xxxxx xxxx, xxxxxx xxxx, xxxxx xx x, xxxxx xx x korteriühistu hagi A P vastu võlgnevuse väljamõistmiseks ning korteriomandi võõrandamiseks
Tsiviilasja hind
5211,66 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja xxxxx xxxx, xxxxxx xxxx, xxxxx xx x, xxxxx xx x korteriühistu (registrikood 80398956), lepinguline esindaja Merli Rikolas Kostja A P (isikukood xxxxxxxxxxx)
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2.Kohustada A P (P; isikukood xxxxxxxxxxx) võõrandama talle kuuluv korteriomand asukohaga xxxxx x-x ja xxxxx x-x, xxxxxx xxxx, xxxxx xxxx (registriosa nr xxxxxxx) kolme kuu jooksul tagaseljaotsuse jõustumisest.
3.Võõrandada pärast p-s 2 sätestatud tähtaja möödumist A P kuuluv korteriomand asukohaga xxxxx x-x ja xxxxx x-x, xxxxxx xxxx, xxxxx xxxx (registriosa nr xxxxxxx) täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
4.xxxxx xxxx, xxxxxx xxxx, xxxxx xx x, xxxxx xx x korteriühistu võib nõuda tagaseljaotsuse täitmist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 lg 4).
5.Mõista A P xxxxx xxxx, xxxxxx xxxx, xxxxx xx x, xxxxx xx x korteriühistu kasuks välja võlgnevus 1711,66 eurot perioodi 21. augustist 2018 kuni 22. juulini 2021 eest.
6.Jätta maakohtus kantud menetluskulud kostja kanda.
1(5)
7.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus pärast otsuse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel.
8.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.
9.Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte. Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus
1.xxxxx xxxx, xxxxxx xxxx, xxxxx xx x, xxxxx xx x korteriühistu esitas 22. juulil 2021 A P (kostja) vastu hagi, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja võlgnevuse 1711,66 eurot perioodi 21. augustist 2018 kuni 22. juulini 2021 eest. Lisaks palus hageja kohustada kostjat võõrandama talle kuuluva korteriomandi asukohaga xxxxx x-x ja xxxxx x-x, xxxxxx xxxx, xxxxx xxxx (registriosa nr xxxxxxx) kolme kalendrikuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest ning anda kohtuotsuse vabatahtlikul täitmata jätmisel nõusolek korteriomandi võõrandamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt kuulub kostjale korteriomand (registriosa nr xxxxxxx), asukohaga xxxxx x-x ja xxxxx x-x, xxxxxx xxxx, xxxxx xxxx (korteriomand). xxxxx xxxxxx, xxxxxxx xxxxxx xxxxx x, x elamus moodustati 18. märtsil 2016 elamu majandamiseks korteriühistu nimetusega xxxxx xxxx, xxxxxx xxxx, xxxxx xx x, xxxxx xx x korteriühistu (hageja, korteriühistu). Alates korteriühistu loomisest on elamu majandamise ja raamatupidamisega tegelenud hageja. Raamatupidamisarvestuse raames on muuhulgas hageja kohustuseks jagada kõigi hageja liikmete vahel majandamiskulud vastavalt hageja põhikirjale ja hageja üldkoosolekute otsustele, esitada liikmetele arved ning koguda kokku arvete alusel tasumisele kuuluvad maksed. Kostja ei ole alates hageja loomise hetkest tasunud hagejale vabatahtlikult mitte ühtegi esitatud arvet, mistõttu kõigi esitatud arvete alusel tasumisele kuuluvate sumade kättesaamiseks on hageja pidanud pöörduma Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna poole.
