Caotica OÜ hagi Alderman 4 Trading OÜ vastu töövõtulepingust tuleneva tasu, kahjuhüvitise ja viivise nõudes
Vaidlustatud otsus
Harju Maakohtu 22. oktoobri 2020 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Caotica OÜ apellatsioonkaebus
Asja hind ringkonnakohtus
7070,54 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant): Caotica OÜ (registrikood 11573928), lepinguline esindaja advokaat Aldo Vassar Kostja (vastustaja): Alderman 4 Trading OÜ (registrikood 11788511), lepinguline esindaja Kristjan Okas
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 22. oktoobri 2020 otsus tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada.
2.Mõista kostjalt Alderman 4 Trading OÜ hageja Caotica OÜ kasuks välja töövõtutasu 5760 eurot, kahjuhüvitis 786,80 eurot, viivis 908,30 eurot ning alates
novembrist 2022 viivis töövõtutasu ja kahjuhüvitise summalt (6546,80 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada.
4.Määrata ringkonnakohtu menetluses teostatud ekspertiisi tasu suuruseks 1608 eurot ning kanda Caotica OÜ poolt 27. oktoobril 2021 ja 3. novembril 2021 Rahandusministeeriumi kontole ettemaksuna kokku tasutud ekspertiisikulu 1608 eurot riigituludesse. Käesoleva punkti osas on otsus viivitamata täidetav.
5.Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta kostja kanda. Edasikaebamise ja kulude kindlaksmääramise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Resolutsiooni punkti 4 saab vaidlustada määruskaebusega 15 päeva jooksul.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2.
NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.Caotica OÜ (hageja) esitas 11. jaanuaril 2020 Harju Maakohtule Alderman 4 Trading OÜ (kostja) vastu hagi, milles nõudis töövõtutasu 5760 eurot, kahjuhüvitist 786,80 eurot ja alates hagi kostjale kättetoimetamisest viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja tõi esile järgmised asjaolud: -
-
-
pooled pidasid 10. ja 11. oktoobril 2018 läbirääkimisi seoses kostja uue veebilehe alderman.eu (edaspidi: uus veebileht) arendusega. Hageja saatis 11. oktoobril 2018 kostjale täiendatud hinnakalkulatsiooni (edaspidi: kalkulatsioon), milles märkis uue veebilehe arenduse ehk teenuse osutamise täpsema sisu ja kirjelduse, eeldatava ajakulu ja töö hinna 5760 eurot (sisaldab käibemaksu). Kostja tellis neil tingimustel töö; hageja alustas tööga 18. oktoobril 2018 ja alates 7. novembrist 2018 hakkas kostja andma tööle tagasisidet; kalkulatsioonis kirjeldatud töö on tehtud ja uus veebileht kostja serveris kättesaadav. Hageja saatis 7. augustil 2019 kostjale arve, aga kostja jättis selle tasumata; hageja andis 8. novembri 2019 kirjaga kostjale täiendava tähtaja töö vastuvõtmiseks kuni 18. novembrini 2019, aga kostja keeldus sellest 13. novembri 2019 kirjaga. Kostja keeldumine oli alusetu, mistõttu tuleb lugeda hageja tehtud töö vastuvõetuks alates
18.novembrist 2019. Kostja viidatud puudused olid tingitud kas kostjast endast või ei ole olulised, mistõttu ei õigusta need töö vastu võtmata jätmist; hageja kandis kohtueelset õigusabikulu summas 786,80 eurot.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja nõustus hageja väidetega läbirääkimiste ja lepingu sõlmimise kohta, aga esitas kokkuvõtvalt järgmised vastuväited: -
-
hageja pidi tööd alustama 11. oktoobril 2018 ja lõpetama 13. detsembriks 2018 – seda tähtaega hageja ei järginud; kostjale ei ole üle andnud ega tema kasutusse andnud tellitud veebilehte ja seda ei ole avalikustatud; kostja andis hagejale korduvalt täiendava tähtaja töö teostamiseks ja puuduste kõrvaldamiseks, aga hageja tööd kohaselt ei lõpetanud. Pärast hageja väidetavat töö valmimist koostas kostja puuduste nimekirjad 25. novembril ja 2. detsembril 2019, millest viimases märgitud puudused on olulised ja jätkuvalt kõrvaldamata. Hageja ei ole veebilehte kostjale üle andnud ega seda kostja serveris avaldanud; hageja saadetud arvel on märgitud maksjaks kostjast erinev isik; kostja taganes töövõtulepingust 3. detsembri 2019 avaldusega; tasunõude põhjendamatuse tõttu ei vastuta kostja kohtueelse õigusabikulu eest ega pea maksma viivist. 2 (16)
MAAKOHTU OTSUS
3.Maakohus jättis hagi 22. oktoobri 2020 otsusega (vaidlustatud otsus) rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel hageja kanda ja määras need kindlaks rahaliselt.
3.1.Maakohus tuvastas vaidlustamata asjaoludena, et pooled sõlmisid suulise töövõtulepingu (VÕS § 635 lg 1), mille ese oli 11. oktoobri 2018 kalkulatsioonis märgitud töö teostamine (veebilehe arendus). Töö hind oli 5760 eurot (koos käibemaksuga) ja eeldatav tähtaeg 35–40 tööpäeva. Pooled leppisid kokku töö üleandmises ja vastuvõtmises, peale mida (või peale töö vastuvõetuks lugemist) muutub hageja kui töövõtja tasu sissenõutavaks (VÕS § 637 lg 4 esimene lause). Kokku ei lepitud töö üleandmist ositi, vaid hageja 15. novembri 2018 e-kiri osamaksete kohta kajastab töö rahastamist. Kostja ei ole töid vastu võtnud, sest selle kohta pole koostatud akti vms dokumenti.
3.2.Sisuline vaidlus on küsimuses, kas kostja oli kohustatud töö vastu võtma ehk kas töö oli valmis ning kas töö saab lugeda vastuvõetuks, kuna kostja on keeldunud seda alusetult vastu võtmast. Hageja pidi tõendama tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldused, sh töö tegemise ja lepingukohasuse. Kalkulatsiooni järgi loeti töö lõpetatuks, kui kõik kalkulatsioonis nimetatud tööd on tehtud või siis 30 päeva möödumisel peale veebiportaali avalikustamist kostja serveris. Maakohtu hinnangul tulenesid siit tingimused, mil kostja oli kohustatud valmis töö vastu võtma. Hageja ei tõendanud, et valmis veebileht oleks kostja serveris avalikustatud. Seetõttu tuleb kontrollida, kas kõik kalkulatsioonis nimetatud tööd on tehtud vastavalt lepingutingimustele (VÕS § 641 lg 1).
3.3.Maakohus leidis, et töö pidi esiteks vastama kalkulatsioonis kirjeldatud tingimustele ja omadustele (sh disain on kaasaegne, terava graafikaga, kasutajasõbralik; veebilehekülg on kasutatav enamlevinud internetibrauseritega). Teiseks, kuna kalkulatsiooni sõnastus on standardne ega kirjelda konkreetsele veebilehele esitatavaid nõudeid piisavalt täpselt, pidi töö lisaks VÕS § 641 lg 2 p 2 järgi sobima otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse. Hageja arendab ja töötab välja veebilehekülgi majandustegevuses. Ta pidi aru saama, et kostja jaoks on veebilehekülg müügikanal. Seetõttu peab uus veebileht minimaalselt vastama nõuetele, et lingid toimivad ja sisu vastab linkidele (pealkirjale). Kokku oli lepitud vanalt leheküljelt sisu ümbertõstmises uuele, siis pidi uus veebileht olema üldjoontes sama sisuga, mis vana. Kui hageja midagi tööde käigus optimeeris või tegi valikuid, oli hageja kohuseks tagada, et sellist sisu kuvatakse uuel kodulehel õigesti.
