Võlaõigus › Töövõtulepingud

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja RUUTEX EHITUS OÜ kanda.

Edasikaebamise kord Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel vastavalt TsMS § 632 lõikele 1 õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Otsuse peale esitatud kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. I Hageja nõue ja seisukohad

2-20-15962 poolt pärast tööde lõpetamist vastavalt hageja poolt paigaldatud tegelikke plokkide arvule, mida fikseeritakse teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktis; tööde alustamise päev - 15.04.2020, mida tõendab kostja 14.05.2020 e-kiri, kus kostja on märgitud: palun homme kolme mehega peale alustada; maksetingimused - 14 päeva pärast teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist. Hageja selgituste kohaselt käesoleval juhul leppisid pooled kirjalikult kokku töövõtulepingu hinna osas ning suuliselt kooskõlastasid kõik olulised töövõtulepingu tingimused. Kostja ei ole esitanud hagejale vastuväiteid, et poolte vahel olid muud, kui ülaltoodud töövõtulepingu tingimused. Seega leiab hageja, et 14.04.2020 hageja ja kostja vahel oli sõlmitud töövõtuleping VÕS § 635 mõistes hageja poolt märgitud tingimustel. Vastavalt 14.04.2020 suulisele töövõtulepingule hageja poolt tööd olid teostatud ja kostja poolt teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid olid allkirjastatud. Hageja poolt väljastatud arved kostja poolt olid täies ulatuses tasutud. Hageja selgituste kohaselt puuduvad hagejal nõuded kostja vastu seoses hageja ja kostja vahel 14.04.2020 sõlmitud töövõtulepingu täitmisega. Nimetatud töövõtulepinguga seotud andmed esitas hageja kohtule tõendamiseks, et poolte vahel oli tavaline praktika töövõtulepinguid sõlmida suulises vormis. Asjaolude kohaselt 25.05.2020 pöördus kostja hageja poole palvega teostada samal objektil aadressil Tartu mnt 80 Tallinn veel tööd ehk umbes 300 m2 plokki paigaldamise ventilatsioonišahtide ehitamiseks, kuna teine töövõtja keeldus teostada tööd. Astaprom OÜ juhatuse liikme Y ́i ja RUUTEX EHITUS OÜ juhatuse liikme X vahel oli 25.05.2020 taas sõlmitud suuline töövõtuleping järgmistel tingimustel: tööde teostamise aadress - maja aadressil Tartu mnt 80 Tallinn; tööde maht – umbes 300 m2 plokki paigaldamise ventilatsioonišahtide ehitamiseks; töövõtulepingu hind - 17 eurot + 20% k/m 1 ruutmeetri plokki paigaldamise eest, so kokku umbes 5 100 eurot + 20% k/m, kusjuures lõplik hind poolte poolt määratakse pärast tööde lõpetamist vastavalt hageja poolt paigaldatud tegelikke plokkide arvule; tööde alustamise päev - 25.05.2020; maksetingimused - 14 päeva pärast teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist. Seega eeltoodust tulenevalt 25.05.2020 töövõtulepingu sõlmimisel poolte vahel oli kooskõlastatud kõik töövõtulepingu olulised tingimused. Hageja leiab, et see asjaolu, et 25.05.2020 poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping ülaltoodud tingimuste alusel tõendatakse sellega, et kostja poolt oli kirjalikult aktsepteeritud teostatud tööde üleandmise akt ja hageja poolt väljastatud teostatud tööde arve nr 072020. 15.06.2020 poolte vahel kooskõlastatud tööd hageja poolt oli teostatud ning kostja poolt olid teostatud tööd üle vaadatud. Hageja selgituste kohaselt kostja pretensiooni tööde kvaliteedi kohta hagejale ei esitanud. Tööde ülevaatuse käigus pooled fikseerisid hageja poolt teostatud tööde mahu 228.33 m2 ning pooled leppisid kokku, et hageja esitab kostjale arve maksetähtajaga kuni 31.07.2020. 20.07.2020 saatis hageja skostjale allkirjastamiseks parandatud ja poolte vahel kooskõlastatud teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti ja arve nr 072002 summas 4 657.93 eurot.

