Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Gea Lepik
Otsuse tegemise aeg ja koht
23. november 2022, Tallinn
Kohtuasja number
2-20-17803
Kohtuasi
X hagi Y vastu mittevaralise kahju hüvitise ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16. novembri 2021. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
3780 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellant) X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Katrin Paulus Kostja (vastustaja) Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Õnneli Matt
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata. Jätta Harju Maakohtu 16. novembri 2021. a otsus muutmata. Jätta apellatsioonimenetluse kulud X kanda. Mõista X-lt Y kasuks välja apellatsiooniastme menetluskulude hüvitis 1056 eurot. Nimetatud summalt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist. Hüvitis tuleb tasuda ÕIGUSNÕU OÜ arveldusarvele nr EE331010220211689226.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
2-20-17803 Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
1.X (hageja) esitas 2. detsembril 2020 Harju Maakohtule Y (kostja) vastu hagi, milles palus mõista kostjalt enda kasuks välja kohtu õiglasel äranägemisel mittevaralise kahju hüvitise ning sellelt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras viivise alates hagi esitamisest kuni hüvitise tasumiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
1.1.Hagiavalduse kohaselt teotas kostja hageja au ja head nime sellega, et avaldas hageja kohta järgmised väited (ebakohane väärtushinnang alla joonitud): -
Kroonika võrguväljaandes ilmunud artikli „TV3 VIDEO | X jagab kallimale vihjeid: kihlasõrmus peaks maksma 1500 eurot“ kommenteerimise alal 3. juunil 2019 kell 18:41:20 alljärgneva kommentaari: „Ainult 1500 euri eest saab Q v Kui mehel vähegi aju on saadab selle kullakaevaja pikalt! Raha eest endale armastust osta absurd.On ikka puuduliku ajuga inimene“ (I kommentaar)
-
Kroonika võrguväljaandes ilmunud artikli „Pisarates X süüdistab Silberautot ärakasutamises! Firma paljastas aga nii mõndagi üllatavat probleemi tegelikest põhjustest“ kommenteerimise alal 30. juulil 2019 kell 18:21:16 pseudonüümi „XXX“ alt alljärgneva kommentaari: „Mul savi sellest pooletoobisest blondiinist aga serviced võiksid klientidega rohkem suhelda mitte lampi arveid vorpida! Väga palju tehakse lohakat tööd pärast remonti ei tehta testsõite kuna raha aetakse vaid taga. Eestis ei saa ka margiesindusi usaldada jama tehakse ja keegi ei vastuta jälle!“ (II kommentaar)
1.2.Kohus tuvastas eeltõendamismenetluses andmed, mis kinnitavad, et kostja avaldas hageja kohta ülalnimetatud kommentaarid. Hageja pöördus nõudekirjaga kostja poole ja pakkus kohtuvälist kompromissi. Kostja tuli hageja lepingulise esindaja büroosse ja keeldus kohtuvälisest lahendusest. Kostja ei ole hageja au teotavaid kommentaare eemaldanud.
1.3.Kostja andis kommentaarides hinnangu, nagu oleks hageja kullakaevaja, puuduliku ajuga inimene ja pooletoobine blondiin. Kostja kommentaarid puudutavad otseselt hagejat ja käivad tema kohta. Kostja kritiseerib teravalt hageja tegevust ja jätab oma väidetega mulje, et hageja on kullakaevaja ning äärmiselt rumal. Keskmise mõistliku inimese jaoks on kullakaevaja naine, kes alustab mehega suhet ainult materiaalse kasu eesmärgil. Hageja ei alusta suhteid materiaalse kasu eesmärgiga, ta ei ole kullakaevaja. Kõnekeeles on pooletoobise tähendus poolearuline, rumal. Keskmine mõistlik lugeja saab aru, justkui peaks kostja hagejat rumalaks. Eesti keele instituudi emotsioonidetektori kohaselt omavad hinnangud kullakaevaja ja pooletoobine negatiivset tähendust. Tegemist on ebakohaste väärtushinnangutega.
