Aktiva Finants OÜ hagi T Ti vastu võlgnevuse 1 451,78 eurot ja lisanduva viivise nõudes
Hagihind
1 544,26 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Hageja:
Aktiva Finants OÜ (registrikood 10746479, aadress: A. Weizenbergi tn 20, Tallinn)
Hageja lepinguline esindaja:
I M-V, e-post: xxx
T T (isikukood xxx, elukoht: xxx) Kostja:
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista T Tilt Aktiva Finants OÜ kasuks 1 401 (üks tuhat nelisada üks) eurot 78 senti, millest põhivõlg on 1 156,01 eurot, viivis 245,77 eurot ajavahemiku eest 21.10.2019. a kuni 17.06.2022. a.
2.1.Välja mõista T Tilt Aktiva Finants OÜ kasuks viivis alates 18.06.2022. a kuni põhinõude (1 156,01 eurot) täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses,
kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.
Jätta hageja menetluskulud 96,56% ulatuses kostja kanda ja 3,44% osas hageja enda kanda.
3.1.Välja mõista T Tilt Aktiva Finants OÜ kasuks menetluskulude katteks 883 (kaheksasada kaheksakümmend kolm) eurot 52 senti.
3.2.Välja mõista T Tilt Aktiva Finants OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (883,52 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.
3.3.Välja mõistetud menetluskulud kostjal T Til kanda Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr xxx viitenumbriga xxx.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
EELNEV MENETLUSE KÄIK
1.Aktiva Finants OÜ esitas 22.04.2022. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse T Ti vastu 1 347,94 euro võlgnevuse, lisanduva viivise nõudes ning menetluskulude hüvitamiseks. 27.04.2022. a tegi kohus makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. Pärnu Maakohtu 03.06.2022. a määrusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue üle Viru Maakohtule hagimenetlusse.
HAGEJA NÕUE
2.Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid xxx ja kostja 05.02.2018. a kasutuslepingu nr xxx, aadressil xxx, mille alusel oli kostjale teostatud järgmised teenused: nutiTV, Tv, internet. Kostjale olid väljastatud järgmised seadmed: digiboks Arris VIP1113, vara maksumus: 99,00 eurot (2 tk), ruuter Inteno DG200A, vara maksumus 108,00 eurot, optilise võrgu terminal Huawei GPON ONT HG8010H, vara maksumus 82,80 eurot. Ajavahemikul 28.02.2018. a – 30.09.2019. a esitas xxx kostjale arveid, mida kostja ei ole tasunud tänase päevani. xxx täitis endale võetud kohustusi ja esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Kostja kasutas xxx teenuseid nende eest tasumata. Kostja on jätnud tasumata alljärgnevad arved: 28.02.2018. a arve nr 03201801482000 summas 72,92 eurot; 31.03.2018. a arve nr 04201802040425 summas 60,82 eurot; 30.04.2018. a arve nr 05201802602052 summas 45,46 eurot; 31.05.2018. a arve nr 06201803165222 summas 47,46 eurot; 30.06.2018. a arve nr 07201803730061 summas 48,46 eurot; 31.07.2018. a arve nr 08201804298066 summas 55,31 eurot; 31.08.2018. a arve nr 09201804869347 summas 57,46 eurot; 30.09.2018. a arve nr 10201805443621 summas 57,46 eurot;
31.10.2018. a arve nr 11201806022155 summas 57,46 eurot; 30.11.2018. a arve nr 12201806603042 summas 57,46 eurot; 31.12.2018. a arve nr 01201900340656 summas 57,46 eurot; 31.01.2019. a arve nr 02201900937363 summas 57,46 eurot; 28.02.2019. a arve nr 03201901526034 summas 57,46 eurot; 31.03.2019. a arve nr 04201902091338 summas 57,46 eurot; 30.04.2019. a arve nr 05201902658398 summas 55,46 eurot; 31.05.2019. a arve nr 06201903225803 summas 55,46 eurot; 30.06.2019. a arve nr 07201903795695 summas 57,46 eurot; 31.07.2019. a arve nr 08201904367040 summas 43,77 eurot; 31.08.2019. a arve nr 09201904941687 summas 303,75 eurot. Kokku 1 306,01 eurot, millest kostja on tasunud 150,00 eurot. xxx loovutas 11.05.2021. a kostja vastased nõuded OÜ-le Aktiva Finants (registrikood 10746479) koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks välja võlgnevus 1 156,01 eurot, sissenõudekulud 50,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 245,77 eurot ja viivised alates 18.06.2022. a kuni põhinõude summas 1 156,01 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 315,00 eurot ja hageja õigusabikulud 480,00 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.Hageja esindaja esitas kohtunõudele kompromissettepaneku, mille kohaselt pakkus hageja kompromissisummaks 1961,76 eurot, mida on kostjal võimalik tasuda ositi ühe aasta jooksul. Hageja esindaja esitas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, mille kohaselt kandis hageja tsiviilasjas menetluskulusid suuruses 915 eurot, millest riigilõiv 315 eurot ja esindustasu 600 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED
4.Kostja esitas e-kirjaga kohtule vastuväite, milles märkis, et ta ei nõustu sellega. Kostja soovis teada mis põhjusel tema vastu tema teadmata otsus tehakse. Kostja soovis vastuväite esitamist.