2-20-15962 kostjal kohustus tasuda arve 14 päeva jooksul pärast teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest. Seega, hageja poolt 20.07.2020 väljastatud arve nr 072002 maksetähtajaks oli 03.08.2020. Kuna kostja arvet nr 072002 ei ole tasunud ja venitab arve tasumisega, siis 08.10.2020 saatis hageja kostjale meeldetuletuse ning andis arve tasumiseks lisa tähtaja kuni 16.10.2020. Nimetatud pretensiooni vastuseks kostja pakkus vähendada arve summat 50% võrra. Hageja selgituste kohaselt kostja pakkumisega hageja ei nõustunud ja omalt poolt pakus vähendada võla summat kuni 3 500 euroni juhul, kui summa tasutakse ühekordselt ja koheselt. 15.10.2020 teavitas kostja kirjalikult hagejale, et kostja on nõus tasuma vaid 50% arvest ning hakkas väitma, et kostjal on pretensioonid hageja poolt tehtud juulikuus tööde kvaliteedi osas. Hageja kinnitab, et kuni viidatud hetkeni ei ole kostja poolt esitatud hagejale pretensiooni hageja poolt tehtud tööde lepingutingimustele mittevastavuse kohta, mistõttu hageja ei aktsepteri kostja paljasõnalised pretensioonid. Hageja on seisukohal, et nõue summas 4 657.93 eurot muutus sissenõutavaks 04.08.2020. 08.10.2020 kostjale saadetud korduvas meeldetuletuses hageja poolt oli määratud viimaseks makse päevaks 16.10.2020, pärast mida hageja alustas võla nõudmise kohtu kaudu. Seega leiab hageja, et lisa tähtaja andmine kuni 16.10.2020 ei peata viivise arvestust, mistõttu hageja esitab viivisenõude alates nõude sissenõutavaks muutmisest, so alates 04.08.2020. Hageja on seisukohal, et kostja väited töö lepingutingimustele mittevastavuse kohta on paljasõnalised ja ei ole i tõendatud. Hageja leiab, et kostja pretensioon töö kvaliteedi kohta oktoobri kuus, so 4 kuud pärast hageja poolset tööde lõpetamist ja kostjale üleandmist, on seotud kostja sooviga mitte tasuda hagejale võlgnevus teostatud tööde eest. Seega leiab hageja, et kostja võlgneb hagejale kokku 4 748.11 eurot, sealhulgas põhivõlgnevus summas 4 657.93 eurot tasumata jäänud arve nr 72002 alusel, mille maksetähtajaks on 03.08.2020; viivised summas 90.18 eurot (4 657.93 eurot x 0,022% x 88 päeva) perioodi 04.08.2020 (alates arve sissenõutavaks muutumisest) - 30.10.2020 (s.o. kuni hagi esitamise päevani) eest (vastavalt VÕS § 94 lg 1 ja VÕS § 94 lg 2 alusel viivise intressimääraks on 8% aastas, või 0.022% viivituses olevast summast päevas. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär perioodil 01.01.2020 kuni 01.01.2021 oli 0,00%); viivised alates 31.10.2020 kuni põhivõlgnevuse summas 4 657.93 eurot tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Eeltoodust tulenevalt palub hageja välja mõista kostjalt RUUTEX EHITUS OÜ-lt hageja Astaprom OÜ kasuks 4748.11 eurot, s.h. põhivõlg summas 4 657.93 eurot ja viivised summas 90.18 eurot perioodi 04.08.2020 - 30.10.2020 eest ning alates 31.10.2020 kuni põhivõlgnevuse summas 4 657.93 eurot tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses ning menetluskulud jätta kostja kanda. II Kostja vastuväited

2-20-15962 vinklist ja loodist väljas, lisaks kokkulepitud mehitatus polnud tagatud ning ruumid olid enda järel koristamata. Kostja vastuse kohaselt olukorra päästmiseks oli kostja sunnitud pooleliolevale tööle uue tegija leidma ja ebakvaliteetse töö laskma ümber teha, kuna objekti tellija keeldus seda aksepteerimast. Vaatamata eeltoodule saatis 07.07.2020 hageja kostjale arve nr.072002 nõudes kogusummas 4 789.93 eurot( koos käibemaksuga) tasumist. Kostja toob välja, et hageja oli kohustuse täitnud puudustega ning seetõttu jäi töö vastuvõtuakt allkirjastamata. Kostja selgituste kohaselt ekslik ja meelevaldne on hageja väide, et kostja töötaja 20.07.2020 K e-kirjas edastatud seisukohast, et akt ja arve on õiged ja, et sellest tuleneks pooltele juriidilisi tagajärgi, sest nimetatud isikul puudusid volitused üleandmist vastuvõtmist teostada. Kostja on seisukohal, et nii hageja, kuivõrd kostja puhul on tegemist juriidiliste isikutega, siis on juriidiliste dokumentide allkirjastamise õigus on vaid juriidilise isiku juhatuse liikmel, kuni seda õigust pole tema poolt edasi volitatud. Seega antud asjas oli kohustuse täitmise kohta töö vastuvõtmise akti allkirjastamise õigus ainult RUUTEX EHITUS OÜ (objekti projektijuht) juhatuse liikmel, X’il. Kuna X allkirjaga akti kohtule hageja ei esitanud, siis on ilmne, et kohustus jäi kohaselt täimata ja töö tervikuna vastu võtmata. Seega ei saa kostja hinnangul muutuda sissenõutavaks ka töötasu maksmise nõue. Kostja toob välja, et hageja oli kogu aeg teadlik, et on oma kohustuse puudustega täitnud, seda tõendab ka hageja ja kostja vaheline hagiavaldusele lisatud e-kirjade dialoog, kus pooled otsivad kompromissi, kuid see jäi hageja jäikuse tõttu leidmata. Kostja pakkus hagejale kompromissina alandada hinda poole võrra ja nõustus tasuma summas 1 940 eurot +käibemaks. Kostja on erinevalt hageja esindajast arvamusel, antud vaidluses tuleks eelkõige kohaldada VÕS kohustuse rikkumise sätteid, kuna töövõtuleping eeldab siiski tavapäraselt töövõtulepingu kirjalikku vormistamist. Kuid kostja seisukohal ka töövõtulepingu sätete kohaselt pole alust puudustega ja tellija poolt vastu võtmata töö eest nõuda töötasu täielikku tasumist. III Kohtu põhjendused

