Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Hageja X (sünd XX.XX.XXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Lentsius Kostja OÜ PR Betoon (registrikood 11273416), lepinguline esindaja vandeadvokaat Eerik Entsik
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Harju Maakohtu 10. juuni 2022. a määrus muutmata. Jätta OÜ PR Betoon määruskaebus rahuldamata. Jätta X vastumääruskaebus rahuldamata. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud menetluskulusid ei hüvitata.
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
2-19-13771 Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Harju Maakohtu menetluses oli X (hageja) hagi OÜ PR Betoon (kostja) vastu nõude tunnustamiseks Y (pankrotis) pankrotimenetluses.
2.Harju Maakohus jättis 15. oktoobri 2020. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 8. novembri 2021. a otsusega maakohtu otsuse ning tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi ning jättis menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kostja kanda. Ringkonnakohtu otsus jõustus Riigikohtu 14. märtsi 2022. a määrusega, millega Riigikohus keeldus kostja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ning jättis kassatsiooniastme menetluskulud kostja kanda.
3.Hageja 11. septembril 2020 esitatud maakohtu menetluse menetluskulude nimekirja kohaselt olid hageja menetluskuludeks maakohtu menetluses riigilõiv 300 eurot ning õigusabikulud 4785 eurot. Hageja lepinguline esindaja osutas maakohtu menetluses õigusteenuseid tunnihinnaga 180 eurot (koos käibemaksuga) ning toimingute ajakulu oli kokku 26 tundi 35 minutit). Apellatsioonimenetluses 18. oktoobril 2021 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt koosnesid hageja menetluskulud riigilõivust 300 eurot ning õigusabikuludest 4110 eurot, millele lisandus istungil osalemise kulu 105 eurot (35 minutit tunnihinnaga 180 eurot). Hageja lepinguline esindaja teostas ringkonnakohtu menetluses õigustoiminguid 23 tunni 25 minuti ulatuses tunnihinnaga 180 eurot (koos käibemaksuga).
Kostja ei esitanud kummaski kohtuastmes hageja menetluskuludele vastuväiteid.
Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Harju Maakohus rahuldas 10. juuni 2022. a määrusega hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse osaliselt ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 6375 eurot ning viivise menetluskuludelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.1.Maakohus leidis, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 180 eurot (koos käibemaksuga) on vajalik ja põhjendatud. Maakohtu menetluses teostatud menetlustoimingute ajakulu 26 tundi pidas maakohus ülemääraseks ning vähendas seda järgmiselt: 1) 18.11.2019 vastuse koostamine kostja menetluskulude tagatise taotlusele – põhjendatud ajakulu on 1,5 tundi (3 tunni 30 minuti asemel); 2) 19.05.2020 kohtuistungiks ettevalmistumine ja kohtuistungil osalemine (istung kestis 19 minutit) – põhjendatud ajakulu on nende toimingute puhul kokku 1,5 tundi (hageja taotles 3 tundi ja 25 minutit); 3) 09.06.2020 seisukoha koostamine – põhjendatud ajakulu on dokumendi sisu ja mahtu (2,5 lk) arvestades 2 tundi (4 tunni asemel);
2-19-13771 4) kostja 19.06.2020 seisukoha läbitöötamine ja sellele vastuse koostamine, sh koos kohtupraktika läbitöötamisega – põhjendatud ajakulu on dokumendi sisu ja mahtu (2 lk) arvestades 3,5 tundi (7 tunni asemel); 5) 08.09.2020 kohtuistungiks ettevalmistumine ja kohtuistungil (istung kestis 14 minutit) osalemine – põhjendatud ajakulu on nende toimingute eest kokku 1,5 tundi (hageja taotles 3 tundi 30 minutit). Ülejäänud maakohtu menetluses tehtud toimingute ajakulu pidas maakohus nende sisu ja mahtu arvestades põhjendatuks. Kokkuvõttes vähendas maakohus hageja lepingulise esindaja ajakulu maakohtus teostatud menetlustoimingute puhul 15 tunni 10 minutini. Seega on maakohtu menetluses kantud lepingulise esindaja toimingutega seotud menetluskulud põhjendatud 2730 euro ulatuses (15 h 10 min x 180), samuti on põhjendatud riigilõiv 300 eurot. Kokku on maakohtu menetluse kulud põhjendatud seega 3030 euro ulatuses (300+2730).
