Circle K Eesti Aktsiaseltsi hagi Matrex Baltic OÜ vastu võlgnevuse, leppetrahvi ja viivise saamiseks
Tsiviilasja hind
7 272,55 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
Asja läbivaatamine
nende Hageja: Circle K Eesti Aktsiaselts (registrikood 10180925, asukoht: A. H. Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja Fränk Valdmann (e-post [email protected]) Kostja: Matrex Baltic OÜ (registrikood 14418714, asukoht: Rännaku pst 12, Tallinn, 10917; e-post: [email protected]) Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista Matrex Baltic OÜ-lt Circle K Eesti Aktsiaseltsi kasuks 7 589,19 eurot, millest 3 613,90 eurot on põhivõlgnevus, 361,39 eurot leppetrahv ja 3 613,39 eurot sissenõutavaks muutunud viivis.
Tunnistada käesolev otsus võlgnevuse osas viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4.Jätta Circle K Eesti Aktsiaseltsi menetluskulud Matrex Baltic OÜ kanda.
5.Rahuldada Circle K Eesti kindlaksmääramiseks osaliselt.
Aktsiaseltsi
avaldus
menetluskulude
6.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista 1
2-24-10567 Matrex Baltic OÜ-lt Circle K Eesti Aktsiaseltsi kasuks menetluskulud summas 1 415 eurot.
7.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Matrex Baltic OÜl tasuda Circle K Eesti Aktsiaseltsile hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1 415 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
8.Hageja taotlusel tuleb menetluskulud kanda Julianus Inkasso arvelduskontole nr EE147700771000526428 viitenumbriga 715313105.
OÜ
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.Cirkle K Eesti Aktsiaselts esitas 11.07.2024 Harju Maakohtule hagi Matrex Baltic OÜ vastu võla ja viivise saamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Matrex Baltic OÜ ja Circle K Eesti AS 16.11.2020 kliendikaardilepingu üldkrediidi saamiseks. Üldkrediidilimiit on poolte vahel kokku lepitud kliendi poolt krediit- ja ROUTEXkaartidega sooritatavate tehingute maksimaalne rahasumma, mille ulatuses Circle K võib anda ajavahemikul kalendrikuu esimesest kuupäevast kuni arve maksmise tähtajani kliendile krediiti. Krediit- ja ROUTEX-kaardiga sooritatud tehingute summade eest tasub klient Circle K igakuiselt esitatava arve alusel hiljemalt 14 (neljateistkümne) kalendripäeva jooksul arve kuupäevast arvates. ROUTEX-kaardi klient kohustub lisaks eeltoodule tasuma Circle K poolt esitatud arvete alusel ka kiirteede, tunnelite ja sildade jms kasutamise eest ning ROUTEX-kaardi teenustasu vastavalt Hinnakirjale. Juhul, kui klient ei tasu tähtaegselt lepingujärgselt Circle K-le tasumisele kuuluvaid summasid, on Circle K-l õigus nõuda ja kliendil on kohustus tasuda viivist 0,16% võlgnetavast summast iga viivitatud päeva eest alates maksetähtpäevale järgnevast päevast.
2.Kostja kasutas hageja pakutavat krediidilimiiti. Hageja esitas kostjale kostja poolt lepingus toodud e-postile arved nr 801119592 ja nr 801133088 kokku summas 3 613,90 eurot, mille kostja jättis tähtaegselt tasumata. Kuna kostja ei tasunud hageja poolt 2
2-24-10567 esitatud arveid tähtaegselt, edastas hageja 16.12.2021 meeldetuletuskirja. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostjal tasumata põhivõlg kokku summas 3 613,90 eurot.