1.4.Kostja eesmärk oli hagejat alandada ja solvata, mitte diskuteerida ühiskondlikul teemal. Kostja põhjustas hagejale läbi solvamise mittevaralist kahju – pani hagejat halvasti ja alandatult tundma, rikkus hageja meeleolu ja kujundas hageja mainet ebakohasel viisil. Hagejale põhjustas see moraalset kahju, mis seisneb selles, et hageja on pidanud tundma avalikult häbitunnet tegude eest, mida ta toime pannud ei ole. Kostja lõi hagejast avalikkuse silmis ebaõige kuvandi,
2-20-17803 mis käesoleva hetke seisuga pole muutunud või muutumas. Keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale jäi hagejast täiesti ekslik ja halvustav mulje. Kostja avaldatu põhjustab hagejale ebamugavustunnet avalikes kohtades viibides ning ka teiste inimestega suheldes, kusjuures viimane häirib oluliselt hageja igapäevaelu. Inimesed pöörduvad hageja poole küsimustega seoses kostja tegevusega, kolleegid on hakanud kahtlema hageja usaldusväärsuses. Hagejal on esinenud olulisi meeleolulangusi ning negatiivseid emotsioone, kui kommentaaris nimetatud väljendeid hageja suhtes tänaval karjutakse või hagejat nähes sosistama hakatakse. Hagejal on au teotamise tulemusena tekkinud hingeline valu ja psüühiline häiritus, mis segavad teda oma tavapärase elu elamisel. Arusaadavalt tekiks ükskõik missugusel inimesel, kes vähekenegi enda mainest hoolib, stress ja emotsionaalne pinge, kui teda avalikult ilma objektiivse põhjenduseta materdatakse.
1.5.Kostja on rikkunud ka üldist käibekohustust, s.o kohustust teostada oma õigusi viisil, mis väldib teise isiku sildistamist, alandamist või tema maine rikkumist. Kostjal oli võimalus enda seisukohta väljendada ka viisakalt, kuid ta otsustas asuda hagejat räigelt solvama, kasutades selleks ebakohaseid väärtushinnanguid. Kostja tegu on algusest peale õigusvastane. Igal juhul on see õigusvastane alates hageja kohtuvälise nõudekirja kättesaamisest, kuna kostja ei eemaldanud kommentaare ka pärast seda, kui ta sai teada, et tema avaldatu on ebaõige või ebakohane ja teeb hagejale haiget. Ükski isik, kaasa arvatud avaliku elu tegelane, poliitik, saatejuht või influencer ei pea taluma tema isiku kohta avaldatud ebaõigeid andmeid ja selle tõttu tekkivat negatiivset kuvandit. Kellegi au teotamisel ei saa olla legitiimset eesmärki.
