X hagi Y vastu kohustada Y andma nõusolek 8.7.2011 laenulepingu nr 11-040891 lisa sõlmimiseks Harju Maakohtu 20.9.2022 otsus
Vaidlustatud kohtulahend Y apellatsioonkaebus Kaebuse esitaja ja liik 3500 eurot Kaebuse hind Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Angela Kase Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepingulised esindajad vandeadvokaat Aivar Pilv ja vandeadvokaat Merilin Ojasaar Kirjalik menetlus
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Võtta Y apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse.
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 646 alusel otsustada asi üksnes apellatsioonkaebuse põhjal.
3.Tühistada Harju Maakohtu 20.9.2022 otsus ja saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.
4.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
2-21-19119 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.
1.X (hageja) esitas 6.12.2021 Harju Maakohtule Y (kostja) ja Swedbank AS-i vastu hagi, milles palus tuvastada, et Swedbank AS võib 8.7.2011 laenulepingu nr 11-040891 (laenuleping) lisa sõlmida ilma kostja täiendava nõusolekuta, või alternatiivselt kohustada kostjat andma nõusolek laenulepingu lisa sõlmimiseks ja laenu tagasimaksmise tähtaja pikendamiseks ning asendada see nõusolek kohtulahendiga. Menetluskulud palus hageja jätta Swedbank AS-i või kostja või mõlema kanda.
1.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja Swedbank AS laenulepingu summas 150 000 eurot, mille sihtotstarbeks oli Paisu tn 5, Tallinn asuva kinnisasja (kinnisasi) ostmine. Laenulepingu lisadega on laenusumma tagastamise lõpptähtpäeva korduvalt pikendatud. Viimati sõlmitud laenulepingu lisa kohaselt oli laenulepingu lõpptähtpäev 8.12.2021. Kostja ja hageja ning Swedbank AS seadsid kinnisasjale Swedbank AS-i kasuks esimesele vabale järjekohale hüpoteegi 46 500 eurot igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõuete rahuldamiseks. 8.7.2011 hüpoteegi seadmise lepingus lepiti kokku, et (nii varem kui ka selle lepingu alusel) seatud hüpoteekidega on tagatud kõik nõuded hageja vastu, mis tulenevad laenulepingust ja selle võimalikest lisadest (tagatiskokkulepe). Kuna hagejal ei olnud oma majandusliku seisundi tõttu võimalik laenulepingust tulenevat laenusummat 8.12.2021 Swedbank AS-ile tagastada, pidas hageja Swedbank AS-ga läbirääkimisi laenulepingu lisa sõlmimiseks ja laenu tagasimaksmise tähtaja pikendamiseks. 2.11.2021 nõustus Swedbank AS laenulepingu muutmisega, kuid laenulepingu lisa sõlmimiseks on Swedbank AS-i siseregulatsioonidest tulenevalt vaja ka kostja kui kinnisasja kaasomaniku nõusolekut. Kostja keeldub laenulepingu lisa sõlmimiseks ja laenu tagasimaksmise tähtaja pikendamiseks nõusoleku andmisest. Olukorras, kus kostja nõustus tagatiskokkuleppe sõlmimisega, keeldub kostja õigusvastaselt ja pahauskselt andmast täiendavat nõusolekut laenulepingu lisa sõlmimiseks ja laenu tagasimaksmise tähtaja pikendamiseks.
1.2.Kostja vastu esitatud hagi õigusliku alusena viitas hageja asjaõigusseaduse (AÕS) § 74 lg-le 1 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-le 5.
2-21-19119 Menetluse edasine käik
2.Harju Maakohus keeldus 10.1.2022 määrusega Swedbank AS-i vastu esitatud hagi menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel ning jättis Swedbank AS-i menetluskulud hageja kanda, määrates, et Swedbank AS-il puuduvad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud.