2-20-15962 siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

2-20-15962 avalikus arvutivõrgus, ettepanekuks esitada pakkumus, kui ettepaneku tegija ei ole selgesti väljendanud, et tegemist on pakkumusega. Nõustumus (aktsept) on VÕS § 20 lg 1 järgi otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping. Vaikimine või tegevusetus loetakse sama paragrahvi teise lõike kohaselt nõustumuseks üksnes siis, kui see tuleneb seadusest, lepingupoolte kokkuleppest, pooltevahelisest praktikast või nende tegevus- või kutsealal kehtivatest tavadest. Kohtule 04.03.2021 esitatud vastuses kostja kinnitab, et vastavalt suulisele töövõtulepingule hageja võttis endale kohustused ventilatsioonišahtide ehitamiseks objektil aadressil Tartu mnt 80 Tallinn perioodil 25.05.2020 - 15.06.2020. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et pooled on suulises lepingus kokku leppind hageja kohustuses ehitada ventilatsioonišahtid vaidlusalusel objektil, millest tulenevalt tekkis hageja õigus tehtud tööde eest tasu nõudmiseks, mille alusel on hageja esitanud kostjale teostatud tööde eest arve nr 072002 summas 4 657.93 eurot

2-20-15962 Kohtu hinnangul kostja väide, et kostja töötaja 20.07.2020 K 20.07.2020 e-kirjas edastatud seisukohast, et akt ja arve on õige ei tulene pooltele juriidilisi tagajärgi, sest nimetatud isikul puudusid volitused üleandmist vastuvõtmist teostada on põhjendamatu. Kohus nõustub kostja seisukohaga selles osas, et nii hageja, kui kostja puhul on tegemist juriidiliste isikutega. Kohus ei nõustu kostja väitega, et juriidiliste dokumentide allkirjastamise õigus on alati vaid juriidilise isiku juhatuse liikmetel. TsÜS § 118 lg 2 alusel, kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 03.06.2015 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-49-15, p-s 16 leidnud, et: „TsÜS § 118 lg 2 kohaselt loetakse, et esindatav on volituse andnud, st esindajal on talumisvolitus, kui: - esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks; - esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana; - esindatav talub selle isiku sellist tegevust.“ Kohtu hinnangul on K avaldused ja käitumine ehitusprotsessi vältel mõjutanud hagejat mõistlikult uskuma, et kostja on Kle andnud TsÜS § 118 lg 2 alusel volituse kostjat esindada suhetes hagejaga. Hagejal pole olnud ühtegi põhjust eeldada, et K esindusõigus mingist hetkest oleks lõppenud. Riigikohus on selgitanud, et TsÜS § 118 lg-s 2 sätestatud talumisvolitus tuleb kõne alla eelkõige majandus- ja kutsetegevuses pidevalt kasutatavate isikute puhul, kelle positsiooni ja ülesannete laadi arvestades võib tehingu teine pool mõistlikult eeldada, et sellele isikule oli volitus antud (Riigikohtu 20.06.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-72-13, p 18).

2-20-15962

IV Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kohus leiab, et tulenevalt asjaolust, et hageja nõue rahuldati tervikuna, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 ja 4 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. TsMS § 177 lg 2 kohaselt kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Hageja 01.09.2022 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulude suuruseks kokku summas 1 108.32 eurot, sealhulgas hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 425 eurot; õigusabi kulud kokku summas 683.32 eurot (tunnitasu 100 eurot ei sisalda 20% km, ajakulu kokku 6 h 50 min): − 250 eurot - hagi koostamise ja koos tõenditega Harju Maakohtule e-toimiku kaudu esitamine (2,5 h); − 33.33 eurot – 12.03.2021 kostja 04.03.2021 vastuse hagiavaldusele analüüs (20 min); − 266.66 eurot – hageja seisukoha kostja 04.03.2021 vastuse kohta koostamine ja koos tõenditega Harju Maakohtule e-toimiku kaudu esitamine (2 h 40 min.); − 33.33 eurot – 08.07.2021 kostja 18.06.2021 vastuväidete analüüs (20 min); − 100 eurot – 09.08.2021 hageja seisukoha kostja 18.06.2021 vastuväidete kohta koostamine ja Harju Maakohtule e-toimiku kaudu esitamine (1 h). Vastavalt TsMS § 138 lg 1 menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 425 eurot. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja mõista. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus peab lepingulise esindaja kulu põhjendatuks summas 683.32 eurot (tunnitasu 100 eurot ei sisalda 20% km, ajakulu kokku 6 h

2-20-15962 50 min). Kohus arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahtu, hageja esindaja reaalselt tehtud tööd ning asjaolu, et asjas on toimunud sisuline vaidlus kuid mitte kohtuistungit. TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

/digitaalselt allkirjastatud/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.