2-25-13055/5 - Asjaõigus - Muud asjaõiguse asjad - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

8.Toimetada kohtuotsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Harju Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda riigilõivu Rahandusministeeriumi arvelduskontole: SEB Pank - EE571010220229377229, Swedbank EE062200221059223099, Luminor Bank - EE221700017003510302, LHV Pank EE567700771003819792. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Hageja nõue ja menetluse käik Hagiavalduse kohaselt tellis hageja temale kuuluva sõiduauto Mercedes-Benz G400 värvimistööd ja töö osutaja M. O. viis sõiduki kostjale kuuluvale XXX kinnistule kus ta üüris ruume. M. O. jäi väidetavalt üüritavate ruumide eest üürileandjale võlgu, mistõttu ta kaotas juurdepääsu XXX kinnistule ja sinna jäänud asjadele s.h hagejale kuuluvale sõiduautole. Kostja on keeldunud sõiduki otsese valduse tagastamisest hagejale ning on seadnud selle sõltuvusse kostjale kuuluvale äriühingule arve tasumisest. Kohus võttis hagi 09.10.2025. a määrusega menetlusse ja kostja sai hagi ning menetlusse võtmise määruse kätte 27.10.2025. a kättetoimetamisportaali vahendusel. Kostja tähtaegselt hagile vastanud ei ole. Kohtuotsuse põhjendus Asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1 kohaselt on asja omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Registreerimistunnistuse ärakirjaga (dtl 6) on tõendatud, et Mercedes-Benz G400 omanikuks on hageja M. A.. Kostjale kuuluva äriühingu poolt hagejale edastatud arvega (dtl 23) ning hageja lepingulise esindaja ning kostja vahelise sõnumivahetusega (dtl 31) on tõendatud, et hagejale kuuluva 2

2-25-13055 sõiduauto otsene valdus on kostjal. Kostja ei ole vaatamata korduvatele nõuetele sõiduki otsest valdust hagejale tagastanud ega esitanud ka vastuväidet, et tema käes sõiduki valdust ei ole või sõiduk ei asuks XXX kinnistul. AÕS § 83 lg 1 sätestab, et valdaja võib asja väljaandmisest keelduda, kui tal on omaniku suhtes õigus asja vallata. Kostja ei ole kohtumenetluses ega ka kohtueelses menetluses toonud välja ühtegi õiguslikku alust, mis annaks talle õiguse hagejale kuuluvat sõiduautot vallata ning otsest valdust hagejale mitte tagasi anda. Kostja oleks pidanud tegema seda hiljemalt peale hageja lepingulise esindaja nõude saamist (dtl 25-29), millest kohus järeldab, et kostja tegevus hageja sõiduki valdamisel on pahatahtlik. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis jäävad kõik hageja menetluskulud kostja kanda ning kostja võimalikud menetluskulud tema enda kanda. TsMS § 173 lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja 11.11.2025. a menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 280 eurot ning õigusteenuse kulu 806 eurot. Hageja sai õigusteenust tunnihinnaga 200 eurot tund (ilma käibemaksuta) 3 tunni ja 15 minuti ulatuses. Hageja palub menetluskulud kindlaks määrata koos käibemaksuga, sest hageja ei ole käibemaksukohuslane. Kohtu hinnangul on hagiavalduse koostamisele kulunud aeg mõistlik ning kooskõlas asja sisu ning keerukusega. Samuti on hageja lepingulise esindaja tunnitasu kooskõlas turutingimustega, mistõttu rahuldab kohus hageja taotluse ja määrab hageja menetluskulude suuruseks 1086 eurot. Juhindudes hageja taotlusest ning TsMS § 177 lg 4 märgib kohus, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.