3.4.Kostja saatis hagejale 29. jaanuaril, 29. märtsil ja 11. aprillil 2019 e-kirjad, milles juhtis tähelepanu töö puudustele ning andis täiendava tähtaja. Lisaks esitas kostja 2. detsembri 2019 taganemisavalduse lisas puuduste loetelu, viidates mh linkide mittetöötamisele ja tekstide või piltide puudumisele vana veebilehega (kohtu hinnangul vähemalt puudused nr 1–8, 10–12 ja 14–20). Hageja ei tõendanud puuduste kõrvaldamist ega etteheidete alusetust. Kostja tugines kohtumenetluses samadele puudustele. Kostja tõi e-kirjades ja taganemisavalduses puudused välja piisavalt täpselt ja hageja pidi aru saama, mida kostja ette heidab (VÕS § 644 lg-d 1 ja 2). Hageja ei tõendanud oma vastuväiteid puudustele ega põhjendanud, et lepingu kohaselt ei ole nende tööde tegemine või puuduste kõrvaldamine tema ülesanne. Hageja väitel on ta korduvalt kostjale selgitanud, et sisu haldamine (sh veebilehe teksti kohendamine, uute tõlgete paigaldamine) on kostja ülesanne, mis ei kuulu kokkulepitud töö hulka. Sedagi väidet hageja ei tõendanud. Samuti on paljasõnaline hageja väide, et on korduvalt töö üle vaadanud ega ole täheldanud selles vigu. Neil kaalutlustel leidis maakkohus, et hageja arendatud uus veebileht vähemalt eelviidatud osades ei vasta nõuetele. Kirjeldatud puudustega veebilehte ei saa mõistlik müügi alal tegutsev ettevõtja kasutada, sest mittetoimiv ja puuduliku teabega veebileht pigem peletab kliente, aga ei toeta äritegevust. 3 (16)
3.5.Hageja soovis tõendada uue veebilehe vastavust kalkulatsioonile ja vähemalt keskmist kvaliteeti EI, JS, RK ja TT kirjalike kinnitustega. Maakohus asus seisukohale, et neid hinnanguid ei saa käsitleda eriteadmistega isiku arvamusena (TsMS § 272 lg 2) ega ekspertarvamusena (TsMS § 301 lg 1). Dokumentidest ei nähtu hindajate pädevus ega seos IT-valdkonna ja veebilehtede valmistamisega ning millistest standarditest hinnangute andmisel lähtuti. Hinnangud on ühes stiilis ja sarnase ülesehitusega, mis muudab nende usaldusväärsuse madalaks. Samuti on need üldsõnalised, ei ole aru saada, täpselt mida ja mille alusel on hinnatud ja võrreldud. Nimetatud arvamused ei käsitle ega lükka ümber ühtegi kostja nimetatud konkreetset puudust.
3.6.Hageja ei lükanud ümber kostja väidet, et puudused on nii olulised, et takistavad kogu töö vastuvõtmist. Kostja keeldumine töö vastuvõtmisest ei ole pahauskne. Hageja ei reageerinud kostja palvetele töö parandada (või keeldus sellest), aga tulenevalt IT-töö eripärast on parandamine kolmandate isikute poolt prognoosimatu tulemusega. Odavam ja kindlam on kogu töö uuesti tellida. Puudustega veebilehel ei ole kostja jaoks mingit väärtust, sest seda ei saa kasutada ja parandamine on seotud arvestatavate riskidega nii tulemuslikkuse kui ka maksumuse osas.
3.7.Hageja ei tõendanud, et töö on tehtud vastavalt lepingule vähemalt keskmises kvaliteedis ega otstarbeks, milleks tellija seda vajas ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele. Tõendamiskoormis töö vastavuse või mittevastavuse osas ei ole hagejalt kostjale üle läinud. Järelikult ei ole töö valmis, kostja ei ole kohustatud seda vastu võtma ja tööd ei saa lugeda kostja poolt vastu võetuks. Kostjal oli alus keelduda töövõtutasu maksmisest ja hageja põhinõue jääb rahuldamata. Kuivõrd kostja ei rikkunud oma lepingulisi kohustusi ning hageja põhinõue pole põhjendatud, siis ei saa rahuldada ka kahju hüvitamise ja viivise nõuet.
3.8.Lisaks põhjendas maakohus, et arve esitamine ei tõenda töö valmimist ja üleandmist tellijale. Samas on arvel saaja nime ebaõige märkimine inimlik eksitus, mis asja lahendamist sisuliselt ei mõjuta. Ühtlasi märkis maakohus, et samadel kaalutlustel, mis kohus võttis aluseks töö valmimise ja nõuetekohasuse hindamisel, oli kostja taganemine VÕS § 116 lg 1 ja lg 2 1 järgi õigustatud, sest hageja rikkus lepingut oluliselt.
3.9.Kostja palus hagejalt välja mõista maakohtu õigusabikulu 1500 eurot (12,5 t tasumääraga 120 eurot), millele hageja ei esitanud vastuväiteid. Maakohtu hinnangul on selles mahus ja hinnaga kulud vajalikud ja põhjendatud. Neil kaalutlustel mõistis maakohus hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu hüvitise 1500 eurot ja kohustas hagejat tasuma sellelt summalt viivist.
POOLTE SEISUKOHAD
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja hagi rahuldada. Teise võimalusena taotleb hageja asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmist. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised.
4.1.Esiteks järeldas maakohus ekslikult, et kostja keeldus töö vastuvõtmisest õigustamatult. Hageja esitatud nelja asjatundja arvamused olid kohane ja piisav tõend töö lepingutingimustele vastavuse kohta. Hageja ei pidanud ümber lükkama kostja väiteid iga puuduse kaupa, vaid piisas tõenditest selle kohta, et uus veebileht tervikuna on toimiv. Kostja seevastu ei esitanud tõendeid, mis lükanuks ümber asjatundjate tehtud järelduse uue veebilehe toimivuse kohta.
4.2.Teiseks on kostja nimetatud puudused ebaolulised ja isegi nende esinemise korral ei oleks need andnud alust keelduda töö vastuvõtmisest. Tervikuna on uus veebileht toimiv, vastab kalkulatsioonile ja on võrreldav samal otstarbel tehtud tööga tavapraktika tingimustes. Pooled leppisid kokku olemasoleva sisu üleviimise sisuhaldustarkvarale Wordpress (edaspidi: WP), mitte aga sisuhaldusteenuse osutamist. 4 (16)
4.3.Kolmandaks rikkus maakohus selgitamiskohustust. Kui maakohus leidis, et hageja esitatud asjatundjate arvamused on ebausaldusväärsed, siis tulnuks sellele juhtida eelmenetluses hageja tähelepanu ja anda talle võimalus esitada täiendavaid tõendeid. Seetõttu esitas hageja tõendeid (sh ekspertiisitaotluse) apellatsioonimenetluses.
4.4.Neljandaks jättis maakohus ekslikult tuvastamata töö kostjale üleandmise. Hageja andis tellitud veebilehe kostja kasutusse ja avalikustas selle aadressil www.alderman.eu, kus uus veebilehekülg pidigi avalduma. Kostjale anti juurdepääsuõigused, kasutajanimi ja parool.
5.Kostja vaidles kaebusele vastu ja nõustus maakohtu põhjendustega.
6.Hageja taotlusel määras ringkonnakohtus IT-valdkonna ekspertiisi ja esitas eksperdile vaidlusaluse veebilehe kohta 26. novembri 2021 määruses kaheksa küsimust. Ekspert esitas arvamuse 31. mail 2022. Pooled said seejärel võimaluse esitada seisukohad eksperdi arvamuse, aga ka kohtu esitatud täiendavate küsimuste kohta. Muu hulgas tõid pooled esile tingimused, millele uus veebileht pidi nende hinnangul vastama poolte kokkuleppe järgi ja muus osas selle otstarbe tõttu. Ühtlasi oli pooltel võimalik esitada ringkonnakohtus uusi tõendeid, mida mõlemad pooled ka kasutasid.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja teeb uue otsuse, millega rahuldab hagi (TsMS § 657 lg 1 p 2). Apellatsioonkaebus rahuldatakse ja kostja kannab kõik senised menetluskulud.
8.Maakohus tuvastas ja kvalifitseeris õigesti, et pooled sõlmisid töövõtulepingu (VÕS § 635 lg 1), mille tingimusi kajastab 11. oktoobri 2018 kalkulatsioon (dtl 9–10) ja mille ese on kostja uue veebilehe arendus. Töö hinnaks lepiti 5760 eurot (koos käibemaksuga) ja töö teostamise eeldatav tähtaeg oli 35–40 tööpäeva. Kalkulatsiooni sõnastuse ja poolte menetluses avaldatud seisukohtade järgi lepiti kokku töö üleandmises ja vastuvõtmises, kuid vastuvõtmise akti vm sama sisuga dokumenti pole allkirjastatud. TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel lähtuda mh neist asjaoludest.
9.Kuivõrd töö vajas vastuvõtmist, aga hageja seda ei tõendanud, siis tuli tal tõendada vastuvõtmiseks pakutud töö vastavus lepingutingimustele (VÕS § 638, Riigikohtu 21. juuni 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-5851, p 23 ja seal viidatud varasem praktika). Maakohus piiritles selle õigesti vaidluse võtmeküsimusena. VÕS § 641 lg 1 esimese lause kohaselt peab töö vastama lepingutingimustele. Töö ei vasta mh lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi (VÕS § 641 lg 2 p 1) või kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse (VÕS § 641 lg 2 p 2).