3.Kostja vastu esitatud hagi võttis Harju Maakohus 13.1.2022 määrusega menetlusse. Kostja vastuväited
4.Kostja palus jätta hagi läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
4.1.Kostja hinnangul on hagi perspektiivitu, kuna tagatiskokkuleppe kohaselt ei taga hüpoteek laenulepingu muudatusi ega tulevikus sõlmitavaid kokkuleppeid, ning kostjale ei tulene seadusest ega ka pooltevahelisest kokkuleppest kohustust anda nõusolek laenulepingu pikendamiseks. Kostjal ei ole kohustust tagada hageja laenukohustust oma varaga. Hagi perspektiivituse osas viitas kostja Riigikohtu lahenditele asjades nr 3-2-1-56-07 (p 10), 3-2-1-193-13 (p 12), 3-2-1-83-16 (p 14) ja 3-2-1-177-12 (p 12). Selleks, et kinnisasjale seatud hüpoteegid tagaksid laenulepingu lisast tulenevaid nõudeid, tuleks pooltel sõlmida kokkulepe tagatiskokkuleppe muutmiseks, millega nähakse ette, et kinnisasja koormatavate hüpoteekidega on tagatud ka laenulepingu lisad. Sellist nõuet ei ole hageja kohtule esitanud, mis tähendab, et menetluses oleva nõudega ei ole hageja soovitud eesmärki (laenulepingu pikendamine), võimalik saavutada, kuna ilma tagatiseta ei ole Swedbank AS valmis laenu pikendama.
4.2.Alternatiivselt tuleb hagi jätta rahuldamata. Kostjal puudub kohustus anda nõusolek laenulepingu pikendamiseks. Hagi alusena viidatud õigusnormidest ei tulene kostjale mistahes kohustust anda nõusolek enda kaasomandi koormamiseks hüpoteegiga või kohustust taluda sellise hüpoteegi seadmist. Vastupidi, hageja viidatud õigusnormid kinnitavad, et kaasomandis olevat asja on võimalik koormata ainult kaasomanike kokkuleppel. TsÜS § 68 lg 5 on kohaldatav, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse. Kostja hinnangul ei saa selline kohustus tuleneda ka AÕS § 72 lg-st 5. Maakohtu otsus ja põhjendused
5.Harju Maakohus rahuldas 20.9.2022 otsusega hagi ja kohustas kostjat andma Swedbank AS-ile nõusolek laenulepingu lisa sõlmimiseks, millega pikendatakse laenu tagastamise tähtaega ning määras asendada kostja nõusolek kohtumäärusega. Menetluskulud jäid poolte endi kanda.
5.1.Maakohus jättis kostja taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata, leides, et praeguses menetlusstaadiumis ei ole see põhjendatud. Riigikohtu määruse nr 3-2-1-120-13 p-s 12 selgitatule tuginedes leidis kohus, et hageja nõue ei ole õiguslikult võimatu.
5.2.Pooltel on vaidlus järgnevas: -
kas kostjal on kohustus anda nõusolek laenulepingu lisa sõlmimiseks, millega soovitakse pikendada laenu tagastamise tähtaega; kas tagatiskokkuleppest (s.o 8.7.2011 hüpoteegi seadmise lepingu p 4.3.1) tuleneb, et hüpoteek tagab ka laenulepingu tulevikus sõlmitavatest lisadest, sh hageja soovitud
2-21-19119 laenulepingu lisast tulenevaid nõudeid, millega pikendatakse laenu tagastamise tähtaega.
5.3.Kohus nõustus kostjaga selles, et iseenesest ei tulene kostjale seadusest kohustust anda taotletud nõusolekut. Siiski ei saa kohtu hinnangul jätta tähelepanuta TsÜS §-s 138 sätestatut.
5.4.Kuna kostja leiab, et tagatiskokkulepe ei taga laenulepingu lisasid, mis sõlmitakse tulevikus, kuid hageja seisukoht on vastupidine, tuleb nõusoleku andmiseks kohustamise nõude lahendamisel tõlgendada tagatiskokkulepet kooskõlas võlaõigusseaduse (VÕS) §-ga 29 ning tuvastada, kas kostja poolt nõusoleku andmata jätmine on vastuolus hea usu põhimõttega.
