Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusandja vastu

HAGI JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1.30.03.2020 esitatud hagiavalduse kohaselt oli AG (Valgeranna Kapital OÜ seaduslik esindaja) ja ERGO Insurance SE (kindlustusandja) vahel perioodil 20.04.2018 – 20.04.2019 sõlmitud kohustuslik liikluskindlustusleping nr L006306576, mille kindlustatud esemeks on Valgeranna Kapital OÜ (hageja) omandisse kuuluv sõiduauto Mercedes-Benz CL 500. Lepingu kehtivuse ajal, so 21.12.2018, teavitas hageja kindlustusandjat 21.12.2018 kell 15:00 Pärnu linnas, Esplanaadi ja Nikolai tn ristmikul toimunud kindlustusjuhtumist, mille kohaselt eiras Audi A6 juhtinud sõidukijuht samaliigilisel ristmikul parema käe reeglit ega andnud teed paremalt ristmikule liikunud Mercedes-Benz CL 500 sõiduautole, so hagejale kuuluvale sõidukile, ning sõitis sellele ette. Sellega põhjustas Audi A6 sõidukijuht liiklusavarii ning tekitas kahju kummalegi sõidukile. Kuivõrd Audi A6 sõidukijuht võttis liiklusõnnetuse põhjustamise süü vaidlusteta omaks, ei teavitanud pooled juhtunust politseid, vaid koostasid kahepoolse liiklusõnnetuse teatise, mille ühiselt allkirjastasid ning mille hageja kindlustusandjale edastas. 31.12.2018 vastas kindlustusandja hagejale, et: „[...] ilmselgelt jääb kogunõue üle 10000 eur seega, ERGO-l ei ole vastavalt seadusele õigust sellisel juhul vastutava seltsi eest (BTA kindlustus) antud juhtumit käsitleda (oma kindlustusandja tohib menetleda ainult juhtumeid kuni 10000 eur nõudeni) ja anname käsitluse üle põhjustaja liikluskindlustusele, kes siis Teile tekitatud kahju osas otsuse teeb.“ 2.10.01.2019 võttis hagejaga ühendust AS BTA Baltic Insurance Company (kostja), kellel oli avarii põhjustanud Audi A6 valdajaga sõlmitud kohustuslik liikluskindlustusleping ning kellele oli läinud üle seadusjärgne kahju hüvitamise kohustus. Kostja andis hagejale teada, et arvatavasti ei ole hageja sõiduki taastamine majanduslikult otstarbekas ning palus hagejal täita kahju hüvitamise nõude avalduse, millesse märkida sõiduki hinnanguline väärtus. Samal päeval, so 10.01.2019, edastas hageja kostjale nõutud kahju hüvitamise nõude avalduse, märkides sõiduki hinnanguliseks väärtuseks (so kahju suuruseks) 13 200 eurot. 3.02.04.2019 edastas kostja hagejale otsuse, millega keeldus kahju hüvitamisest.

1116,18 eurot ning edasi protsendina VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud ulatuses kuni põhinõude nõuetekohase täitmiseni. 5.Hageja 14.05.2021 ning 30.11.2021 täienduse kohaselt palub hageja kohtul mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis, mis hõlmab endas nii VÕS § 132 lg-tele 1 ja 2 kohaselt hüvitist asja hävimisest tekkinud kahju eest kui ka VÕS § 132 lg 4 alusel hüvitist uue asja muretsemise aja jooksul saamata jäänud kasutuseeliste eest, määrates selle suuruse kindlaks TsMS § 233 lg-te 1 2 alusel oma siseveendumuse kohaselt. Hageja selgitab, et saamata jäänud kasutuseeliste hüvitise väljamõistmist taotleb hageja kohtult eeskätt selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni hagi esitamiseni (so perioodi 02.04.2019- 30.03.2020 eest) arvestades summalt (9075,00 eurot) maha kohtu poolt kindlaks määratud säästetud kulude ulatuse protsendina, ning edasiulatuvalt, alates 31.03.2020 iga päeva eest konkreetse summana, millelt on maha arvestatud kohtu poolt kindlaks määratud säästetud kulude protsent kuni põhinõude kohase täitmiseni.

