2.Välja mõista kostjalt A. P.-lt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks 1 566 (üks tuhat viissada kuuskümmend kuus) eurot ja 4 senti (sh väikelaenu lepingust nr XXX tulenev põhinõue summas 1 499.54 eurot ja seadusjärgne intress summas 66.50 eurot).
3.Jätta hagi rahuldamata põhivõlgnevuse 186.06 eurot, intressi 79.03 eurot, haldustasu 19.60 eurot, sissenõudmiskulude 50 eurot sissenõutavaks muutunud viivise 186.63 eurot ja viiviste alates 5.09.2025 kuni põhinõude summas 1 752.10 eurot täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 24% aastas.
4.Jätta menetluskulud 61% ulatuses kostja ja 39% ulatuses hageja kanda ning välja mõista kostjalt A. P.-lt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud kokku summas 441 (nelisada nelikümmend üks) eurot ja 3 senti (so 61% riigilõivust 385 eurost ja õigusabikuludest 338 eurost).
1 (8)
2-25-14579
5.Välja mõista kostjalt A. P.-lt hageja OÜ Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis menetluskuludelt (441.03 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
7.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kostjal on õigus 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest esitada kaja. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416) ning tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele vastavalt kas nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE221700017003510302 AS-is Luminor Bank, riigilõiv summas 280 eurot. Maksekorraldus tuleb lisada esitatavatele dokumentidele.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktiva Finance Group OÜ esitas 05.09.2025 Viru Maakohtule hagi A. P. vastu põhivõlgnevuse 1 752.10 eurot, intressi 145.53 eurot, haldustasu 19.60 eurot, sissenõudmiskulude 50 eurot, viivise 186.63 ja edaspidise viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt AS I (edaspidi märgitud kui esialgne võlausaldaja) ja A. P. (edaspidi kui kostja) sõlmisid 23.05.2024 tarbijakrediidilepingu nr. XXX, mille alusel sai kostja laenu summas 2 000 eurot. Lepingu nr. XXX kohaselt on krediidi kulukuse määr 33,17% aastas ja intressimäär 24% aastas. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisummat 2 000 eurot, intressimäära 24%, krediidisumma tagastamise lõpptähtpäeva 16.05.2027, osamaksete arv 36, laenulepingu sõlmimise tasu 0,00 eurot, igakuine lepingu haldustasu 4,90 eurot kooskõlas VÕS § 404 lg-ga 2. Kostja kohustus lepingust tulenevad kohustused täitma vastavalt lepingus kokku lepitule. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, tasumata olid kolm järjestikkust osamakset 16.12.2024, 16.01.2025, 16.02.2025, mistõttu saatis 05.03.2025 esialgne võlausaldaja AS I kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks vastavalt VÕS § 416 lg-le 1. 26.03.2025 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul
2.Laenulepingu alusel väljastati kostjale laenu summas 2 000 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 16.06.2024 – 16.05.2027. Kostjalt on toimunud laekumisi laenuandjale põhiosa katteks summas 247.9 eurot, seega on tasumata põhiosa summas 1 752.10 eurot.
3.VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Lepingu põhitingimustes on kokku lepitud, et põhisummale lisandub täiendavalt intress. Lepingus on pooled kokku leppinud intressimääraks 24% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 7. osamaksest, s.o 2 (8)
2-25-14579 16.12.2024 kuni ülesütlemiseni s.o 26.03.2025 summas 145.53 eurot. Kostja intressi tasunud ei ole. Tulenevalt eeltoodust on kostjal intressivõlgnevus summas 145.53 eurot.
4.Vastavalt 18.02.2022 sõlmitud laenulepingule ja maksegraafikule on laenusaaja kohustatud tasuma lepingu haldamisetasu, mis on laenuandmete kohaselt 4.90 eurot kuus. 26.03.2025.a. laenulepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 16.12.2024 – 16.03.2025 osamaksete laenuhaldustasud, s.o. 19.60 eurot. Tulenevalt eeltoodust on laenuhaldustasu võlgnevus summas 19.60 eurot.