5.5.Kohus nõustus hagejaga, et hüpoteegiga on tagatud ka tulevikus sõlmitavatest laenulepingu lisadest tulenevad nõuded, sest 8.7.2011 hüpoteegi seadmise lepingu p-s 4.3.1 on laenulepingu lisadele viidates kasutatud väljendit „ja selle võimalikest lisadest“. Juhul, kui osundatud punktis ei oleks peetud silmas tulevikus sõlmitavaid võimalikke laenulepingu lisasid, siis ei oleks kasutatud väljendit „võimalikest“, sest laenuleping sõlmiti samal päeval kui sõlmiti hüpoteegi seadmise leping (s.o 8.7.2011) ja 8.7.2011 seisuga ei olnud laenulepingu lisasid veel sõlmitud. Vastasel korral puudunuks vajadus laenulepingu lisadele viidata. Seetõttu saab p 4.3.1 sõnastust tõlgendada üksnes selliselt, et hüpoteegiga on tagatud kõik nõuded hageja vastu, mis tulenevad laenulepingust ja selle võimalikest lisadest, mis sõlmitakse pärast 8.7.2011.
5.6.Notar on hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimisel osapooltele selgitanud, et tagatiskokkuleppe saab sõlmida ka selliselt, et hüpoteek tagab mitte ainult ühte konkreetset lepingut, vaid lisaks ka muid varem sõlmitud ja tulevikus sõlmitavaid lepinguid. Selliselt selgitas notar pooltele, et hüpoteek tagab ka muid nii varem kui ka tulevikus sõlmitavatest lepingutest tulenevaid nõudeid, mitte ainult nõudeid, mis tulenevad laenulepingust ja selle võimalikest lisadest. Kuna siinse vaidluse esemeks on kokkulepe, mis on laenulepingu lisaks, siis ei ole see käsitatav tulevikus sõlmitava lepinguna, mida notar pidas silmas selgitusi andes.
5.7.Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja nõusoleku andmine laenulepingu lisa sõlmimiseks tuleneb Swedbank AS-i siseregulatsioonist. Seadusest sellist kohustust kostjale ei tulene.
5.8.Oluline on tuvastada, kuidas mõjutaks nõusoleku andmine või andmata jätmine kostja õigusi ja huve. Kuigi kostja võis sõlmida hüpoteegi seadmise lepingu teadmisel, et hageja täidab kohustuse juba 8.12.2021 (maakohtu otsuses ekslikult märgitud 8.7.2021 – ringkonnakohtu märkus), ei oleks kostja kaasomandi osa hüpoteegi alt vabastatud enne kui hageja on oma kohustused täitnud. See tähendab omakorda seda, et kuna hageja ei suutnud oma kohustust täita hiljemalt 8.12.2021, siis kostja jaoks oleks olukord sama – kostja kaasomandi osa tagaks jätkuvalt hageja kohustusi kuni nende täitmiseni. Juhul, kui Swedbank AS oleks pärast 8.12.2021 algatanud täitemenetluse, siis oleks ka kostja kaasomandi osa võinud minna sundmüüki. Sundmüügi korral aga ei oleks saanud kostja enda osa eest hinda, mida ta võiks saada nt kaasomandi lõpetamisel selliselt, et kinnisasi jääb hageja ainuomandisse ning hageja kohustub kostjale maksma hüvitist. Sellest tulenevalt ei kahjusta nõusoleku andmine kostja õigusi ega huve. Pigem võiks nõusoleku andmata jätmine kahjustada lisaks hageja õigustele ja huvidele ka kostja õigusi ja huve.
