Muud

võlgniku pankrot ja algatatakse kohustustest vabastamise menetlus või algatatakse võlgade ümberkujundamise menetlus. FiMS § 9 lg 1 sätestab, et maksejõuetusavalduse, abikaasade maksejõuetusavalduse, võlausaldaja maksejõuetusavalduse, varanimekirja, võlanimekirja ja võlgade ümberkujundamise kava vormid kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kehtestatud vormide kasutamine on kohustuslik (FiMS § 9 lg 2). FiMS § 11 lg 2 sätestab, et maksejõuetusavalduses tuleb esitada vähemalt järgmised andmed: 1) võlgniku põhistus maksejõuetusavalduse esitamise vajaduse kohta, sealhulgas selgitus makseraskuste ja nende põhjuste kohta; 2) võlgniku seisukoht, kas ta soovib enda suhtes pankroti väljakuulutamist, pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist, võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist või jätab selle kohtu otsustada; 3) kui võlgnik soovib võlgade ümberkujundamise või kohustustest vabastamise menetluse algatamist, siis võlgniku kinnitus, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid välistada võlgade ümberkujundamise või kohustustest vabastamise, ja et ta täidab käesoleva seaduse §-s 23 või 47 sätestatud kohustusi vastavalt sellele, milline menetlus tema suhtes algatatakse; 4) riigilõivu tasumise kontrollimist võimaldavad andmed. FiMS § 11 lg 6 kohaselt peab võlgnik maksejõuetusavalduse esitamisel kasutama käesoleva seaduse § 9 lõike 1 alusel kehtestatud maksejõuetusavalduse vormi. Vastavalt FiMS § 14 lg 1 p 1 ei võta kohus maksejõuetusavaldust menetlusse, kui esinevad käesolevas seaduses või tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alused, muu hulgas on tasumata riigilõiv. Kohus on seisukohal, et antud juhul tuleb esitatud avalduse menetlusse võtmisest keelduda. Antud juhul ei ole maksejõuetusavaldus esitatud FiMS §-s 9 ettenähtud maksejõuetusavalduse vormil, mis on seaduse järgi kohustuslik. Samuti ei ole avalduselt tasutud ettenähtud riigilõivu. Riigilõivuseaduse § 59 lg 8 kohaselt tasutakse võlgniku maksejõuetusavalduse esitamisel riigilõivu 10 eurot. Kohtule esitatud avaldus peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud hagiavalduse vormi- ja sisu nõuetele. Hagiavalduse sisu- ja vorminõuded on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-des 338 ja

Kohtu seisukoht menetluskulude jaotuse osas TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 168 lg 1 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus jätab antud asjas TsMS § 168 lg 1 alusel menetluskulud avaldaja kanda. Avaldaja ei ole esitatud avalduselt riigilõivu tasunud ning kuna käesolevas menetlusstaadiumis menetluskulusid tekkinud ei ole, jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.