1.6.Kuna ebakohase väärtushinnangu puhul ei ole hagejal muid õiguskaitsevahendeid kui kahju hüvitamine, pakub mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmine kõige paremat rehabilitatsiooni ja annab kostjale siganali, et hageja õiguste rikkumine ei ole lubatud. Avaldatud laim on olnud internetis kättesaadav juba mitmeid kuid ja on jõudnud väga suure hulga inimesteni. Kostja, arvestades tema vanust ja elukogemust, pidi mõistma enda käitumise õigusvastasust ja hagejal kahju tekkimist. Kostja tegutses tahtlikult ehk soovis õigusvastast tagajärge. Hageja on lõpetanud Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni eriala ning töötab raadio SkyPlusis ja peab TV3play videokeskkonnas blogi. Hageja on üks mõjukamaid suunamudijaid Eestis, kellel on üle 70 000 järgija. Hageja tahab anda noortele eeskuju sellega, et ta ei luba end kiusata ja alandada. On ilmne, et sellise laimu avaldamine annab julgust ka teistele laimu avaldajatele. Hagejast teadlikult vale ja negatiivse kuvandi tekitamine võrdub tema jaoks olulise mainekahjuga nii koostööpartnerite kui ka töötajate ja klientide silmis. Kasutuks muutuvad kõik enda brändi ehitamisele kulunud aastad, kuna inimesed väldivad üldjuhul koostööd inimestega, keda üldsus hukka mõistab või peab võimalikuks neid avalikult mõnitada. Kostja süü suuruse puhul tuleb arvestada, et ta ei ole midagi ette võtnud pärast seda, kui talle õigusvastasusest teatati. Kostja ei ole vabandanud ega kommentaare eemaldanud. Arvestada tuleb ka üldpreventiivset huvi. Kostja õigusvastane tegevus on kahjustanud hageja mainet nii saatejuhi kui ka inimesena. Hageja hindab mittevaralise kahju suuruseks, arvestades elukalliduse tõusu, kostja hoolimatust, ükskõiksust ja hageja maine hävitamist pikema aja jooksul, 1000 eurot. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle läbi vaatamata või rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole tema hageja kohta kommentaare avaldanud. Kostja ei oska kommentaare kirjutada ning ta ei teadnud enne nõude esitamist midagi hagejast. On ilmne, et 65-aastane ja arvutit mitte kasutav härra ei kasuta sellist kirjastiili, mida kommentaaride
2-20-17803 avaldamisel on kasutatud. Kostjale ja tema perele ei olnud enne nõudekirjaga tutvumist hageja isik isegi teada ja neil puudus vajadus ja võimalus hagejat kommenteerida. Kostja ega tema leibkond ei kasuta majapidamises igapäevaselt arvutit ja nad kinnitavad, ei ole kommentaare avaldanud. Ka hageja nõudekiri tuli kätte toimetada tähitud kirjaga. Kui arvutis on vaja teha toiminguid, käib isal abiks poeg. Tuvastatav IP-aadress ei pruugi viia alati õige isikuni. See võib osutada avaliku või mitme kasutajaga seadmele. Anonüümsete kommentaatorite tuvastamine on suhteliselt ebakindel. Arvuti kasutamist kajastavad logifailid võivad olla andmebaasidest kustutatud või kasutaja on kasutanud anonüümsuse säilitamiseks erilist tarkvara või avaldanud kommentaari läbi avaliku internetivõrgu, mis ei nõua eelregistreerimist. IP-aadressi olemasolu ei ole tõend. Hagejal on valeandmed IP-aadressi ja selle omaniku kohta. Kostja ei ole teenusepakkuja poolt algselt seadistatud paroole kunagi muutnud, seega ei välista kostja, et keegi kasutab kortermajas kostja wifi-võrku. Hagiavalduse saamisel kontrollis kostja oma IP-aadressi ja see ei vasta hagis esitatud IP-aadressile. Kuna kostja ei ole kommentaare avaldanud, ei ole tal võimalik neid põhjendada. Samas, kommentaari sisu ei ületa hageja kui suunamudijast avaliku elu tegelase taluvuse piire. Suunamudijana on hageja andnud oma tegevusega alust nii positiivseteks kui ka negatiivseteks hinnanguteks. Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus jättis 16. novembri 2021. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulude hüvitise 809 eurot 16 senti koos kohustusega tasuda sellelt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivist.