5.9.Kuna hageja ei suutnud 8.12.2021 seisuga oma kohustusi Swedbank AS-i ees täita ja laenulepingu tähtaja pikendamine on hädavajalik, et kinnisasi ei läheks sundmüüki, on laenulepingu lisa sõlmimiseks kostja nõusoleku andmata jätmine vastuolus hea usu põhimõttega.
2-21-19119
5.10.Menetluskulude poolte kanda jätmisel leidis maakohus TsMS § 162 lg-le 4 tuginedes, et menetluskulude kostja kanda jätmine oleks tema suhtes ebaõiglane, sest hageja ei ole suutnud täita võetud kohustusi enam kui kümne aasta jooksul. Apellatsioonkaebus
6.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt tühistada maakohtu otsus ja jätta hagi läbi vaatamata. Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda.
6.1.Apellatsioonkaebuse kohaselt on kohus otsuse tegemisel oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme (eelkõige TsMS § 436 lg-id 1, 3 ja 4, § 423 lg-t 2, § 442 lg-t 5 ning § 438 lg-t 1) ja ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme (eelkõige põhiseaduse (PS) §-i 32, TsÜS §-i 138 ja VÕS §-i 29). Kostja jääb kõikide menetluses varasemalt esitatud seisukohtade juurde ning palub need lugeda apellatsioonkaebuse osaks.
6.2.Maakohtu hüpoteegi seadmise lepingule antud tõlgendus ei ole kooskõlas poolte ühise tahtega ega lepingu tõlgendamise põhimõtetega. Samuti on otsuses jäetud hindamata hagiavalduse lisadena 5–6 esitatud tõendid. Hüpoteegi seadmisel ei andnud kostja nõusolekut tulevikus tekkivate kohustuste tagamiseks. VÕS § 29 lg-le 4 tuginedes leiab kostja, et iga mõistlik isik oleks mõistnud hüpoteegi seadmise lepingut kostjaga sarnasel viisil. Isegi kui pooled oleksid hüpoteegi seadmise lepingus leppinud kokku, et hüpoteek tagab ka tulevikus tekkivaid kohustusi, oleks selline kokkulepe tühine. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-64-12 p-s 29 selgitanud, et vähemalt tarbijate puhul ei ole üldjuhul erikokkuleppeta lubatav hõlmata tagatiskokkuleppesse tulevikus sõlmitavatest käenduslepingutest tulenevaid kohustusi, millega laiendatakse kinnisasja omaniku vastutust kolmanda isiku kohustuste täitmise eest ulatuses, mida kinnisasja omanik ei kontrolli. Ka tulevaste nõuete tagamiseks sõlmitud tagatiskokkulepe on kolleegiumi arvates vähemalt eelduslikult tühine üksnes tulevasi määratlemata nõudeid puudutavas osas, st mitte tervikuna.
6.3.Samuti on maakohus eksinud hea usu põhimõtte kohaldamisel ja teinud PS §-dega 4 ja 32 vastuolus oleva lahendi. Kohus ei ole TsÜS § 138 kohaldamist pooltega arutanud ega palunud selle kohaldamise osas seisukohta esitada, rikkudes sellega eelmenetluse ülesandeid ja selgitamiskohustust (TsMS § 392). Kostja ei nõustu maakohtuga selles, et laenulepingu tähtaja pikendamine on hädavajalik ja et kostja nõusoleku andmata jätmine on käsitatav hea usu põhimõtte vastase käitumisena. Maakohtu otsuses sisalduv TsÜS § 138 käsitus on vastuolus selle grammatilise tõlgendusega, mille kohaselt on sätte kohaldamisalas ainult olukorrad, kus isik teostab õigust või täidab kohustust. Praeguses asjas ei ole tegemist olukorraga, kus kostja teostaks mõnda oma õigust või täidaks kohustust. Üldisest hea usu põhimõttest ei saa üldjuhul tuleneda otseseid kohustamisnõudeid (RKTKo 3-2-1-89-14, p 22). Maakohus on hea usu põhimõttest tulenevalt kostjale kohustuse tekitamisega sisuliselt astunud seadusandja rolli, eirates PS §-st 4 tulenevat võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõtet. Kohus ei ole ka arvestanud kostja PS §-st 32 tulenevat õigust oma omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada, sh otsustada, kas ja milliseid kohustusi on kostja nõus oma varaga tagama.