3.Tulenevalt kliendikaardilepingu üldtingimustest on kostja kohustatud hüvitama teisele poolele tekitatud tõendatud kahju ja lepingus ettenähtud juhtudel tasuma lisaks leppetrahvi ja viivised. Juhul, kui klient on viivitanud mistahes maksekohustuse täitmisega, on hagejal õigus anda nõue kliendi vastu sissenõudmiseks inkassole ning sellisel juhul on hagejal õigus nõuda ja kliendil/kostjal kohustus tasuda leppetrahv suurusega 10% sissenõudmiseks üleantud nõude summast. Kuna kostja ei tasunud hageja poolt esitatud arveid tähtaegselt, edastas hageja nõude 25.02.2022. Julianus Inkasso OÜle võlgnevuse sissenõudmiseks, koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Julianus Inkasso OÜ, hageja esindajana, väljastas kostjale võlateatise. Tulenevalt võlateatisest esitati sissenõudmiseks põhisumma 3 613,90 eurot ja leppetrahvi nõue 361,39 eurot (3613,90 x 10%). Hagejal on kostja vastu ka sissenõutavaks muutunud viivise nõue 5 351,25 eurot. Hageja vähendab viivisenõuet summani 3 613,90 eurot, et viivisenõue ei ületaks põhisummat. Hageja palub mõista kostjalt välja hageja kasuks põhivõlgnevus 3 613,90 eurot, leppetrahv 361,39 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 3 613,90 eurot, kokku 7 589,19 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
4.Kostja põhinõudele vastu ei vaielnud. Kostja selgitas, et võla tekkimise ja tasumata jätmise põhjus on selles, et kostja ehitus-/lammutustööde tellijad jätsid 2021.aasta lõpus osaliselt või täielikult kostjale tasumata erinevatel objektidel teostatud tööde eest, võlgnevuste kogumaht kostjale oli ~26 tuh eurot. Samuti kostja töötajate tööandja vastu usalduse kaotamise (kliendivõlgade tõttu ei saanud kostja töötajatele õigeaegselt maksta töö eest) tõttu ja järgnenud tellimuste kadumise tõttu lõpetas kostja 2022 veebruarist osutama ehitusega seotud teenused ning edasi tegeles vaid väiksete tööde või vahendusteenuste osutamisega, suunates juhuslikud väikesed sissetulekud oma võlgade tasumiseks. Kõiki tol ajal olnud võlausaldajate ees sai kostja mõistlikel tingimustel oma võlad järk-järgult likvideerida, v.a. võlgnevus hagejale, kelle esindajad kogu möödunud aja jooksul ei võtnud tõsiselt kostja taotlusi võla pikemaks perioodiks ajatamiseks ja andsid tasumiseks kõigest 3 kuud, mis tähendas omakorda, et kostja peab tasuma võlga summades(1 000 – 1 500 eurot kuus), mis ületasid kostja võimalusi. Kostja ei jätnud kunagi tähelepanuta hageja ja tema esindaja nõudmisi kõnealuse võla kohta, kuid kahjuks ei suudetud seda küsimust vastastikku ja kohtuväliselt lahendada, kuna võlausaldaja esindaja huvid ei lange kokku võlgniku majandusolukorraga ja tasumise võimalustega.
5.Kostja täielikult tunnistab hageja põhinõuet summas 3 613,90 eurot ning endiselt soovib nimetatud nõude hagejale ära tasuda graafiku alusel ja palub selle võimaldamist. Hagis nõutud viivise summas 3 613,90 euro ja leppetrahvi summas 361,39 euro kohta kostja teatab, et kuigi hagejal on poolte vahel sõlmitud müügilepingust tulenev formaalne õigus nimetatud summade sissenõudmiseks, kostja palub hagejat mõistlikkuse põhimõttest lähtudes kompromissi saavutamise huvides nimetatud kõrvalnõudeid vähendada (või hoopis loobuda leppetrahvist), et kostja saaks fikseeritud summas kogu nõude (põhivõlg koos vähendatud kõrvalnõuetega) ära tasuda igakuisete stabiilsete maksetega kuni 350 400 eurot kuus tähtajal 12 -15 kuu jooksul (eeldatavasti võiks kompromissi kogusumma olla 5 500 – 6 000 eurot).
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, 3
2-24-10567 lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
7.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: Hageja ning kostja sõlmisid 16.11.2020 kliendikaardilepingu, millega võimaldati kostjale üldkrediidilimiiti 2 000 eurot (dtl 11). Kostja 17.07.2021 avalduse alusel muudeti 19.07.2021 kliendikaardilepingut ja suurendati kostja krediidilimiiti 4 000 euroni. Hageja esitas kostjale 30.12.2021 arve nr 801119592 summas 2035,74 eurot ning 31.12.2021 arve nr 801133088 summas 1578,16 eurot (dtl 12, 30). Vaidlust ei ole selles, et mõlemad arved on kostja poolt tasumata.
