X avaldus mittetulundusühingu Eesti Kennelliit vastu teabe saamiseks ja dokumentidega tutvumise võimaldamiseks
Vaidlustatud määrus
Harju Maakohtu 15. septembri 2022 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (määruskaebuse esitaja): X (isikukood
XXXXXXXXXXX)
Puudutatud isik (vastustaja määruskaebemenetluses): mittetulundusühing Eesti Kennelliit (registrikood 80085275), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kevin Siivelt
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 15. septembri 2022 määrus jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta avaldaja kanda.
4.Rahuldada puudutatud isiku mittetulundusühingu Eesti Kennelliit taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Määrata puudutatud isiku põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks määruskaebemenetluses 350 eurot ja mõista see summa avaldajalt X-lt puudutatud isiku mittetulundusühingu Eesti Kennelliit kasuks välja. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.X (avaldaja) esitas 16. juunil 2022 Harju Maakohtule avalduse mittetulundusühingu Eesti Kennelliit (puudutatud isik, edaspidi: liit) vastu teabe saamiseks ja dokumentidega tutvumise võimaldamiseks. Avaldaja palub kohustada liitu väljastama e-posti teel järgmiste dokumentide ärakirjad: (1) Eesti Inglise Buldogide Tõuühingu avaldus inglise buldogite aretuserinõuete kehtestamiseks koos kõikide lisadega; (2) liidu teadus-aretusnõukogu seisukoht inglise buldogite aretuse erinõuete kehtestamise avaldusele (18. oktoobri 2021 volinike koosoleku päevakorrapunkt nr 5 lisa); (3) väljavõte liidu dokumendiregistrist koos kuupäevaga, millal nõudepunktis (1) nimetatud avaldus laekus; (4) BOAS/koormustestide statistika alates 2017. aastast; (5) liidu juhtorgani otsuse ärakiri, millega on kinnitatud BOAS testide/koormustestide läbiviimise metoodika. (6) juhatuse otsuse ärakiri, millega on kinnitatud liidu usaldusarst BOAS testide/ koormustestide läbiviimiseks ja tema vastavat hindamispädevust tõendava dokumendi ärakiri, sh liidu usaldusarstide statuudi p 6 kohane sertifikaat vastava rahvusvahelise koolituse läbimise kohta. Avaldaja selgitas, et ta on liidu liige ning tegeleb inglise buldogite kasvatamisega vastavalt liidu kehtestatud reeglitele ja nõuetele. Avaldaja on liidu juhatuselt korduvalt taotlenud aretuse erinõuete kehtestamise aluseks olevate dokumentidega tutvumise võimaldamist (viimati 4. ja
5.aprillil 2022), kuid juhatus avaldusele ei vastanud ja dokumente ei tutvustanud. Avaldajal on kahtlus, et küsitud dokumente ei ole olemas ja seega on aretusnõuete kehtestamisel oluliselt rikutud liidu enda kehtestatud reegleid. Nii on ühtlasi rikutud ühinguõigusliku hea usu põhimõtet. Pärast dokumentidega tutvumist on avaldajal võimalik hinnata, kuidas oleks mõistlik oma õigusi kaitsta.
2.Liit vaidles avaldusele vastu. Avaldaja ei ole nõudepunktides (1)–(6) nimetatud dokumente varem juhatuselt küsinud. Avaldaja pöördus liidu juhatuse poole 4. ja 5. aprilli 2022 ühisavalduses koos teiste liikmetega. Neid küsimusi arutas juhatus 14. aprilli 2022 koosolekul, kus osalesid ka ühisavalduse allkirjastanud liikmed. Koosolekul andis juhatus liidu nimel vastused küsimustele, millele oli võimalik vastata. Juhatuse ja volinike koosoleku, aga ka muude organite koosolekute protokollid ja otsused koos lisadega on kõigile liidu liikmetele kättesaadavad sisevõrgus. Nõudepunktis (2) nimetatud dokumenti pole olemas ja selle nõudmine on tõenäoliselt ekslik. Nimelt puuduvad liidu volinike koosoleku jätkukoosoleku
18.oktoobri 2021 protokollil lisad ja protokollist ei nähtu, et volinike koosolek oleks enda otsust tehes tuginenud teadus-aretus nõukogu arvamusele. Päevakorrapunkti nr 5 nimetatud koosolekul ei käsitletud.
