Swedbank P&C Insurance AS avaldus N P vastu kahju hüvitamise nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Avaldaja:
Swedbank P&C Insurance AS (registrikood 11269248, asukoht: Liivalaia tn 12, Tallinn)
Avaldaja esindaja: B J (e-post: xxx) N P (isikukood xxx, elukoht: xxx) Puudutatud isik:
RESOLUTSIOON
1.Swedbank P&C Insurance AS avaldus rahuldada.
2.Välja mõista N Plt Swedbank P&C Insurance AS-i kasuks 2 511 (kaks tuhat viissada üksteist) eurot 57 senti (s.h põhinõue 2 270,69 eurot ja viivis 240,88 eurot).
3.Välja mõista N Plt Swedbank P&C Insurance AS-i kasuks viivis põhinõudelt (2 270,69 eurolt) alates 04.11.2022. a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Menetluskulud jätta N P kanda.
4.1.Välja mõista N Plt Swedbank P&C Insurance AS-i kasuks avaldaja menetluskulude katteks 50 (viiskümmend) eurot.
4.2.Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras.
5.Toimetada kohtumääruse ärakiri N Ple kätte avalikult, avaldades selleks kohtumääruse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest arvates.
AVALDAJA NÕUE JA MENETLUSE KÄIK
1.Swedbank P&C Insurance AS esitas avalduse N P vastu kahju hüvitamise nõudes. Avaldaja on kindlustusandja, kes on kindlustanud korteri aadressil xxx ja korter xxx. Avaldaja ja korteriomanikud on sõlminud korteri kindlustamiseks kodukindlustuse koguriskikindlustuse lepingu xxx ja xxx. 09.11.2019. a toimus xxx korterites xxx ja xxx kahjujuhtum. Kahjujuhtumi põhjuseks oli xxx korteris xxx toimunud veeavarii, mille tagajärjel sai korteris nr xxx ja nr xxx siseviimistlus veekahjustusi. Avaldaja avas kahjujuhtumi kohta toimikud nr OT xxx ja OT xxx. Kahjujuhtumi tagajärgede kõrvaldamiseks maksis avaldaja vara taastustöödeks kindlustushüvitisena 2 270,69 eurot. Korter nr 23 kahjujuhtumijärgsel ülevaatusel 14.11.2019. a fikseeriti sündmuskohal varal kahjud. 20.11.2019. a edastas avaldaja koostööpartner xxx OÜ xxx korteri xxx remondikulude eelkalkulatsiooni summas 2 151,70 eurot, millest on maha arvestatud kindlustusvõtja omavastutus summas 190 eurot. 12.04.2020. a edastas xxx OÜ arve nr xxx summas 1 961,70 eurot. Korteri nr xxx kahjujuhtumijärgsel ülevaatusel 19.11.2019. a fikseeriti sündmuskohal varal kahjud. 24.11.2019. a edastas avaldaja koostööpartner xxx OÜ xxx korteri xxx remondikulude eelkalkulatsiooni summas 1 874,46 eurot, millest on maha arvestatud kindlustusvõtja omavastutus summas 190 eurot. 02.12.2019. a edastas OÜ xxx arve nr 144 summas 308,99 eurot. Kokku hüvitas avaldaja kindlustusjuhtumi raames 2 270,69 eurot. Avaldaja saatis 22.01.2021. a puudutatud isikule nõudekirja nr A01.10-275-02/120, milles palus avaldajale hüvitada kindlustusjuhtumi raames välja makstud summa 2 270,69 eurot hiljemalt 05.02.2021. a. Puudutatud isik ei tasunud avaldajale määratud tähtajaks, mistõttu saatis avaldaja puudutatud isikule 30.06.2021. a kohtuhoiatuse, milles avaldaja andis puudutatud isikule täiendava tähtaja nõude tasumiseks hiljemalt 07.07.2021. a. Teates selgitas avaldaja, et kui puudutatud isik nõuet tähtajaks ei täida, pöördub avaldaja oma õiguste kaitseks kohtusse ning sellisel juhul lisandub nõudesummale viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Puudutatud isik kahju ei hüvitanud. Avaldaja on kahjujuhtumi raames maksnud välja kindlustushüvitise kogusummas 2 270,69 eurot. Avaldaja palub N Plt välja mõista, kahju summas 2 270,69 eurot, viivis summas 240,88 eurot, viivis TsMS § 367 alusel alates 04.11.2022. a VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni ja menetluskulud 50 eurot (riigilõiv).
2.Kohtumäärus ja avaldus toimetati puudutatud isikule kätte 10. novembril 2022. a TsMS § 326 sätestatud korras postkasti panekuga. Kohus kohustas puudutatud isikut 14 päeva jooksul kirjalikult esitama avaldusele omapoolsed vastuväited või vastuse. Puudutatud isik kohtule vastanud ja vastuväiteid avaldusele esitanud ei ole.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus rahuldab avalduse.
