Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali kaudu hagi I. M. vastu kahju hüvitamise nõudes
Hagihind
10 534,07 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali kaudu (registrikood 12970620; asukoht Maakri 19/1, 10145 Tallinn; e-post: [email protected]); Hageja volitatud esindaja: Marion Kurg (e-post: [email protected]); Kostja: I. M. (isikukood xxxx; elukoht xxxx; e-post: xxxx).
Menetluse liik
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt I. M. hageja Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali kaudu kasuks põhinõudena kahjuhüvitis summas 8 949,20 eurot ja viivis 13.07.2022 seisuga summas 868,93 eurot.
3.Mõista kostjalt I. M. hageja Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali kaudu kasuks välja viivis põhinõudest (8 949,20 eurot) alates 14.07.2022 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 4.1 Jätta menetluskulud kostja kanda. 4.2 Välja mõista kostjalt I. M. hageja Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali kaudu kasuks menetluskulud summas 840 eurot. Edasikaebamise kord Käesolevale kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka
2-22-10248 menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hageja Compensa Vienna Insurance Group, ADB Eesti filiaali kaudu esitas 13.07.2022 hagi I. M. vastu kahju hüvitamise nõudes. Hageja taotleb mõista kostjalt hageja kasuks välja 8 949,20 eurot ja viivise seisuga 13.07.2022 summas 868,93 eurot. Samuti taotleb hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja viivise alates 14.07.2022 VÕS §-s 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt toimus 11.08.2019 kostjale kuulunud kinnistul aadressiga xxxx tulekahju (lisa 1)1. Tulekahju sai alguse kostja kinnistust (lisa 2). Juhtumi tagajärjel tekkis varaline kahju naaberkinnistu, asukohaga Xxxx, omanikule. Kahjustada said nii maja kui kasvuhoone. Eluhoone oli juhtumi toimumise ajal kindlustatud hageja juures (lisa 3). Z. M. (edaspidi ka kindlustusvõtja) esitas hagejale 11.08.2019 kahju hüvitamiseks kodukindlustuse kahjuavalduse (lisa 4). Hageja luges juhtumi kodukindlustuse kindlustusjuhtumiks ja hüvitas tekkinud kahju 70% ulatuses vastavalt Rismar OÜ 23.08.2019 hinnapakkumisele nr 1908-014 (lisa 5) ja Kahjuhaldus OÜ poolt 28.08.2019 koostatud arvamusele kahju tekke põhjuse ja suurusele summas 8 949,20 eurot, arvestades omavastutust summas 190 eurot (lisa 6 ja 7). Kahju hüvitamise kohta väljastas hageja 09.09.2019 maksmisotsuse nr 2/2019008597 (lisa 8). Hageja esitas kostjatele 23.04.2021 kohtuvälise kahjuhüvitamise nõude (lisa 9). Kostja nõuet ei tunnistanud, leides, et ei vastuta tekkinud tulekahju eest (lisa 10 ja 11). Seega ei ole õnnestunud antud asjas jõuda kokkuleppele.
3.Hageja märgib, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 kohaselt omandab hageja kui kindlustusandja tema poolt hüvitatud kahju ulatuses nõude, mis on kindlustusvõtjal või kindlustatud kolmandal isikul kahju tekitaja vastu. Kuivõrd kindlustatud isikule tekkis tulekahju tagajärjel kahju ning hageja kahju hüvitas, siis on hageja omandanud kindlustushüvitise tasumisega kindlustatud isiku kahju hüvitamise nõude kostjate vastu.