3.1.Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud: -
-
-
Kroonika võrguväljaandes ilmus artikli „TV3 VIDEO | X jagab kallimale vihjeid: kihlasõrmus peaks maksma 1500 eurot“ kommenteerimise alal 3. juunil 2019 kell 18:41:20 järgmine kommentaar: „Ainult 1500 euri eest saab Q v Kui mehel vähegi aju on saadab selle kullakaevaja pikalt! Raha eest endale armastust osta absurd.On ikka puuduliku ajuga inimene“; kommentaar tehti IP-aadressilt XXXX, kuid Telia (teenusepakkuja) ei ole vastuses märkinud IP-aadressi omanikku, registri- või isikukoodi ega aadressi; Kroonika võrguväljaandes ilmus artikli „Pisarates X süüdistab Silberautot ärakasutamises! Firma paljastas aga nii mõndagi üllatavat probleemi tegelikest põhjustest“ kommenteerimise alal 30. juulil 2019 kell 18:21:16 pseudonüümi „XXX“ alt järgmine kommentaar: „Mul savi sellest pooletoobisest blondiinist aga serviced võiksid klientidega rohkem suhelda mitte lampi arveid vorpida! Väga palju tehakse lohakat tööd pärast remonti ei tehta testsõite kuna raha aetakse vaid taga. Eestis ei saa ka margiesindusi usaldada jama tehakse ja keegi ei vastuta jälle!“; kommentaar tehti IP aadressilt SSSS, mis kuulus teenusepakkuja vastuse kohaselt 30. juulil 2019 kell 18:21:16 kostjale; kostja wifi-ruuteri IP-aadress on (menetluse ajal) VVVV.
3.2.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt tuleb hagi jätta I kommentaari alusel esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas rahuldamata, sest hageja ei ole tõendanud, et I kommentaari avaldas kostja. Kuigi mõlema kommentaari puhul on IP-aadressi numbrid
2-20-17803 samad, ei saa sellest järeldada, et need kuulusid nii 3. juunil 2019 kui ka 30. juulil 2019 samale isikule.
3.3.II kommentaari alusel esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata, sest kostja ei ole pannud toime õigusvastast tegu VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja § 1046 lg 1 tähenduses.
3.3.1.Kostjat saab pidada II kommentaari avaldajaks. Telia Eesti AS-i vastuse kohaselt on II kommentaar avaldatud IP-aadressilt, mis kuulub kostjale. Kuigi kostja esitas tõendina ekraani kuvatõmmise Telia iseteeninduskeskkonnast ja väidab, et eeltõendamismenetluse käigus saadud IP-aadress ei vasta kostja IP-aadressile, ei lükka see ümber Telia Eesti AS-i vastuses sisalduvat kinnitust. Kostja esitatud tõendi alusel ei saa järeldada, et tegemist on muutumatu IP-aadressiga. Isegi kui see nii oleks, ei kinnitaks see tõend seda, et kostja IP-aadress oli ka II kommentaari tegemise ajal (30. juulil 2019) kell 18:21:16 selline. Kostja esitas tõendi kaks aastat pärast postituse tegemist. Kostja vastutab isiklikus kasutuses oleva wifi-seadme kasutamise eest ning vastutus ei sõltu sellest, millise wifi-levialal asunud seadmega rikkumine toime pandi. Kostja võiks vabaneda vastutusest juhul, kui ta tõendab, et kolmas isik kasutas omavoliliselt tema kasutuses olnud wifi-seadet ja selle loodavat leviala, kuid kostja ei ole selliseid asjaolusid tõendanud. Ainuüksi väide, et kostja ei tea, kuidas internetis kommenteerida, ei välista kostja vastutust.
