Hageja: N. S. (isikukood xxx), lepinguline esindaja: H. P. (e-post: xxx) Kostja: A. P. (isikukood xxx, elukoht: xxx), lepinguline esindaja: A. V. (e-post: xxx)
RESOLUTSIOON
1.Jätta N. S. hagi A. P. vastu kahju hüvitamise nõudes rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja N. S. kanda.
3.Välja mõista hagejalt kostja kasuks kostja menetluskulud summas 725 (seitsesada kakskümmend viis eurot) eurot ning viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
Edasikaebamise kord Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust.
1.N. S. esitas 06.12.2021 Viru Maakohtule hagi A. P. vastu kahju hüvitamise nõudes. Hagi asjaolude kohaselt kostja A. P. lõi 02.12.2019 kella 13:35 paiku käega vastu hageja sõiduauto Mercedes Benz (registrimärk XXX) parempoolset esiukse küljeklaasi, mille tagajärjel said tehnilisi
vigastusi sõiduki ukseklaasi tõstuk ja aknaliist. Sõiduki remondi maksumuseks oli 507.11 eurot. Kostja süüd tõendab Ida Prefektuuri Jõhvi Politseijaoskonna 20.05.2020 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 244019,006218, millega A.P. mõisteti süüdi väärteos KarS § 262 lg 1 alusel ja karistati rahatrahviga. Kahju suurust tõendavad K OÜ 03.12.2019 ja 11.12.2019 remondiarved kokku summas 507.11 eurot. Remondiarvete maksmist tõendab OÜ D. tõend, mille kohaselt tasuti arve N. S. eest äriühingu võlakohustuse arvel. Hageja nõuab: 1) Välja mõista A. P.lt N. S. kasuks kahjutasu 507.11 eurot. 2) Mõista A. P.lt N. S. kasuks välja viivis VÕS § 113 sätestatud suuruses alates hagi esitamisest kuni rahalise kohustuse täitmiseni.
2.Kostja A. P. vaidles hagile vastu. Vastuse kohaselt töötas kostja 2019. aasta detsembris OÜ-s X (edaspidi X) haldusjuhina. Tema tööülesannete hulka kuulus xxx, kaubanduskeskuse töökorras hoidmine, sealhulgas kauba transpordi sõidukite ala, teenistujate sissepääsu ja külastajate sissepääsu vaba juurdepääsu tagamine. Kostja märkas 02.12.2019 Pargi kaubanduskeskuse ees väljaspool parkimisala, teenistujate sissepääsu läheduses jalakäijate käigurajale pargitud Mercedes-Benz maasturit registreerimismärgiga XXX. Juht oli meesterahvas ja kaassõitja naisterahvas. Kostja, soovis märku anda valesti pargitud auto kohta. Märguande peale lasi kaassõitja parempoolse esiukse klaasi alla ja seest tuli juhi poolt venekeelset sõimu. Ukseklaas lasti üles ja kostja ei jõudnudki öelda, et pargitaks teise kohta. Kostja läks parkimisalal oleva enda auto juurde, seejärel teenistussissepääsu poole, mis oli valesti pargitud maasturi kõrval. Kuna sõiduk seisis ikka samal kohal, koputas ta käega kaassõitja uksele, et endast anda märku anda. Ukseklaas lasti alla ja seest kostus veelkord juhi poolt valjuhäälset sõimu, küsiti, kas ta eluisu on otsas (vt väärteo kiirmenetluse otsus, hagiavalduse lisa). Kostja ütles, et siin parkida ei tohi. Kuna teine rääkis tugeva tooniga, siis tõstis ka kostja häält. Sellises toonis toimus sõnavahetus paar minutit. Seejärel tõsteti ukseklaas üles. Kostja tegi foto valesti pargitud sõidukist ja selle numbrimärgist. Seejärel läks sõiduki kõrval olevast teenistujate sissepääsust oma töökohale. Kabinetis rääkis ta x juhatajale, et selline isik all pargib ja tal tekkis konflikt juhiga. Sõiduk oli pargitud juhataja kabineti akende all ning oli aknast hästi nähtav. Arutati, kas saata turvamees, kuid enne kui teda kutsuda jõuti, hakkas sõiduk ära sõitma. Aknast nägi X juhataja, et kaassõitja poolsed küljeaknad oli suletud ja silmaga nähtavaid vigastusi ei paistnud (lisa 2). Kostja ja juhataja palusid turvameestelt teha videokaamera salvestuse koopia. Sündmuse videosalvestuse esitati väärteomenetlust läbi viinud politseiuurijale ning see on väärteomenetluse toimikus. 