KOSTJA VASTUVÄITED

6.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja leidis, et tõendamist ei leidnud liiklusõnnetuse toimumine ja sõidukile MB kahju tekitamine sõidukijuhtide poolt kirjeldatud viisil. 02.04.2019 tegi kostja otsuse kahju hüvitamisest keeldumise kohta, sest tõendamist ei leidnud kindlustusjuhtumi toimumine sõidukijuhtide poolt deklareeritud asjaoludel. Kostja leiab, et tegi kõik võimaliku liiklusõnnetuse asjaolude väljaselgitamiseks ja on seisukohal, et antud juhul on tõendamata riskivastutuse kohaldamise üldised eeldused, samuti liikluskahjuks tunnistamise eeldused. 7.Juhul kui kohus leiab, et kostja on kohustatud hüvitama sõiduki MB kahju, mis tekkis 21.12.2018 Pärnus, Nikolai ja Esplanaadi tänava samaliigiliste teede ristmikul toimunud liiklusõnnetuse tagajärjel, vaatamata ekspertiisidega tuvastatud asjaoludele, tuleb kahjuhüvitise määramisel lähtuda sõiduki MB liiklusõnnetuse eelsest seisukorrast ja väärtusest. Tuginedes sõiduki MB tehnilisele olukorrale enne liiklusõnnetuse toimumist (sõidukil esinevad kandevkonstruktsiooni korrosioonikahjustused, mistõttu ei vasta see teeliikluses osalevatele sõidukitele kehtestatud nõuetele), tuleb asuda seisukohale, et juba enne liiklusõnnetuse toimumist ei saanud sellega teeliikluses osaleda. Arvestades asjaolu, et sõiduk MB ei vastanud tehnonõuetele juba liiklusõnnetuse eelselt, kandevkonstruktsioonis oli arenenud korrosiooniprotsess ning sõiduk ei vastanud teeliikluses ettenähtud nõuetele, on sõidukil MB hagi esitamise ajaks alles jäänud üksnes varuosade väärtus.

ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS

8.Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahju 4 000 eurot, viivise seisuga 08.03.2022 938,96 eurot ning viivise edasiulatuvalt alates 09.03.2022 arvestatuna põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni ning jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

APELLATSIOONKAEBUS

9.Kostja esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsus osas, milles hagi rahuldati ning teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata, menetluskulud jätta hageja kanda. Alternatiivselt saata asi uueks arutamiseks maakohtule.

MENETLUSE EDASINE KÄIK

10.Tallinna Ringkonnakohus võttis apellatsioonkaebuse menetlusse, määrates istungi ajaks 01.12.2022. 01.12.2022.a toimunud istungil esitasid hageja ja kostja ringkonnakohtule taotluse, milles paluvad kinnitada ülaltoodud tingimustega kompromisslepingu, maakohtu otsuse tühistada, menetluskulud jätta poolte endi kanda ning vabastada kompromissi sõlmimise tõttu pooled maakohtu otsusega määratud kohustusest tasuda osaliselt tasumata riigilõiv ning tunnistajakulud riigituludesse.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11.Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja ja kostja vahel sõlmitud kompromiss tuleb kinnitada, vaidlustatud maakohtu otsus tühistada ning tsiviilasja menetlus lõpetada. 12.TsMS § 430 kohaselt võivad menetlusosalised käsutada menetlusõigusi kompromissi sõlmimise teel. TsMS § 430 lg 1 tulenevalt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. 13.TsMS § 645 lg 1 kohaselt kuulub kompromissi kinnitamise korral maakohtu otsus tühistamisele ja tsiviilasja menetlus lõpetamisele. TsMS § 431 lg 2 kohaselt, kui menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta määrusega ühtlasi alama astme kohtu lahendi või lahendid. Kui menetluse lõpetab asja lahendanud kohus edasikaebetähtaja jooksul esitatud avalduse alusel, tühistab ta asjas tehtud lahendi või lahendid. 14.Hageja ja kostja on palunud kinnitada kompromissi ja maakohtu otsus tühistada. Hageja ja kostja on kinnitanud, et nad on vastavalt TsMS §-le 430 ning §-le 432 kompromissi õiguslikest tagajärgedest, sh menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, teadlikud. 15.Kohus võib keelduda kompromissi kinnitamisest üksnes juhul, kui esineb mõni seaduses sätestatud alus. Vastavad alused on seaduses sätestatud ammendavalt. Ringkonnakohtu hinnangul käesolevas tsiviilasjas selliseid aluseid ei esine. Kompromissi osapooled on kinnitanud, et on selle õiguslikest tagajärgedest teadlikud. 16.Ringkonnakohus selgitab TsMS §-de 430 ja 432 alusel, et kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse. Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromiss võib olla tingimuslik. Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kompromissi saab pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, s.t. jõustunud kohtuotsus

on kohustuslik menetlusosalistele osas, milles otsuse resolutsiooniga lahendatakse hagiga esitatud nõue. 17.TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Hageja ja kostja vahel sõlmitud kompromissist nähtuvalt on pooled kokku leppinud, et kummagi poole menetluskulud jäävad tema enda kanda. Seega jäävad menetluskulud kõigis kohtuastmetes poolte endi kanda. 18.TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kuivõrd hageja ja kostja loobusid määruskaebuse esitamisest ei ole määrust võimalik vaidlustada. 19.Maakohus määras otsuses, et hagejal tuleb riigituludesse tasuda tunnistajakulu 50 eurot ja täiendav riigilõiv 50 eurot, kostjal tuleb riigituludesse tasuda tunnistajakulu 50 eurot. TsMS § 190 lg 7 alusel vabastab ringkonnakohus hageja ja kostja nimetatud kulude tasumise kohustusest riigituludesse, kuna pooled sõlmisid vaidluse lahendamiseks kompromissi.

(allkirjastatud digitaalselt) /kohtunik, kohtunik, kohtunik/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.