3.3.2.Arvestades seda, et hageja on avaliku elu tegelane, kommentaar puudutas pigem autoteenindusi kui hagejat ning kostja sõnakasutus ei olnud hageja suhtes vaenu õhutav või vulgaarne või selline, mille inimväärikust alandav või hagejat mõnitav tähendus võiks olla ilmne, ei ole kostja tegu õigusvastane VÕS § 1046 lg 1 tähenduses. Viidatud säte võimaldab jätta õigusvastaseks lugemata vähetähtsaid rikkumisi, mida isik peab teatud olukordades mõistlikult võttes taluma. Kostja sõnakasutus on küll hageja suhtes ebaviisakas ja kombetu, kuid ainuüksi sellest ei tulene kostja tegevuse õigusvastasust. Kommentaar sisaldab väärtushinnangut, mille kohaselt on hageja pooletoobine. Sõna „pooletoobine“ on tavatähenduses rumal või poolearuline. Seega avaldas kostja, et tal on hagejast kui rumalast blondiinist ükskõik. Viide sellele, et keegi on rumal, on negatiivse tähendusega. Samas ei ole hageja toonud esile asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja eesmärk oli hagejat alandada. Kuigi hageja väitis, et kostja soovis teadlikult tekitada hagejast vale ja negatiivse kuvandi, mis on tekitanud olulise mainekahju, ei ole hageja oma väidet millegagi sisustanud ega tõendanud. Asjas esitatud asjaolud ja tõendid seda ei kinnita. Kostja avaldas kommentaari artikli juures, mille sisu ei ole hageja avaldanud, kuid mille pealkirja kohaselt oli juttu hageja ja Silberauto vahelisest konfliktist, kus hageja süüdistas viimast ärakasutamises ning Silberauto selgitas oma nägemust konflikti põhjustest. Kostja kommentaar oli suunatud autoteeninduste töökvaliteedi, mitte hageja pihta. Kostja andis mõista, et tal ei ole huvi selle artikli osa kohta, mis puudutab hagejat, keda ta peab rumalaks, kuid ta soovis teha etteheiteid autoteenindustele. Kuigi kostja väljendusviis oli ebaviisakas, ei olnud see ebasünnis, vulgaarne või vaenu õhutav ning sellest ei tulene kostja soovi diskuteerida hageja isiku üle eesmärgiga teda alandada ja solvata. Kuigi kostja andis hageja kohta negatiivse hinnangu, ei ole see keelatud ega õigusvastane, arvestades seda, et hageja on tema enda esile toodud asjaolude kohaselt üks Eesti edukamaid suunamudijaid, s.o avaliku elu tegelane, kelle elust meedias kirjutatakse, mida kinnitavad ka kommentaaride aluseks olnud artiklid. Avaliku elu tegelane peab taluma kriitikat ja negatiivseid hinnanguid enam ning tema puhul peab avaldatu olema tema au ja head nime eriti teotav, kuid selliseid asjaolusid ei ole esile toodud.
2-20-17803
3.4.Kuna hagi rahuldamiseks ei ole alust, jäävad menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Hageja peab hüvitama kostjale lepingulise esindaja kulu 809 eurot 16 senti. Kostja esindajal kulus toimingute tegemiseks 6,13 tundi, mis on põhjendatud, kuid tema tunnitasumäär 135 eurot (lisandub käibemaks) on põhjendatud 110 euro ulatuses. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uue otsuse, millega hagi rahuldada, või saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
4.1.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt jättis maakohus vääralt rahuldamata hageja I kommentaari alusel mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Maakohus asus vääralt seisukohale, et kostja ei olnud I kommentaari avaldaja. Maakohus hindas vääralt IP-aadressi omanikku puudutavat Telia Eesti AS-i vastust. Kuigi selles ei sisaldunud I kommentaari puhul IP-aadressi omaniku andmeid, oli see tingitud sideettevõtja stiilist IP-aadresside omanike märkimisel – sama isiku puhul seda ei korrata. Et omaniku andmed juhtusid olema ajaliselt hilisema kommentaari juures, on juhus. Kuna kommentaaride avaldamise ajavahe on lühike (vähem kui kaks kuud), siis on tõenäoline, et kostja oli ka I kommentaari avaldajaks. Kuna hageja tõendas vähemalt võimalikkuse, et postitus tehti kostja arvutist, siis pöördus tõendamiskoormis ning kostjal tuli tõendada, et tema ei ole postitust avaldanud.