10.Ringkonnakohus kontrollib hageja pakutud täitmise kohasust järgmiste etappidena: (i) tuvastab tingimused, millele töö pidi vastama poolte kokkuleppe järgi (p 11); (ii) tuvastab tingimused, millele töö pidi lisaks vastama otstarbe tõttu (p 12); (iii) tuvastab, kas ja millise töö vastuvõtmist pakkus hageja kostjale (p 13); (iv) hindab, millistele puudustele kui töö lepingutingimustele mittevastavusele on kostja tuginenud ja millises osas on kostja vastavad väited lubatavad (p 14); (v) kontrollib, kas etapil (iii) tuvastatud töö vastas vastuvõtmiseks pakkumise ajal etappide (i) ja (ii) juures märgitud tingimustele või olid sellel etapi (iv) tunnustele vastavad puudused (p 15); (vi) hindab, kas tuvastatud puudused on eraldi ja koostoimes olulised (p 16); (vii) hindab, kas pakutud täitmine on kohane või üksnes ebaoluliste puudustega (p 17). 5 (16)
11.Poolte kokkulepet uue veebilehe omaduste osas kajastab kalkulatsioon. Selle üle pooled ei vaidle. Kohus tuvastab poolte väidete ja kalkulatsiooni põhjal, et pooled leppisid kokku uue veebilehe järgmised omadused: (a) põhineb WP-l; (b) on eristuva, atraktiivse ja kaasaegse disainiga, terava graafikaga ja kasutajasõbralik; (c) vastab kaasaegsetele standarditele; sisaldab sisulehti ja funktsionaalseid elemente (sh galeriid, vormid, kaardid, ikoonid, haldusmoodulid); (d) on kasutatav mobiiltelefonis ja tahvlites ning enamlevinud internetibrauseritega; (e) põhineb olemasoleval (vana veebilehe) sisul, mida optimeeritakse ja esitatakse atraktiivselt; (f) on neljas keeles (eesti, vene, soome, inglise), kusjuures tõlked koostatakse WP tõlkemooduli (edaspidi: WPML) abil.
12.Lisaks on mõlemad pooled tuginenud veebilehe otstarbest tulenevatele omadustele.
12.1.Üksmeelselt on pooled nimetanud järgmised omadused, millest saab ringkonnakohus TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 järgi lähtuda asja lahendamisel ning millest lähtus ka ekspert oma arvamuses (dtl 506–518, lisad dtl 519–578; edaspidi: eksperdiarvamus; selles sisalduvad vastused kohtu küsimustele edaspidi: eksperdi vastused): (g) veebilehe eesmärk on toodete tutvustamise ja reklaamimine; (h) veebileht toimib ettevõtte visiitkaardina; (i) veebileht on tehniliselt toimiv, sh lingid suunavad kasutaja asjakohasele ja lingi kirjeldusest või kontekstist nähtuvae sisule.
12.2.Kostja väitel pidanuks uuel veebilehel olema otstarbest tulenevalt veel järgmised täpsemalt kirjeldatud omadused: -
-
-
uus, kaasaegne ja esinduslik väljanägemine – need omadused on hõlmatud poolte kokku lepitud omadustega (b) ja (c) ja otstarbest tuleneva omadusega (h); sobib uute kliendilepinguteni jõudmiseks ja seeläbi tulu teenimiseks; soosib uusi kliente esitama tellimusi – selles osas on võimalik poolte üksmeele ja eksperdi arvamuse põhjal lähtuda eelmises p-s 12.1 märgitud omadustest (g) ja (h), aga kostja ei tõendanud, et loodav veebileht oleks pidanud võimaldama jõuda konkreetsete kliendilepinguteni ja soodustama mingi kindla hulga tellimuste esitamist; mitmekeelne – hõlmatud kokku lepitud omadusega (f); laitmatult professionaalne – selle omaduse tulenemist veebilehe otstarbest kostja ei tõendanud; VÕS § 77 lg 1 teine lause sätestab, kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga – seetõttu ei saa ilma vastava kokkuleppevõi seaduses selgelt nimetatud aluseta eeldada laitmatut professionaalsust kui veebilehe otstarbest tulenevat tunnust; kaasaegne, multifunktsionaalne, kasutajasõbralik (kasutajate jaoks lihtne) – need omadused on hõlmatud poolte kokku lepitud omadustega (b)–(d) kajastama kostja tootevalikut, sh piltmaterjali, tutvustavat ja kirjeldavat teksti – need omadused on hõlmatud poolte kokku lepitud omadustega (c) ja (e); kõik viidad ja lingid viivad kasutaja viidal märgitud teabeni ja linkidele vajutamisel avanev piltmaterjal vastab kirjeldusele – hõlmatud omadusega (i); veebileht on kasutusvalmis ilma, et kostja peaks seda ise täiendama, muutma, parandama või tegema muid manipulatsioone – selle omaduse tulenemist veebilehe otstarbest kostja ei tõendanud. 6 (16)
13.Pooled vaidlevad mh küsimuses, millise sisuga uut veebilehte (tööd) pakkus hageja kostjale vastuvõtmiseks.
13.1.Hageja väitel salvestas ta uue veebilehe kostja serverisse www.alderman.eu. Kostja koostatud puuduste nimekirjadest (vt pikemalt järgnevas p 14.1) nähtub, et kostjale oli 2019. aastal kättesaadav hageja loodud uue veebilehe sisu sel aadressil (nt dtl 84–96, 160 ja 161). Käesoleval ajal viidatud aadressil enam hageja loodud sisu ei ole, vaid see on talletatud aadressil www.caotica.ee/kliendid/alderman/. Ekspert võrdles nimekirjas IV esitatud ekraanitõmmiseid ja uue veebilehe praeguse asukoha sisu. Kokkuvõtvalt on eksperdiarvamusest aru saada, et praegune sisu ja varem kostja serveris avaldatu on suures osas identne, mistõttu saab seda (hilisemaid muudatusi vastavalt arvesse võttes) hinnata tööna, mida hageja pakkus kostjale vastuvõtmiseks.
13.2.Ekspert analüüsis uue veebilehe erinevaid versioone. Kohus tuvastab eksperdiarvamuse põhjal, et WP teeb igast sisulehe muudatusest versiooni, mida on võimalik tagasi võtta (lk 4 keskel, lõik enne puuduste loetelu). Ekspert võrdles uue veebilehe hilisemaid versioone peamiselt 7. oktoobri 2019 seisuga, aga selle puudumisel varasema versiooniga. Eksperdi järelduste kohaselt ei ole vähemalt vaidlusaluses osas uuel veebilehel tehtud muudatusi ajavahemikul alates 8. oktoobrist kuni 2. detsembrini 2019.
13.3.Hageja saatis kostjale 17. oktoobril 2019 e-kirja, millega andis arve tasumiseks täiendava tähtaja kuni 23. oktoobrini 2019 (dtl 274). Hageja kinnitas, et lepingu järgi võlgnetav töö on 100% valmis ja tema hinnangul olid tehtud ka kõik vajalikud parandused. Viidatud kirja sisust on aru saada, et hageja ei kavatsenud enam teha uuel veebilehel parandusi ega täiendusi. Neil kaalutlustel leiab kohus, et hageja pakkus 17. oktoobril 2019 kostjale tööd vastuvõtmiseks ja andis selleks tähtaja kuni 23. oktoobrini 2019. Seejärel andis hageja 8. novembri 2019 nõudekirjaga (dtl 11–14) veel täiendava tähtaja kuni 18. novembrini 2019, kuid nõudekirjast ega hageja muudest toimingutest ei nähtu, et ta oleks vahepeal muutnud üleandmiseks pakutava töö (uue veebilehe) sisu või kujundust. Kostja ei väida, et sel viisil kujunenud enam kui ühe kuu pikkune vastuvõtmise aeg oleks ebamõistlik.
13.4.Eelmiste alapunktide põhjal tuvastab kohus, et hageja pakkus kostjale 17. oktoobril 2019 vastuvõtmiseks uut veebilehte kujul, nagu sel oli 7. oktoobril 2019 ja mis oli siis kättesaadav aadressil www.alderman.eu, aga on praegu kättesaadav (koos hilisemate muudatustega) aadressil www.caotica.ee/kliendid/alderman/.
14.Järgmiseks käsitleb kohus kostja väiteid töös esinenud puuduste ja neile tuginemise kohta.
14.1.Kostja väitel saatis ta hagejale korduvalt puuduste nimekirju ja andis tähtaegu töö lõpetamiseks. Ringkonnakohus tuvastab, et kostja koostas ettepanekute ja puuduste nimekirjad 2019. aasta 29. märtsil (dtl 73, edaspidi: nimekiri I), 18. oktoobril (puuduste loetelu dateeritud
17.oktoobriga, dtl 159–160 ja 355–356, edaspidi: nimekiri II), 25. novembril (dtl 161–162 ja 353–354, edaspidi: nimekiri III) ning 2. detsembril (dtl 84–96, edaspidi: nimekiri IV). Neist viimasele tugines kostja lepingust taganedes ning nimekirjale III, kui ta keeldus hageja
17.oktoobril 2019 pakutud töö vastuvõtmisest.