2020. aasta kevadel alustati autos olnud juhi avalduse alusel sündmuse asjus väärteomenetlust kostja vastu. Väärteomenetlus lõpetati kiirmenetluse otsusega 20.05.2020 avaliku korra rikkumise eest KorS § 55 lg 2 sätestatud alusel. Kostja ei hakanud otsust vaidlustama, vaid maksis 40 eurot trahvi ära. Hageja esitatud tõenditest ei ilmne, et hagejale on kahju tekkinud. Hageja on kahju tõenduseks esitanud K OÜ arved nr 4362 ja 4380 sõiduki XXX Mercedes G-klass tööde kohta D. OÜ-le summas 507,11 eurot ning maksekorralduse koopia, millest ilmneb arvete tasumine D. OÜ poolt. Hageja esitas täiendavalt tõendi, milles D. OÜ tõendab, et D. OÜ võlgnes detsembris 2019 N. S.le (xxx) 1000 eurot ning selle eest tasus ettevõte arve N. S. eest XXX autoakende remondi eest. Tõendi on 16.09.2021 allkirjastanud N. S.. Arved ja maksekorraldus ei tõenda kahju tekkimist hagejale. Arve nr 4362, summas 208,34 eurot ei ole üldse seotud ukse klaasitõstukiga või ukseliistu parandusega. D. OÜ võlatõend, mille kirjutas hageja D. OÜ juhatuse liikmena, ei ole usutav. Äriregistri andmete järgi on D. OÜ juhatus liige alates 15.04.2013 kuni käesoleva ajani N. S. ehk hageja (lisa 3). Seega pidi väidetav võlgnevus detsembris 2019 olema juhatuse liikmele ning D. OÜ pidi tegema hageja sõiduki remondi eest tasudes tehingu juhatuse liikmega. Kõik tehingud ja võlgnevused juhatuse liikmega peavad olema kajastatud majandusaasta aruandes. D. OÜ 2019. aasta majandusaasta aruande lisas 11 „Seotud osapooled“ ei ole tehinguid ega laene juhatuse liikmega kajastatud, seal on märge, et juhatuse liikmele tasu ei makstud (lisa 4). Äriregistri andmetel on D. OÜ esitanud väikeettevõtte majandusaasta aruande. Raamatupidamisseaduse (RPS) § 21 lg 3 järgi peab väikeettevõtja lühendatud raamatupidamise aastaaruande lisades avalikustama
vähemalt tehingud seotud osapooltega: osapoolte kirjeldus, tehingute maht, saldod ja muu teave tehingute kohta, mis on vajalik ettevõtte finantsseisundi mõistmiseks (punkt 5) ja tegevjuhtkonna ja kõrgema juhtorgani liikmele makstud ettemaksed ja antud laenude summa, sealhulgas laenu tagasimaksmise või mahakandmise või laenust loobumise summa, samuti maksetähtajad ja intressimäärad ning muud olulised tingimused (punkt 7). Raamatupidamistoimkonna juhendi 15 „Lisades avalikustatav informatsioon“ järgi tuleb väikeettevõtja lühendatud raamatupidamise aastaaruandes avalikustada informatsioon seotud osapooltega tehtud tehingute kohta vähemalt järgmiste tehinguliikide lõikes: (a) kaupade ja teenuste ost-müük, (b) põhivara ost-müük; (c) laenude andmine ja saamine (d) garantii või tagatise andmine ja saamine (e) muud tehingud (punkt 20). D. OÜ 2019. aasta majandusaasta aruandest ilmneb, et tehinguid juhatuse liikmega tehtud ei ole, samuti puudub võlgnevus juhatuse liikme ees. Seega ei ole hagejale kahju tekkinud. Kostja tegevus seisnes selles, et ta koputas sõiduki ukseklaasile tavapärase tugevusega, eesmärgiga anda endast märku. Selline tegevus ei tekita tavapäraselt sõidukile, sealhulgas ukseklaasi tõstukile ega klaasiliistule mingit kahju. Kostjal puudus