MAAKOHTU MÄÄRUS
3.Maakohus jättis avalduse 15. septembri 2022 määrusega (vaidlustatud määrus) rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus avaldaja kanda ja määras need kindlaks rahaliselt.
3.1.Maakohus juhindus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg-st 2 ja vaatas asja läbi hagita menetluses.
3.2.Nõude õiguslik alus on mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 28 lg 5, mille kohaselt peab mittetulundusühingu juhatus andma liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama nende nõudel vastava aruande, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt liidu põhikirja p-le 3.1.3 on liidu liikmel õigus esitada päringuid juhtorganitele ja saada oma tegevuseks vajalikku teavet seaduses ettenähtud piirides. 2 (5)
3.3.Menetlusosalised ei vaidle, et avaldaja on liidu liige ja sellest saab asja lahendamisel lähtuda.
3.4.Avaldaja ei tõendanud, et ta oleks nõudepunktides (1)–(6) nimetatud dokumente varem liidu juhatuselt küsinud. Kohtu hinnangul ei sisalda 11. veebruari ning 4. ja 5. aprilli 2022 ühisavaldused teabenõuet liidult dokumentide saamiseks. Avaldustes esitati juhatusele mitmeid selgitustaotlusi, kuid neis ei ole taotlust ühegi konkreetse dokumendi väljastamiseks. Järelikult ei olnud avaldaja nõue enne kohtusse pöördumist selliselt piiritletud, et liit oleks sellest võinud välja lugeda nõudepunktides (1)–(6) nimetatud dokumentidega tutvumise soovi.
3.5.MTÜS § 28 lg 5 ei näe ette kohtule nõude esitamise korda juhuks, kui mittetulundusühing ei täida teabenõuet. See ei välista teabenõude täitmise nõudmist kohtus. TsMS § 3 lg 1 kohaselt võib isik pöörduda kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Mittetulundusühingu tegevus mõjutab ka ühingu liikme õigusi ning huve. Tartu Ringkonnakohus on 9. veebruari 2021 määruses tsiviilasjas nr 2-17-8764 selgitanud, et teabenõude esitamine võimaldab liikmel välja selgitada, kas mittetulundusühing tegutseb liikme õigusi ja huve järgides ning teabe saamise järel enda õigusi teostada. Seega tuleb juhatusel vajadusel liikmetele anda ka selgitusi juhtimise kohta, kuid selgitamiskohustuse täitmisel tuleb jääda mõistlikkuse piiridesse.
3.6.Eelnevast järeldub, et avaldajal on MTÜS § 28 lg-st 5 tulenev õigus nõuda kohtu kaudu teavet, kui liit on selle andmisest keeldunud. Avaldaja ei saa üldjuhul kohtu kaudu esitada uusi nõudeid, mida ta pole eelnevalt juhatusele esitanud. Maakohtu hinnangul ei ole praeguses vaidluses avaldaja nõue põhjendatud, sest avaldaja ei ole varasemalt pöördunud liidu poole sama nõudega.
3.7.Täiendavalt selgitas maakohus, et avaldaja ei saa nõuda dokumentide koopiaid ega dokumentide saatmist e-postiga. Liit võib seda teha, kui leiab, et see on vähem koormav kui võimaldada tutvuda dokumentidega liidu ruumides, aga sellist kohustust liidul ei ole. Kohtupraktika kohaselt ei hõlma dokumentidega tutvumise õigus automaatselt õigust dokumente enda valdusesse saada või nendest koopiaid teha ning piirdub üldjuhul vaid nendega tutvumisega dokumentide asukohas (Riigikohtu 19. oktoobri 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-1813213, p 26; 14. veebruari 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-16-3492, p 14.4; 21. oktoobri 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-19-9918, p 41). Seega peab dokumentidega tutvumisõigus olema tagatud eelkõige liidu asukohas ja juhatuse kontrolli all.