5.2.Ringkonnakohtu menetluses teostatud menetlustoimingute ajakulu 23 tundi 25 minutit pidas maakohus ülemääraseks ning vähendas seda järgmiselt: 1) kostja 22.12.2020 taotluse läbitöötamine ja sellele seisukoha koostamine – põhjendatud ajakulu on taotluse sisu ja mahtu (2,5 lk) arvestades 1,5 tundi (4 tunni asemel); 2) vastuväite koostamine kohtu tegevuse peale – põhjendatud ajakulu on vastuväite sisu ja mahtu (1,5 lk) arvestades 1,5 tundi (2 tundi ja 35 minuti asemel); 3) 23.02.2021 määruskaebuse koostamine - põhjendatud ajakulu on dokumendi sisu ja mahtu (4 lk) arvestades 2,5 tundi (5 tundi ja 25 minuti asemel). Ülejäänud ringkonnakohtu menetluses teostatud toimingute ajakulu pidas maakohus põhjendatuks. Kokkuvõttes vähendas maakohus hageja lepingulise esindaja ringkonnakohtus teostatud menetlustoimingute ajakulu 16 tunni 55 minutini. Seega on ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulud õigustoimingute osas põhjendatud 3045 euro ulatuses (16 t 55 min x 180), samuti on põhjendatud tasutud riigilõiv 300 eurot.
5.3.Eelnevast tulenevalt määras maakohus hageja maa- ja ringkonnakohtu menetluse menetluskulud kindlaks 6375 euro ulatuses (3030+3345) ning mõistis need kostjal hageja kasuks välja koos viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
6.Kostja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi maakohtule uueks lahendamiseks.
6.1.Määruskaebuse väidete kohaselt jättis maakohus menetluskulud hea usu põhimõtte vastaselt kostja kanda. Hageja õiguseelneja Advokaadibüroo Lentsius & CASUS OÜ nõude vaidlustamise tingis asjaolu, et Advokaadibüroo Lentsius & CASUS OÜ nõudeavaldusele ei olnud lisatud nõude sisu, alust ja suurust kinnitavaid dokumente, sh nõudeavaldusele ei olnud lisatud hageja maakohtu menetluses esitatud tööde spetsifikatsioone. Riigikohtu juhiste kohaselt, juhul, kui hageja on kasutanud oma õigusi pahatahtlikult, jättes nõuet tõendavad dokumendid esitamata, ning sellega põhjustanud oma nõude tunnustamata jätmise nõuete kaitsmise koosolekul, tuleb seda arvestada kohtukulude jaotamisel (vt Riigikohtu 17. septembri 2021. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-97-01). Hageja kuritarvitas oma õigusi ka kohtumenetluses, jättes hagiavalduses oma nõuet tõendavad tõendid märkimata. Hagejal oli kohustus tõendada maakohtu menetluses lepingulist käsundussuhet kliendi ja advokaadibüroo vahel ning advokaadibüroo tasunõude tekkimist. Hageja jättis viidatud faktlised asjaolud nõude tunnustamisel tõendamata, mistõttu teised võlausaldajad ja haldur pidid nõude vaidlustama.
2-19-13771
6.2.Maakohus rikkus menetlusnorme ka sellega, et ei hinnanud hageja esindaja iga üksiku menetlustoimingu ajakulu põhjendatust ja vajalikkust ning jättis kaevatava määruse sisuliselt põhjendamata.
