J D avaldus mittetulundusühing Eesti Kennelliit vastu teabe saamiseks ja dokumentidega tutvumise võimaldamiseks nende Avaldaja: J D (isikukood xxx; aadress xxx) Puudutatud isik: mittetulundusühing Eesti Kennelliit (registrikood 80085275; aadress Alajaama 8, Tallinn 11314; epost [email protected]), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kevin Siivelt ([email protected])
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata J D avaldus mittetulundusühing Eesti Kennelliit vastu teabe saamiseks ja dokumentidega tutvumise võimaldamiseks.
2.Jätta menetluskulud avaldaja J D kanda.
3.Määrata menetluskulude rahaliseks suuruseks 882 eurot ning mõista avaldajalt J D (isikukood xxx) välja puudutatud isiku mittetulundusühing Eesti Kennelliit (registrikood 80085275) kasuks menetluskulud summas 882 eurot. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võivad menetlusosalised esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.
1.J D (avaldaja) esitas 15.06.2022 avalduse mittetulundusühing Eesti Kennelliit (puudutatud isik) vastu teabe saamiseks ja dokumentidega tutvumise võimaldamiseks.
2.Avalduse kohaselt palub avaldaja kohustada mittetulundusühingut Eesti Kennelliit väljastama e-posti teel järgmiste dokumentide ärakirjad:
2.1.Eesti inglise buldogite tõuühing MTÜ avaldus inglise buldogite aretuserinõuete kehtestamiseks koos kõikide lisadega.
2-22-9008
2.2.Mittetulundusühingu Eesti Kennelliit teadus-aretusnõukogu seisukoht inglise buldogite aretuse erinõuete kehtestamise avaldusele (mittetulundusühingu Eesti Kennelliit 18.10.2021 volinike koosoleku päevakorrapunkt nr 5 lisa).
2.3.Väljavõte mittetulundusühingu Eesti Kennelliit dokumendiregistrist koos kuupäevaga, millal p 2.1. nimetatud seisukoht laekus.
2.4.BOAS/koormustestide statistika alates 2017. aastast.
2.5.Mittetulundusühingu Eesti Kennelliit juhtorgani otsuse ärakiri, millega on kinnitatud BOAS testide/koormustestide läbiviimise metoodika.
2.6.Juhatuse otsuse ärakiri, millega on kinnitatud mittetulundusühingu Eesti Kennelliit usaldusarst BOAS testide/koormustestide läbiviimiseks ja tema vastavat hindamispädevust tõendava dokumendi ärakiri, sh liidu usaldusarstide statuudi p 6 kohane sertifikaat vastava rahvusvahelise koolituse läbimise kohta.
3.Avaldaja selgitab, et ta on mittetulundusühingu Eesti Kennelliit liige ning tegeleb inglise buldogite kasvatamisega vastavalt mittetulundusühingu Eesti Kennelliit kehtestatud reeglitele ja nõuetele. Avaldaja on mittetulundusühingu Eesti Kennelliidu juhatuselt korduvalt taotlenud aretuse erinõuete kehtestamise aluseks olevate dokumentidega tutvumise võimaldamist (viimati 04.04.2022 ja 05.04.2022), kuid avaldusele ei ole juhatus vastanud ja dokumente avaldajale tutvustatud ei ole. Avaldajal on kahtlus, et küsitud dokumente ei ole olemas ja seega on aretusnõuete kehtestamisel oluliselt rikutud mittetulundusühingu enda kehtestatud reegleid, millega on rikutud ühinguõigusliku hea usu põhimõtet. Pärast dokumentidega tutvumist on avaldajal võimalik hinnata, kuidas oleks mõistlik oma õigusi kaitsta. Puudutatud isiku vastuväited avaldusele
4.Puudutatud isik toob välja, et avaldaja ei ole avalduses märgitud dokumente puudutatud isikult küsinud enne avalduse esitamist kohtule. Avaldaja pöördus mittetulundusühingu Eesti Kennelliit juhatuse poole 04.04.2022 ja 05.04.2022 ühisavalduses koos teiste mittetulundusühingu liikmetega. Liikmete küsimusi arutas juhatus 14.04.2022 koosolekul, kus osalesid ka ühisavalduse allkirjastanud liikmed. Sellel koosolekul andis juhatus mittetulundusühingu Eesti Kennelliit nimel vastused nendele liikmete küsimustele, millele oli võimalik vastata.
5.Mittetulundusühingu Eesti Kennelliit juhatuse ja volinike koosoleku ja ka muude organite koosolekute protokollid ja otsused koos lisadega on kõigile liidu liikmetele kättesaadavad mittetulundusühingu sisevõrgus.