5.Kohus selgitas kostjale, et kohus võttis hagiavalduse menetlusse ja kohustas kostjal esitama kirjalik vastus esitatud nõudele. Kostjale sai selgitatud, et hagimenetluses peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited (TsMS 230 lg 1). Kohus andis kostjale korduva tähtaja esitada menetlusse võtmise määruses toodud küsimustele ja dokumentaalsed tõendid oma väidete kohta. Kohus tegi menetlusosalistele ettepaneku asja lahendamine kompromissi sõlmimisega. Kostja ei ole ühelegi kohtunõudele reageerinud ega omapoolseid vastuväiteid esitanud. Kostja saatis e-kirja, milles teavitas, et ta ei ole selle asjaga nõus. Kostjale jääb arusaamatuks, miks talle üldse midagi saadetakse ja tahab kaebust teha, et kohus sellise asjaga tegeleb kostja teadmata.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus lahendab tsiviilasja kirjalikus menetluses, lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 regulatsioonist. Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub osaliselt rahuldamisele.
7.TsMS § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda.
8.Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
9.Raha nõudmiseks peab poolte vahel olema võlasuhe võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lõike 1 mõttes, mis õigustaks hagejat nõudma kostjalt kulutuste hüvitamist või tasu maksmist. Vastavalt VÕS § 3 võib võlasuhe tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või lepingusarnasest võlasuhtest.
10.Tsiviilasja materjalide kohaselt sõlmisid T T ja xxx 05.02.2018. a seadme kasutuslepingu nr xxx, mille kohaselt sai kostjale teostatud aadressile xxx järgmised teenused: nutiTV, Tv, internet. Kostjale väljastati järgmised seadmed: digiboks Arris VIP1113, vara maksumus: 99,00 eurot (2 tk), ruuter Inteno DG200A, vara maksumus 108,00 eurot, optilise võrgu terminal Huawei GPON ONT HG8010H, vara maksumus 82,80 eurot. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja on sõlminud xxx-iga seadmete kasutuslepingu nr xxx.
11.VÕS § 8 lõike 2 tulenevalt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Vastavalt VÕS § 76 lõike 1 ja 82 lõike 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Kostja võttis endale lepingute sõlmimisega kohustuse xxx-i osutatud teenuste eest tasuda vastavalt esitatud arvetele. Kostja ei ole esitanud vastuväidet selle kohta, et ta ei ole sõlminud nimetatud lepinguid ja on nõuetekohaselt täitnud lepingust tulenevaid kohustusi.