8.VÕS § 3 p 1 järgi tekib võlasuhe muuhulgas lepingust. VÕS § 8 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 401 lg 1 järgi krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.
9.VÕS § 108 lg-st 1 tuleneb, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Sellise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. Hageja palub kostjalt välja mõista 3 613,90 eurot tagastamata krediidi katteks. Kostja nimetatud summale vastuväiteid esitanud ei ole, seda vaidlustanud ei ole. Vastupidi, kostja tunnistab selgesõnaliselt võlgnevust. Kohtu ette ei ole toodud, et kohustus oleks täidetud. Seega on tegemist krediidi tagastamise kohustuse rikkumisega VÕS § 100 mõttes ja hagejal on õigus nõuda märgitud võla tasumist.
10.Hageja palub kostjalt välja mõista ka leppetrahvi summas 361,39 eurot. Kostja tunnistab iseenesest hageja õigust nõuda leppetrahvi, kuid palub seda mõistlikkuse põhimõttest vähendada. Lepingu üldtingimuste p 2.9 järgi juhul, kui klient on viivitanud mistahes maksekohustuse täitmisega, on Circle K-l õigus anda nõue kliendi vastu sissenõudmiseks inkassole ning sellisel juhul on Circle K-l õigus nõuda ja Kliendil kohustus tasuda Circle K-le leppetrahv suurusega 10% sissenõudmiseks üleantud nõude summast. Vastavalt VÕS § 158 lg 1 on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 162 järgi kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.
11.Kostja on võlgnevuse tasumata jätmist vabandanud makseraskustega. VÕS § 103 lg 1 järgi võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Võlaõigusseaduses kehtiva üldreegli kohaselt vastutab võlgnik üldjuhul alati oma kohustuse rikkumise eest ja tema suhtes saab rakendada õiguskaitsevahendeid ning võlgnikule omistatakse põhimõtteliselt iga rikkumine sõltumata rikkumise põhjusest. Ainult seaduses või 4
2-24-10567 lepingus ettenähtud juhtudel vastutab rikkunud pool üksnes süü olemasolu korral (§ 104 lg 1). Vastutusest vabanemise aluseks on seaduse üldreegli järgi vabandatavus ehk vääramatu jõu asjaolu, erandina võib vastutusest vabanemise aluseks olla võlgniku süü puudumine, kokkulepe või seaduse eriregulatsioon (RKTKo nr 3-2-1-115-04, p 21, 3-21-148-04, p 18). Käesoleval juhul ei nähtu lepingust, et pooled oleksid kokkuleppinud selles, et leppetrahvi saab kohaldada hageja suhtes vaid siis, kui hageja on kohustuse rikkumises süüdi. Õiguskirjanduses on selgitatud, et „Vabandatavus tähendab, et kohustuse rikkumise kaasa toonud asjaolu on väljaspool võlgniku mõjuulatust. See asjaolu peab olema niisugune, mille olemasolu või kulgu ei saanud võlgnik mõjutada. Seda, kas võlgnik sai mingit asjaolu mõjutada või mitte, tuleb otsustada objektiivsete kriteeriumide järgi. Kui võlgnik ei saanud mingit kohustuse rikkumist tinginud asjaolu isiklikult mõjutada või ära hoida, kuid mõjutamist või ärahoidmist võis temalt objektiivselt oodata, ei ole tegemist kohustuse rikkumise vabandatavusega (VÕS kommenteeritud väljaanne I, Juura 2016 lk 483). Muuhulgas on samas selgitatud, et võlgniku enda põhjustatud asjaolusid ei saa vääramatu jõu asjaoluks lugeda. Võlgniku mõjuulatuses on üldiselt võlgniku enda tegevusega seonduvad riskid, nt võlgniku lepingupartnerite tegevus ja võlgniku kasutatavate esemete korrasolek (lk 484). Vääramatuks jõuks ei ole võlgniku enda vastutussfääri kuuluvad asjaolud, eelkõige tema enda majandustegevus ja selles tekkivad takistused, nagu nt pangakrediidist ilmajäämine, tooraine tarnimise häired, võlgniku mõjuvaldkonnas tekkinud elektrikatkestused, streik võlgniku ettevõttes, lepingupartnerid, kes ei täida oma kohustusi nõuetekohaselt jne. (Ibid, lk 485). Kohus selgitab, et Riigikohtu seisukoht on, et rikkumise vabandatavus ei tule reeglina kõne alla rahalise kohustuse puhul (RKTKo 3-2-1-50-06, p 15). Seega ei ole vaidluse lahendamisel tähendust sellel, mis põhjusel jättis kostja oma rahalise kohustuse hageja ees täitmata ja kostjal tuleb tasuda leppetrahvi.
