A.S hagi J.K vastu L kinnistule laiba- ja urnimatuste korraldamiseks vajalike ehitiste ehitamisest ja ehitiste kasutusse võitmisest hoidumiseks ja vastava märke tegemiseks kinnistusraamatusse
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: A.S Iseseisva nõudeta kolmas isik hageja poolel: A.K Kostja: J.K
Menetlustoiming
Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine
RESOLUTSIOON
1.Keelduda menetlusse võtmast A.S hagi J.K vastu L kinnistul laiba- ja urnimatuste korraldamiseks vajalike ehitiste ehitamisest ja ehitiste kasutusse võitmisest hoidumiseks ja vastava märke tegemiseks kinnistusraamatusse.
2.Jätta rahuldamata hageja A.S taotlused riigi õigusabi ja riigilõivu tasumiseks menetlusabi saamiseks.
3.Toimetada määrus kätte hagejale. Edasikaebe kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 70 eurot. Asjaolud
A.S (hageja) on esitanud Pärnu Maakohtule hagiavalduse nõudega kohustada J.K (kostja) ning kinnistu igakordset omanikku hoiduma Saare maakonnas, Saaremaa vallas, V külas asuvale L kinnistule (registriosa nr xxxxxx) matuseteenuse osutamiseks s.o. laiba- ja urnimatuste korraldamiseks vajalike ehitiste ehitamisest ja ehitiste kasutusse võtmisest ja kostja nõusoleku kinnistusregistrisse hoidumismärke tegemiseks asendamiseks kohtulahendiga. Hageja esitas koos hagiavaldusega taotlused hagi tagamiseks, riigi õigusabi ja hagiavalduselt riigilõivu tasumiseks menetlusabi saamiseks. Taotluse hagi tagamiseks jättis kohus 31.07.2022 määrusega rahuldamata.
2.Hagiavalduse asjaolude kohaselt on hageja ja A.K kaasomandis võrdsetes mõttelistes osades Saare maakonnas Saaremaa vallas V külas hoonestamata kinnistu reg nr xxxxxxx aadressiga S (katastritunnus xxxxxxxxxxxxxx, sihtotstarve 100 % maatulundusmaa, pindala 3,61 ha). Kinnistu kaasomanikud kaasomanikul on ühisel meelel, et S kinnistut tuleb perspektiivselt kasutada põllumajandussaaduste kasvatamiseks ja tootmiseks, mis eeldab tootmistegevusele suunitletud ehitiste ja maaparandussüsteemi (põllumaa niisutussüsteemi) rajamist PRIA ja regionaalfondide toetuse abil. Planeeritav tegevus on kooskõlas V Rahvuspargi K Vallavolikogu 26.05.2010 määrusega nr 8 kehtestatud K valla üldplaneeringu maakasutusplaaniga, milles määrati Saare maakonnas, Saaremaa vallas, V külas asuva S kinnistu maakasutuse juhtfunktsiooniks väärtuslik põllumaa. Saaremaa Vallavolikogu 27.09.2018 otsusega nr 96 on algatatud Saaremaa valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegiline hindamine, mille raames on koostatud ka Saaremaa valla üldplaneeringu koostamise lähteseisukohad. Koostatava üldplaneeringu raames on planeeritud avada Saaremaa vallale kuuluval V kalmistu kinnistul registriosa nr xxxxxx (katastritunnus xxxxxxxxxxxxx, sihtotstarve 100 % üldkasutatav maa, pindala 176 m2) kalmistu laiba- ja urnimatusteks. Samuti planeeritakse Vilsandi kalmistu kinnistuga liita kostjale kuuluvast naaberkinnistust s.o. L kinnistust (registriosa nr xxxxxxxxx). Kostjale kuuluvale L kinnistule on püstitatud kolumbaarium urnimatuste korraldamiseks vastuolus kalmistuseaduse (KalmS) § 4 lõikega 1 ja maakatastriseaduse (MaaKatS) § 181 lõikega 9. Seega on tegevus vastuolus kinnistu maakasutuse sihtotstarbega ja vastuolus Kihelkonna valla üldplaneeringu maakasutusjuhtotstarbega ja põllumaa kasutustingimustega. Asjaõigusseaduse (AÕS) §144 lg 1 annab hagejale kui S kinnistu kaasomanikule õiguse nõuda, et naaberkinnisasjale s.o. L kinnistule ei püstitataks või seal ei säilitataks rajatist või seadeldist, mille suhtes on alust eeldada, et see tekitab keelatud mõjutuse S kinnisasjale. Arvestades, et kostja tegevuse eesmärgiks on temale