4.2.Maakohus jättis vääralt rahuldamata hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude II kommentaari alusel. Maakohus asus vääralt seisukohale, et hageja oli avaliku elu tegelane. See, et isik on end ise avaliku elu tegelaseks või influenceriks nimetanud, ei tähenda, et ta seda ka oleks. Hagejal ei ole poliitilist ja majanduslikku võimu ja ta ei valda avalikkusele olulist informatsiooni Eesti ajakirjanduseetika koodeksi p 1.6 tähenduses. Ka avaliku elu tegelaseks olemine ei võta hagejalt õigust aule ja heale nimele ega muuda kostja avaldatud ebakohaseid väärtushinnanguid ja sellega loodud negatiivset kuvandit õiguspäraseks. Isiku väljendusvabadus on piiratud keeluga teise isiku au ja head nime teotada. Vaidlusaluse hinnangu (pooletoobine blondiin) avaldamine ei aita kaasa ühiskondlikule diskussioonile ega kanna endas mingit väärtust. See on suunatud hageja solvamisele. Tegemist oli ilmselgelt pahatahtliku ja ebakohase hinnanguga, millel on negatiivne tähendus. Kostja ei ole toonud esile asjaolusid, mis võiks õigustada solvamist. Seda, et avaldatud väide teotab hageja au, tuvastas kohus juba eeltõendamismenetluses. Vastustaja seisukoht
5.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata või vähendada kahjuhüvitist ning jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja tõi viimases kohtule esitatud seisukohas täiendavalt esile, et teda ei kaasatud eeltõendamismenetlusse, mistõttu ei saanud ta esitada vastuväited tõendite kogumise eelduste täidetuse ja andmete avaldamise ulatuse kohta. Eeltõendamismeneltuses rikuti hageja õigusi.
2-20-17803
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata, sest apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 kohaselt maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
7.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus eksinud TsMS §-s 232 sätestatud tõendite hindamise reeglite vastu, kui asus seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, et I kommentaar avaldati kostja IP-aadressilt. Eeltõendamismenetluses kogutud Ekspress Meedia AS-i 21. oktoobri 2019. a kinnituse (tl 44– 44 pöördel) kohaselt avaldati I kommentaar 3. juunil 2019 kell 18:41:20 IP-aadressilt SSSS ning Telia Eesti AS kinnitusest (tl 45) ei nähtu selle IP-aadressiga seotud isiku andmeid, s.o nime, eesnime, registrikoodi, aadressi (vastavad andmeväljad on tühjad) erinevalt 30. juulil 2019 kell 18.21.16 tehtud II kommentaarist, mille puhul on kostja andmed kinnitusele märgitud (andmeväljad täidetud). Õige on see, et mõlemad postitused on tehtud samalt IP-aadressilt (SSSS), kuid vaidlusalusel juhul on sellele lisatud veel numbrikombinatsioon XX. Seega ei pruugi olla tingimata tegemist sama aadressiga. Hageja ei ole selgitanud, mida see numbrikombinatsioon tähendab. Samuti viitab IP-aadressi omaniku andmeväljade tühjaks jätmine sellele, et IP-aadressi omaniku andmed ei olnud Telia Eesti AS-ile teada. Kuigi hageja väidab, et Telia Eesti AS-il on praktika (stiil) märkida sama isiku kohta andmed vaid üks kord, st mitte korrata sama isiku andmeid, ei ole hageja oma väiteid täpsemalt põhistanud ega millegagi tõendanud. Seetõttu ei saa ringkonnakohus neid arvestada. Ühtlasi ei ole ringkonnakohtu hinnangul usutav, et sideettevõtja, kellelt nõutakse eeltõendamismenetluses kindlate IP-aadresside puhul nende omanike andmete avaldamist, jätaks kohtu nõudel esitatavas vastuses andmeväljad tühjaks, kui tal oleks andmeid IP-aadressi omaniku kohta. Ringkonnakohtu hinnangul saab Telia Eesti AS-i vastuses sisalduvaid täitmata andmevälju