12.Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). xxx esitas kostjale perioodil 28.02.2018. a kuni 31.08.2019. a arved, mis on jäetud kostja poolt tasumata. Kuna kostja on rikkunud raha maksmise kohustust ja ei ole vastuväiteid võlgnevuse suuruse 1 156,01 euro osas esitanud, on hagejal õigus nõuda lepingu täitmist. Tulenevalt eeltoodust mõistab kohus välja kostjalt hageja kasuks võlgnevuse 1 156,01 eurot. Kostja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit mis tõendaks, et tal puudub kohustus hageja ees. Hagiavaldusest tulenevalt on kostja jätnud täitmata lepingust tuleneva kohustuse, mis annab hagejale õiguse nõuda lepingu kohaselt kohustuste täitmist. 11.05.2021. a on esitatud kostjale teatis nõude loovutamise kohta. Teatisekohaselt loovutas xxx 11.05.2021. a vastavalt VÕS §-le 164 nõude loovutamise lepinguga Aktiva Finants OÜ-le lepingust xxx tuleneva nõude Teie vastu koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid.
13.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 118 lõike 1 kohaselt toimub volituse andmine esindatava poolt vastava tahteavalduse tegemisega esindajale või isikule, kellega tehingu tegemiseks volitus antakse, või avalikkusele. Volikirjaga ei anta üle nõuet vaid antakse esindajale enda esindusõigus ja esindamise ulatus.
14.Kuid vastavalt VÕS § 164 lg 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Lõike 2 kohaselt nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele.
15.Nõude loovutamine on nõude üleandmine teisele isikule lepingu alusel. Loovutada saab nii olemasolevat nõuet kui ta tulevikus tekkivat või tingimuslikku nõuet.
16.VÕS § 170 kohaselt kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Kostja ei ole millegagi tõendanud lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohast täitmist hageja ees või kohustuse puudumist. Kostja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit, et ta on hageja ees oma kohustused täitnud. Kostja ei ole vaidlustanud, et võlgnevus oleks tasutud.
17.VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja palub välja mõista kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise 245,77 eurot perioodi 21.10.2019. a - 17.06.2022. a eest.
18.VÕS § 1132 lg 1 järgi võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. Pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 eurot (VÕS § 1132 lg 2 p 3). Hageja palub välja mõista kostjalt sissenõudmiskulu kokku 50 eurot. Kohus leiab, et sissenõudmiskulu 50 eurot ei ole põhjendatud. Hagi materjalide juurde ei ole lisatud tõendeid, et hageja oleks kostjale saatnud tasuta meeldetuletuskirja. Hageja poolt lisatud võlateatised ei tõenda, et need teatised oleks kostjale edastatud. Võlateatiste esitamine ei tõenda, et need on ka kostjale edasi saadetud ja kätte toimetatud. Kuna kohus saab hagi rahuldada ainult õiguslikult põhjendatud ulatuses, siis jätab kohus meeldetuletuskirja maksumuse osas hagi rahuldamata.
19.Põhjendatud on viivisenõue, mis on esitatud vastavalt TsMS § 367 sätestatule. Kohus peab võimalikuks rahuldada TsMS § 367 alusel edasiulatuva viivise nõude rahuldatud põhivõlgnevuselt 1156,01 eurot VÕS § 113 lg 1, § 94 sätestatud määras. Kohtuotsuse
tegemise järgselt lisanduva viivise suurus tuleneb eelkõige kostja enda tegevusest või tegevusetusest ja kostjal on võimalik vältida viivisenõuet temalt kohtuotsusega väljamõistetud sissenõutavaks muutunud summa tasumisega.
20.Kohus on seisukohal, et hageja põhinõue 1 156,01 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise nõue 245,77 eurot on põhjendatud. Kohus rahuldab hageja nõude osaliselt ning mõistab kostjalt välja võlgnevuse 1 401,78 eurot (1156,01+245,77). Kuna kostja ei ole tõendanud, et ta on lepingust tuleneva kohustuse täitnud, tuleb hagi põhjendatud ulatuses rahuldada.
Menetluskulude jaotus
21.Vastavalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades kui kohus ei jaota kulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades TsMS § 163 lg 1, jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldab hagi osaliselt (96,56 %). Seega 96,56% hageja menetluskuludest kannab kostja. Hageja menetluskulud on riigilõiv summas 315 eurot ja õigusabikulud 600 eurot, kokku 915 eurot, millest 96,56 % on 883,52 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja menetluskulude katteks välja 883,52 eurot. Hageja taotleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Vastavalt TsMS § 177 lg 4 märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.