4.Tuginedes Päästeameti 07.06.2021 vastusele on käesoleval juhul tuvastatud järgnev: „kostjale kuuluvas hoones (Xxxx) köeti 11.08.2019 öösel aktiivselt saunakerist ning peeti pidustusi. Tulekahju avastades viibisid hoones naine, kaks meest ja kaks last. Kirjelduste kohaselt lahvatas saunaruum leegiga põlema. Arvestades tekkinud kahjustusi, tulelevikut ja teadaolevaid asjaolusid, on tulekahju tekkepõhjus kõige tõenäolisemalt seotud ikkagi kütteseadme kasutamisega. Leiliruumis/vahelaes toimus pikemaajaline hapnikuvaene hõõguslik põlemine, ruum lahvatas leegiga põlema, kuna ust avades tekitati õhu juurdevool. Kogutud info kohaselt on hoone seisnud pikemaajaliselt kasutuseta, väidetavalt ei ole kütteseadmeid kasutatud ligemale 5 aastat. Põhjus saab olla seotud hooletusega või pikaajalise aktiivse kütmisega toimunud kuumuse ülekandest tekkinud põlenguga erinevate asjade koosmõjul. Tulekahju avastades ei toiminud veel lahtise katuse põlengut, seega on esialgne tulekahju koldekoht asunud leiliruumis või selle vahelaes.“ Päästemeti seisukohta kinnitab Kahjuhalduse OÜ 28.08.2019 arvamus kahju põhjuse kohta. Nimetatud arvamuse kohaselt pidutseti hoones sündmuse eelselt ja köeti puuküttega sauna, mida oli viimast korda köetud 2004 aastal. Tulekahju sai alguse saunast, aga mis täpselt, ei saanud enam välja selgitada tõendite hävimise tõttu.
5.Käesoleval juhul puudub vaidlus selle üle, et kostja omandis olevast hoonest sai 11.08.2019 alguse tulekahju, mis tekitas õigusvastaselt kahju Z. M. omandile – naaberhoone välisvooder sai
2-22-10248 kuumakahjustusi, mistõttu tuli see välja vahetada. Termin „omand“ tähistab omaniku omandiõigust talle kuuluva kehalise eseme ehk asja suhtes. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 kohaselt on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Seega seisneb omandi rikkumine käesoleval juhul Z. M. omandiõiguse esemeks oleva asja, so hoone, kahjustamises. Teisisõnu on kostja oma tegevusega tekitanud kahju teise isiku omandile. Nimelt kostja, kui maaomanik, vastutab oma kinnisomandil toimuva ja sellest tulenevate mõjutuste eest. Olukorras, kus kannatanu nõuab tema asja kahjustamisega tekkinud kahju hüvitamist ja kahju tekitajal lasus hea usu põhimõttest tulenevalt kohustus võtta kasutusele kõik vajalikud, sobilikud ja mõistlikud abinõud, et hoida ära kannatanu omandi kahjustamine (käibekohustus), saab VÕS § 1050 lg 1 järgi eeldada, et kahju tekitaja rikkus käibekohustust, mistõttu vastutab ta kannatanule eelduslikult käibekohustuse rikkumisega põhjustatud kahju eest. See tähendab, et tulenevalt VÕS § 1050 lg-st 1 eeldatakse, et kahju tekitaja on olnud väliselt hooletu VÕS § 104 lg 3 mõttes (vt nt Riigikohtu 28. septembri 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-168751/184, p 26.2).
6.Kostjal, kui kinnistu omanikul, oli käibekohustus takistada tema kinnistult kõikvõimalike kahjulike mõjutuste levikut naaberkinnistutele. Iseenesest ei ole kinnisasja omanikul, so Z. M.l, õigus keelata mitmesuguste teiselt kinnisasjalt tulevate mõjutuste levimist oma kinnisasjale, kui see ei kahjusta oluliselt tema kinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega (AÕS § 143 lg 1). Nimetatud säte loetleb kahjulikud mõjutused, mida naabrid peavad taluma. Tuli sellesse kategooriasse ei kuulu, kuivõrd tule levik naaberkinnisasjale ei kahjusta mitte üksnes oluliselt naaberkinnisasja kasutamist, vaid ka kinnisasja (selle olulisi osi) ennast. Kõnesoleval juhul kahjustaski kostja Z. M.l kinnisasja olulist osa. Kuivõrd tulekahju sai alguse hooletust kütmisest kostjale kuuluvas hoones, siis oli tulekahju näol realiseerunud oht kostja mõjualas ning kostja on oma käibekohustuse järgimata jätmisega põhjustanud kahju teise isiku omandile.