6.4.Kohus on rikkunud ka TsMS § 442 lg-t 5, kuna otsuse resolutsioonist ega põhjendustest ei tulene, millistel tingimustel laenulepingu lisa sõlmimiseks kostjat kohustatakse. Hagiavalduse p-st 9 on kostja hinnangul võimalik järeldada, et hageja on taotlenud, et kohus kohustaks kostjat andma nõusolek laenu tagastamise tähtaja pikendamiseks kuni 8.12.2024.
2-21-19119
6.5.Kohus on rikkunud TsMS § 423 lg-s 2 sätestatut. Kohus oleks pidanud pärast 29.8.2022 istungil ilmnenud asjaolu, et hageja on ilma kostja nõusolekuta laenulepingut kehtivalt pikendanud, jätma hagi selle perspektiivituse tõttu läbi vaatamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on tähtaegne ja sellelt tasuti õiges summas riigilõiv. Samuti vastab kaebus seaduses sätestatud vorminõuetele. Ringkonnakohus võtab kaebuse menetlusse. Asi tuleb lahendada TsMS § 646 alusel üksnes kaebuse põhjal. Maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulisel määral rikkumise tõttu, mida ei saa mõistlikult kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata läbivaatamiseks esimese astme kohtule TsMS § 656 lg 1 p 5 ja lg 2 teise lause ning § 657 lg 1 p 3 alusel. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, sest ringkonnakohus ei tee kostja soovitud otsustust hagi rahuldamata jätmise või läbi vaatamata jätmise kohta.
8.Maakohus lahendas hageja nõuet kohustada kostjat andma nõusolek laenulepingu lisa sõlmimiseks, millega pikendatakse laenu tagasimaksmise tähtaega. Hageja nõudest ei tulene, millise konkreetse sisuga nõusoleku andmisele kohustamist hageja kostjalt taotleb. TsMS § 363 lg 1 p 1 järgi tuleb hagiavalduses märkida mh hageja selgelt väljendatud nõue. Ka asjaoluna ei ole hageja kogu menetluse vältel toonud esile, millise tähtajani ta laenulepingu pikendamise üle Swedbank AS-iga on läbirääkimisi pidanud ning kas tähtaja pikendamisega seondub muid tingimusi.
9.Maakohtu menetluses ei ole sisuliselt eelmises punktis toodule tähelepanu pööratud. Nii tegi ka maakohus otsuse, millega kohustas kostjat andma Swedbank AS-ile nõusolek hageja ja Swedbank AS-i vahel sõlmitud laenulepingu lisa sõlmimiseks, millega pikendatakse laenu tagastamise tähtaega – millistel tingimustel (sh tähtajaga), otsusest ei selgu. See, millise sisuga nõusolekut kohustatakse kostjat kohtuotsusega andma, ei saa olla hageja ja Swedbank AS-i sisustada ega selguda kohtuotsuse tegemise järel. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita (TsMS § 442 lg 5 teine lause). See tähendab, et kohtuotsuse resolutsioonist peab nähtuma, millise tähtajani kostjat kohustatakse laenulepingu pikendamiseks nõusolekut andma, samuti muud võimalikud tingimused, mis tähtaja pikendamisega seonduvad. Kohus saab TsMS § 442 lg 5 teise lause nõuetele vastava otsuse teha siis, kui hagi esemest nähtub, millise konkreetse sisuga tahteavalduse tegemist hageja kostjalt nõuab. Piisav ei ole nõusoleku andmisele kohustamine laenulepingu lisa sõlmimiseks, millega pikendatakse laenu tagastamise tähtaega.