2(5)
Hagiavalduse esitamise hetkel on kostjal hageja ees korteriühistu majandamiskuludest tulenev võlgnevus kogusummas 1711,66 eurot. Kostja talle kuuluvas korteriomandis ei ela, korteriomandi veekasutus on juba mitu aastat 0 ja korteriomandi elekter on alates 2019. aastast Elektrilevi poolt välja lülitatud. Korteriomand asub elamus, kus puudub keskküttesüsteem, mistõttu on kõigis korteriomandites lokaalne küttesüsteem, mida peab iga omanik ise kütma oma katlaga või hoidma eluruumides nõutavat temperatuuri ja õhuniiskust alternatiivsete võimaluste (elektriküte, soojuspump) abil. Kostja ei ela talle kuuluvas korteriomandis juba aastaid ning korteriomand on seetõttu seisnud kütmata, sest katla kütmine ise kohal viibimata ei ole võimalik, samuti on välja lülitatud korteriomandi elekter, mis võimaldaks alternatiivset küttelahendust. Korteriomandis ei ole seega aastaid tagatud eluruumile esitatavad sisetemperatuuri ja niiskuse miinimumnõuded (vt ka Majandusja taristuministri määruse nr 85 „Eluruumile esitatavad nõuded“§ 4 lg-d 4 ja 5). Seoses asjaoluga, et kostja ei ela talle kuuluvas korteriomandis, ega näita üles selle olemasolu ega seisukorra vastu mingit huvi, on sisuliselt kõik hageja põhikirjast tulenevad korteriomaniku kohustused täimata (vt hageja põhikirja p 3.3). Hageja on kostjale talle kuuluva korteriomandiga seonduvate probleemide kohta pretensioone esitanud juba aastast 2017, kuid kostja ei reageeri ja huvi probleemide lahendamiseks üles ei näita. Viimastel aastatel on olnud elamus kahel korral suured veelekked, mis tuvastati järskude äärmiselt suurte veearvete kaudu. Lekked avastati 19. märtsil 2019 ja 15. märtsil 2020 kostjale kuuluva korteriomandi keldrist. Kostja poolne kohustuste mitte täitmine rikub oluliselt kõigi teiste korteriomanike õigusi. Kostja ruumide aastaid kütmata hoidmine ning veelekked kahjustavad hoone konstruktsioone ning on muuhulgas toonud kaasa probleeme ka kõrval asuvas korteriomandis nr 2, mille seinad hallitavad kostja tegevuse/tegevusetuse tulemusel. Eeltoodust tulenevalt võttis hageja 2. juuni 2020 üldkoosolek, kus osales kuuest ühistu liikmest viis, ühehäälselt vastu otsuse alustada korteriomandi sundvõõrandamise protsessi vastavalt seaduses toodud nõuetele ning anda korteriomanikule aega kolm kuud korteriomandi vabatahtlikuks võõrandamiseks. Juhul kui korteriomandit vabatahtlikult ei võõrandata, esitada vastav avaldus kohtusse. Samas otsuses anti juhatusele volitus ka võlgnevuste sissenõudmiseks kostjalt. Hageja on püüdnud kirja teel, e-kirja teel ja telefoni teel võtta ühendust kostjaga, et anda edasi 2. juunil 2020 tehtud üldkoosoleku otsus. Hagejal õnnestus kostja telefoni teel kätte saada kahel korral 1. jaanuaril 2021 ja 9. märtsil 2021 ning teavitada kostjat muuhulgas 2. juunil 2020 vastu võetud üldkoosoleku otsustest ja tema kohustusest võõrandada korteriomand vabatahtlikult ning tasuda võlgnevused hageja ees. Hoolimata kostja teavitamisest ei ole kostja vabatahtlikult mitte midagi ette võtnud, oma vastuväiteid esitanud ega korteriomandit võõrandama asunud.
KOHTUOTSUSE SELGITUSED
2.Maakohus võttis hagi 10. oktoobri 2021 määrusega menetlusse ning toimetas hagimaterjalid koos vastamiskohustusega kostjale kätte tööandaja kaudu isiklikult allkirja vastu 17. mail 2022. Kohtule edastatud kättesaamisteatises kinnitas kostja, et sai eelviidatud dokumendid kätte juba tegelikult 2. aprillil 2022. Kostja oli kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul menetlusdokumentide kättetoimetamisest alates, seega kostja kirjaliku vastuse tähtaeg saabus hiljemalt 31. mail 2022. Kostja hagile tähtaegselt ei vastanud ega ole seda teinud praeguse kohtuotsuse koostamise ajaks. Kostjat hoiatati, et hagile vastamata jätmisel võib kohus teha tema suhtes tagaseljaotsuse.