5.Laenuandja ja hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hageja sissenõudekulude summa 50 eurot kujunemine: 02.04.2025. a esimese tasulise kirja saatmine 25 eurot; 10.04.2025 a teise tasulise kirja saatmine 5 eurot; 23.04.2025 a kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot; muud makseviivitusega tekkinud kulud 15 eurot.
6.Lepingu alusel nõuab hageja viivist põhivõla summalt 1 752.10 eurot lepingu ülesütlemise päevale järgnevast päevast alates s.o 27.03.2025 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 4.09.2025 lepingus kokku lepitud viivisemääras s.o 24% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 6.1. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 186,63 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist kogu põhinõudelt s.o 1 752.10 eurot kuni selle kohase tasumiseni alates 05.09.2025 lepingujärgse viivisemääras s.o 24% aastas.
7.VÕS §-s 403 lõike 1 kohaselt peab krediidiandja esiteks omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja teiseks hindama tarbija krediidivõimelisust. Esialgne võlausaldaja on omandanud teabe lähtudes VÕS § 403 lg-dest 2, 3 ja 4, mis võimaldaks täita krediidivõimelisuse hindamise nõude KAVS § 49 ja § 50 kohaselt. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2008/48/EÜ 23. aprilli 2008 direktiivi artiklis 8 puuduvad otsesed viited tarbija vastavate kohustuste kohta krediidiandjale aktiivselt omalt poolt teavet esitada, küll aga sätestab preambuli punkt 26, et tarbijad peaksid samuti toimima läbimõeldult ja austama oma lepingulisi kohustusi. Kui taotluste täitmisel esitas kostja hagejale ebaõigeid andmeid, ei saa viimasele ette heita vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist. Hageja ei saa eeldada, et temale esitatud andmed ei ole õiged. Kui laenusaaja soovib teadlikult teist lepingupoolt eksitada, käitub ta VÕS § 14 tulenevate nõuete vastaselt. Riigikohus on 31.01.2018 kohtuotsuses nr 2-14-21710/105 selgitanud, et lepingupoolel on nii üldine kohustus mitte eksitada teist poolt enne lepingu sõlmimist vale infoga kui ka hea usu põhimõttest tulenev kohustus teatada asjaoludest, mis võivad teise poole lepingu sõlmimise otsust oluliselt mõjutada. Selline kohustus järeldub esmalt VÕS § 14 lg-test 1 ja 2, mille järgi peavad lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus esitatavad andmed olema tõesed ning läbirääkimistel tuleb teisele poolele teatada kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline huvi. Tarbija kohustus on esitada täielikke ja tõeseid andmeid seondub krediidiandja suhtes kehtiva keeluga väljastada krediiti tarbijale, kes ei suuda seda kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Kui krediidi taotlemisel on kostja esitanud hagejale ebaõiged andmed, siis on kostja on sellise käitumisega läinud vastuollu VÕS § 6 lg-s 1 sätestatud hea usu põhimõttega, mille kohaselt peavad võlausaldaja ja võlgnik teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Kui kostja teadis, et ta suuremate finantskohustuste võtmisel ei ole suuteline neid täitma, ei oleks tohtinud lepingut sõlmida. Laenu võtmise otsustab klient, kes hindab krediidiasutuse poolt esitatud teabe ja hoiatuste põhjal 3 (8)
2-25-14579 laenutoote ja laenutingimuste sobivust oma isikliku laenuhuviga ja finantsolukorraga ning ka vastutab laenulepingu sõlmimisega kaasnevate tagajärgede eest. Hageja esitab tõendina laenutaotluse ja maksehäireregistri väljavõtte. Krediidivõimelisuse hindamise protsessis tegi esialgne võlausaldaja päringud Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Esialgne võlausaldaja on kostja sissetulekuid kontrollinud Maksu- ja Tolliametilt: sissetulekuid on 1651.37 eurot, laenutaotluse kohaselt on igakuised kohustused 150 eurot. Lisaks on esialgne võlausaldaja selgitanud: Krediidiandja on teinud vastavalt