6.Puudutatud isikul on enamus avaldaja poolt soovitud dokumentidest olemas. Punktis 2.2. nimetatud dokumenti ei eksisteeri ning selle nõudmine avaldaja poolt on tõenäoliselt ekslik. Nimelt puuduvad mittetulundusühingu Eesti Kennelliit volinike koosoleku jätkukoosoleku 18.10.2021 protokollil lisad ning kõnesolevast protokollist ei nähtu, et volinike koosolek oleks enda otsust tehes tuginenud teadus-aretus nõukogu arvamusele. Päevakorrapunkti nr 5 nimetatud koosolekul ei käsitletud. Edasine menetlus
7.Kohus kohustas avaldat 23.08.2022 kirjas (dtl 45) esitama kohtule tõendid, millistest nähtuks, et avaldaja on enne kohtusse pöördumist küsinud puudutatud isikult samu dokumente, mida avaldaja nõuab oma avalduse resolutsiooni punktides 1.1 kuni 1.6. ning puudutatud isiku keeldumine dokumentide väljastamisest.
8.Avaldaja jättis kohtunõude täitmata. Avaldaja viitab, et on esitanud puudutatud isikule 11.01.2022 avalduse.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
2-22-9008
9.Kohus vaatab esitatud avalduse läbi tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg-st 2 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.
10.Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse, dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et avaldus tuleb jätta rahuldamata.
11.Käesolevas asjas esitatud avalduse aluseks on mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 28 lg 5, mille kohaselt peab mittetulundusühingu juhatus andma mittetulundusühingu liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama nende nõudel vastava aruande, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt mittetulundusühingu Eesti Kennelliit põhikirja p-le 3.1.3 on liidu liikmel õigus esitada päringuid mittetulundusühingu juhtorganitele ja saada oma tegevuseks vajalikku teavet seaduses ettenähtud piirides.
12.Avaldusest nähtub, et avaldaja on puudutatud isiku liige. Puudutatud isik ei ole sellele asjaolule vastu vaielnud, mistõttu loeb kohus selle asjaolu omaksvõtu alusel tuvastatuks.
13.Avaldaja toob välja, et on mittetulundusühingu Eesti Kennelliit juhatuselt korduvalt taotlenud aretuse erinõuete kehtestamise aluseks olevate dokumentidega tutvumise võimaldamist, kuid avaldusele ei ole juhatus vastanud ja dokumente avaldajale tutvustatud ei ole. Puudutatud isik sellega ei nõustu ning selgitab, et avaldaja ei ole nimetatud dokumente puudutatud isikult enne kohtusse pöördumist küsinud.
14.Kohus on kohustanud 23.08.2022 menetlust korraldavas määruses esitama avaldajat hiljemalt 05.09.2022 kohtule tõendid, millistest nähtuks, et avaldaja on enne kohtusse pöördumist küsinud puudutatud isikult samu dokumente, mida avaldaja nõuab oma avalduse resolutsiooni punktides 1.1 kuni 1.6 ning et puudutatud isik on keeldunud dokumentide väljastamisest. Kohtu hinnangul ei sisalda tsiviilasja materjalidest nähtuvalt mittetulundusühingu Eesti Kennelliit juhatusele 11.02.2022, 04.04.2022 ning 05.04.2022 esitatud ühisavaldused (dtl 55, 19 ja 22) teabenõuet puudutatud isikult dokumentide saamiseks. Ühisavaldustes on mittetulundusühingu juhatusele esitatud mitmeid selgitustaotlusi, kuid taotlust ühegi konkreetse dokumendi väljastamiseks, sh käesolevas kohtumenetluses nõutavate dokumentide väljastamiseks, nimetatud avaldused ei hõlma. Seega ei olnud kohtu hinnangul avaldaja nõue selliselt piiritletud, et puudutatud isik oleks sellest võinud välja lugeda konkreetsete dokumentidega tutvumise soovi.
15.Avaldaja saab MTÜS § 28 lg 5 alusel nõuda puudutatud isikult juhtimise kohta teavet. Kuigi MTÜS § 28 lg 5 ei näe ette kohtule nõude esitamise korda juhuks, kui puudutatud isik ei täida teabenõuet, ei tähenda see, et avaldaja ei saa teabenõude täitmist kohtu kaudu nõuda. TsMS § 3 lg 1 kohaselt võib isik pöörduda kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Mittetulundusühingu tegevus mõjutab ka ühingu liikme õigusi ning huve. Tartu Ringkonnakohus on 09.02.2021 määruses tsiviilasjas nr 2-17-8764 selgitanud, et teabenõude esitamine võimaldab ühistu liikmel välja selgitada, kas ühistu tegutseb tema liikme õigusi ja huve järgides ning teabe saamise järel enda õigusi teostada. Seega tuleb juhatusel vajadusel liikmetele anda ka selgitusi juhtimise kohta, kuid selgitamiskohustuse täitmisel tuleb jääda mõistlikkuse piiridesse.