12.Kohtu hinnangul ei ole leppetrahv ka ebamõistlikult suur. Samuti ei nähtu, et tegemist oleks tühise lepingutingimusega. Seega tuleb kostjalt leppetrahv summas 361,39 eurot välja mõista.
13.Viivise nõudmiseks annab aluse VÕS § 113 lg 1 esimene lause, mille kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivise tasumist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivise summas 3 613,90 eurot. Kostja palub taaskord viivist vähendada. Kohus juhib tähelepanu, et lepingus kokkulepitud viivisemäär 0,16% tasumata summalt päevas on krediiditurul ning ka muus majandustegevuses tavapärane viivisemäär ning ka Riigikohtu praktikas korduvalt aktsepteeritud (RKTKo nr. 3-2-1-24-11 ja 3-2-1-97-07) ega saa olla seega kostjat ebamõistlikult kahjustav. Viivis ei ole automaatselt krediidilepingu sõlmimisega kaasnev kulu vaid seda hakatakse arvestama siis, kui krediidisaaja ei tasu võlgnevust. Kohus märgib ka seda, et antud juhul ei ole tegu tarbijalepinguga. Seega võttis laenusaaja kui majandus- ja kutsetegevuses tegutsev ettevõtja endale kohustuse täita lepingut VÕS § 8 lg 1 ja 2 järgi ning pidi olema teadlik, et lepingu rikkumise korral saab võlausaldaja nõuda VÕS § 101 lg 1 p 6 tuleneva õiguskaitsevahendi ehk viivise kasutamist lepingus kokkulepitud määras. Rahalise kohustuse rikkumise korral on viivis põhiline õiguskaitsevahend võlausaldajale kohustust rikkunud võlgniku vastu. Lepingu rikkumine on välditav, kui lepingut täita kohaselt, tähtaegselt ning samuti on võlgnikul võimalik vältida viivise suurenemist, kui kohustus täita võimaliku väikse viivitusega. Kohtu arvates ei ole seega viivis võlalt 0,16% päevas ebamõistlikult suur vaidlusaluses äriühingute vahelises lepingus.
5
2-24-10567 Mõlemad pooled on sõlminud lepingu majandustegevuses ning tegemist ei ole erakordse ja kokkuleppevabadust kuritarvitava tingimusega.
14.VÕS § 113 lg 8 kohaselt võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda selle vähendamist vastavalt sama seaduse §-s 162 sätestatule. Kohus leiab, et kostja ei ole kohtu ette toonud selliseid asjaolusid, mis annaks aluse kostjalt väljamõistetavat viivist vähendada. Viivise alandamine on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb võlgniku ja võlausaldaja huve kaaludes. Kohus leiab, et taotlus viivise vähendamiseks ei ole põhjendatud. Üldjuhul on viivise suuruse ebaproportsionaalsuse tõendamise kohustus sellel, kes taotleb viivise vähendamist. Kostja ei ole esitanud mingeid põhjendusi ega ka tõendeid selle kohta, miks peaks kohus viivist vähendama. Kohus arvestab ka asjaoluga, et hageja on ise piiranud oma esitatud viivisenõuet, st hageja on oma viivisenõuet juba vähendanud sellega, et on palunud viivist välja mõista põhivõla suuruses. Kohus ei pea võimalikuks viivist täiendavalt vähendada.
15.Kostja on palunud temalt välja mõista võlgnevus koos viiviste ja leppetrahviga koos mõistliku tagasimakse graafikuga. TsMS § 445 lg 1 järgi võib kohus otsuses poole kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kostja taotleb hagi rahuldamisel tasuda võlgnevust maksegraafiku alusel. Kohus jätab kostja taotluse otsuse täitmise korra ja tähtaja kindlaksmääramiseks rahuldamata. TsMS § 445 lg 1 sätestatud normi eesmärk on võimaldada pooltel enne otsuse tegemist taotleda kohtult mõnda konkreetset otsuse täitmise viisi. Kohtu hinnangul ei saa kohus otsuse täitmist kindlaks määrata kostja taotluses toodud asjaoludel (väidetavalt rahaliste vahendite puudumine) ja tingimustel. Hagejal on õigus saada õiguslikult põhjendatud ja sissenõutavaks muutunud nõude osas täitedokument ning sellisel viisil otsuse täitmise viisi kindlaks määramine riivab oluliselt hageja õigusi ja huve. Selline kokkulepe oleks kohtu hinnangul võimalik üksnes hageja nõusolekul. Käesoleval juhul hageja sellist nõusolekut andnud ei ole.