KAVS § 49 lg 3 punktile 3 mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel. Tarbija kohustuste suurus, mis krediidiotsuse tegemisel arvesse võeti, nähtub tarbija esitatud krediiditaotluses. Sissetulekute ning kohustuste suhtarvu (näiteks nagu on kodulaenude väljastamise puhul maksimaalseks suhtarvuks 50%) ei ole krediidiandjatele kehtiva regulatsiooniga kehtestatud, mistõttu lähtub krediidiandja tarbija krediidivõimelisust hinnates printsiibist, et sissetulekud peavad olema suuremad kui igakuised kohustused. Samuti arvestab I krediidiotsuse tegemisel, et kliendi igakuistest sissetulekutest peab üle jääma vähemalt statistikapõhine arvestuslik elatusmiinimum. Tarbija varasema maksekäitumise kohta kogutakse andmeid nii sisestest kui välistest allikatest. I teeb päringud Creditinfo ja Krediidiregistri maksehäireregistritesse. Ühtlasi kasutatakse väliste registrite poolt pakutavaid krediidireitinguid, mis hindavad tarbija tõenäosust jääda võlgu. Kõnealuse krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid maksehäireid polnud. Seega on hageja tõendanud, et on kogutud ja kontrollitud (sh analüüsinud teavet enne krediidilepingu sõlmimist,) kostja majandusliku seisu, s.o sissetulekute, vara ja kohustuste kohta.
8.Hageja palub vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6, 108, 113 lg 1 kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 1 752.10 eurot, intressi 145.53 eurot, haldustasu 19.60 eurot, sissenõudmiskulude 50 eurot, viivise 186.63 eurot ja viivise alates 17.01.2025 kuni põhinõude summas 500 eurot täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 18% aastas. Lisaks palub hageja välja mõista menetluskulud summas 752 eurot, sh riigilõiv 245 eurot ja õigusabikulud 507 eurot ning viivis väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
9.Juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks, palus hageja lahendada hagi tagaseljaotsusega.
MENETLUSE KÄIK
10.Viru Maakohus võttis 05.09.2025 määrusega hagi menetlusse ning saatis kostjale hagiavalduse koos hageja nõudeid põhjendavate dokumentidega, kohustades kostjat kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Kostja on e-posti vahendusel kinnitanud kohtudokumentide kättesaamist 20.10.2025. Kirjalikku vastust hagiavaldusele kostja esitanud ei ole. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus kohtuistungit pidamata, hageja taotlusel, hagi tagaseljaotsusega rahuldada.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
11.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega, kuid seda osaliselt.
4 (8)
2-25-14579
12.TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
13.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
14.Kostja poolt tuleb TsMS § 407 lg 1 alusel seega omaksvõetuks lugeda järgmised faktilised asjaolud: 1) AS I ja kostja sõlmisid 23.05.2024 väikelaenu lepingu nr XXX summale 2 000 eurot, intressimääraga 24% aastas, krediidi kulukuse määr 33.17%, tagasimaksed iga kuu 16. kuupäevaks, tagasimaksete arv 36, osamakse suurus 83.41 eurot, lepingutasu 0 eurot; 2) Füüsilisest isikust kostja võttis krediiti väljaspool majandustegevust, s.t. et vaidlusalune laenuleping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes. 3) Lepingute alusel kasutas kostja laenu kokku 2 000 eurot. 4) Kostja on teinud tagasimakseid kokku summas 500.46 eurot (83.41 eurot x 6 tagasimakset); 4) Kostja jäi lepingu suhtes tasumisega viivituses alates detsembrist 2024. a, seda vähemalt kolme, detsembri, jaanuari ja veebruari tasumisega. 5) Kostjale saadeti 05.03.2025 lepingute ülesütlemise hoiatuse, milles anti täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. 26.03.2025 saadeti kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta. 6) Krediidiandjal oli õigus tarbijakrediidileping üles öelda ning et see lõppes 26.03.2025.