14.2.Nimekirjade II ja IV alguses märkis kostja, et ta loetleb vead, mis on veebilehel pärast vigade parandust. Sellest saab järeldada, et varasemates nimekirjades loetletud puudused olid selleks ajaks kõrvaldatud. Kohtumenetluses on kostja mõneti ebajärjekindlalt tuginenud erinevatele puudustele, kuid kokkuvõttes on võimalik aru saada, et kostja väitel on uue veebilehe olulised 22 puudust koondatud nimekirja IV (edaspidi: puudused (1)–(22)): (1)
pildid sepistega_liugvärav ja liugvärava_konstruktsioon ei ole kuvatavad: näitab pildi nimetust, kuid mitte pilti ennast;
link Alderman tarjoaa erittäin laajaa valikoimaa räätälintyönä valmistettavia metalliaitoja ja taotuilla osilla koristettuja metalliaitoja: pieni osa mahdollisista vaihtoehdoista on tässä suunab valesti; link Tarjoamme myös edullishintaisia pieninä sarjoina valmistettavia italialaistyylisiä aitoja ja portteja – katso lähemmin tästä suunab pealehele, aga peaks suunama itaalia mallidele; link Katsaus eri pinnoitteiden hyvistä ja huonoista puolista on tässä suunab vanale veebilehele; link Ajoporttien [...] Yleiskatsaus eri pinnoitteiden hyvistä ja huonoista puolista on tässä suunab eestikeelsele lehele; WP tõlkemooduliga said lisatud kõikidesse keeltesse mõned osad, mis eestikeelses olid, aga teistes keeltes mitte (ettevõtte tutvustus, helesinises kastis Küsi hinnapakkumist, soodus osa teistes keeltes väga napp ja privaatsuspoliitika) – tõlked puuduvad ja link suunab eestikeelsele alamlehele erinevate pinnakatete plusside ja miinuste kohta; link Jos haluat tutustua perusteellisemmin moottorien teknisiin hienouksiin, suosittelemme lukea lisäksi suosituksia liukuporttiautomatiikan valintaan ei tööta, vaid suunab pealehele ja tõlge puudub; osad fotod on uue veebilehe serversisse üle viimata, need ei avane kõrgemate turvaseadetega arvutis; soomekeelsel lehel Takorauta-kaiteet on inglise-eesti segatekst; soomekeelsel lehel puudub roostevabade detailide menüü; sama puudus on ingliskeelsel lehel, kus on puudused menüüdes Details for stairs, waterfountains ja weathervanes; eestikeelses versioonis ei avane Internet Exploreri vähendatud aknas menüü; venekeelne tekst lehel Раздвижные ворота, распашные ворота, калитки on puudulik ja vigane, kokku on pandud erinevad tooted; venekeelsel lehel Раздвижные ворота tekstis olevad pildid ei avane, brauser näitab kirja sepistega_liugvärav, liugvärava_konstruktsioon; IE brauseris ei avane vähendatud aknas menüü (menüü ikoonil klõpsates ilmub rist); sama ingliskeelsel lehel; venekeelsel lehel Винтовые фундаменты фирмы «Krinner» ei kuvata pilti Эволюция-фундаментов; venekeelsel pealehel puudub võimalus saata e-kiri, mailiaadress ei toimi lingina; sama inglise keeles, lisaks puudub avalehel telefoninumbrite rahvusvaheline suunakood; sama soome keeles; soomekeelsel lehel puudub telefoninumbrite rahvusvaheline suunakood; inglisekeelsel kontaktivormil puudub telefoninumbrite rahvusvaheline suunakood.
14.3.VÕS § 646 lg-te 1 ja 2 järgi sai kostja esmase õiguskaitsevahendina nõuda töö parandamist. Kuivõrd kostja tugines puudustele lepingust taganemisel, siis on VÕS § 647 lg 3 mõttest tulenevalt asjakohane kontrollida, milliste puuduse osas andis kostja eelnevalt hagejale tähtaja selle kõrvaldamiseks. Nimekirju I–IV võrreldes tuvastab ringkonnakohus järgmist: -
puudusele (2) ja (3) viitas kostja nimekirja II p-des 5 ja 6; puudustes (4) ja (5) vigastena märgitud linkide puudumisele viitas kostja nimekirja II p-des 8 ja 9 ning puuduses (7) märgitud lingi veale üldiselt p-s 12; puudus (8) võib osaliselt kattuda nimekirjas III p-ga 7. 8 (16)
14.4.Nimekirjade I–IV võrdlusest nähtub seegi, et nimekirjad I ja III käsitlevad uue veebilehe eestikeelset versiooni. Lisaks nähtub nimekirjast I, et selle koostamise ajal oli kostjal küsimusi ja ettepanekuid veebilehe kujundamisel ning ta möönis oma ajapuudust, et pole saanud menüüsid põhjalikumalt uurida. Nimekirja III p-des 1–4 on etteheited eestikeelse versiooni osas ja p-des 5–14 soomekeelse kohta. Vene- ja ingliskeelset lehekülge käsitleb esimesena alles nimekiri IV. Nimekiri III koostati pärast nimekirja II ja kostja lisas selle oma
25.novembri 2019 e-kirjale, millega määras väidetavate puuduste kõrvaldamise tähtaja (dtl 75). Seejärel selgitas kostja 27. novembri 2019 e-kirjas, et ta hindab seni loetletud puuduste kõrvaldamist 2. detsembril 2019 (dtl 76). Nimetatud kuupäeval koostas kostja nimekirja IV, milles viitas varasematele vigade parandusele (vt ka eespool p 14.2 sissejuhatav lõik). Nii võis hageja kostja käitumisest tervikuna aru saada, et kostja ei tugine enam neile puudustele, mis olid märgitud mõnes varasemas nimekirjas, aga mida ei korratud viimases nimekirjas IV.
14.5.Tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama (VÕS § 644 lg 1 esimene lause). Oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama (VÕS § 644 lg 2). Hageja ei väida, et kostja oleks 2. detsembril 2019 nimekirja IV esitades ületanud mõistliku aja alates töö vastuvõtmiseks pakkumisest või et mõne puuduse kirjeldus oleks ebatäpne. Küll aga ei saa kostja kohtumenetluses enam tugineda uutele puudustele, mida ta töö vastuvõtmisest keeldumise (ja lepingust taganemise) ajal ei avaldanud.
15.Eelneva põhjal saab asuda kontrollima, kas kostjale vastuvõtmiseks pakutud töö vastas vastuvõtmiseks pakkumise ajal lepingutingimustele või olid sellel kosja väidetavad puudused.
15.1.Kohus tuvastab eksperdi vastuste 1 ja 2 põhjal, et uus veebileht suures osas vastab kalkulatsioonis kokkulepitud tingimustele. Kuigi leidub ka puuduseid, siis ei hõlma need kogu kodulehe otstarvet. Sama kinnitavad EI, JS, RK ja TT kirjalikud arvamused (dtl 19–25). Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu ja kostjaga, et viidatud dokumente ei saa käsitleda eriteadmistega isiku arvamusena (TsMS § 272 lg 2). Hageja põhistas kaebuse p-s 2.12 arvamuste koostajate pädevuse ja kostja ei lükanud seda ümber. Hinnangute usaldusväärtust ei kahanda nende sarnasus, mis eeldatavasti on tingitud hageja seatud lähteülesandest.
15.2.Järgmiseks kontrollib kohus, millised olid ja on uue veebilehe puudused. Kui järgnevas ei ole viidatud teisiti, siis võtab kohus tuvastamisel aluseks eksperdiarvamuse ja selle lisad.
15.2.1.Puuduseid (2), (3), (10), (11) ja (13) uuel veebilehel polnud töö 17. oktoobril 2019 üleandmiseks pakkumise ajal. Sama kehtib puuduse (8) kohta osas, milles see ei ole hõlmatud puudusega (1), ja puuduse (4) kohta nii nagu kostja seda kirjeldas. Nimelt järeldas ekspert, et need ei nähtu uue kodulehe praegusest versioonist ja uuritud osas ei ole lehte pärast nimetatud kuupäeva muudetud või ei ole muutus vähemalt tuvastatav. Puuduseid (2) ega (3) ei nähtu nimekirja IV (ega varasemate nimekirjade) illustreerivast materjalist. Puuduste (10) ja (11) kohta esitatud ekraanitõmmisest nimekirjas IV ei saa järeldada menüü puudumist. Puuduse (13) osas pole võimalik nimekirja IV põhjal tuvastada, kust pärineb selles esitatud tekstilõik. Käesolevas alapunktis nimetatud puuduseid kohus seega ei tuvasta ja edaspidi ei käsitle.