3.Tagaseljaotsuse võib kohus teha ilma kirjeldava ja põhjendava osata (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3). Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis
3(5)
täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17. detsembri 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik).
4.Praegusel juhul teeb kohus tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1). Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud.
4.1.Esitatud asjaoludel on sundvõõrandamise nõude esitamise eeldused täidetud. Kostja on võõrandatava korteri omanik, korteriühistu on esitanud kostjale kahel korral (1. jaanuaril 2021 ja 9. märtsil 2021) korteriomanike 2. juuni 2020 üldkoosolekul vastu võetud otsusega võõrandamise nõude ning kostja on selle kätte saanud (kostja on sellest isiklikult teavitatud), kuid ta pole nõuet vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul täitnud (KrtS § 32 lg-d 1 ja 2). Võõrandamisnõude aluseks olnud asjaolud on mh järgmised. Kostja on vähemalt kuue kuu majandamiskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu (KrtS § 32 lg 2 p 2) ning on rikkunud korteriomandi valitsemise korraldamise kohustust (KrtS § 32 lg 2 p 1 ja § 31 lg 5). Kostjal on tasumata majandamiskulud ajavahemiku 21. augusti 2018 kuni 22. juuli 2021 eest. Kostja ruumide aastaid kütmata hoidmine ning veelekked kahjustavad hoone konstruktsioone ning on muuhulgas toonud kaasa probleeme ka kõrval asuvas korteriomandis nr 2. Kostjat teavitati korteriomandi võõrandamisnõudest, kuid ta ei täinud seda vabatahtlikuks täitmiseks ette nähtud tähtaja jooksul (KrtS § 33 lg 1). Kohtule ei ole esitatud andmeid, et praeguseks oleks võõrandamisnõude aluseks olnud asjaolud ära langenud. Kohtu arvates on hagi asjaoludel korteriomandi võõrandamisnõude rahuldamine kõiki asjaolusid kaaludes õiguslikult põhjendatud. Kohus märgib, et asjaolude kohaselt ei ole tegemist kostja elukohaga, mistõttu praegune otsus ei riiva kostja kodu puutumatuse põhiõigust. Kohus märgib, et korteriomandi võõrandamisnõue on otsustatud korteriomanike üldkoosolekul häälteenamusega ja nõue kohtule korteriomandi võõrandamiseks esitatud tähtaegselt (KrtS § 33 lg 3). KrtS § 33 lg 4 järgi võib korteriühistu nõuda kohtuotsuse täitmist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
4.2.Hageja nõuab kostjalt kokkulepitud majandamiskulude võlgnevuse tasumist perioodi
21.augustist 2018 kuni 22. juulini 2021 eest. Hageja nõuab kokkulepitud majanduskulude tasumist KrtS § 35 mõttes ja hageja põhinõude rahuldamise õiguslik alus on KrtS § 40 lg 1. Kohtule on esitatud kostjale edastatud arved, millest nähtub, et kostja majandamiskulude võlg on enne praeguse hagi esitamist 1711,66 eurot. Tagaseljaotsuse puhul saab kohus lugeda asjaolud võlgnevuse kohta omaksvõetuks. Lähtudes sellest, et hageja esitatud andmed on õiged on hageja majandamiskulude nõue 1711,66 eurot kostja vastu ka õiguslikult põhjendatud.
5.Kaja esitamise kohta selgitab kohus järgmist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid.
4(5)
Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigituludesse. Riigilõivu ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada.
6.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). Menetluskulud jäävad kostja kanda, kuna lahend tehakse tema kahjuks (TsMS § 162 lg 1). TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse jõustumist menetlusökonoomia kaalutlustel.
7.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
(allkirjastatud digitaalselt) Agle Elmik kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.