3.8.Menetluskulud jaotas maakohus TsMS § 172 lg 1 ja lg 7 alusel, jättes need avaldaja kanda, sest avaldaja ei pöördunud liidu poole nõudega dokumentidega tutvumiseks kohtuväliselt. Maakohus ei nõustunud avaldajaga, et liit ei vajanud menetluses advokaadi abi. Liidu menetluskulu oli õigusabikulu 5,25 t ulatuses tasumääraga 140 eurot – kokku 882 eurot, mis on põhjendatud ja vajalik. Selle summa peab avaldaja liidule hüvitama.
MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS
4.Avaldaja esitas 30. septembril 2022 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja rahuldada avalduse nõudepunktides (1) ja (3)–(6). Menetluskulud palub avaldaja jätta menetlusosaliste endi kanda. Avaldaja järgib oma seniseid seisukohti ja leiab, et avaldus tulnuks MTÜS § 28 lg 5 alusel rahuldada. Esiteks olid tema varasemad teabenõuded piisavad ja teiseks ei tulene seadusest mingeid vorminõudeid, kuidas mittetulundusühingu liige peab juhatuselt teavet nõudma. Menetluskulude avaldaja kanda jätmine pole õiglane.
5.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis liidule tähtaja sellele vastamiseks. Liit vaidles kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 27. oktoobril 2022.
3 (5)
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata (TsMS § 659 kaudu kohalduv § 657 lg 1 p 1). Avaldaja kannab kaebusega seotud kulud.
7.Avaldaja ei vaidlustanud avalduse rahuldamata jätmist nõudepunkti (2) osas. Samuti on vaidlustamata maakohtu otsustus, et avaldaja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Vaidlustamata osas on maakohtu määrus TsMS § 463 lg 2 kaudu kohalduva TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi jõustunud.
8.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja vastab kaebuse väidetele järgmiselt.
8.1.Seadusandja on reguleerinud mittetulundusühingu liikme teabeõigust väga napilt. Nii erineb MTÜS § 28 lg 5 nt äriseadustiku (ÄS) §-st 166 (osaniku õigus teabele) ja §-st 287 (aktsionäri õigus teabele), aga ka tulundusühistuseaduse (TÜS) §-st 28 (liikme õigus teabele) ning korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) §-st 45 (korteriomaniku õigus saada teavet). Kõnealune erinevus avaldub eelkõige selles, et äriühingute, tulundusühistu ja korteriühistu puhul on normides käsitletud teabe saamise korda, aga mittetulundusühingu puhul piirdutud pelgalt liikme teabeõiguse nimetamisega. MTÜS eelnõu seletuskirjast (SE 298, Riigikogu VIII koosseis) ega selles viidatud varasemast seletuskirjast (SE 50, Riigikogu VIII koosseis) ei nähtu seadusandja tahet reguleerida mittetulundusühingu liikme teabeõigust põhimõtteliselt erinevalt teistest ühinguliikidest.