7.Hageja esitas kostja määruskaebuse peale vastumääruskaebuse. Hageja hinnangul on kostja määruskaebus perspektiivitu. Määruskaebuse kohaselt soovib kostja vaidlustada mitte Harju Maakohtu 10. juuni 2022. a määrust, vaid Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021. a otsust samas tsiviilasjas, mille resolutsiooni p-ga 2 jäeti poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kostja kanda. Samuti ei vasta tegelikkusele kostja väide, et maakohtu määrus on menetluskulude kindlaksmääramise osas põhjendamata.
7.1.Hageja vaidlustas vastumääruskaebuses maakohtu määrust järgmistes osades: 1) 19.05.2020 toiming ehk ettevalmistus kohtuistungiks ja kohtuistungil osalemise ajakulu 3 tundi ja 25 minutit oli vajalik ja põhjendatud ajakulu – lühema ajakulu määramine on hageja ettevalmistuse alavääristamine; 2) 08.06 ja 09.06.2020 toiming ehk hageja 09.06.2020 seisukoha (3 lk) koostamise ajakulu 4 tundi oli vajalik ja põhjendatud ajakulu. Tegemist on veatult vormistatud, selgesõnaliselt ja liigsete kordusteta ja/või mittevajaliku „menetlusliku ballastita“ seisukohaga, samuti on tegemist õiguslikult kvaliteetse dokumendiga, mille koostamine maakohtu poolt hinnatud 2 tunniga ei ole reaalne; 3) 16.07 ja 17.07.2020, samuti 27.08, 28.08 ja 31.08.2020 toimingute ehk kostja 16.06.2020 seisukoha (9 lk) läbitöötamise ja hageja seisukoha koostamise viimasele, s.h asjakohase kohtupraktika läbitöötamise ajakulu kokku 7 tundi oli vajalik ja põhjendatud ajakulu, hageja seisukoha koostamine 3 tunniga 30 minutiga ei oleks realistlik; 4) 08.09.2020 toiming ehk ettevalmistus kohtuistungiks ja kohtuistungil osalemise ajakulu 3 tundi ja 30 minutit oli vajalik ja põhjendatud ajakulu. Hageja ei soovinud istungit, see oli kostja initsiatiiv, kuigi sisulist vajadust istungi pidamiseks polnud; 5) 22.12.2020, 06.01 ja 12.01.2021 toimingud ehk kostja 22.12.2022 taotluse läbitöötamise ja õiguslik analüüsi ning seisukoha koostamise ajakulu 4 tundi oli vajalik ja põhjendatud ajakulu. Kostja taotlus oli 8 lk-d sisulist teksti, millele hageja koostas 3 veatult vormistatud, selgesõnaliselt ja liigsete kordusteta ja/või mittevajaliku „menetlusliku ballastita“ seisukoha. Sellises mahus õigusteenuse osutamine 1 tunni ja 30 minutiga ei ole reaalne ning alavääristab hageja esindaja pühendumust, põhjalikkust ja professionaalsust antud toimingute tegemisel. Võrdlusena on maakohus pidanud põhjendatuks hageja 21.01.2021 vastuväite kohtu tegevuse kohta koostamise ajakulu 1 tunni ja 30 minuti ulatuses. Objektiivselt hinnates ei ole 22.12.2020, 06.01.2021 ja 12.01.2021 toimingute ja 21.01.2021 toimingu maht võrdne ja võrdsustatav 1 tunnile ja 30 minutile. 6) 08.02, 10.02, 15.02 ja 23.02.2021.a toimingute ehk määruskaebuse koostamine Tallinna Ringkonnakohtu 08.02.2021. a määrusele oli vajalik ja põhjendatud ajakulu. Eelnimetatud kriteeriumitele vastava määruskaebuse koostamine 2 tunni ja 30 minutiga ei ole reaalne. Ajakulu 5 tundi ja 25 minutit oli hageja õiguste efektiivseks kaitsmiseks vajalik ja põhjendatud.