7.Põhjusliku seose tuvastamisel lähtutakse põhimõttest, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus on hilisema sündmuse põhjuseks siis, kui ilma esimeseta poleks teist saabunud. Selleks saab kasutada elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse kostja väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud. Tegevusetuse korral saab kasutada asendamismeetodit, mille abil asendatakse ärajäänud tegevus. Seejuures ei pea põhjuslik seos avalduma vahetu seosena kahju tekitaja teo ja tagajärje (kahju) vahel, st tekkinud kahju ei pea igal juhul olema kohustuse rikkumise vahetu tagajärg, vaid võib esineda põhjusahelas (sündmuste jadas), mille kahju tekitaja oma tegevusega loob. Juhul kui kostja hoone ei oleks hooletu kütmise tagajärjel põlema läinud, siis ei oleks naaberkinnistu hoone tulekahjustusi saanud.
8.Kindlustatud hoone sai kostja kinnistul toimunud tulekahju tagajärjel kuumakahjustusi, nimetatud asjaolu on tõendatud kahjuavaldusega (lisa 4), Kahjuhaldus OÜ 13.08.2019 ülevaatusaktiga (lisa 12), fotodega kahjustunud hoonest (lisa 13), Kahjuhaldus OÜ arvamusega (lisa 6 ja 7) ning Rismar OÜ hinnapakkumisega (lisa 5). Kokkuvõttes on hageja tõendanud, et on hüvitanud kindlustatud hoone vajalikud ja mõistlikud taastamiskulud kindlustuslepingujärgset omavastutussummat arvestades summas 8 949,20 eurot.
9.Arvestades asjaolu, et kostja pidid hageja 23.04.2021 edastatud nõudest teada saama hiljemalt 26.04.2021, kuna 26.04.2021 edastati hagejale kostja poolt vastus (lisa 14), on hagejal õigus arvestada hüvitatud kahjult viivitusintressi VÕS § 113 lg 2 alusel alates 27.04.2021. Võlasuhte intressimäär 23.04.2021 ja 01.07.2202 seisuga oli Eesti Panga teatel 0,00% (leitav veebilehelt https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar) aastas. Seega on kehtiv seadusjärgne viivisemäär 0,00 + 8 = 8,00% aastas. Ajavahemikul 27.04.2021 kuni 13.07.2022, so 443 päeva eest oli 8 949,20 euro suurust põhinõuet ja 365-päevast aastat arvestades viivis seega 868,93 eurot (lisa 15). Eeltoodust tulenevalt palub hageja arvestada võlgnetavalt summalt 8 949,20 eurolt välja
2-22-10248 mõista 13.07.2022 seisuga viivis summas 868,93 eurot ning alates 14.07.2022 seaduses sätestatud määras kuni otsuse tegemiseni ning edasi protsendina põhinõude täitmiseni.
10.31.10.202 menetlusdokumendis märkis hageja, et jääb oma hagis esitatud kõikide seisukohtade juurde. Kostja esitatud vastuväited on arusaamatud ja sisutühjad ning ei lükka ümber viimase vastutust VÕS § 1045 lg 1 p 5 alusel. Kostja on rikkunud oma käibekohustust, mille tulemusel sai kahjustada naaberkinnistu maja. Hageja esitab kostja vastuväidetele alljärgnevad seisukohad. Hagi esitamise ja selle rahuldamise eelduseks ei ole võlasuhte olemasolu hageja ja kostja vahel. Hagejale on VÕS § 492 lg 1 alusel üle läinud kindlustusvõtja nõue kostja vastu. Hagi on kostja vastu esitatud deliktiõiguse, mitte lepingu alusel. Kostja vastutus tuleneb VÕS § 1045 lg 1 p 5, kuna kostja tekitas õigusvastavalt kahju teise isiku omandile.