8.2.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 4 esimene lause näeb ette, et õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel kohaldatakse sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile. Ringkonnakohtu hinnangul ei vasta mittetulundusühingu liikme teabeõiguse teostamise korra reguleerimata jätmine MTÜS mõttele ega eesmärgile. Puudub mistahes mõistlik seletus, miks ei peaks mittetulundusühingu liikme ja juhatuse vahelises suhtes rakenduma ÄS § 166 lg-s 3 ja § 287 lg-s 3, TÜS § 28 lg-s 4 ning KrtS § 45 lg-s 3 sätestatud põhimõte, et enne kohtusse pöördumist tuleb sama teavet nõuda juhatuselt. Neil kaalutlustel kohaldub eelmises lauses viidatud normides ette nähtud kord TsÜS § 4 esimese lause järgi ka mittetulundusühingu juhatuselt teabe nõudmisel. Muu hulgas tähendab see, et maakohus vaatas avalduse õigesti läbi hagita menetluses (vt sarnaselt ka maakohtu määruses viidatud Tartu Ringkonnakohtu määruse p 13 ja sama kohtu 4. juuni 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-17-8764, p 12 ning Tallinna Ringkonnakohtu 14. mai 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-17-13391, p 10). Sama järeldus tuleneb TsÜS §-s 32 sätestatud põhimõttest, et juriidilise isiku liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Mittetulundusühingu liige ei toimi heas usus, kui nõuab ühingu juhatuselt teavet esmakordselt alles kohtumenetluses. Samuti puuduks sel juhul õiguskaitsevajadus TsMS § 3 lg 1 tähenduses.
8.3.Eeltoodud põhjendustel lähtus maakohus õigesti sellest, et avalduse rahuldamise üks eeldus on samade dokumentide eelnev nõudmine juhatuselt. Ühtlasi on õige maakohtu hinnang, et toimikus olevate tõendite pinnalt ei saa teha järeldust nagu oleks avaldaja nõudnud juba enne kohtusse pöördumist liidult nõudepunktides (1) ja (3)–(6) nimetatud dokumentidega tutvumise võimaldamist. Kõik senised pöördumised on üldsõnalised ega sisalda viiteid dokumentidele, mis avaldaja loetles esimest korda alles kohtule esitatud avalduses. Nii ei saanud liidu juhatus enne kohtumenetlust avaldajale sisuliselt vastata ega ka pakkuda võimalust dokumentidega tutvuda. Menetluse ajal ei ole liit olemasolevate dokumentidega tutvumist avaldajale keelanud ja liidu väitel puuduva dokumendiga tutvumist avaldaja enam ei nõua.
8.4.Ekslik on avaldaja arusaam nagu oleks maakohus avalduse sisuliselt rahuldanud, kui möönis avaldajale seadusest tulenevat õigust tutvuda dokumentidega liidu asukohas. Maakohus jättis avalduse selgelt rahuldamata eelmises p-s 8.3 käsitletud põhjusel. Lisaks selgitas kohus, et avaldajal ei ole õigust nõuda dokumentide saatmist e-kirjaga, aga see põhjendus ei tähenda avalduse mingis osas rahuldamist. 4 (5)
8.5.Ühtlasi jaotas maakohus menetluskulud õigesti. Avaldaja põhjustas liidule asjatu kohtuvaidluse, mida saanuks vältida dokumentide korrektse nõudmisega kohtuväliselt.
9.Määruskaebemenetluse kulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus määruse resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse.
10.Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need TsMS §-de 174 ja 175 sätete järgi rahaliselt kindlaks määrata liidu kulunimekirja alusel. Liit taotles 350 euro hüvitamist, mis on tasu 2 t 30 min õigusteenuse (kaebusega tutvumine ja vastuse koostamine) eest tasumääraga 140 eurot/t (käibemaksu hüvitamist ei taotle). Avaldaja leidis, et kulud ei ole vajalikud. Ringkonnakohtu hinnangul on kulunimekirjas kajastatud ajakulu vajalik ja põhjendatud õigusabikulu. Esindaja tunnitasu määr on kohane. Neil kaalutlustel tuleb avaldajal liidule hüvitada määruskaebemenetluse kuluna 350 eurot (= 2 t 30 min × 140). Viivise väljamõistmise taotlust liidu menetluskulude nimekiri ega muud menetlusdokumendid ei sisalda.
11.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse peale saab kaevata TsMS § 696 lg 1 teise lause ja § 660 lg 3 esimese lause alusel. (allkirjastatud digitaalselt)
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.