ei suuda vastavat ostukohustust täita (näitlik loetelu: on alustatud ostja pankrotimenetlust, ostja on olnud viivituses arvete maksmisega üle 21 päeva või summas, mis ületab 7 000 eurot, lepingu ennetähtaegsel ülesütlemisel vms). Kohus tuvastas eelnevalt, et põhivõlgnik A H OÜ jättis tasumata müügiarved kogusummas 1 614,04 eurot; on ostnud hagejalt alates raamlepingu sõlmimisest kuni A H OÜ äriregistrist kustutamiseni kaupa 9 075,31 euro eest, mis on vähem kui nõutav 10 000 eurot; A H OÜ kustutati 13.07.2022 äriregistrist. Kostja 12.11.2022 vastusest selgub, et kostja äri on pankrotistunud COVID-19 pandeemia tõttu. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul 10.06.2021 raamlepingu p-s 8.1 tingimused täidetud müügitasu 7 000 euro tagasinõudmiseks. Täidetud on nii ostukohustuse nõutavas mahus täitmata jätmise tingimus, arvete maksmisega viivitus üle 21 päeva ning põhivõlgnik on äriregistrist kustutatud (kostja enda väitel pankrotistunud).
21.Kohtu hinnangul ei välista müügitasu 7 000 euro tagasinõuet asjaolu, et hageja on kohtuväliselt olnud nõus müügitasu tagastamise nõude vähendamisega 4 737,18 euroni (dtl 103, 120, 105, 123). Kohus nõustub hagejaga, et kompromissi sõlmimine (mis kohtu hinnangul eeldab
2-22-125285 teatud järeleandmisi) saab toimuda üksnes mõlema poole vabal tahtel. Hageja loobus kompromissi sõlmimisest ja kompromissi läbirääkimiste pidamisest, kuivõrd hageja hinnangul kostja ei kavatsegi midagi tasuda, sh pole kostja tasunud U. P ettepanekul osa võlast 1 000 eurot. Kohus on seisukohal, et kompromissilepingu (VÕS § 578) nagu iga teise lepingu sõlmimine eeldab pakkumise tegemist ja sellega nõustumist (VÕS § 9) või muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamist teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kohtule nähtub kostja poolt esitatud poolte kirjavahetusest, et U. P poolt ettevalmistatud maksegraafik vajas hageja esindaja-poolset ülevaatamist ja kinnitamist (dtl 108-115). Eelnimetatud kirjavahetusest nähtub kohtule, et ka kostja on sellisel viisil maksegraafiku sõlmimise asjaoludest aru saanud, sh ei tugine kostja väitele, et maksegraafik tuleks lugeda sõlmituks. Kohtul puudub seadusest tulenev õigus kohustada ühte poolt sõlmima teisele poolele sobivate tingimustega kompromiss. Samuti peab kohus austama ja järgima eraõiguses kehtivat lepingupoolte autonoomia ja lepingu sõlmimise vabaduse põhimõtet. Kohtu hinnangul oli kostjal võimalik nõustuda notariaalselt kinnitatud kompromissi sõlmimisega, mille tingimused nägid ette vähendatud müügitasu ulatust. Kostja enda esitatud kirjavahetusest nähtub, et kostja on notariaalsest kompromissi sõlmimisest keeldunud. Kohtu hinnangul ei välista eelnimetatud asjaolud kogumis hageja õigust müügitasu nõudele selle terves ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja VÕS § 145 lg 1, VÕS § 108 lg 1 ja 10.06.2021 raamlepingu p 8.1 järgi müügitasu 7 000 eurot.
22.Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest VÕS § 145 lg 2 järgi täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, sh viivise tasumise eest. Käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt viivist summas 844,95 eurot. Hageja on arvestanud viivist A H OÜ poolt tasumata jäänud arvete pealt perioodi 05.11.2021-19.10.2022 eest lepingujärgses määras 0,15% päevas. Kostja pole viivisearvestusele ega kohalduvale viivisemäärale vastuväiteid esitanud. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. 10.06.2021 raamlepingu p 7.4 järgi, kui ostja ei suuda arvet õigel ajal tasuda, on ostja kohustatud tasuma viivist 0,15% päevas tasumisele kuuluvast summast (dtl 76). Kostja vastutab põhivõlgniku poolt ostuhinna tasumise kohustuse ja sellelt arvestatud viivise tasumise eest 10.06.2021 raamlepingu p 9.1, 7.4 ja VÕS § 145 lg 1, VÕS § 108 lg 1, VÕS § 113 lg 1 alusel.