ka tahtlus kahjustada sõidukit. Pärast esimest koputamist kaassõitja ukseklaas avati ja suleti ning pärast teist koputamist kaassõitja ukseklaas avati uuesti ja jälle suleti. Selle ukse klaasitõstuk oli töökorras. Kostja soovib tõendada enda süü ja põhjusliku seose puudumist väärteoasjas nr 2440,19,006218 kogutud tõenditega, sh sündmuse videosalvestusega ja tunnistaja Marek Järve selgitusega (vt lisa 2). Väärteomenetluse tõendite puudumisel soovib kostja tõendada süü ja põhjusliku seose puudumist enda selgitustega või vande all antud ütlustega. Hageja esitatud tõenditest ei ilmne, et parandati kaassõitja poolse esiukse klaasitõstukit. Kahju tõenditena esitatud arve nr 4362 ei ole üldse seotud ukse klaasitõstukiga ning arvelt nr 4380 ei ilmne, millise ukse klaasitõstukit parandati. Sõiduki tehnilise passi andmete järgi oli sõiduk kohandatud kaubikuks ning sõiduki vastutav kasutaja ei olnud hageja vaid oli teine isik. Hageja esitatud tehnilise passi tõendist, ilmneb, et tegemist oli kaubikuga, N1G kategooria sõidukiga. Sõiduk oli ümber ehitatud ning sellelt oli eemaldatud tagumised istmed (punkt S1 Istekohti koos juhiga 2). Kaupade veol võis juhtuda, et mõni veos võis lõhkuda uksi. Kostja käitus 2.12.2019 valesti pargitud sõiduki juhile märkust tehes üldise käibekohustuse raames ning oma tööülesannetest tuleneva hoolsusega. Sõiduk oli pargitud väljaspool parkimisala jalakäijate vöötrajale, teenistujate sissepääsu kõrvale (vt lisa 1, videosalvestus, M. J. selgitus kohtule). Liiklusseaduse (LS) § 14 kohustab iga liiklejat järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik. Sõiduki parkimine on keelatud jalakäijate vöötrajal või parkimisala juures selleks tähistamata kohas. Igal jalakäijal on õigus teha märkus juhile ja paluda tal lahkuda jalakäijate rajalt parkimiskohta. Kui juht ei pööra tähelepanu, on tavapärane, et talle antakse märku, sealhulgas sõidukile koputamisega. Kostja oli antud olukorras jalakäija ning lisaks Pargi keskuse haldusjuht, kelle ülesandeks oli hoone sissepääsude takistuseta kasutamine. Kostja käitus sündmuskohal tavapärase käibekohustusega ja ei ületanud selle piire. Tõsi sõiduki juhiga sõneledes tõstis häält nagu vastaspoolgi. Kuid sellisest käitumisest ei teki kahju sõidukile. Kostjal puudus ka tahtlus rikkuda avalikku korda või kahjustada sõidukit. Kostja ei nõustu hagejaga, et väärteomenetluses KarS § 262 ja KorS § 55 lg 2 alusel tehtud väärteootsus tõendab kostja süüd. KorS § 55 lg 2 sätestab, et avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut ohtu seadval viisil, sealhulgas teist isikut sõnaga, žestiga või muul moel solvata, hirmutada või ähvardada. Kostjale heideti ette, et ta solvas ja hirmutas sõidukis olijaid, kuid see ei tõenda kostja süüd sõidukile kahju tekitamisel. Eeltoodud sätete kaitseeesmärk ei ole hagejal varalise kahju ärahoidmine.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus, tutvunud tõenditega ja kuulanud ära poolte seletused, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