10.Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus täitmata eelmenetluse ülesanded. Maakohus ei ole välja selgitanud hageja nõuet (TsMS § 392 lg 1 p 1). Sisuliselt tuleb kostja vastu esitatud nõuet menetleda algusest peale, alustades hageja nõuete välja selgitamisest. Ringkonnakohus leiab, et sellises olukorras ei ole asja võimalik apellatsioonimenetluses lahendada ning asi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumisse.
11.Ringkonnakohus juhib tähelepanu ka järgnevale. Hageja taotles kostja kohustamist anda nõusolek laenulepingu lisa sõlmimiseks, millega pikendatakse laenulepingu tähtaega. Samas oli hageja seisukohal, et kostja on hagiga taotletava nõusoleku tagatiskokkuleppes juba andnud (digitoimiku leht (dtl) 3–4, p-d 6 ja 7). Samale seisukohale asus ka maakohus (dtl 159 viimane lõik–160 esimene lõik). Kui kostja oli hageja väitel ja maakohtul hinnangul nõusoleku laenulepingu lisa sõlmimiseks tagatiskokkuleppes juba andnud, siis ei ole tagatiskokkulepe ega hea usu põhimõte (VÕS § 6) aluseks hageja senise nõude (s.o kohustada kostjat andma laenulepingu lisa sõlmimiseks nõusolek) rahuldamisele. Kui kostja on osundatud nõusoleku
2-21-19119 andnud, saaks nõusoleku andmise üksnes kohtuotsusega tuvastada. Kui kostja on tagatiskokkuleppes asjaomase nõusoleku andnud, ei muuda seda Swedbank AS-i siseregulatsioon, mis hageja väitel nõuab laenulepingu pikendamiseks ka kostja kui kinnisasja teise kaasomaniku täiendavalt väljendatud nõusolekut. Tagatiskokkuleppe pooleks on ka Swedbank AS. Hageja nõude väljaselgitamisel tuleb ka eelnevale tähelepanu pöörata.
12.Samuti tuleb asja uuel läbivaatamisel kindlaks teha, kas hagejal on üldse õiguskaitse vajadus. Hageja tõi esile, et ta on Swedbank AS-iga laenulepingu lisa juba sõlminud (dtl 144, ajamärk 00:17:37), kuid millise tähtajani, hageja ei märkinud.
13.Lisaks selgitab ringkonnakohus, et jõustunud kohtuotsuse resolutsioon asendab kostja tahteavaldust sellekohase nõusoleku andmiseks (TsÜS § 68 lg 5, täitemenetluse seadustiku (TMS) § 184 lg 1). TMS § 184 lg 1 mõttes on täidetav kohtulahendi resolutsioon, millega on kostjat kohustatud andma nõusolek laenulepingu lisa sõlmimiseks. Seega ei pea kohus TMS § 184 lg 1 kohaldamise jaoks oma lahendis tegema otsust, millega ta asendab nõutud tahteavalduse kohtulahendiga (vt Riigikohtu 16.6.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-17-9822, p 16 ja seal viidatud kohtupraktika). Kostja tahteavaldust asendab kohtuotsus seaduse (TsÜS § 68 lg 5) alusel. Eelnev ei oleks eraldivõetuna siiski maakohtu otsuse tühistamise aluseks.
14.Kuivõrd asi saadetakse TsMS § 646 alusel maakohtule uueks läbivaatamiseks üksnes kaebuse põhjal menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, siis ei ole ringkonnakohtul kohustust küsida teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (TsMS § 641 lg 1) ega arutada asja kohtuistungil (TsMS § 648). Samuti ei pea ringkonnakohus analüüsima kaebuse põhjendusi (TsMS § 656 lg 1) (vt Riigikohtu 24.1.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-13-56825, p 11). TsMS § 646 alusel asja lahendades ei saa ringkonnakohus hinnata maakohtu otsuse faktilist ja tõenduslikku külge.
15.TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt määratakse menetluskulude jaotus kindlaks asja uuel läbivaatamisel. (allkirjastatud digitaalselt) Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.