23.VÕS § 113 lg 8 sätestab, et viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS §-s 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 kohaselt, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Käesoleval juhul ei ole kostja viivise vähendamise taotlust esitanud. Kostja tõi oma vastuses esile, et ei pea õigeks tasuda viivist aja eest, mil hageja ning inkassofirma töötajad viibisid puhkusel ning ei edastanud kostjale vajalikke dokumente võla tasumiseks. Kohus eelnimetatud väitega ei nõustu. Kehtiv seadus ei näe ette alust, mille järgi peatuks viivise arvestus poolte kompromissi läbirääkimiste hetkeks. Kostjal oli võimalik viivise ulatust vähendada asudes põhivõlgnevust tasuma. Ka hageja esindaja U. P on juhtinud kostja tähelepanu asjaolule, et maksegraafiku sõlmimine ei takista võlgnevuse tasumist (dtl 113). Kohtu hinnangul peab hagejal säilima õiguslik kindlus selles, et vähemalt põhinõude suurusjärgus esitatav viivisenõue on kohtute poolt aktsepteeritav. Müügilepingut ja käenduskokkulepet sõlmides pidi kostja arvestama, et tasumisega viivitamise korral on hagejal õigus nõuda viivist eelnevalt kokkulepitud määras 0,15% võlgnetavalt summalt päevas.
24.Kohus on seisukohal, et hageja viivisearvestus põhineb kokkulepitud viivisemääral, tasu maksmisega viivitatud päevade (vähendatud) arvul ning võlgnetavate tasude suurusel, mille
2-22-125285 maksmisega on viivitatud. Hageja on sissenõutavaks muutunud viivisenõude esitanud põhinõudest väiksemas ulatuses, sh arvestanud viivist alates viimase arve maksetähtaja möödumisest. Kohus rahuldab hageja hagi kostja vastu sissenõutavaks muutunud viivise nõudes 844,95 eurot.
25.Kokkuvõttes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 1614,04 eurot, müügitasu 7 000 eurot ja sissenõutavaks muutnud viivise 844,95 eurot.
26.Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS § 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatuid, vaidlusaluseid asjaolusid mitte tõendavaid või kui tõendatavat asjaolu mitte vajavaid, muu hulgas kui asjaolu ei ole vaidlusalune.
27.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagiavalduse ja tegi sellega otsuse kostja kahjuks. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.
28.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks poolte menetluskulude nimekirja või kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja menetluskulud koosnevad menetluses tasutud riigilõivust 770 eurot ja õigusabikuludest summas 765 eurot, kokku 1 535 eurot (dtl 139). Kostja on vastuses hagile leidnud, et kostja on teinud endast kõik oleneva, et asuda tasuma võlga nii hagejaga suuliselt kui ka kirjalikult kokkulepitud tingimustel, mistõttu kostja ei nõustu menetluskulude tema kanda jätmisega. Kohtu hinnangul ei anna kostja väited alust jätta menetluskulud (sh osaliselt) hageja enda kanda. Kostja ei ole kohtueelselt ega pärast hagi esitamist kohustust täitnud ega täitma asunud. Seega oli hagi esitamine vajalik ja põhjendatud.
29.Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1,2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna riigilõiv summas 770 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus peab hageja lepingulise esindaja tunnitasu 90 eurot ilma käibemaksuta mõistlikuks. Hageja tunnitasu on kooskõlas nii tsiviilasja keerukusastme kui asja mahuga. Kohus on seisukohal, et antud juhul on põhjendatud ajakulu seoses 19.10.2022 esitatud hagiavalduse koostamise, 12.11.2022 hagivastusega tutvumise ja 14.11.2022 kohtule täiendava seisukoha esitamisega kokku 7,5 tunni ulatuses. Kohus on seisukohal, et menetluskulude nimekirjaga seotud toimingud on põhjendatud üksnes 0,5 tunni ulatuses. Seega vähendab kohus hageja lepingulise esindaja ajakulu 0,5 h võrra. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 720 eurot (8 x 90). Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu 1 490 eurot (770+720). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 1 490 eurot ning menetluskuludelt (1 490 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
30.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Kohus märgib, et hageja taotlus menetluskulude rahaliseks hüvitamiseks jäi rahuldamata summas 45 eurot. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
2-22-125285 /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.