5.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg.1 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati: 1) kannatanu surma põhjustamisega; 2) kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamisega; 3) kannatanult vabaduse võtmisega; 4) kannatanu isikliku õiguse rikkumisega; 5) kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega; 6) isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumisega; 7) seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega; 8) heade kommete vastase tahtliku käitumisega. (2) Kahju tekitamine ei ole õigusvastane, kui: 1) kahju tekitamise õigus tuleneb seadusest; 2) kannatanu nõustus kahju tekitamisega, välja arvatud juhul, kui nõusoleku andmine on vastuolus seaduse või heade kommetega; 3) kahju tekitaja tegutses hädakaitse- või hädaseisundis; 4) kahju tekitaja kasutas oma õiguse teostamiseks või kaitseks õigustatult omaabi. Hagi asjaoludest tulenevalt on kahjunõude aluseks hageja omandi rikkumine (VÕS § 1045 lg.1 p.5). VÕS § 1050 lg.1 kohaselt kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 127 lg.1 ja 4 kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Eeltoodust tulenevalt pidi hageja tõendama, et auto kahjustus (otsene varaline kahju VÕS § 129 lg.3) tuleneb just kostja süülisest tegevusest. VÕS § 132 lg.3 kohaselt kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt VÕS § 132 lg.1.
6.Vaidlust ei ole, et: 6.1 Hagejale kuuluv Mercedes-Benz maastur registreerimismärgiga XXX oli pargitud 02.12.2019 Pargi kaubanduskeskuse ees väljaspool parkimisala, teenistujate sissepääsu läheduses jalakäijate käigurajale; 6.2 kostja töötas 2019. aasta detsembris OÜ-s X (edaspidi X) haldusjuhina. Tema tööülesannete hulka kuulus X, kaubanduskeskuse töökorras hoidmine, sealhulgas kauba transpordi sõidukite ala, teenistujate sissepääsu ja külastajate sissepääsu vaba juurdepääsu tagamine. 6.3 kostja nõudis hagejalt ja autoroolis olnud isikult auto ümberparkimist; 6.4 hageja ja autoroolis olnud isiku ning kostja vahel tekkis sõnaline konflikt; 6.5 PPA 20.05.2020 väärteo kiirmenetluse otsusega karistati kostjat KarS § 262 lg.1 (avaliku korra rikkumine) alusel rahatrahviga 40 eurot. Otsust nähtub, et kostja tunnistas, et kuna hageja ja tema kaaslane ähvardasid ja sõimasid teha, tõstis ka tema häält ning kui aken poole vestluse pealt suleti, koputas kostja auto aknale.
7.Hageja väidab, et konflikti tulemusena kostja lõi 02.12.2019 kella 13:35 paiku käega vastu hageja sõiduauto Mercedes Benz (registrimärk XXX) parempoolset esiukse küljeklaasi, mille tagajärjel said tehnilisi vigastusi sõiduki ukseklaasi tõstuk ja aknaliist. Hageja leiab, et kostja süüd tõendab Ida Prefektuuri Jõhvi Politseijaoskonna 20.05.2020 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 244019,006218, millega A. P. mõisteti süüdi väärteos KarS § 262 lg 1 alusel ja karistati rahatrahviga. Maakohus on seisukohal, et 20.05.2020 väärteo otsuses kostja võttis omaks avaliku korra rikkumise, kuid see ei tõenda see auto kahjustamist. Kohtule PPA poolt esitatud väärteoasjast nr 244019006218 nähtub järgmine: 1) Avariipolitseinik R. S. teostas 02.12.2019 sõiduki Mercedes-Benz G350 D reg.märgiga XXX vaatluse. Politseitöötaja on vaatlusprotokolli märkinud, et sõiduki parempoolne esi küljeklaas on ilma vigastusteta (juurde on lisatud vaatlusel tehtud fotod); 2) PPA väärteomenetleja T. P. teostas 13.12.2019 videosalvestuse vaatluse. Pargikeskuse juurde pargitud tumeda sõiduki tagumise otsa juurest kaugemale on näha valgeid triipe, mis on kaetud lumega. Ajahetkel kell 13:36:29 ilmub vasakult poolt nähtavale pruunikat jopet kandev meesterahvas, kes liigub sõiduki juurde ja istub juhi kohale. 