11.Hagejal ei olnud kindlustusjuhtumi toimumisel ega ka kahjukäsitluse toimingute läbiviimisel kohustust kaasata kahjukäsitluse protsessi kostjat. Kostja oli teadlik tema kinnistul toimunud tulekahjust ning sellest, et selle tagajärjel sa kahjustada naaberkinnistu hoone. Seega juhul, kui kostja oleks soovinud avaldada oma seisukohti või saavutada hagejaga kohtuvälist kompromissi, siis olid tal selleks kõik võimalused olemas. Kostja pole kordagi avaldanud soovi hagejaga suhtlemiseks. Selle asemel, et teha koostööd ja saavutada hagejaga kohtueelne mõistlik kokkulepe, esitas kostja aga tagasinõude saamisel rida erinevaid absurdseid vastuväiteid ja nõudmisi, millel vaidluse lahendamise seisukohalt puudus igasugune tähtsus.
12.Kostja väited vääramatule jõule on arusaamatud – tulekahju tekke põhjuseks ei ole vääramatu jõud. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Senises õiguspraktikas on leitud, et kahju põhjustavaks vääramatuks jõuks saab pidada erakordset ja objektiivselt vääramatut sündmust, mis on väljaspool võlgniku mõjupiirkonda. Eelkõige võib selleks olla erakordne loodusjõud. Mingi asjaolu vääramatuks jõuks lugemine eeldab, et võlgnik ei saa seda asjaolu mõjutada, st võlgnik ei saa kahju tekkimist mingil moel ära hoida. Käesoleval juhul on aga kahju tekkinud hooletu kütmise tagajärjel, mis oli selgelt kostja mõjualas (hagiavalduse p 11).
13.Asjaolu, et kostja ei nõustu talle esitatud tagasinõudega, ei ole hagi rahuldamata jätmise aluseks. Hagi rahuldamise eelduseks on asjaolu, et kostja on tekitanud õigusvastaselt kahju teise isiku omandile. Käesoleval juhul on hageja piisavalt tõendanud nõude tekkimist, selle suurust ja kostja vastutust hagiavaldusele lisatud tõenditega. Kostja väited tõendite ebausaldusväärsuse kohta on otsitud, sisutühjad ja arusaamatud. Hageja rõhutab, et kostja ei saavuta endale soodsat tulemust pelgalt esitatud nõude mittenõustumisega. Juhul, kui kostja ei nõustu hagis toodud asjaoludega, siis peab ta nende ümber lükkamiseks esitama omapoolsed tõendid. Antud juhul kostja seda aga teinud ei ole ning kõik tema esitatud väited on tõendamata.
14.Jääb selgusetuks, mida kostja täpsemalt oma esitatud seisukohtadega üldse öelda tahab. Juhul kui kostja üritab väita, et hageja on hagiavaldusele lisatud tõendid võltsinud, siis peab kostja seda ka tõendama. Antud juhul kostja seda tõendanud ei ole. Asjaolu, et ülevaatuse aktil ei ole välja kirjutatud isiku nime ega lisatud tema kontakttelefoni, ei tähenda, et tegemist oleks võltsitud või ebausaldusväärse tõendiga. Niisamuti ei tee Kahjuhaldus OÜ, kui oma ala asjatundja, arvamust võltsitud dokumendiks asjaolu, et sellel puudub allkiri. Viidatud dokumendis on selgelt ning üheselt märgitud arvamuse koostaja nimi – S. M., kes on dokumendi Kahjuhaldus OÜ nimel koostanud. Hageja kinnitab, et tegemist on usaldusväärse tõendiga, milles puudub mistahes alus kahelda. Seejuures on kahjukäsitluse praktikas tavapärane, et kindlustusandja palub kahju põhjuste kohta arvamust oma ala asjatundjalt, kuna kindlustusandjal endal vastav pädevus puudub, ning arvamus edastatakse pdf-kujul kindlustusandja kahjukäsitlejale, ehk arvamus, kui dokumentaalne
2-22-10248 tõend TsMS § 229 mõistes, ei pea olema digitaalselt allkirjastatud.