16.Kõige eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et hagi tuleb rahuldada täies ulatuses, võlgnevus 3 613,90 eurot, leppetrahv 361,39 eurot ja viivis 3 613,90 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista.
17.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.
18.TsMS § 468 lg 1 p 1 järgi tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Kostja on menetluse käigus selgesõnaliselt omaks võtnud, et tal on kohustus tagastada hagejale põhivõlg 3 613,90 eurot, samuti on tunnistanud leppetrahvi ja viivise tasumise kohustuse olemasolu ega ole seadnud kahtluse alla viivise või leppetrahvi suurust. Seega tuleb lahend tunnistada viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus
19.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesolev kohtuotsus on tehtud kostja kahjuks. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
20.TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista
6
2-24-10567 kohtuotsuse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist.
21.Kohtuinfosüsteemist nähtub, et hageja on 10.07.2024 tasunud riigilõivu 665 eurot. Vastava kulu kandmine on tõendatud. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
22.Hageja palub välja mõista esindustasu summas 1 056,25 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja esindaja on asjas teinud tööd 6h 15 min ja tema tunnitasu on 169 eurot tund ilma käibemaksuta. Kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata esindamisele kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (RKTKo 3-2-1-39-16).
23.Kohus, arvestades tsiviilasja keerukust, esitatud menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, leiab, et hageja menetluskulud esindajakulule on põhjendatud osaliselt. Kohus kontrollis kõikide hageja esindaja toimingute ajakulu ning selle vastavust kohtule esitatud menetlusdokumentidele. Kohtu hinnangul vastab tööaeg hageja poolt esitatud menetlusdokumentide sisule ja mahule ning on seeläbi põhjendatud ja vajalik. Seega on hageja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud põhjendatud ja vajalikud kokku 6 tunni ja 15 minuti ulatuses. Küll peab kohus vajalikuks vähendada esindaja tunnitasu hinnet. Kohtu hinnangul on tegemist juristi poolt õigusteenuse osutamisel tavatult kõrge hinnaga. Antud vaidlus ei olnud hageja esindaja jaoks õiguslikult nii keerukas, et eespool nimetatud õigusabi tunnitasu määr oleks mõistlik ja põhjendatud. Kohus möönab, et isikutel on omavahel õigus kokku leppida ja tasuda õigusabi eest vabalt valitud tunnitasu määrade alusel, kuid arvestades muuhulgas menetluskulude ettenähtavuse printsiipi, ei tähenda kokkuleppevabaduse austamine, et teised menetlusosalised peaksid hüvitama õigusabikulusid turu keskmist oluliselt ületavate tunnitasu määrade alusel (seda enam, et teistel menetlusosalistel puudub võimalus vastaspoole õigusabi tunnitasu määrasid mõjutada). Viimase paari aasta kohtupraktikas on leitud, et põhjendatud on juristist lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (TlnRnKm 15.01.2024, 2-22-6347, p 11; TlnRnKm 22.12.2023, 2-23-6280, p 16.3). Kuigi nimetatud lahendite järgimine ei ole käesoleval juhul kohustuslik, on need siiski indikaatoriks õigusabi tunnitasu mõistliku määra osas. Arvestades asja sisu ja mahtu, esindaja kvalifikatsiooni ning õigusteenuse osutamise hinda, saab maakohtu hinnangul pidada käesolevas asjas hageja lepingulise esindaja põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasu suuruseks 120 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hageja esindaja põhjendatud ja vajalik kulu maakohtus 750 eurot (käibemaksuta). Kohus määrab hageja menetluskulude suuruseks kokku 1 415 eurot (riigilõiv+ õigusabikulu).
24.Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda välja mõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
25.TsMS § 177 lg 3 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 7