13:38:24 tuleb paremalt poolt meesterahvas nr 2, kellel on seljas punast värvi jope ja peas tumedat värvi müts. Meesterahvas nr.2 liigub vasakule poole, samal ajal vaadates paremale poole tumedat värvi sõidukit. Seejärel liigub meesterahvas nr 2 paremale poole tumedat värvi sõiduki juurde ja koputab kaks korda kõrvalistuja ukseklaasile, misjärel püüab kõrvalistuja ust avada. Ajahetkel kell 13.40.09 on näha, kuidas avatud ukseklaas lastakse üles, peale mida kell 13:40:42 teeb meesterahvas parema käe liigutuse vastu ukseklaasi. Meesterahva nr 2 parem käsi on rusikasse asetatult; 3) 27.02.2020 on PPA väärteomenetleja T. P. teinud ettekande, mille kohaselt teostas menetleja OÜ-le K järelpärimise, et selgitada millisel kuupäeval ja milliseid töid teostati, millele esitati vastus, et sõidukil XXX vahetati klaasitõstuk. Menetleja esitas sündmuskohale tehtud videosalvestuse EKEI tehnikaosakonna juhatajale M. R.ile küsimuse „Kas on võimalik, et antud isiku löögi tagajärjel võis puruneda suletud aknaklaasiga ukse tõstemehhanism?“ M. R. vastas, et nimetatud löök on sarnane tugevusele, kus sõiduki uks tavapäraselt või isegi suurema hooga suletakse. Selline suunatud löök ei avalda mõju ukseklaasi tõstemehhanismile. 4) 20.05.2020 lõpetati osaliselt väärteomenetlus. Menetleja tuvastas, et KarS § 218 lg.1 (varavastane süütegu väheväärtusliku asja ja varalise õiguse vastu) kvalifitseeritud väärteo toimepanemine ei leidnud tõendamist. Maakohus vaatles 17.08.2022 toimunud kohtuistungil PPA poolt esitatud videosalvestust: 13:39: 40 koputab punases jopes mees (kostja) tumeda maasturi parempoolse esiistuja aknale, mille peale aknaklaas alla lastakse, punases jopes mees selgitab midagi autos istujale, 13:40:09 pannakse aken taas kinni, punases jopes mees ootab veidi, siis tõstab käe ja ilmselt koputab korra aknale ning ootab korra veel ja lahkub. Miski ei viita punases jopes mehe poolt löögile akna pihta. Maakohus on seisukohal, et tõendamata on kostja süü ning põhjuslik seos kostja tegevuse ja hageja varale tekkinud kahju vahel (VÕS § 127 lg.4).
8.Maakohus nõustub ka kostja vastuväitega, et tõendamata on kahju tekkimine hagejale hagis märgitud suuruses. Hageja väide on, et kostja lõhkus ära auto ukseklaasi tõstemehhanismi. Ukseklaasi tõstemehhanismi remondiga seoses tekkinud otsese varalise kahju tõendamiseks esitas hageja kohtule järgmised tõendid: 1) 03.12.2019 arve nr 4362, kust nähtub, et D. OÜ on nii töö tellija kui ka arve saaja. Arvest nähtub, et sõidukil Mercedes G-klass reg.nr.XXX on teostatud plekitöö-vahetus ja kuluna on sinna märgitud
veel tüüblid ja lisatarvikud. Arvest ei selgu nimetatud remonditööde seos ukseklaasi tõstemehhanismiga; 2) 11.12.2019 arve nr 4380, kust nähtub, et D. OÜ on taas nii töö tellija kui arve saaja. Sõidukil Mercedes G-klass reg.nr.XXX teostati plekitöö-vahetus ja kuluna on sinna märgitud veel klaasitõstuk, tüüblid, lisatarvikud. Arvest ei selgu nimetatud remonditööde (va klaasitõstuk hinnaga 75,36 eurot) seos ukseklaasi tõstemehhanismiga. Hageja väidete kohaselt teostas remondi K OÜ, kuid remondiarvete esitajaks ja saajaks on D. OÜ ; 3) OÜ D. blanketil olev tõend, kus hageja kinnitab, et D. OÜ võlgnes hagejale detsembris 2019 ükstuhat (1000) eurot ja selle eest tasus ettevõte hageja eest sõiduki XXX autoakende remondi. Kohus ei pea sellist hageja enda poolt koostatud tõendit usaldusväärseks. Muid tõendeid hageja oma väidete kinnitamiseks kohtule ei ole esitatud. 4) Kohtule on esitatud maksekorraldus, millest nähtub, et D. OÜ tasus OÜ-le K arvete nr 4380 ja 4362 alusel 507,11 eurot. 5) Kohtule on esitatud K OÜ vastus kohtunõudele, milles K OÜ märkis, et Sõiduki XXX esindaja pöördus K OÜ poole esiukse klaasitõstuki (parem) diagnostika teostamiseks. Diagnostika näitas, et mainitud seadme töötab ebakorrektselt. Klient tellis esiukse klaasitõstuki vahetuse. Maakohus on seisukohal, et kahju olemasolu hagejal summas kokku 507,11 eurot ei leidnud veenvalt tõendamist.