7.2.Hageja palus vastumääruskaebuse rahuldada ning tühistada maakohtu määrus osas, millega maakohus jättis menetluskulud kostjalt 2760 euro ulatuses välja mõistmata. Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja täiendavad menetluskulud 2760 eurot.
8.Maakohus võttis määruskaebused menetlusse ja andis pooltele tähtaja määruskaebustele seisukohade esitamiseks.
2-19-13771
9.Hageja vaidles kostja määruskaebusele vastu ning palus selle rahuldamata jätta. Kostja vaidles hageja vastumääruskaebusele vastu ning palus selle rahuldamata jätta.
10.Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ning edastas need TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse ja vastumääruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks. Maakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ning määruskaebus ja vastumääruskaebus rahuldamata.
12.Määruskaebuse väidete oleks praegusel juhul tulnud jätta menetluskulud hageja kanda, kuna hageja kuritarvitas oma õigusi kohtumenetluses, jättes oma nõuet tõendavad dokumendid nõudeavalduses ja hagiavalduses märkimata.
13.Vastumääruskaebuse väidete kohaselt on maakohus põhjendamatult vähendanud hageja menetluskulusid. Hageja hinnangul oli menetluskulude nimekirjas esitatud menetlustoimingute ajakulu tervikuna põhjendatud.
14.TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, st kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 23. märtsi 2016. a määrus asjas nr 3-2-1-184-15, p 14; 5. veebruari 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-1414536, p 15 ja 14. aprilli 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324, p 17). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukusega, samuti menetlusdokumentide sisu ja mahuga (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 3. aprilli 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-3785, p 31.4; 27. mai 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-16812/57, p 19.2).
14.Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus praeguses asjas menetluskulude kindlaksmääramisel oma diskretsiooni piire ületanud. Maakohus on mõlema kohtuastme menetluskulude vajalikkust hinnanud ning neid kulusid põhjendatud ulatuses vähendanud.
15.Vastuseks määruskaebuste väidetele märgib kolleegium järgmist.
15.1.Kolleegium ei nõustu kostja seisukohaga, et hageja menetluskulud on põhjendamatult tema kanda jäetud. Esiteks nõustub kolleegium hageja seisukohaga, et praeguse määruse vaidlustamisel ei saanud kostja enam menetluskulude jaotust vaidlustada, kuna menetluskulude jaotuse määras Tallinna Ringkonna kohus oma 8. novembri 2021. a otsuses. Seega on määruskaebus selles osas perspektiivitu. Kolleegium nõustub ringkonnakohtu viidatud otsuses toodud põhjendustega menetluskulude jaotuse kohta. Praegusel juhul jätkas kostja vaidlust ka ringkonnakohtus, kuigi teine menetluses osalenud kostja lõpetas vaidluse maakohtu menetluses kompromissiga. Kolleegium ei nõustu kostja teise väitega, et kuna maakohus ei hinnanud hageja lepingulise esindaja iga menetlustoimingu ajakulu eraldi, siis on maakohtu määrus selles osas põhjendamatu. Kolleegium leiab, et maakohus hindas hageja lepingulise esindaja õigustoimingute ajakulu põhjendatust õigesti, tuues eraldi esile üksnes nende toimingute ajakulu, mille osas pidas vajalikuks menetluskulusid vähendada.
2-19-13771
15.2.Vastumääruskaebuses vaidlustati hageja menetlustoimingute ajakulu vähendamist. Kolleegium nõustub hageja lepingulise esindaja õigustoimingute ajakulu vähendamisega maakohtu määratud ulatuses, mistõttu ei ole põhjust maakohtu määrust selles osas muuta (vt ka praeguse määruse p 14).
16.Eelnevaid seisukohti arvestades jätab kolleegium maakohtu määruse muutmata ning määruskaebused rahuldamata.
17.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
18.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv ja Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.