15.2.2.Puuduseid (1), (5), (7), (8), (9), (14) ja (17) polnud enam ajal, mil ekspert veebilehte vaatles, aga nende kõrvaldamise tõenäone aeg (veebilehe vastavas osas muutmise aeg) jääb vahemikku 12. juuni – 4. detsember 2020, st puudused võisid esineda uue veebilehe kostjale üleandmiseks pakkumise ajal. Puuduste (1), (8) ja (14) kirjeldus hõlmab arusaadavalt samu pilte, mis eksperdi järelduse kohaselt lisati uue veebilehe struktuuri tõenäoliselt alles
16.veebruaril 2020 (lk 4, p 1). Samuti polnud enam puuduseid (18)–(22) seoses ekslike e-posti aadresside ja telefoni suunakoodidega, mis olid kõrvaldatud hiljemalt 3. detsembril 2020. Siiski puuduse (21) osas tuvastab kohus, et see kõrvaldati enne 25. novembrit 2020 (dtl 320, kus esitatud ekraanitõmmiselt puudust ei nähtu ja mille hageja esitas kohtule nimetatud kuupäeval). 9 (16)
15.2.3.Puudusega (6) heidab kostja sisuliselt ette tõlgete puudumist, nimetades konkreetselt neli alamlehte (ettevõtte tutvustus, helesinises kastis Küsi hinnapakkumist, soodus osa teistes keeltes väga napp ja privaatsuspoliitika). Ringkonnakohus käsitleb tõlgetega seonduvat pikemalt p-s 16.3. Kostja nimetatud alamlehtede osas tuvastab kohus eksperdiarvamuse põhjal, et valdavas osas olid tõlked olemas nii arvamuse koostamise kui ka uue veebilehe kostjale vastuvõtmiseks pakkumise ajal: -
-
-
-
ettevõtte tutvustuses ei täheldanud ekspert olulisi erinevusi neljas keeles esitatud teksti sisus (arvamuse lk 5, p 6.1) ja neid ei nähtu ka arvamuse lisadest 10–13; selles osas ei ole tõlketekste muudetud pärast 10. ja 11. aprilli 2019; hinnapakkumise küsimise osas on tõlkekeeltes tehtud muudatusi 4. detsembril 2020, aga need on pigem tehnilist laadi ega mõjuta tõlkest arusaadavust (lk 5–6, p 6.2, lisad 14–17); soodustusi käsitlevat teksti ei ole soome keeles hiljem muudetud ja ingliskeelse teksti parandused on samuti tehnilised (lk 6, p 6.3, lisad 18–20); venekeelses tekstis asendati
4.detsembriks 2020 varem eestikeelsed tekstiosad (mõned korduvalt): küsi hinnapakkumist, hinnaga, sobivad kuni 2,5m/2,6m/2,8m/3,1m väravatiivale, eriti rasketele väravatele hinnaga, norm. 1099.-, on varustatud sisemiste mehaaniliste käigupiirajatega, soodushinnad kehtivad laos olevale kaubale, Alderman jätab õiguse muuta hindu ette teatamata (lisa 21); privaatsuspoliitika teksti ei ole tõlkekeeltes muudetud (lk 6, p 6.4, lisad 22–25); kõnealustelt lehtedelt eemaldati soome ja inglise keelsest versioonist videolink, aga selle varasemat esinemist kostja nimetatud puudus (6) ei käsitle.
15.2.4.Puuduseid (12), (15) ja (16) eksperdiarvamuse koostamisel ajal enam ei esinenud, küll aga võisid need veel esineda 2. detsembril 2019 (vt nimekirjas IV pildid vastavate puuduste juures). Erinevusena varasema ja praeguse versiooni vahel märkis ekspert CSS-kujundusfaili ja JavaScripti muudatuse 19. oktoobril 2021 (lk 8, p 12). Hageja ei tõendanud, et muudatuse praeguse ja varasema versiooni vahel oleks põhjustanud mingi muu osa veebilehest või selle kasutamise eripära.
15.2.5.Ekspert märkis arvamuses veel puuduseid, millele kostja varasemalt ei tuginenud (sh puuduse (4) hindamisel märkused, mis ei olnud hõlmatud kostja kirjeldusega). Nendega ei ole kohtul võimalik asja lahendamise arvestada (vt eespool p 14.5). Samuti ei ole vaja kontrollida kostja varasemaid nimekirju (p 14.4, v.a erisusena p-s 14.3 viidatu, mida kohus käsitleb järgnevas p-s 17.2).
15.3.Eespool p-des 11 ja 12.1 kajastatud omaduste lõikes tuvastab kohus uue veebilehe kohta järgmist: (a) põhineb WP-l – selle üle pooled otseselt ei vaidle ja eksperdiarvamuse kohaselt leidub WP-le viiteid nii uue veebilehe lähtekoodist kui ka haldusliidesest (lk 2 p 2, lk 3 p 6 ja lisa 2); (b) on eristuva, atraktiivse ja kaasaegse disainiga, terava graafikaga ja kasutajasõbralik – ▪ kostja ei teinud sisulisi etteheiteid veebilehe disainile aspektist, et see poleks eristuv, atraktiivne ja kaasaegne ning piisavalt terava graafikaga, ▪ eksperdiarvamuse kohaselt on uus veebileht kasutaja seisukohast lähtudes eelmisest kasutajasõbralikum ja paremini hoomatavam (lk 2, p 1), ▪ kohus nõustub siiski kostjaga, et kasutajasõbralikkus tähendab mh omadust (i), st selles osas oleneb töö vastavus omadusele (b) omakorda hinnangust, kas veebileht on tehniliselt toimiv, ▪ kokkuvõtvalt on veebilehel loetletud omadused, aga kasutajasõbralikkuse osas oleneb hinnang sellest, kas veebileht on tehniliselt toimiv, st omadusega (i); 10 (16)
(c) vastab kaasaegsetele standarditele; sisaldab sisulehti ja funktsionaalseid elemente (sh galeriid, vormid, kaardid, ikoonid, haldusmoodulid) – ▪ nende omaduste üle pooled otseselt ei vaidle, v.a teatavad etteheiteid sisu osas, mis on hõlmatud omadusega (e), ning menüüde ja linkide toimimine, mis on hõlmatud omadusega (i), ▪ JS hinnangul on uus veebileht kaasaegse funktsionaalsusega (dtl 21), RK hinnangul vastab see pigem tänapäeva standarditele (dtl 23) ja TT hinnangul on veebileht arendatud vastavalt tänapäevastele HTMLS ja CSS3 trendidele (dtl 25), ▪ ekspert tõdes, et HTML-lähtekoodis esineb standardile mittevastavusi (lk 10, p 5), aga eespool p-s 15.2.5 märgitud kaalutlustel ei tule sellega arvestada ja ekspert leidis, et mittevastavused ei pruugi mõjutada veebilehe kasutamist, ▪ kokkuvõtvalt on veebilehel loetletud omadused, aga sisu osas oleneb hinnang omadusest (e) ning menüüde ja linkide toimimise osas omadusest (i); (d) on kasutatav mobiiltelefonis ja tahvlites ning enamlevinud internetibrauseritega – ▪ uus veebileht toimib enamlevinud veebilehitsejatega ühtemoodi, vajalikud elemendid on olemas (lk 3, p 3), ▪ ekspert testis menüüd Chrome’i, Firefoxi, Opera ja Internet Exploreriga, mis toimisid kõik valdavas osas ühtemoodi (Internet Exploreri erisuste kohta vt ülejärgmine taane). Kujundus kohandub vastavalt ekraani suurusele ja on väga hästi kasutatav ka mobiiltelefoniga (lk 2–3, p-d 1 ja 3). Kostja ei väida, et uus veebileht pidanuks olema kasutatav ka mõnes muus veebilehitsejas või mobiilsete seadmete kohta tehtud järeldus ei oleks üle kantav tahvelseadmetele, ▪ EI testis veebilehte arvuti, telefoni ja tahvelarvutiga ega täheldanud olulisi probleeme (dtl 19), sama järelduse tegi tahvelarvuti ja telefoni kohta TT, ▪ Internet Exploreriga uue veebilehe sirvimisel tähendas kostja vigu, mis märkis puudustena (12), (15) ja (16) – neid käsitleb kohus järgnevas p-s 16.4, ▪ ekspert märkis kasutusmugavuse osas paar täiendavat puudust (vt lk 2–3, p 1), aga eespool p-s 15.2.5 märgitud kaalutlustel ei tule nendega arvestada; ▪ tervikuna vastab uus veebileht omadusele (d), aga lõplik hinnang oleneb puuduste (12), (15) ja (16) tähendusest; (e) põhineb olemasoleval (vana veebilehe) sisul, mida optimeeritakse ja esitatakse atraktiivselt – ▪ puudustega (1), (8), (14) ja (17) heidab kostja ette varasema sisu ebapiisavat ülevõtmist, mida kohus käsitleb järgnevas p-s 16.1, ▪ puuduste (18)–(22) kohaselt ei ole sisu esitatud korrektselt, mida kohus käsitleb järgnevas p-s 16.5, ▪ pooled on küll erimeelsed küsimuses, mida täpselt tähendas kokku lepitud sisu optimeerimine, aga üheski puuduses ei tugine kostja otseselt sellele, et sisu ei ole optimeeritud, ▪ sisu atraktiivsust on kinnitanud JS; lisaks märkisid RK ja TT, et võrreldes vana veebilehega on uus ülesehituselt ja sisu esituselt selgem; ▪ kostja leiab, et vigadega sisu esitamine ei ole atraktiivne, aga kohtu hinnangul tuleb selles osas vaadelda veebilehte ja sisuehitust tervikuna. Sisu atraktiivsus võib langeda, kui kohus järgnevas p-s 16 tuvastab puuduste olulisuse, ▪ kokkuvõttes oleneb vastavus omadusele (e) hinnangust puudustele (1), (8), (14) ja (17)–(22), aga ka sellest, kas tuvastatud puudused tervikuna oluliselt raskendavad veebilehe kasutamist; 11 (16)