15.Hagejale jäävad arusaamatuks kostja viited tõendite puudumisele ning hageja nõudes olevatele väidetavatele vastuoludele. Esmalt märgib hageja, et on hagi aluseks olevaid asjaolusid piisavalt tõendanud ning esmane tagasinõue on kostjale esitatud täpselt samade asjaolude pinnalt nagu on esitatud ka hagi – kostja kinnistul toimus tulekahju ning selle tagajärjel sai kahjustada naaberkinnistu maja. Asjaolu, et kostja kinnistul toimus tulekahju on tõendatud kahjuavaldusega (hagiavalduse lisa 4), Päästeameti tõendiga (hagiavalduse lisa 2), Kahjuhaldus OÜ arvamusega (hagiavalduse lisa 6), Kahjuhaldus OÜ ülevaatusaktiga (hagiavalduse lisa 12) ning ka pildiga kostjale kuulunud põlenud majast (lisa 1). Ka kostja ise on oma seisukohale lisanud Päästeameti vastuse, mis kinnitab samuti, et 11.08.2019 kell 12.42 sai Häirekeskus teate tulekahjust Xxxx asuvas hoones. Arvestades tekkinud kahjustusi, tule leviku ja teada olevaid asjaolusid on tulekahju saanud alguse leiliruumist ja tekkepõhjus kõige tõenäolisemalt seotud leiliruumi asuva kerise kasutamisega. Seega jääb hagejale arusaamatuks, millele üldse kostja täpsemalt vastu vaidleb ning millist infot omavad väidetavad tunnistajad. Niisamuti jääb selgusetuks, kuidas kostja vastutusest vabanemise aluseks saab üldse olla tulekahju tekkepõhjus, kuivõrd puudub vaidlus, et tulekahju sai alguse kostja kinnistult ning kahju põhjuseks ei ole vääramatu jõud. Hageja selgitab, et tulekahju tekke põhjust saab välja selgitada üksnes asjatundja, kelleks on käesoleval juhul nii Päästeamet kui ka Kahjuhaldus OÜ. Antud juhul puudub mistahes alus kahelda viidatud tõendite usaldusväärsuses.
KOSTJA VASTUVÄITED
16.Kostja esitas 14.10.2022 vastuse hagiavaldusele, milles kostja ei võta hagi õigeks ega tunnista tema vastu suunatud nõudeid. Kostja märgib, et kindlustuskahju väljamaksmise otsuse tegi Seesam Insurance AS, kuid juhtumi toimumise hetkest 11.08.2019 kuni Seesam Insurance AS-i 02.07.2020 likvideerimise hetkeni 02.07.2020, Seesam Insurance AS ei ole teavitanud Kostjat kahju olemasolust ja otsusest kompensatsiooni väljamaksmisest kindlustuslepingu nr 1/597528 alusel. Tavapärane kindlustusjuhtumi läbi vaatamise praktika näeb kostja arvates ette, et kindlustusseltsid võtavad kahju kontrollimisel ühendust kõigi asjaosalistega, kui selleks on piisav alus, mis on vastavuses kahjukäsitlemise nõuetega, mis vastab VÕS hea usu põhimõttele ja mõistlikkuse põhimõttele. Seega on kostja arvates selge, et Seesam Insurance AS tegi kindlustushüvitise maksmise otsuse vääramatu jõu tõttu, vastavalt kindlustusjuhtumi olemusele ja ilma regressinõude kavatsuseta. Kostja leiab, et tal ei ole kunagi olnud võlakohustusi Seesam Insurance AS-i ees.
