X hagi Y vastu mittevaralise kahju ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 31. märtsi 2021. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
X apellatsioonkaebus
Apellatsioonkaebuse hind
3780 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Katrin Paulus Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepingulised esindajad vandeadvokaat Liisi Kents ja vandeadvokaadi abi Anneliis Räpo
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 31. märtsi 2021. a otsus ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada.
2.Võtta vastu kostja 31. mail 2021 esitatud tõend.
3.Mõista Y-lt X kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 300 eurot.
4.Mõista Y-lt X kasuks välja viivis põhinõudelt (300 eurot) alates 18. novembrist 2022 kuni põhinõude rahuldamiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus Y kanda.
2-20-17802
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.X (hageja) esitas 2. detsembril 2020 Harju Maakohtule hagi Y (kostja) vastu kahju hüvitamiseks ja viivise saamiseks.
1.1.Hagiavalduse kohaselt rikkus kostja hageja au ja head nime, avaldades Õhtulehe võrguväljaandes ilmunud artikli „Pisarates X süüdistab Silberautot ärakasutamises! Firma paljastas aga nii mõndagi üllatavad probleemi tegelikest põhjustest.“ kommentaaride rubriigis
30.juulil 2019 kell 15:32:57 pseudonüümi „CCC“ alt hageja au riivava kommentaari: „Miks ja mis liiki staar see X on? Tundub nagu mõni kroonika või delfi ajudeta ajakirjanduse tibi. Näitab tissi ja tussi ning mõistus otsas. Ja miks teda üles klopitakse? Keda huvitab tema autoloks?“ Hageja hinnangul on tegemist ebaõige faktiväitega, mis on avaldatud vulgaarse ja ebasündsa väljendusviisiga. Samuti avaldas kostja 30. juulil 2019 kell 15.35:51 pseudonüümi „XXX“ alt ebakohase väärtushinnangu, mille kohaselt hageja on „värvitud plank“. Hageja hinnangul saab iga keskmine inimene aru, et „värvitud plank“ viitab sellele, et hageja on tühine ja tähtsusetu ese. Kostja andmed tuvastati tsiviilasjas nr 2-19-12447, milles hageja nõudis meediaettevõttelt välja kommentaari autori IP-aadressid. Eeltõendamismenetluses tõendati, et kostja on hageja au teotavate tekstide autor ja avaldaja. Kostja tekitas hagejale mittevaralise kahju, pannes hagejat tundma end halvasti ja alandatult ning rikkudes hageja mainet ebakohasel viisil. Hageja palus kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel koos edasiulatuva viivisega seadusjärgses määras. Hageja leidis siiski, et õiglane hüvitis võiks tema hinnangul olla 1000 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja vastuväited on kokkuvõttes järgmised: 1) Kostja ei soovinud hagejat alandada ega solvata. Kostja avaldas artiklist loetu põhjal oma arvamust. 2) Hageja on aktiivne ning meelelahutusliku iseloomuga avaliku elu tegelane, kes on seadnud end ise üldsuse erilise tähelepanu alla. Hagejat nimetatakse erinevates artiklites skandaalseks, julgete väljaütlemistega meediastaariks, avameelsusega pidevalt
2-20-17802 šokeerivaks ning uue põlvkonna bravuuritariks. Hageja on ennast ja oma isikliku elu erinevaid tahke aastaid vabatahtlikult üldsusele teatavaks teinud (nt seda mitu korda hageja päevas seksib, osalemine seksikoolitusel õppimaks meest rahuldama, kus hageja on seksinud, millised on hageja rinnad jne). Isegi, kui lugeda hageja au ja hea nimi kuidagi riivatuks, ei ületa see taluvuspiiri, mida hageja avaliku elu tegelasena on kohustatud taluma, s.o tegemist ei ole hageja au teotamisega. 3) Kostja ei ole esitanud ebaõigeid faktiväiteid ega ebakohaseid väärtushinnanguid. Artikkel, mille pinnalt kostja oma arvamust avaldada soovis, sai ainest hageja enda Instagrami postitusest. Ajakirja Kroonika artiklis avaldati:„Minu viimane sõnavõtt sellel teemal on see, et ma olen ise süüdi. Arvasin ja usaldasin, et minuga võetakse ühendust ja tehakse hinnapakkumine. Ma olen ise loll“ Kommentaar „näitab tissi ja tussi ning mõistus otsas“ on ülekantud tähenduses väljendeid sisaldav väärtushinnang, mis kujunes kostjal nii kommenteeritava artikli sisu kui ka hageja senise tegevuse, eneseväljenduse, avalike esinemiste, paljastavate fotode ning väljaütlemiste põhjal. 73aastase kostja jaoks ei ole ühel endast lugupidaval naisterahval väärikas, soliidne ega arukas avaldada endast paljastavaid fotosid ning jagada avalikult informatsiooni sellest, mitu korda päevas ta seksib ning et ta osales sekskoolitusel, arutleda avalikult oma rindade üle jne. 4) Teine vaidlusalune sõnaühend „mõni kroonika või delfi ajudeta ajakirjanduse tibi“ on samuti ülekantud tähenduses ning tegemist on väärtushinnanguga. Samas ei käi see hinnang „mõni kroonika või delfi ajudeta ajakirjanduse tibi“ mitte hageja kohta, vaid mõne umbisikulise ajakirja Kroonika või delfi ajakirjaniku kohta, kellega hageja võib võrdlemise korral sarnaseks osutuda. 