Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kairi Piirisild ja Kaija Piirmets
Määruse tegemise aeg ja koht 11.11.2025, Tallinn Kohtuasja number
2-25-116630
Kohtuasi
Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi ICS Europe OÜ vastu leppetrahvi võlgnevuse ja sissenõudekulude saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 08.10.2025 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
ICS Europe OÜ apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Apellant (kostja) ICS Europe 12226583), seaduslik esindaja G.Z
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
OÜ
(registrikood
RESOLUTSIOON
1.Jätta ICS Europe OÜ 04.11.2025 apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 08.10.2025 otsuse peale Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.
2.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud ICS Europe OÜ kanda. Osaühingul EUROPARK ESTONIA ei ole apellatsioonimenetluses tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 28.06.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles palus mõista ICS Europe OÜ-lt (kostja) välja 95 euro suuruse võla. Maksekäsuosakond lõpetas 05.08.2025 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses, kuna võlgnik esitas makseettepanekule vastuväite.
2.Hageja esitas 25.08.2025 Harju Maakohtule kostja vastu hagi, milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja 95 eurot, sh 55 euro suurune leppetrahv parkimistingimuste rikkumise eest ja 40 euro suurune sissenõudmiskulu. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited
3.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata, mh põhjusel, et hagi on esitatud vale kostja vastu, sest parkimislepingu pooleks saab olla üksnes sõiduki juht, mitte registrijärgne omanik. Juhiks oli G.Z ning selline teave oli pretensiooni menetledes hagejale teada. Juriidiline isik tegutseb oma esindaja kaudu ega saa ise sõidukit parkida. Kui hagejale jäi juht ebaselgeks, oleks ta pidanud selle välja selgitama. Maakohtu otsus ja põhjendused
4.Harju Maakohus rahuldas 08.10.2025 otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja 95 eurot, jättis menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 540 eurot koos viivisega. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt oli sõiduk 25.10.2023 pargitud hageja hallatavale parkimisalale, millega oli hageja ja kostja vahel sõlmitud parkimisleping. Kuna kostja rikkus parkimistingimusi, on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi 55 eurot ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 1131 lg 1 alusel sissenõudmiskulu 40 eurot. Hageja esitas hagi õige isiku vastu. Parkimise ajal oli sõiduki omanik/vastutav kasutaja kostja. Kui sõidukit juhtis mõni teine isik, tuleb sõiduki omanikul või vastutaval kasutajal tõendada, et sõidukit kasutas parkimislepingu rikkumise ajal keegi teine. Kostja ei ole toonud esile ega tõendanud asjaolu, et sõidukit kasutaks keegi teine. G.Z on äriregistri andmetel kostja kui juriidilise isiku seaduslik esindaja, sh isik, kes sõlmib parkimislepinguid. Kostja ei ole toonud esile, et kostja andis sõiduki G.Z-ile kui füüsilisele isikule kasutada ja G.Z sõlmis sõiduki parkimiseks parkimislepingu ning võttis seeläbi füüsilise isikuna vastutuse. Selliseid asjaolusid ei toonud kostja esile ka maksekäsu kiirmenetluses ega enne kohtumenetlust. Apellatsioonkaebus
5.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada Harju Maakohtu 08.10.2025 otsuse täies ulatuses, jätta hagi rahuldamata ja mõista hagejalt välja kostja menetluskulud. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt tuvastas maakohus vääralt, et leping oli sõlmitud hageja ja kostja vahel. Riigikohtu praktika kohaselt sõlmitakse leping sõiduki juhi ja parkimisala valdaja vahel ning sõiduki omanikku võib pidada omandiandmete põhjal eelduslikult juhiks üksnes siis, kui 2
2-25-116630 tegelik juht ei ole teada (RKTKo 23.03.2016, 3-2-1-3-16, p 11). Hagejale oli enne hagi esitamist vaidemenetluses teada, et juhiks oli G.Z. Vaide esitas G.Z, mitte kostja, ning hageja suhtles sõiduki juhiga otse, st juht oli tuvastatud. Maakohus leidis vääralt, et kostja peab tõendama, et sõidukit kasutas keegi teine. Hageja peab tõendama hagi aluseks olevad asjaolud. Hageja ei esitanud ühtki tõendit, mis kinnitaks, et kostja sõlmis parkimislepingu või et sõiduk pargiti kostja kui juriidilise isiku nimel. Juriidiline isik on õiguslik abstraktsioon, kellel puudub juhtimisõigus ja ta ei saa parkimistingimusi rikkuda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Kolleegium leiab üksmeelselt, et apellatsioonkaebus tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 637 lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
7.Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Praeguses asjas palus hageja mõista kostjalt välja 95 eurot. Seega ei ületa hageja põhinõue 3500 eurot ega põhinõue koos viivisega 7000 eurot, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.