17.Kostja arvates hageja ei esitanud võlanõude tekkimise alust. Kostja teavitab, et tegi heas usus jõupingutusi toimunud juhtumi tegelike asjaolude väljaselgitamiseks kostja omandis olnud kinnistul asukohaga aadressil Xxxx. juhtumi 11.08.2019. päeval. Hageja esitatud dokumentidega tutvudes leidis Kostja juhtunu asjaolude esitamisel palju vastuolusid ja ebatäpsusi, millest ta ka hagejat teavitas (hagiavalduse Lisa 11) mille järel hageja muutis oluliselt juhtunu asjaolusid ja nõude põhjendatust hagiavalduses (Hagi I. M. tulekahju.asice) võrreldes esialgse nõudega: Hagiavalduse Lisa 9. 23.04.2021 tagasinõue kostjale.asice sisaldab: “Te ei hoidnud oma kinnisasja korras, ilma et see rikuks teiste isikute omandiõigust.” - Hagiavalduse Lisa 6. Kahjuhaldus OÜ arvamus kahju põhjuse kohta.pdf sisaldab “Hoones pidutseti sündmuse eelselt ja köeti puuküttega sauna mida oli viimast korda köetud 2004 aastal. Tulekahju sai alguse saunast, aga mis täpselt ei saanud enam välja selgitada tõendite hävimise tõttu.” Hagiavaldus I. M. tulekahju.asice sisaldab: “Kirjelduste kohaselt lahvatas saunaruum leegiga põlema. Arvestades tekkinud kahjustusi, tulelevikut ja teadaolevaid asjaolusid, on tulekahju tekkepõhjus kõige tõenäolisemalt seotud ikkagi kütteseadme kasutamisega. Leiliruumis/vahelaes toimus pikemaajaline hapnikuvaene hõõguslik põlemine, ruum lahvatas leegiga põlema, kuna ust avades tekitati õhu juurdevool. Kogutud info
2-22-10248 kohaselt on hoone seisnud pikemaajaliselt kasutuseta, väidetavalt ei ole kütteseadmeid kasutatud ligemale 5 aastat. Põhjus saab olla seotud hooletusega või pikaajalise aktiivse kütmisega toimunud kuumuse ülekandest tekkinud põlenguga erinevate asjade koosmõjul. Tulekahju avastades ei toiminud veel lahtise katuse põlengut, seega on esialgne tulekahju koldekoht asunud leiliruumis või selle vahelaes.”
18.Kostja leiab, et hageja ei esitanud piisavat ja usaldusväärset alust võlanõude tekkimiseks võttes aluseks VÕS § 3.p2 Võlasuhte tekkimise alused (kahju õigusvastasest tekitamisest). Võttes aluseks VÕS § 103. p.2. Rikkumise vabandatavus (Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.) palub kostja kutsuda hagejat vabatahtlikult loobuma võlanõudest kogusummas 10 534,07 eurot.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
19.Kohus lahendab tsiviilasja kirjalikus menetluses, lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lõikest 1. Pooled on andnud nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses. Hageja nõue põhineb võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue.
20.Kohus loeb asjas esitatud tõendite alusel tuvastatuks, et 11.08.2019 toimus kostjale kuulunud kinnistul aadressiga Xxxx tulekahju, seejuures tulekahju sai alguse kostja kinnistult (dtl 10-14, dtl 85, dtl 95). Kohus loeb esitatud tõendite alusel tuvastatuks, et nimetatud tulekahju tagajärjel tekkis varaline kahju naaberkinnistu, asukohaga Xxxx, omanikule (vt dtl 17-22; dtl 38-42). Naaberkinnistu eluhoone oli kahjujuhtumi toimumise ajal kindlustatud hageja juures ning kindlustusvõtja esitas hagejale 11.08.2019 tekkinud kahju hüvitamiseks kodukindlustuse kahjuavalduse (dtl 15-18). Hageja luges tulekahju kindlustusjuhtumiks ja hüvitas tekkinud kahju 70% ulatuses vastavalt Rismar OÜ 23.08.2019 hinnapakkumisele nr 1908-014 (dtl 19) ja Kahjuhaldus OÜ poolt 28.08.2019 koostatud arvamusele kahju tekke põhjuse ja suuruse kohta summas 8 949,20 eurot, arvestades omavastutust summas 190 eurot (dtl 20-22). Kahju hüvitamise kohta tegi hageja 10.09.2019 maksmisotsuse nr 2/2019008597 (dtl 23-24). Hageja esitas kostjale 23.04.2021 kohtuvälise kahjuhüvitamise nõude (dtl 26-27). Kostja nõuet ei tunnistanud, leides, et ei vastuta tekkinud tulekahju eest (dtl 28-37).