kuuluval kinnistul matuseteenuste osutamine s.o. kolumbaariumi kasutamine urnimatusteks ja tegevusel on ilmne eesmärk seadustada ja põhistada laibamatuste korraldamine L ja Vilsandi kalmistu kinnistutel, millega kaasneb sanitaarkaitsetsoon, mille täpsem ulatus määratakse koostatavas üldplaneeringus. Seadusest tulenevalt ei oleks see väiksem kui 200 meetrit ning suurem kui 500 meetrit, mistõttu muutuks S kinnistu kasutamine võimatuks või olulisel määral piiratuks. Eeltoodust tulenevalt taotleb hageja AÕS § 144 lõike 1 alusel kostjalt kui Laasi kinnistu omanikult, et Laasi kinnistule ei püstitataks ega võetaks kasutusele ehitisi matuseteenuse osutamiseks s.o. laiba- ja urnimatuste korraldamiseks ning esitab nõude kostja kohustamiseks hoiduda eelpool nimetatud ehitiste püstitamisest ja kasutusele võtmisest. Kohtumääruse põhjendused
3.Kohus, olles tutvunud esitatud hagiavaldusega, leiab, et hagi on perspektiivitu ja selle menetlemisest tuleb keelduda.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 tulenevalt menetleb kohus hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel lähtudes nõudest. Kohus saab hagejast aru, et hageja eesmärk on tagada, et temale kaasomandina kuuluv ja L kinnistuga piirnev S kinnistu ei saaks mõjutatud sanitaarkaitsetsoonist, mis võib kaasneda kui L kinnistule püstitatud kolumbaarium kasutusele võetakse ja Kalmistu kinnistul paikneva surnuaia laiendamisel osa L kinnistust Kalmistu kinnistuga liidetakse. Sanitaarkaitsetsooni ulatumine S kinnistule tooks kaasa olukorra, kus hageja ei saaks S kinnistut kasutada planeeritud otstarbel põllumajandussaaduste kasvatamiseks ja tootmiseks.
5.Hagejal kui kinnisasja kaasomanikul on õigus AÕS § 144 lg 1 alusel nõuda, et naaberkinnisasjale ei püstitataks ja seal ei säilitataks rajatist või seadeldist, mille suhtes on
alust eeldada, et see tekitab keelatud mõjutuse kinnisasjale. Nõude saab esitada igaühe vastu, kes rajas või kavatseb rajada naaberkinnisasjale rajatise või seadeldise, mis võib keelatud mõjutuse põhjustada. Käesoleval juhul ei tulene hagiavalduse asjaoludest, et kostja oleks püsitanud või kavatseks püstitada oma kinnistule (hageja naaberkinnistule) hageja väidetud kolumbaariumi või planeeriks osutada matuseteenuseid ja tegeleda laibamatustega. Ka ei sõltu sanitaarkaitsetsooni kehtestamine kostja tegevusest.
6.Kohus on hagi tagamise taotlust lahendades hageja tähelepanu juhtinud ja selgitanud, et hageja on ekslikult pidanud kolumbaariumiks seda tähistavat installatsiooni (installatsioon kui kunstiteos või mälestusmärk), mille avamisele hagejat 12. augustil kell 17 kutsuti ja et tegemist on maamärgiga. Hagiavaldusest ei tulene, et kostja enda kinnistul ka tegelikult matuseteenuseid osutaks, laiba- ja urnimatuseid korraldaks, seda teha plaaniks või oleks urnimatuste tarbeks rajanud kolumbaariumi. Hageja heidab kostjale ette plaani seadustada ja põhistada laibamatuste korraldamine L ja Vilsandi kalmistu kinnistutel. Vilsandi kalmistu kinnistu ei kuulu hagiavalduse kohaselt mitte kostjale, vaid Saaremaa vallale. Hagis toodud asjaolusid arvestades, pole põhjust võimalikku kalmistu rajamist (sh laiba- ja urnimatuste korraldamiseks vajalike ehitiste) ka kostjaga seostada. Hagiavalduse kohaselt on Saaremaa Vallavolikogu koostanud Saaremaa valla üldplaneeringu koostamise lähteseisukohad ning koostatava üldplaneeringu raames planeeritakse Kalmistu kinnistul laiba ja urnimatuseks kalmistu avamist ja kostjale kuuluvast kinnistust osa vallale kuuluva kinnistuga liitmist. Kohtu hinnangul saab sellest järeldada, et osa kostjale kuuluvast kinnistust saab plaani edukuse korral kuuluma vallale.