(f) on neljas keeles (eesti, vene, soome, inglise), kusjuures tõlked on vähemalt osaliselt koostatud WPML-i abil (lk 3 p 4 ja lisad 3–6), aga kostja on tuginenud tõlgetele puudustes (6), (9) ja puuduse (7) teises pooles, mida kohus käsitleb järgnevas p-s 16.3; (g) veebilehe eesmärk on toodete tutvustamise ja reklaamimine – ▪ eksperdi vastustest 2b ja 3a nähtub, et selle eesmärgi saavutamist võis takistada sepistatud aiapiirete näidiste puudumine, aga eespool p-s 15.2.5 märgitu kohaselt ei mõjuta see asja lahendamist, sest konkreetselt nimetatud puudusele kostja ei tuginenud, ▪ siiski on kohtu hinnangul samasuguse tähendusega puudused (1), (8), (14) ja (17), mida kohus käsitleb järgnevas p-s 16.1; (h) veebileht toimib ettevõtte visiitkaardina – selle omaduse saavutamist võivad takistada puudused (18)–(22) osas, milles heidetakse ette kostja andmete ebakorrektset esitust, mida kohus käsitleb järgnevas p-s 16.5; (i) veebileht on tehniliselt toimiv, sh lingid suunavad kasutaja asjakohasele ja lingi kirjeldusest või kontekstist nähtuvae sisule – ▪ veebilehe tehnilist toimimist võiks piirata eksperdi märgitud otsingu funktsiooni piiratus (lk 3, p 3), aga sellele puudusele kostja ei tuginenud ning ekspert ka põhjendas, miks ei ole otsingut võimaldav indekseerimine veel aktiveeritud, ▪ eksperdi märgatud HTML lähtekoodi 57 hoiatust ja viga on samuti sellised, millele kostja töö vastuvõtmisest keeldumisel ei tuginenud ning mis koostoimes asjatundjate arvamustega ei mõjuta veebilehe tervikuna toimimist, ▪ linkide tehnilist toimimist nimetab kostja puuduses (5) ja puuduse (7) esimeses pooles, mida kohus käsitleb järgnevas p-s 16.2, ▪ tehnilise puudusena tuleb mõista ka kostja etteheidet, et e-posti aadressid ei toimi linkidena, st puuduseid (18)–(20), mida kohus käsitleb järgnevas p-s 16.5, ▪ kokkuvõttes oleneb vastavus omadusele (i) hinnangust puudustele (5), (7) ja (18)–(20).
15.4.Vahekokkuvõttena saab märkida, et uuel veebilehel oli selle kostjale vastuvõtmiseks pakkumise ajal täielikult omadus (a). Omaduste (b) ja (c) osas pole vaja viia läbi eraldi kontrolli, sest nende tuvastamine oleneb omakorda omadustest (e) ja (i). Nii kahe viimati viidatud kui ka ülejäänud omaduste (d), (f), (g) ja (h) osas esines teatavaid ebakõlasid, mida tuleb hinnata lähtudes hageja kohustuste ulatusest või puuduste olulisusest.
16.Järgmiseks tuleb niisiis hinnata, kas töö omaduste analüüsimisel märgitud puudused olid sellised, mille eest hageja vastutas, ja kas need olid olulised (sh VÕS § 647 lg 1 tähenduses).
16.1.Puudused (1), (8), (14) ja (17) käsitlevad teatavate piltide puudumist veebilehelt. Kostja sõnastas puuduse (8) väga üldiselt ega toonud kohtumenetluses esile, et see hõlmaks mingeid muid pilte peale teistes sarnastes puudustes märgitu. Eksperdi järelduse kohaselt käsitleb puudus (14) omakorda samu pilte nagu puudus (1) (lk 8, p 14). Kokkuvõtvalt tähendavad viidatud neli puudust, et uuel kodulehel puudusid kolm pilti (kaks vastavalt puudusele (1) ja üks vastavalt puudusele (17)), mis kõik salvestati serverisse 12. juunil 2020 (lk 4, p 1 ja lk 9, p 17). Võttes arvesse, et uus veebileht koosneb kokku 176 avaldatud sisulehest (lk 3, p 4), siis ei olnud kolme pildifaili puudumine oluline.
16.2.Puudus (5) ja puuduse (7) esimene pool kirjeldavad kahe lingi väidetavalt ekslikku toimet. Neist esimesel juhul seisneb viga selles, et soomekeelselt lehelt Ajoportit suunab viitesõna tässä kasutaja eestikeelsele lehele. Ekspert tõdes, et samasugune oli olukord vanal veebilehel (lk 5, p 5). Teisel juhul on viga sisuliselt sarnane: lehelt Liukuporttiautomatiikka suunab sõna suosituksia eesitkeelsele lehele – see olukord kordas vana veebilehe viga (lk 7 p 7). Kalkulatsiooni põhjal tuvastas ringkonnakohus eespool p-s 11 omadusena (e), et hageja loodav 12 (16)
uus veebileht pidi põhinema vana lehe sisul. See on kooskõlas poolte lepingueelsete läbirääkimistega, sest hageja 11. oktoobri 2018 e-kirjas viidatakse just (olemasoleva) sisu kopeerimisele kui kõige mahukamale tööle (dtl 40–41, 621–622) ja kostja nõustus sellega (dtl 44). Järgmises alapunktis 16.3 põhjendab kohus, et tõlgete loomine ei olnud hageja kohustus. Seega ei pidanud hageja omal algatusel looma soomekeelseid alamlehti, mida vanal veebilehel polnud ja mille kohta kostja ei saatnud juhist koos võõrkeelse tekstiga. Kostja pole väitnud, et ta oleks kõnealustes puudustes märgitud viitelehtede soomekeelse sisu hagejale edastanud. Neil kaalutlustel pole puudus (5) ega puuduse (7) esimene pool hagejale ette heidetavad.
16.3.Puudustega (6) ja (9), aga ka puuduse (7) teise poolega heidab kostja ette tõlgete ebapiisavust. Selles osas vaidlevad pooled hageja kohustuste ulatuse üle seoses uue veebilehe omadusega (f), mis tuleneb kalkulatsiooni p 4 kolmandast ja neljandast reast. Juhindudes VÕS § 29 normidest tõlgendab ringkonnakohus poolte lepingut nii, et tõlgete koostamine ei olnud hageja kohustus. Esiteks viitab sellele kalkulatsioonis kirjeldatud ajakulu. Viidatud p 4 kohaselt koosnes vana veebileht 350 sisulehest ja sisu paigalduse eeldatav töömaht lepiti kokku 35 t, st 0,1 t lehe kohta. Ringkonnakohus tuvastas eespool p-s 16.1, et uus veebileht koosneb kokku 176 avaldatud sisulehest, siis võtaks nende vormistamine kalkulatsiooni p 4 esimese rea ajalise hinnangu järgi ka juba rohkem aega kui tervikuna kõnealusele positsioonile kavandatud 35 t. Teiseks nähtub poolte e-kirjadest ajavahemikul veebruarist kuni maini 2019, et hageja tegi ettepaneku jätta seni tõlkimata lehed eestikeelseks, kostja lubas puuduvad osad ise ära tõlkida ja möönis, et võõrkeelsed osad ei tule nii mahukad kui eestikeelne (dtl 268, 626–628). Seega tuleneb nii lepingust kui ka poolte edasisest käitumisest, et hageja ei vastuta uue veebilehe tõlgete eest. Neil kaalutlustel pole puudused (6) ja (9) ega ka puuduse (7) teine pool hagejale ette heidetavad.