9.Menetluses ei leidnud tõendamist kahju olemasolu sellises suuruses nagu hageja seda väidab, ei leidnud tõendamist kostja süü kahju tekkimises ja ei leidnud tõendamist põhjuslik seos võimaliku kahju ja kostja tegevuse vahel.
10.Kokkuvõtvalt maakohus tuvastas järgmist: Hagejale kuuluv Mercedes-Benz maastur registreerimismärgiga XXX oli pargitud 02.12.2019 Pargi kaubanduskeskuse ees väljaspool parkimisala, teenistujate sissepääsu läheduses jalakäijate käigurajale. Kostja, kelle ülesannete hulka kuulus muuhulgas kauba transpordi sõidukite ala, teenistujate sissepääsu ja külastajate sissepääsu vaba juurdepääsu tagamine, pöördus hageja ja kaassõitja poole nõudega auto ümber parkida. Sellest tekkis poolte vahel sõnaline konflikt. Hageja autot on D. OÜ tellimusel remonditud ja sealhulgas teostati ka parema esiukse klaastõstuki remont (OÜ K vastus kohtunõudele). Tõendamist ei leidnud kostja süü kahju tekkimises ja ei leidnud tõendamist põhjuslik seos võimaliku kahju ja kostja tegevuse vahel. Menetluskulude jaotus
11.TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Seoses hagi rahuldamata jätmisega, jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
12.TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajakulud. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostjat esindas menetluses Avo Viiol, kes vastab TsMS § 218 sätestatud nõuetele.
13.Kostja on 24.11.2022 menetluskulude nimekirja kohaselt kandnud õigusabikulusid summas 725 eurot (s.o 7,25 h x 100 eurot).
Hageja ei ole kostja menetluskuludele seisukohta esitanud.
14.Kostja esindaja poolt osutatav õigusabiteenus on kohtule esitatud materjalide kohaselt 100 eurot tunnis. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (RKTKm 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 3-21-93-13), samuti 147 eurot 49 senti koos käibemaksuga (RKTKm 3-2-1-98-13). Kohus loeb põhjendatud ja vajalikuks kostja esindaja tunnitasu määraks 100 eurot, sest tegemist on sarnase õigusteenuse eest makstavast keskmisest tasust väiksema tasuga.
15.TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, seda eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt RKTKm 3-2-1-182-15, p 14). Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (RKTKm 3-2-1-11514, p 11). Kohus märgib, et kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, s.h menetlustoimingute hulgale.
16.Arvestades kostja esindaja poolt menetluskulude nimekirjades kajastatud toiminguid, mis puudutavad menetlusdokumentide sisu, mahtu, vaidlusalust õiguslikku küsimust ja asja mahukust, leiab kohus, et kostja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud. Kohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud summas 725 eurot.
17.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab kostja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
18.TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.