7.Hageja viidatud kalmistuseaduse § 4 lg 7 näeb ette, et maa-ala kalmistu rajamiseks või laiendamiseks määratakse üldplaneeringu või detailplaneeringuga planeerimisseaduses sätestatud korras. Hageja on ka ise välja toonud, et kalmistuga kaasneva sanitaarkaitsetsooni, mille ulatus määratakse koostatavas üldplaneeringus. Seega kalmistu rajamine või selle laiendamine Vilsandil ja sellega kaasneda võiv sanitaarkaitsetsoon, mis hageja väitel tema kinnistule keelatud mõjutuse kaasa tooks, sõltub kohaliku omavalitsuse tegevusest. Sisuliselt vaidlustabki hageja Saaremaa valla koostatavat üldplaneeringut. Hagiavalduse kohaselt ei ole planeeringu koostamiseni veel jõutud, vaid algatatud on Saaremaa valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegiline hindamine, mille raames on koostatud ka Saaremaa valla üldplaneeringu koostamise lähteseisukohad. Pole põhjust arvata, et Saaremaa vald avaks kalmistu matmiseks või kehtestaks avaldaja kinnistut võimalikult mõjutava sanitaarkaitsetsooni enne üldplaneeringu menetluse lõppu. Hagejal on võimalik oma õigusi kaitsta planeeringumenetluses ja juhul kui hageja tulevikus kehtestatava üldplaneeringuga ei nõustu annab planeerimisseaduse § 94 õiguse pöörduda üldplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks halduskohtusse. Viidatud säte näeb ette, et igal isikul on õigus üldplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks pöörduda kohtusse 30 päeva jooksul arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama planeeringu kehtestamisest, kui ta leiab, et otsus on vastuolus avaliku huviga või kui otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi.
8.Kuna hagiavaldusest ei tulene, et kostja oleks rajanud või kavatseks rajada oma kinnistule keelatud rajatise või seadeldise AÕS § 144 lg 1 mõttes pole ka kostja vastu nõude esitamiseks eeldus täidetud. Hageja välja toodud asjaoludel pole kostja vastu esitatud nõuet võimalik lahendada ka muul õiguslikul alusel.
9.Hagis kirjeldatud asjaoludel ei ole kostja hageja omandiõigust rikkunud ega pole alust arvata, et rikkuma hakkaks. Kostja vastu esitatud hagiga ei oleks hagejal võimalik ka kalmistu rajamist või sanitaarkaitsetsooni kehtestamist mõjutada, need otsustused on kohaliku omavalitsuse pädevuses. Eeltoodust järelduvalt pole hagejal esitatud hagiga võimalik taotletud eesmärki saavutada ja selle menetlusse võtmisest tuleb TsMS § 371 lg 2
p 2 alusel keelduda. TsMS § 371 lg 2 p 2 näeb ette, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
10.Kuna kohus hagiavaldust menetlusse ei võta jäävad rahuldamata ka hageja taotlus riigi õigusabi korras esindaja ning riigilõivu tasumiseks menetlusabi saamiseks. Riigilõivu tasumiseks menetlusabi vajadus tekiks juhul kui kohus võtaks hagi menetlusse, praegusel juhul kohus hagi menetlusse ei võta ja TsMS § 181 lg 1 p 2 välistab menetlusabi andmise kui menetluses osalemine oleks edutu. Riigi õigsusabi seaduse § 7 lg 1 p 5 näeb, ette riigi õigusabi ei anta, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene.
11.Kohus selgitab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmisest ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi pole kohtu menetluses olnud (TsMS § 372 lg 6).
12.TsMS § 372 lg 5 annab hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale määruskaebuse esitamise õiguse. (digitaalselt allkirjastatud) kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.