16.4.Puudused (12), (15) ja (16) kajastasid uue veebilehe Internet Exploreriga sirvimise vigu, mille parandamiseks tegi hageja ilmselt 19. oktoobril 2021 CSS-kujundusfaili ja JavaScripti muudatused. Vead seisnesid sisuliselt selles, et alates teatavast (vähendatud) ekraanisuurusest kuvati Internet Exploreris menüü asemel rist, kuigi teiste sirvijatega töötas veebileht korrektselt (nimekiri IV, p 12). Puuduste kirjelduste ja eksperdi hinnangu järgi on need üksteist dubleerivad, sest menüü funktsionaalsus ei sõltu keelest (lk 8, p 15), st tegelikult kirjeldavad kõik kolm puudust ühte viga. Võttes esiteks arvesse eespool p-s 16.1 tuvastatud uue veebilehe mahtu, teiseks seda, et tervikuna veebileht toimis kõigi teiste sirvijatega, ja kolmandaks tõsiasja, et kasutajal oli võimalik kasutada toimivat veebilehte normaalsuurusega aknas, siis ei olnud kõnealune üks tehnilist laadi viga oluline.
16.5.Puudused (18)–(22) käsitlevad telefoni suunakoode ja e-posti aadresse võõrkeelsetel lehtedel. Kostja ei toonud esile, kas vanal veebilehel või saadetud tõlgetes olid suunakoodid. Sellele vaatamata oleks tegemist puudusega, mille hageja pidanuks kostjalt vastava juhise saamisel parandama, seda eelkõige e-posti aadresside toimivuse osas. Ringkonnakohtu hinnangul ei pidanud kostja kirjeldatud puuduseid ise oluliseks, sest ta ei märkinud neid nimekirjades I–III, kuigi pole eluliselt usutav ega nähtu asja toimikust, et suunakoodid oleks kustutatud või e-posti aadressid muudetud asjakohatuks pärast varasemate nimekirjade koostamist. Lisaks moodustasid kõnealused detailid väga väikese osa uuest veebilehest kui tervikust ega takistanud olulisel määral selle eesmärgipärast kasutamist. Neil kaalutlustel leiab kohus, et puudused (18)–(22) polnud olulised.
17.Eelneva põhjal saab nüüd kokkuvõtlikult hinnata, kas hageja täitmine oli kohane või kas kostjal oli kohustus talle pakutud töö ka ebaoluliste puudustega vastu võtta.
17.1.Eespool p-des 16.2 ja 16.3 tuvastatu kohaselt ei vastuta hageja puuduste (5)–(7) ja (9) eest. Koostoimes p-s 15.3 märgituga tähendab see, et uuel veebilehel olid selle vastuvõtmiseks pakkumise ajal lisaks p-s 15.4 märgitud omadusele (a) veel ka omadused (b), (f) ja (i). Loetletud osas oli hageja täitmine kohane. 13 (16)
17.2.Ülejäänud omaduste (c), (d), (e), (g) ja (h) osas esines puuduseid, mis eespool p-des 16.1, 16.4 ja 16.5 tuvastatu kohaselt ei olnud eraldi võetuna olulised. Sisuliselt olid uuel kodulehel järgmised vead: -
puudus kolm pildifaili (puudused (1), (8), (14) ja (17)), mille tõttu oli vajakajäämisi omadustes (c), (e) ja (g); alates teatavast (vähendatud) ekraanisuurusest kuvati Internet Exploreris menüü asemel rist (puudused (12), (15) ja (16)), mille tõttu jäi saavutamata omadus (d); võõrkeelsetel lehtedel puudusid telefoni suunakoodid ja e-posti aadressid ei olnud korrektsed (puudused (18)–(22)), mille tõttu ei vastanud töö omadustele (c), (e) ja (h).
Ringkonnakohtu hinnangul on loetletud vead ka koostoimes uue veebilehe ebaolulised puudused. Seda kinnitab ka kostja enda käitumine. Tegelikeks vigadeks osutunud puudustest on üksnes puudus (8) selline, mis võis osaliselt kattuda varem kostja poolt hagejal avaldatuga nimekirjades I–III (vt eespool p 14.3). Samas on nimekirjas IV puudus (8) sõnastatud väga üldiselt ja sellega hõlmatud viga on sama nagu kirjeldatud puudustes (1) ja (17) (vt eespool p 16.1). Järelikult ei hinnanud kostja tuvastatud vigu sedavõrd oluliseks, et oleks märkinud need hiljemalt nimekirjas II, mille koostamine järgnes vahetult töö vastuvõtmiseks pakkumisele.
17.3.Kohtumenetluses on kostja asunud väitma, et hageja ei pakkunud kohase töö üleandmist seetõttu, et kostjale ei antud üle uue veebilehe haldamiseks vajalikke paroole ja tööd ei avalikustatud kostja serveris. Need vastuväited pole põhjendatud.
17.3.1.Esiteks ei tuginenud kostja paroolide puudumisele või veebilehe serveris avaldamata jätmisele 2019. aastal. Nimekirjades I–IV ega hagejale saadetud e-kirjades ei heida kostja ette ebakohast avaldamist või juurdepääsu puudumist.
17.3.2.Teiseks tuvastas ringkonnakohus eespool p-s 13.4, et töö vastuvõtmiseks pakkumise ajal oli see salvestatud kostja serverisse www.alderman.eu. Kostja ei toonud esile, et tal oleks olnud takistusi selle serveri sisu käsutamisel ja haldamisel. Vaidlustamata asjaoludel on praeguseks kostja korraldanud samal aadressil teistsuguse veebisisu avaldamise, mis omakorda kinnitab, et tal oli piisab juurdepääs serverile. Ringkonnakohtu hinnangul ei tule sõna „avalikustamine“ kalkulatsiooni lõpus toodud loetelu neljandas taandes mõista veebilehe avamisena kasutajatele (kostja klientidele), vaid piisav on valmis veebilehe avaldamine kostja serveris. See tingimus on täidetud.
17.3.3.Kolmandaks tõendas hageja piisavalt kostjale juurdepääsu andmise ja halduskonto loomise. Nii nähtub hageja 2. mai 2019 e-kirjast, et hageja saatis kostjale veebilehe aadressi koos parooliga (dtl 629). Kostja märkis ise sama aadressi ja parooli 2. oktoobri 2019 kirjas (dtl 270). Ühtlasi on hageja loonud WP halduskonto ja parooli, mis on seotud kostja e-posti aadressiga (dtl 631–632). Asjakohatu on kostja seisukoht, et konto võidi luua hiljem – kostja ei ole ise kordagi hagejale avaldanud, et uue veebilehe haldamist takistaks konto või parooli puudumine.
17.3.4.Eelnevate alapunktide põhjal leiab ringkonnakohus, et täidetud on mõlemad kalkulatsiooni lõpus toodud loetelu neljanda taande tingimused: töö on tehtud ja avaldatud kostja serveris.
17.4.Erinevalt kohustuse mittetäitmisest ei pruugi osa töö mittekohane täitmine tähendada, et töövõtja tasunõue terviktöö eest ei oleks VÕS § 637 lg 4 esimese lause kohaselt sissenõutav. Kui töös on üksnes ebaolulised puudused, võivad olla täidetud VÕS § 638 eeldused, et lugeda töö vastuvõetuks. Nimelt oleks hea usu põhimõttega on vastuolus olukord, mil tellija keeldub töö vastuvõtmisest ainuüksi ebaoluliste puuduste tõttu (Riigikohtu 21. juuni 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-5851, p 19 ja seal viidatud varasem praktika).
14 (16)
17.5.Võttes arvesse eelnevate alapunktide tulemusi ja äsja kirjeldatud põhimõtet, leiab ringkonnakohus, et käesoleval juhul ei mõjuta p-s 17.2 kokkuvõtvalt refereeritud ebaolulised puudused hageja töövõtutasu nõue sissenõutavust. Ringkonnakohus tuvastas, et hageja pakkus valmis (vt selle kohta ka eespool p 15.1) ja oluliste vigadeta tööd kostjale vastuvõtmiseks alates
17.oktoobrist 2019 ning andis vastuvõtmiseks tähtaegu kuni 18. novembrini 2019. Seega oli hageja pakutud täitmine olulises osas kohane, töö tuleb lugeda VÕS § 638 teise lause alusel vastuvõetuks ja tasu maksmise kohustus on muutunud sissenõutavaks (VÕS § 637 lg-d 31–5).
18.Kostja tugineb lisaks lepingust taganemisele. Kõnealuse väite edukus sõltub samuti sellest, kas hageja rikkus töövõtulepingut ja kas rikkumine on oluline (VÕS § 116 lg-d 1–4). Kuivõrd ringkonnakohus ei tuvastanud hageja olulist lepingurikkumist, siis polnud kostjal alust
3.detsembril 2019 lepingust taganeda. Järelikult on kostja taganemine toimetu ja sel pole õiguslikke tagajärgi.