15.VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 403 4 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega, koguma igakülgset teavet tarbija varalise seisu ja varasemate kohustute kohta, lähtudes krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 403 4 lg 13 järgi vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja. KAVS § 49 lg 1 kohaselt peab krediidiandja või -vahendaja vastutustundliku laenamise nõude täitmiseks sise-eeskirjaga kehtestama tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes vastava metoodika väljatöötamisel arvesse vähemalt sätte punktides 1-7 loetletud tarbijaga seotud näitajad. KAVS § 49 lg 2 sätestab, et krediidiandjal ja -vahendajal tuleb käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel arvesse võtta, millised on tarbija sissetulekuallikad, sealhulgas töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning milline on tarbija sissetulekute laekumise regulaarsus sõltuvalt tarbija töölepingu või muu lepingu vormist; aluseks võtta piisav ajavahemik, 5 (8)
2-25-14579 arvestades tarbija sissetulekuallikaid, sissetuleku laekumise regulaarsust ning muid eelnimetatud tingimusi; teha mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku suuruse arvutamisel. KAVS § 50 lg 3 alusel krediidiandja või -vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 kohaselt krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
16.Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise kohustuse põhisisu on hinnata krediidisaaja krediidivõimelisust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, tagades selliselt, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt 31.01.2018 lahend nr 2-14-21710, p 25.3; 19.02.2014 lahend nr 3-2-1-169-13, p 21, 24.11.2023 lahend nr 2-21-13098, p 17, 25).
17.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.
18.Kohtu hinnangul ei ole hageja esile toonud asjaolusid, et laenuandja oleks piisavalt kogunud andmeid kostja laenuvõime kohta ja seda kohase hoolsusega hinnanud. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55). Kohtu hinnangul oleks kostja konto väljavõttest nähtav kostja sissetulek, samuti kostja võimalikud kohustused teiste võlausaldajate ees. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on laenuandja lepinguid sõlmides tuginenud üksnes kostja poolt edastatud taotlusele ning kontrollinud täiendavalt peamiselt avalikke registreid, sealjuures teinud sissetuleku kontrollimiseks päringu Maksu- ja Tolliametile. Hagejal oli tulenevalt VÕS § 4034 lg 13 järgi tõendamiskoormist tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist. Hageja seda teinud ei ole. Kohtu hinnangul ei ole Maksu- ja Tolliameti sissetulekuandmed piisav allikas hindamaks laenuvõtja tegelikku 6 (8)
2-25-14579 võimalikku finantsilist riskikäitumist. Seega asub kohus käesoleval juhul seisukohale, et krediidiandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses ning ta on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on selle tagajärjeks see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär ja muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.
19.Hageja saab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimata jätmise tõttu nõuda kostjalt üksnes põhivõla ja seadusjärgse intressi tasumist. Kuivõrd krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei olnud krediidiandjal õigust nõuda kostjalt lepingujärgset intressi. VÕS 4034 lg 7 tulenevalt ei ole krediidilepingud tervikuna tühised, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu, haldustasu).
20.VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt Eesti Panga poolt avaldatud infole on krediidilepingu kehtivuse perioodil intressimäär alates 23.05.2024 kuni 30.06.2024 4.50% aastas, 01.07.2024 kuni 31.12.2024 4.25% aastas ja 01.01.2025 kuni 26.03.2025 3.15% aastas.