16.Seega on avaldajal MTÜS § 28 lg-st 5 tulenevalt õigus nõuda kohtu kaudu teavet, kui puudutatud isik on selle andmisest keeldunud. Kohus selgitab, et avaldaja ei saa üldjuhul kohtu kaudu esitada uusi nõudeid, mida ta pole eelnevalt juhatusele esitanud. Kohtu hinnangul ei ole praeguses vaidluses avaldaja taotlus põhjendatud, kuivõrd avaldaja ei ole varasemalt pöördunud puudutatud isiku poole nõudega soovitud dokumentide väljastamiseks. Avaldajal tuleb puudutatud
2-22-9008 isiku juhatuselt teavet soovides piisavalt täpselt nõuet piiritleda, tuues konkreetselt välja need dokumendid, millega tutvumist ta nõuab.
17.Täiendavalt selgitab kohus, et avaldaja ei saa nõuda dokumentide koopiaid ning dokumentide saatmist avaldajale e-postiga. Ühing võib seda teha, kui ta leiab, et see on tema jaoks vähem koormav kui võimaldada tutvuda dokumentidega ühingu ruumides, aga sellist kohustust ühingul ei ole. Kohtupraktika kohaselt ei hõlma dokumentidega tutvumise õigus automaatselt õigust dokumente enda valdusesse saada või nendest koopiaid teha ning piirdub üldjuhul vaid nendega tutvumisega dokumentide asukohas (Riigikohtu 19.10.2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-13213, p 26; Riigikohtu 14.02.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-16-3492, p 14.4; Riigikohtu 21.10.2020 määrus tsiviilasjas nr 2-19-9918, p 41). Seega peab dokumentidega tutvumisõigus olema tagatud eelkõige mittetulundusühingu asukohas ja juhatuse kontrolli all. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
18.TsMS § 172 lg-s 1 on sätestatud, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Sama paragrahvi lg 7 kohaselt kui kohus algatab hagita menetluse isiku tegevuse või avalduse tõttu, võib kohus jätta menetluskulud menetluse põhjustanud isiku kanda, kui menetlus on põhjendamatu ja põhjustati isiku poolt tahtlikult või raske hooletuse tõttu.
19.Hagita menetluse kulude jaotuse otsustab kohus TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel seega lähtudes õiglusest (vt nt Riigikohtu 11.03.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-14, p 29). Muuhulgas hinnatakse asjaolu, kas menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
20.Kohus leiab, et käesolevas asjas on TsMS § 172 lg 1 ja lg 7 koostoimes õiglane jätta menetluskulud avaldaja kanda, kuivõrd avaldaja ei ole pöördunud puudutatud isiku poole nõudega dokumentidega tutvumiseks, mille osas palub kohut kohustada puudutatud isikut dokumentide väljastamiseks, mistõttu oli käesolev menetlus põhjendamatu. Kohus ei nõustu avaldajaga, et menetluskulud tuleks jätta poolte endi kanda, avaldaja hinnang, mille kohaselt puudutatud isik osades tegevustes advokaadi abi ei vajanud, on asjakohatu.
21.Kohus määrab vastavalt TsMS § 173 lg 1 kindlaks menetluskulude suuruse.
22.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
23.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, siis vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
24.Puudutatud isiku poolt 13.07.2022 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on puudutatud isiku menetluskuludeks kulutused õigusabile summas 882 eurot (s.o õigusabi mahus 5,25 tundi tunnihinnaga 140 eurot). Avaldaja vaidleb puudutatud isiku menetluskuludele vastu, leides see ei ole proportsionaalne ega kooskõlas asja keerukusega ning oleks avaldaja suhtes väga ebaõiglane.
25.Kohus on seisukohal, et puudutatud isiku lepingulise esindaja kulud, sh nii osutatud õigusteenuse maht kui ka tunnitasu, on tsiviilasja ulatust ja keerukust arvestades kooskõlas turuolukorraga, põhjendatud ja vajalikud. Kohtusse pöördumisel tuleb avaldaja arvestada sellega,
2-22-9008 et teine menetlusosaline võib kasutada professionaalset õigusabi ning et avalduse rahuldamata jätmisel tuleb vastavad kulud hüvitada.
26.Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus puudutatud isiku kasuks avaldajalt välja menetluskulud summas 882 eurot.
27.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).
/allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.