19.Nõude sissenõutavaks muutumine ei tähenda, et nõue tuleb rahuldada, sest täiendavalt tuleb kontrollida kostja vastuväiteid võimaliku maksmisest keeldumise õiguse kohta.
19.1.Tellija võib ajutiselt keelduda lepingu järgi sissenõutavaks muutunud tasu maksmisest VÕS § 111 lg 1 järgi, kuni töövõtja on täitnud oma vastastikuse kohustuse, mh asendanud või parandanud lepingutingimustele mittevastava täitmise või seda pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Seejuures võib VÕS § 111 lg 3 järgi tasu maksmisest keelduda ebaoluliste puuduste korral üksnes ulatuses, mis tõenäoliselt võiks kuluda puuduste kõrvaldamiseks ning sellega seotud kulutuste jm kahju hüvitamiseks (Riigikohtu
6.oktoobri 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-10, p 31 esimene lõik ja seal viidatud varasem praktika).
19.2.VÕS § 111 lg 7 esimene lause näeb ette, et kui võlausaldaja nõuab võlgnikult kohtus kohustuse täitmist ja võlgnik täitmisest mh VÕS § 111 lg 1 alusel keeldub, kohaldatakse VÕS § 110 lg-s 5 sätestatut. Viimati viidatud normi järgi teeb kohus otsuse, millega võlgnikku kohustatakse otsust täitma üksnes juhul, kui võlausaldaja on oma kohustuse tema suhtes täitnud või võlgnik on täitmise vastuvõtmisega sattunud viivitusse. VÕS § 111 lg 7 ja § 110 lg 5 järgse otsustuse tegemine on menetluslikult ühtlasi otsuse täitmise viisi kindlaksmääramine TsMS § 445 lg 1 esimese lause mõttes, mida kohus saab kohaldada üksnes poole taotlusel, mitte aga iseseisvalt (Riigikohtu 13. detsembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-5160, p 13 kolmas lõik ja seal viidatud varasem praktika). Kostja vastavat taotlust ei esitanud. Lisaks tuvastas kohus, et kõik hagejale ette heidetavad puudused on praeguseks kõrvaldatud.
19.3.Ringkonnakohtu hinnangul eeldab VÕS § 111 lg 3 kohaldamine, et sellele tuginev pool toob esile ja vaidluse korral ka tõendab iga konkreetse puuduse kohta summa, mille ulatuses ta selle puuduse tõttu tasumisest keeldub. Kostja ei toonud esile, kui suur summa võinuks kuluda iga p-s 17.2 kokkuvõtvalt refereeritud vea kõrvaldamiseks. Seetõttu ei ole algselt esinenud puudustel mõju ka viivise arvutusele.
19.4.Tellija võib lepingutingimustele mittevastava töö üleandmise korral vähendada selle eest töövõtjale makstavat tasu (tasu vähendamise piirangud sätestab VÕS § 648). Kokkulepitud tasu maksmisest saab tellija lõplikult keelduda, kui tal on rahaline nõue töövõtja vastu kahju hüvitamiseks VÕS § 115 lg 1 järgi või kulutuste hüvitamiseks VÕS § 646 lg 5 järgi ulatuses, milles tellija tasaarvestab selle tasunõudega. Lisaks võib tellija keelduda tasu maksmisest, kui ta alandab puudustele tuginedes lepingujärgset hinda VÕS § 112 lg 1 alusel, hinna alandamise võrra. Hinna alandamise eesmärk on VÕS § 112 järgi mittekohase täitmisega rikutud pooltevaheliste kohustuste tasakaalu taastamine olukorras, kus lepingutingimustele mittevastava soorituse saanud lepingupool on mittekohase täitmise vastu võtnud ja ei soovi lepingust taganeda. Kahju (VÕS § 115 lg 1) või kulutuste hüvitamise (VÕS § 646 lg 5) nõude tasaarvestamiseks ei pea kostja esitama vastuhagi ning kostja võib esitada hagejale tasaarvestuse avalduse ka kohtumenetluse ajal (Riigikohtu 14. oktoobri 2015 otsus tsiviilasjas 15 (16)
nr 3-2-1-93-15, p 13 ja seal viidatud varasem praktika). Kostja ei teinud hinna alandamise avaldust ega menetlusliku tasaarvestust.
19.5.Maakohtus esitas kostja vastuväite, et ta ei ole märgitud saajana hageja väljastatud arvel, aga vastuses ringkonnakohtu küsimusele nimetas oma väidet 4. märtsil 2021 informatiivseks. Seega ei tugine kostja enam arve ebakorrektsusele. TsMS § 4 lg 2 ja § 5 lg 1 mõttest tulenevalt pole vaja seda väidet käsitleda.
19.6.Kokkuvõttes puuduvad kostja vastuväiteid maksmisest keeldumise õiguse kohta.
20.Eelneva põhjal tuleb maakohtu otsus tühistada ja hagi VÕS § 108 lg 1 alusel töövõtutasu 5760 eurot saamiseks rahuldada. Tasu suuruse üle pooled ei vaidle, ringkonnakohtu tuvastatud asjaoludel muutus tasunõue sissenõutavaks 18. novembril 2019, tasu on seni maksmata ja kostjal pole õigust maksmisest keelduda.
21.Kohtueelse õigusabikulu hüvitamise nõue summas 786,80 eurot on samuti põhjendatud. Oma õiguste jõustamiseks tehtud kulutused on hüvitatavad kahjuna (vt nt Riigikohtu
21.aprilli 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-14-6942, p 14 ja seal viidatud varasem praktika). Hageja tõendas kahju suuruse (dtl 26–27) ja kostja ei esitanud sellele vastuväiteid. Hageja esile toodud kohtueelse õigusabikulu maht (4 t 41 min) on põhjendatud ja kooskõlas mh 8. novembri 2019 nõudekirjast nähtuva töö ulatusega. Esindaja tunnitasu (140 eurot) on kohane. Kostja rikkus lepingust tulenevat raha maksmise kohustust, mis tingis kirjeldatud kahju. Seega on täidetud VÕS § 127 lg-tes 1–4 märgitud eeldused ja kahjunõue tuleb VÕS § 115 lg 1 alusel rahuldada.
22.Töövõtutasu ja kahjunõude põhjendatuse tõttu saab hageja nõuda VÕS § 113 lg 1 alusel viivist selle sätte teises lauses nimetatud määras. Hageja soovis viivise väljamõistmist alates hagiavalduse kostjale kättetoimetamisest, st alates 3. märtsist 2021, mis on kooskõlas VÕS § 113 lg-ga 2. Kokku on võlgnetav summa 6546,80 eurot (= 5760 + 786,80). Otsuse tegemise päeva seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis 908,30 eurot (vt viivisekalkulaator.ee). Edasi mõistab kohus TsMS § 367 teise lause alusel välja viivise protsendina võlgnetavalt summalt samuti VÕS § 113 lg 1 teise lause määraga.
23.Mõlema senise kohtuastme menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS § 174 lg-te 3 ja 5 mõtte kohaselt määrab menetluskulud vajalikus osas rahaliselt uuesti kindlaks maakohus (Riigikohtu 2. novembri 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-14924, p 21 esimene lõik).
24.Ringkonnakohtu menetluses tekkis täiendav asja läbivaatamise kulu (ekspertiisikulu), mille hüvitamise poolte vahel otsustab maakohus kulusid rahaliselt kindlaks määrates. Vastavalt TsMS § 151 lg-le 2 ja § 159 lg-le 1 tuleb siiski määrata tsiviilasjas riikliku ekspertiisiasutuse ekspertiisi tegemise kulud ja hüvitada need kohtuekspertiisiseaduses (KES) sätestatud ulatuses ja korras. Vastavad otsustused saab TsMS § 442 lg 5 esimese lause mõttest tulenevalt teha juba ringkonnakohus. KES § 26 lg 5 sätestab, et kohus kannab ekspertiisikulud menetluskuludesse ja need nõutakse sisse või jäetakse sisse nõudmata menetlusseadustes ettenähtud korras. Sama paragrahvi lg 6 kohaselt rahastatakse ekspertiisi tegemist ekspertiisiasutuses riigieelarvest. KES § 277 p 5 kohaselt on infotehnoloogiaekspertiisi maksumus 1608 eurot. Hageja tasutud ekspertiisitasu ettemaks samas summas tuleb kanda Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi teostatud ekspertiisi kulude katteks riigituludesse. TsMS § 159 lg 2 alusel saab käesolevaga tehtud otsustuse peale esitada määruskaebuse. TsMS § 467 lg 5 järgi on otsustus sellest hoolimata viivitamata täidetav, mille kohta lisab kohus märkuse resolutsiooni. (allkirjastatud digitaalselt)
16 (16)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.