8.Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Mh on ringkonnakohtul TsMS § 637 lg 21 järgi õigus keelduda ka menetluskulude kindlaksmääramise osas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest kui maakohtu otsuses on menetluskulud kindlaks määratud küll 280 eurot ületavas ulatuses, mistõttu on apellandil TsMS § 178 lg 2 järgi õigus vaidlustada menetluskulude kindlaksmääramist, kuid apellant ei ole apellatsioonkaebuses tuginenud sellele, et maakohus on temalt kostja kasuks välja mõistetud menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel rikkunud TsMS § 174 lg-s 1 sätestatut (vt RKTKm 19.01.2022, 2-20-14547, p-d 13–15).
8.1.Maakohus märkis otsuses, et ei anna TsMS § 442 lg 10 kohaselt luba otsuse edasikaebamiseks.
8.2.Arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes ka selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse. Kuigi ringkonnakohus ei pea apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest 3
2-25-116630 keeldumist pikemalt põhjendama (vt RKTKm 10.04.2019, 2-17-13363, p 15), märgib kolleegium kostja apellatsioonkaebuse väidete kohta lühidalt järgmist. Riigikohtu praktika järgi saab parkimise korraldaja eeldada, et sõiduki juhiks ja seega ka parkimislepingu pooleks on sõiduki omanik või vastutav kasutaja ning selle eelduse saab sõiduki omanik või vastutav kasutaja ümber lükata, st parkimislepingu pooleks saab lugeda sõiduki omanikku või vastutavat kasutajat, kui sõiduki omanik või vastutav kasutaja ei tõenda, et sõidukit juhtis muu isik. Seejuures ei piisa kostja sellekohastest väidetest, sh isiku nime ja isikukoodi teatamisest. Kostja peab tõendama, et sõidukit juhtis teine isik. Arvestatavaks tõendiks saab olla nt sõidukit juhtinud isiku allkirjastatud kinnitus selle kohta, et sõiduk oli tema valduses ja ainukasutuses (RKTKo 23.03.2016, 3-2-1-3-16, p 11; RKTKo 25.01.2017, 3-2-1-68-16, p 31; RKTKm 11.09.2024, 2-22-130552, p-d 14.1 ja 14.2). Siinses asjas ei kinnita kostja esile toodud asjaolud ja esitatud e-kirjavahetus (dtl 57–70), et kostja andis sõiduki oma seadusliku esindaja G.Z-i ainukasutusse muul õiguslikul alusel kui tema ja kostja (äriühingu) vaheline äriühingu ja tema juhatuse liikme õigussuhe. Samuti ei nähtu G.Z-i ühemõttelist allkirjastatud kinnitust selle kohta. Seejuures ei ole kostja enne kohtumenetlust ka väitnud, et lepingupooleks oli G.Z. Seega sai hageja tugineda eeldusele, et sõidukiga toime pandud parkimistingimuste rikkumise eest vastutab sõiduki omanik või vastutav kasutaja ning hagejal ei olnud võimalik esitada hagi muu isiku kui sõiduki omaniku või vastutava kasutaja vastu.
8.3.Eeltoodut arvestades ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul kohaldanud selgelt ebaõigesti materiaalõigust ega rikkunud selgelt menetlusõiguse normi, mistõttu jätab kolleegium apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse võtmata.
9.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi koosmõjus TsMS § 639 lg-ga 1 apellandi kanda. Kuna vastustajal ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellandil vastustajale apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.
10.Kuigi praeguses asjas ei ole apellant apellatsioonkaebuselt riigilõivu nõutavas suuruses tasunud, ei palu ringkonnakohus menetlusökonoomia kaalutlustel apellandil täiendavat riigilõivu tasuda, s.o apellatsioonkaebuse puudust (TsMS § 637 lg 1 p 3) enne menetlusse võtmise otsustamist kõrvaldada, sest apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral oleks apellandil õigus TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi nõuda apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv tagasi. Ühtlasi on apellandil apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv.
11.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
12.Määruse peale, millega ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, võib TsMS § 696 lg 1 esimese lause ja § 638 lg 9 järgi esitada määruskaebuse. 4
2-25-116630 (allkirjastatud digitaalselt)
5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.