21.Kohus nõustub hageja õigusliku käsitlusega, et esitatud asjaoludel saab hageja kahjunõude aluseks olla VÕS § 1043, mille kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati mh kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Seega omandi rikkumisel eeldatakse, et kahju tekitamine on õigusvastane. VÕS § 1050 lg 1 järgi eeldatakse kahju õigusvastaselt tekitanud isiku süüd. Seega juhul, kui hageja on tõendanud kahju õigusvastase põhjustamise kostja poolt, vabaneb kostja vastutusest üksnes siis, kui ta tõendab mõne vastutust välistava asjaolu esinemise või süü puudumise.
22.Kohus leiab, et käesolevas asjas on deliktilise kahju hüvitamise eeldused täidetud. Hageja on tõendanud kostja kinnistul tulekahju tekkimise, mille tagajärjel põhjustati kahju naaberkinnistul asunud eluhoonele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi rikkumisega. Kostjal kui kinnisasja omanikul oli käibekohustus vastutada talle
2-22-10248 kuuluva maatüki (sh sellel asuvate ehitiste) ohutuse eest ja takistada tema kinnistult tule levikut naaberkinnistule. Vastavalt ehitusseadustiku § 19 lg 1 p-le 4 kuulus kostja kohustuste hulka mh kohustus tagada tema omandis oleva ehitise korrashoid ja kasutamise ohutus. Kohus nõustub hagejaga, et kuivõrd tulekahju sai alguse kostjale kuuluvast hoonest, siis oli tulekahju näol realiseerunud oht kostja mõjualas ning kostja on oma käibekohustuse järgimata jätmisega põhjustanud kahju teise isiku omandile. Juhul kui kostja hoone ei oleks põlema läinud, siis ei oleks naaberkinnistu hoone tulekahjustusi saanud. Kohus märgib, et kostja tsiviilõigusliku vastutuse puhul ei ole nõutav, et kahju oleks tekitatud tahtlikult. Kostja deliktiline vastutus ei sõltu kohustuse rikkumise viisist, vaid rikkumise faktist ning kostja vastutuse seisukohalt ei oma tähtsust, millisel konkreetsel põhjusel kostja kinnistul asuv hoone põlema läks.
23.Kostja ei ole tõendanud oma süü puudumist ega kostja vastutust välistavate asjaolude olemasolu. Põhjendamatu on kostja viide, nagu oleks kindlustushüvitise maksmise otsus tehtud vääramatu jõu tõttu. VÕS § 103 lg 2 on sätestatud, et vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Kostja kinnistul asuva sauna kütmisest tingitud tulekahju ei kvalifitseeru vääramatuks jõuks ning kostja ei ole esitanud mistahes argumente ega tõendeid, mis võiks kinnitada kostja hüpoteesi vääramatu jõu kohta.
24.Arvestades eeltoodut on kostja vastutav tema kinnistult lähtunud tulekahjuga põhjustatud kahju eest ja on kohustatud hagejale kahju hüvitama VÕS § 492 lg 1 alusel. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 132 lg 3 on sätestatud, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 pidi hageja antud asjas tõendama nii kahju tekkimise kui ka põhjusliku seose kostja tegevuse ja saabunud tagajärje vahel. Kahju hüvitamise nõude esimeseks eelduseks on kahju tekkimine ehk varaline diferents VÕS § 127 lg 1 mõttes (vt nt Riigikohtu 6. mai 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-15, p 21; 3. märtsi 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-197-13, p 22). Kohus leiab, et hageja on käesolevas asjas tõendanud, et kostja tegevuse (tegevusetuse) tagajärjel on tekkinud kahju, samuti on hageja tõendanud kahju suuruse. Kohus nõustub hagejaga, et Rismar OÜ hinnapakkumisega, Kahjuhaldus OÜ arvamusega ning kahju hüvitamise otsusega (dtl 19-24) on hageja tõendanud, et kindlustatud hoone vajalikud ja mõistlikud taastamiskulud kindlustuslepingujärgset omavastutust arvestades olid summas 8 949,20 eurot. Kostja ei ole hüvitise suurust vaidlustanud ega esitanud omapoolseid tõendeid kahju suuruse osas.