4.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lõike 1 p 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsuse nr 2-19-19561 punkti 14 järgi lahendatakse hagita menetluses mh kahju hüvitamise nõuded, mille esitab kindlustusandja, kuivõrd temale on VÕS § 173 ja VÕS § 492 lõike 1 järgi üle läinud nõue kahju tekitaja vastu.
5.TsMS 477 lõikele 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohus andis puudutatud isikule tähtaja avaldusele vastamiseks. Puudutatud isik ei ole vastust avaldusele esitanud. Kohtu hinnangul on asjas võimalik teha sisuline lahend. Kohus leiab, et avaldus on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud.
6.Riigikohus on leidnud, et kui korteriomanik tekitab teisele korteriomanikule korteriomandi eseme kasutamisega kahju, võib kannatanud korteriomanik nõuda teiselt korteriomanikult kahju hüvitamist VÕS §-de 115 lg 1, 127 ja 128 alusel (RKTKo 3-2-1-129-13 p 22). See kohustus hõlmab ka hoolsuskohustust kontrollida perioodiliselt korteris asuvate tehnosüsteemide korrasolekut, vältimaks mh nende purunemist ja lekkeid. Riigikohus on leidnud, et korteriomaniku kohustuste üheks eesmärgiks on tagada, et korteriomanikule kuuluva korteri kasutamine ei kahjustaks naaberkortereid (RKTKo 3-2-1-129-13 p 34).
7.Avaldaja on kindlustusandja, kellele on VÕS § 492 lg 1 alusel üle läinud tema poolt hüvitatava kahju ulatuses kindlustusvõtjale kuuluv kahju hüvitamise nõue puudutatud isiku vastu. Kindlustusvõtja ja puudutatud isik on samas majas asuvate erinevate korterite omanikud. Puudutatud isiku korterist tekkinud veekahju kahjustas kindlustusvõtja korterid. Järelikult tuleneb võlasuhe korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi.
8.VÕS § 132 lõigete 1, 3 kohaselt, asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada. Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1.
9.Avaldaja on oma nõude tõendamiseks esitanud kodukindlustuse poliisi nr xxx ja xxx varakahju avalduse, 14.11.2019. a ehitise ülevaatusakti ja kahju ülevaatuse akti lisa (korter xxx), 19.11.2019. a ehitise ülevaatusakti ja kahju ülevaatuse akti lisa (korter xxx), korterite remonditööde pakkumise, 20.01.2021. a kahjunõude N. P, 30.06.2021. a kohtuhoiatuse, fotod, eelkalkulatsioonid, garantiikirjad.
10.Avaldaja tugineb kahju hüvitamise nõude esitamisel VÕS § 115, § 127 lg 1-4, § 132, § 492 lg 1. Kahju hüvitamise nõude esitamiseks VÕS § 115 lg 1 alusel peab korteriomanik olema rikkunud oma kohustusi, ilma et rikkumine oleks vabandatav. VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav.
11.Vastutusest vabanemiseks tulnuks N. Pl tõendada, et rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu ning seetõttu ei vastuta VÕS § 103 lg 2 esimese lause järgi oma kohustuste rikkumise eest. N.P ei ole tõendanud ka seda, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandiesemest ja
tema korteriomanikuna ei ole oma kohustusi rikkunud või on tema rikkumine vabandatav (vt ka Riigikohtu 11.12.2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 49).
12.Kohus on seisukohal, et avaldaja on piisavalt tõendanud kahju hüvitamise eelduste olemasolu, tekkinud kahju, selle suurust, põhjuslikku seost (VÕS § 127 lg 4). Kui puudutatud isiku korteris ei oleks vesi põrandale ning sealt edasi kindlustatud korterisse voolanud, ei oleks kahju tekkinud.
13.N.P kohtule omapoolseid vastuväiteid ei esitanud. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et ta korteriomanikuna ei ole oma kohustusi rikkunud või et rikkumine oleks vabandatav. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus, et puudutatud isik on avalduses esitatud asjaolud omaks võtnud.
14.Avaldaja palub lisaks põhivõlgnevusele välja mõista ka viivised.
15.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
16.Avaldaja on arvestanud viivist perioodi 08.07.2021. a kuni 03.11.2022. a eest summas 240,88 eurot. Puudutatud isik ei ole viivise arvestusele vastuväiteid esitanud.
17.Seega mõistab kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivised 240,88 eurot ja lisanduva viivise alates 04.11.2022. a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 järgi ettenähtud määras
18.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus avalduse.
Menetluskulude jaotus
19.Vastavalt TsMS § 172 lõikele 1 hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
20.Avaldaja taotletud menetluskulu on avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot.
21.Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus N.Plt välja avaldaja menetluskulude katteks 50 eurot
22.Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4.
23.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.