21.Lepingu alusel kasutas kostja krediiti kokku 2 000 eurot. Tagasimakseid on kostja teinud kogusummas 500.46 eurot, millest hageja on lugenud põhiosa katteks 247.90 eurot. Vastavalt hagiavaldusele on leping üles öeldud 26.03.2025 ning nimetatud ajast on muutunud lepingust tulenev kohustus sissenõutavaks. Kostjal on hagejale põhivõlgnevusest tasumata järelikult 1 752.10 eurot. Seadusjärgne intress (alates 25.05.2024 ehk krediidi kasutusele võtmise järgnevast päevast) kuni lepingu ülesütlemiseni 26.03.2025 on summas 66.50 eurot. Koos ümberarvestustega ja VÕS § 415 lg 2 alusel on kostja seega teinud tagasimakseid põhiosa katteks summas 500.46 eurot, jääk on 1 499.54 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhinõue summas 1 499.54 eurot ja seadusjärgne intress summas 66.50 eurot.
22.Viivist on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral põhjendatud arvestada alates ajast, mil tarbijale on tehtud teatavaks krediidiandja uuesti määratud tagasimaksed, mis arvestavad intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning tarbija satub nende tagasimaksete tegemisega viivitusse (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27. jaanuari 2023. a otsus tsiviilasjas nr 2-18-124589, p 51). Praegusel juhul ei ole andmeid, et kostjale oleks teatatud uus tagasimaksegraafik, mistõttu ei ole ta saanud maksetega viivitusse sattuda. Hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue tuleb eelnevast tulenevalt jätta rahuldamata. Kohus mõistab hageja kasuks välja põhinõude summas 1 499.54 eurot. Võlgnevus muutub selles osas sissenõutavaks alates lahendi jõustumisest. Hagejal ei ole õigust taotleda sissenõutavaks muutunud viiviste väljamõistmist.
23.Hageja nõuab kostjalt sissenõudekulusid 50 eurot lähtudes VÕS 1132 lg 1 ja lg 2 sätestatust ja vastavalt lepingus kokku lepitust laenuhaldustasu. Vastavalt VÕS § 403 4 lg-le 7 ei võlgne kostja hagejale muid lepingust tulenevaid tasusid. Kohtu hinnangul tuleb sellise muu tasuna võtta ka sissenõudekulud ja lepingu haldustasu. VÕS § 4034 lg 7 alusel tuleb jätta rahuldamata hageja nõude sissenõudekulu 50 euro ja ka laenuhaldustasu 19.60 euro väljamõistmiseks. 7 (8)
2-25-14579
24.Kohus rahuldab hagi osaliselt. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhinõue summas 1 499.54 eurot ja seadusjärgne intress summas 66.50 eurot, kokku 1 566.04 eurot. Ülejäänud nõuded tuleb jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUD
25.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades asjaolu, et kohus rahuldab haginõude protsentuaalselt 61% ulatuses, jätab kohus menetluskuludest 61% kostja ja 39% hageja kanda.
26.Hageja on hagiavalduses märkinud, et palub kostjalt välja mõista riigilõivu summas 385 eurot ja õigusabikulud 338 eurot. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulude suurus põhjendatud. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus 3-2-1-115-14, p 11). Hagejale on osutatud õigusabi 2 tunni ulatuses. Hageja poolt toodud andmetel osutab hageja poolt volitatud esindaja Julianus Inkasso teenust 169 eurot tunnis, millele käibemaksu ei lisandu. Kohtu hinnangul on hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud käesolevas menetluses 338 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu hagiavalduse esitamisel 04.09.2025 summas 385 eurot. Menetluskulud kokku on seega summas 723 eurot, s.h riigilõiv 385 eurot ja õigusabikulud 338 eurot. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 61% 723 eurost, so 441.03 eurot.
27.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
28.Kohus rahuldab hagi osaliselt lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS §-dest 142 lg 2; 162 lg 1 ja lg 2; 407 lg 1, lg 2 ja lg 3; 415; 416; 442; 444 lg 3; 468 lg 1 p 2 tagaseljaotsusega. /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.