mõista selgelt selliselt, et I kommentaari avaldanud IP-aadressi omanik ei ole talle teada. Seda arvestades asus maakohus põhjendatult seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, et I kommentaar avaldati kostjale kuuluvalt IP-aadressilt. Eeltoodud järeldust ei muuda ka kostja arusaam, et olukorras, kus Telia Eesti AS-i kinnituse alusel oli võimalik, et I kommentaari avaldas kostja, pidanuks tõendamiskoormis pöörduma ning kostja pidanuks tõendama, et tema IP-aadressilt seda ei avaldatud. Arvestades seda, et hageja oli kogunud kommentaari avaldaja kohta kohtu abiga tõendeid eeltõendamismenetluse raames, milles kostja ei osalenud ega saanud esitada oma vastuväiteid ning lasta kogutud andmeid täpsustada, ei ole õige hageja arusaam, et avaldaja kohta andmete saamine oli kostja kontrolli all. Hagejal oli võimalik saada avaldaja kohta andmeid eeltõendamismenetluse raames ja hageja on seda võimalust kasutanud. Olukorras, kus kogutud tõend ei olnud täielik, saanuks hageja esitada taotluse täiendavate andmete saamiseks. Asjaolu, et hageja ei saanud eeltõendamismenetluse raames tõendit, mis kinnitaks selgelt, et IP-aadress kuulus kostjale, ei pööra tõendamiskoormist kostjale. Hageja peab mittevaralise kahju hüvitamiseks tõendama TsMS § 230 lg 1 järgi asjaolud, millele tema nõue tugineb, sh selle, et kommentaar avaldati kostjale kuuluvalt IP-aadressilt. Seda ei ole aga hageja praegusel juhul teinud.
8.Maakohus ei ole ringkonnakohtu arvates eksinud ka II kommentaari puhul selle õigusvastasust hinnates ning asus põhjendatult seisukohale, et kostjale kuuluva IP-aadressi kaudu kostjale omistatav tegu, s.o negatiivse tähendusega ebakohase hinnangu avaldamine, ei ole praegusel juhul, arvestades seda, et hageja on avaliku elu tegelane, kommentaar puudutas
2-20-17803 pigem autoteenindusi kui hagejat ning kostja sõnakasutus ei olnud hageja suhtes vaenu õhutav või vulgaarne või selline, mille inimväärikust alandav või hagejat mõnitav tähendus võiks olla ilmne, õigusvastane. Maakohus on kaalunud õigusvastasust hinnates VÕS §-s 1046 nimetatud asjaolusid ning ringkonnakohtul ei ole alust maakohtu diskretsiooniotsusesse sekkuda. Kuigi hageja väitel juhindus maakohus vääralt asjaolust, et hageja on avaliku elu tegelane, ei ole maakohus hagejat avaliku elu tegelaseks pidades eksinud. Maakohus tugines õigesti hageja enda kinnitusele selle kohta, et ta on Eesti üks edukamaid suunamudijaid, s.o avaliku elu tegelane, kelle isiklikust elust meedias kirjutatakse. Riigikohus on leidnud, et avaliku elu tegelased on suurema avalikkuse tähelepanu all ning peavad seetõttu arvestama ka suurema kriitikaga, kuid sõltuvalt oma tegevuse iseloomust ja ulatusest võivad avaliku elu tegelased olla erinevad ja sellest tulenevalt võib erinev olla ka avalikkuse põhjendatud huvi määr nende eraelu vastu. Seejuures ei ole Riigikohus viidatud lahendis väitnud, et avaliku elu tegelase määratlemisel tuleb piirduda Eesti ajakirjanduseetika koodeksi p-ga 1.6. Riigikohus on sellele oma lahendis küll viidanud, kuid ei ole leidnud, et kohtud peavad selle alusel määrama kindlaks, kas isik on avaliku elu tegelane või mitte (vt Riigikohtu 26. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-13, p 18). Riigikohus on hoopis leidnud, et asjaolud, mis võimaldavad pidada isikut avaliku elu tegelaseks, sõltuvad selle isiku tegevuse iseloomust ja avalikkuse ees kajastamise laadist, mistõttu ei saa kedagi lugeda avaliku elu tegelaseks abstraktselt, vaid arvestada tuleb konkreetset juhtumit (vt Riigikohtu 18. mai 2022. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-12495, p 15). Seega tuli maakohtul hinnata, kas hagejal oli suunamudijana tegutsemise ja avalikkusele meedia vahendusel oma eraeluliste andmete avaldamise tõttu kohustus taluda II kommentaaris sisalduva raskusega negatiivset hinnangut. Seda on maakohus ka vaidlust lahendades teinud ning arvestanud mh asjaolu, et avaldatud kommentaari kriitika oli suunatud autoremonditöökodade, mitte hageja pihta. Seejuures ei ole õige hageja arusaam, et maakohus oleks pidanud juhinduma sellest, et eeltõendamismenetluses on kohus pidanud hageja nõuet tõendite kogumise kontekstis õiguslikult perspektiivseks ja sellest tulenevalt avaldatud hinnangut hageja au teotavaks ja õigusvastaseks. Ringkonnakohus märgib, et kuigi kohus võib nii eeltõendamismenetlust algatades kui ka hagi menetlusse võtmist otsustades hinnata nõude perspektiivi ning jätta õiguslikult perspektiivitu nõude puhul eeltõendamismenetluse algatamata ja hagi esitamise korral keelduda sellise nõude menetlemisest TsMS § 371 lg 2 alusel, ei tähenda see seda, et vastavat nõuet menetlema asudes tuvastab kohus nõude aluseks olevad asjaolud, sh avaldatud väidete ebakohasuse ning õigusvastasuse. Need asjaolud saab kohus tuvastada üksnes asja sisuliselt lahendades.
9.Ülaltoodud põhjendustel ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsust tühistada. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
10.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
11.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja esitatud menetlusekulude nimekirjade järgi on tema apellatsioonimenetlusega seotud menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 1336 eurot 50 senti (sh käibemaks). Nimekirjade kohaselt kulus kostja lepingulisel esindajal apellatsioonimenetluse toimingutele kokku 8 tundi
2-20-17803 15 minutit, sh apellatsioonkaebusele vastamiseks 5 tundi 45 minutit, täiendava seisukoha esitamiseks 2 tundi ning menetluskulude hüvitamise taotluse ja nimekirja koostamiseks 30 minutit. Arvestades apellatsioonkaebuse ja vastuse sisu ja mahtu on kolleegiumi hinnangul esindaja tehtud toimingud apellatsioonkaebusele vastamisel ja neile toimingutele kulunud aeg olnud põhjendatud ja vajalik. Samuti on olnud põhjendatud täiendava seisukoha esitamine, kuna vahepeal selgitas Riigikohus eeltõendamismenetluse olemust ja läbiviimise korda. Küll aga ei saa pidada menetluskulude nimekirja koostamiseks kulunud aega kogu ulatuses põhjendatuks. Arvestades taotluse ja nimekirja sisu, võis juristil kuluda selle koostamiseks aega 15 minutit. Taotluse järgi on kostja lepingulise esindaja tunnitasumäär 135 eurot (lisandub käibemaks). Maakohus luges põhjendatud tunnitasumääraks 110 eurot. Ka ringkonnakohtu hinnangul ületab kostja lepingulise esindaja väidetud tasumäär oluliselt juristi keskmist tasumäära ning keskmiseks tunnitasumääraks tuleb lugeda 110 eurot (lisandub käibemaks). Kostja kinnitas TsMS § 174 lg 10 kohaselt, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ning ei saa mingil moel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega on kostja apellatsiooniastme vajalikud ja põhjendatud kulud esindajale kokku 1056 eurot ((8 tundi × 110 eurot/tund)+20% = 1056 eurot), mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Vastavalt kostja taotlusele tuleb hagejal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist ning tasuda hüvitis ÕIGUSNÕU OÜ pangaarvele.
(allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak, Maris Kuurberg, Gea Lepik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.