25.Hageja märgib õigesti, et ainuüksi asjaolu, et kostja ei nõustu talle esitatud tagasinõudega, ei ole hagi rahuldamata jätmise aluseks. Kohtule jäävad sarnaselt hagejaga arusaamatuks kostja viited tõendite puudumisele ning hageja nõudes olevatele väidetavatele vastuoludele. Kostja lauseituse positsioon ei anna alust hagi rahuldamata jätta, sest ka kostjal on oma vastuväidete tõendamise kohustus. Pelgalt hageja seisukohti ja tõendeid paljasõnaliselt kritiseerides ei ole kostjal võimalik saavutada endale kasulikku eesmärki. Kohus märgib seoses kostja etteheidetega, et Riigikohtu 21.06.2011 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-55-11 p-s 13 juhtis Riigikohus õigustatult tähelepanu, et hagi menetletakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, samuti määravad pooled TsMS § 4 lg 2 järgi vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. Riigikohus märkis nimetatud lahendis, et „Kolleegium rõhutab, et hagi rahuldamata jätmine ei ole põhjendatud olukorras, kus hageja esitab oma nõuet kinnitavad tõendid, kuid kostja tugineb vaid üldisele vastuväitele ning ei vaidlusta selgesõnaliselt hageja esiletoodud asjaolusid ega esita oma vastuväiteid kinnitavaid tõendeid.“
2-22-10248
26.Kokkuvõttes on hagi rahuldamise eeldused täidetud. Kohtu hinnangul on hageja oma nõuet arusaadavalt ja piisavalt põhjendanud ning tõendanud. Kohtul puudub alus kahelda hageja esitatud tõendite usaldusväärsuses. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas ei ole alust kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 139 ega VÕS 140 alusel. Riigikohus on leidnud (vt nt 08.06.2016. a otsus nr 3-2-1-42-16), et kohus kohaldab nii VÕS § 139 kui ka § 140 ka ilma kohustatud isiku taotluseta, kuid siiski eeldab hüvitise vähendamine seda, et hüvitise võimaliku vähendamise aluseks olevad asjaolud oleksid esile toodud ja kohtule esitatud. Seega saab kohus kahjuhüvitise võimalikku vähendamist kaaludes lähtuda kostja poolt esiletoodud asjaoludest. Kostja ei ole esile toonud ja kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis annaks alust kostjalt tagasinõutavat summat vähendada.
27.Lisaks põhinõudele on põhjendatud ka hageja viivisenõue. VÕS § 113 lg 2 on sätestatud, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi. Arvestades asjaolu, et kostja pidi hageja 23.04.2021 edastatud tagasinõudest teada saama hiljemalt 26.04.2021 (dtl 43), on hagejal õigus arvestada hüvitatud kahjult viivitusintressi VÕS § 113 lg 2 alusel alates 27.04.2021. Hagiavaldus esitamise 13.07.2022 seisuga on nimetatud viivise suuruseks 868,93 eurot. Samuti on hagejal õigus nõuda edasiulatuvat viivist. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
28.Arvestades eeltoodut kuulub hagiavaldus rahuldamisele. Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks põhinõudena kahjuhüvitise summas 8 949,20 eurot ja viivise 13.07.2022 seisuga summas 868,93 eurot. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudest (8 949,20 eurot) alates 14.07.2022 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
29.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks ja hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks poolte menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalide põhjal. Hageja menetluskulud koosnevad hagi esitamisega seoses tasutud riigilõivust summas 840 eurot. Muus osas hageja menetluskulude olemasolu tsiviilasja materjalidest ei nähtu. Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on riigilõiv summas 840 eurot hageja menetluskuluna põhjendatud ja nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostja menetluskulude rahalist suurust (mille olemasolu tsiviilasja materjalidest ka ei nähtu).
30.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.