5) Kolmandas vaidlusaluses kommentaaris sõnaühendiga „värvitud plank“, mida hagiavalduses on nimetatud ebakohaseks väärtushinnanguks, ei ole hageja isikule või tema nimele kuidagi viidatud. Samas isegi kui sõnaühend „värvitud plank“ oleks öeldud hageja kohta, ei ole tegemist ebakohase väärtushinnanguga, kuna see ei ole kostja hinnangul solvav. 6) Isegi kui kohus peaks mingisugusel põhjusel tuvastama hageja au ja hea nime riive, ei saa hagejal siiski olla kostja tõttu tekkinud sellises ulatuses hingelist valu või kannatusi, mis õigustaks kostjalt rahalise hüvitise väljamõistmist. Praegusel juhul ei ületa negatiivse kommentaariga kaasnev hageja au ja hea nime riive taluvuspiiri, mida hageja avaliku elu tegelasena on kohustatud taluma. 7) Kostja palus vähendada võimaliku hageja õiguste riive tõttu väljamõistetava kahjuhüvitise suuruse nullini. Kostja viitas Riigikohtu seisukohale, mille kohaselt kohus arvestab mittevaralise kahju eest mõistliku rahasumma väljamõistmisel, sõltumata poolte taotlustest, rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid. Kostja on üksi elav vanaduspensionär, kelle igakuine sissetulek on 571 eurot 54 senti, millele lisandub üks kord aastas makstav üksi elava pensionäri toetus 115 eurot. 8) Praeguses asjas ei ole hageja esile toonud ühtegi asjaolu, mis õigustaks rahalise hüvitise väljamõistmist. Hageja selgitas hagiavalduses, et tundis end kostja kommentaari tõttu halvasti ja alandatult. Hageja ei ole esile toonud muid negatiivseid tagajärgi. Kostja pakkus kohtuväliselt hagejale hüvitiseks vabanduskirja ning kompromissina mõistlikku rahalist hüvitist 200 eurot. Hageja keeldus sellest ettepanekust ning nõudis menetluskulude hüvitamist.
2-20-17802 Maakohtu otsus ja põhjendused
3.Harju Maakohus jättis 31. märtsi 2021. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda ning määras kindlaks kostjale hüvitatavate menetluskulude suuruse. Maakohus rahuldas kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse osaliselt, mõistes hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 1487 eurot 52 senti ning viivise kindlaksmääratud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus jättis kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse 96 euro 48 sendi ulatuses rahuldamata.
3.1.Maakohus tuvastas, et kostja avaldas ajakirja Kroonika võrguväljaandes ilmunud artikli „Pisarates X süüdistab Silberautot ärakasutamises! Firma paljastas aga nii mõndagi üllatavat probleemi tegelikest põhjustest“ kommentaaride alal pseudonüümide „CCC“ ja „XXX“ alt 30. juulil 2019 hageja kohta järgmise teabe: „Miks ja mis liiki staar see X on? Tundub nagu mõni kroonika või delfi ajudeta ajakirjanduse tibi. Näitab tissi ja tussi ning mõistus otsas. Ja miks teda üles klopitakse? Keda huvitab tema autoloks?“ ja pseudonüümi „XXX“ alt: „Lammas on kena ja pole üldse loll. Ei maksa iga värvitud planguga võrrelda.“
3.2.Pooled vaidlevad järgmiste asjaolude üle: -
kas kostja avaldas vaidlusaluse „mõni kroonika või delfi ajudeta ajakirjanduse tibi“ ja „värvitud plank“ informatsiooni hageja kohta;
-
kas avaldatud on faktiväiteid või väärtushinnanguid;
-
kas avaldatud faktiväited vastavad tõele/väärtushinnangud on kohased ning
-
kas hagejal on mittevaralise kahju hüvitamise nõue kostja vastu.
3.3.Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on esimeses kommentaaris kasutatud hageja nime, seega ei ole vaidlust, et kommentaaris peetakse silmas hagejat. Teise kommentaari juures, mille sõnastus on: „Lammas on kena ja pole üldse loll. Ei maksa iga värvitud planguga võrrelda.“, ei ole esile toodud hageja isikuandmeid, kuid artikli teemast ja avaldatud kommentaaridest võib mõistlik isik järeldada, et kostja on mõelnud selles kommentaaris hagejat.
3.4.Järgmisena analüüsis maakohus, kas kostja avaldatud teave „näitab tissi ja tussi ning mõistus on otsas“ on ebaõige faktiväide või ebakohane väärtushinnang. Maakohus leidis, et kostja avaldatu on faktiväide, kuna sellele saab anda vastuse tõene/väär skaalal. Kostja ei ole menetluses tõendanud, et tema avaldatud väide vastab tõele, mistõttu maakohtu hinnangul on tegemist ebaõige faktiväitega.
3.5.Maakohtu hinnangul on kostja avaldatud kommentaaride „mõni kroonika või delfi ajudeta ajakirjanduse tibi“ ja „värvitud plank“ puhul on tegemist väärtushinnangutega, mille tõesust või väärust ei ole võimalik kontrollida. Maakohus leidis, et kostja kommentaarina avaldatud sõnad „värvitud plank“ on hageja au teotavad ning halvustava sisuga, sama käib ka kommentaari „ajudeta ajakirjanduse tibi“ kohta. Maakohus nõustus asjas esitatud tõendite põhjal kostjaga, et hageja on aktiivse ning meelelahutusliku iseloomuga avaliku elu tegelane, kes on seadnud end üldsuse erilise tähelepanu alla. Sellele vaatamata ei ole põhjendatud kostja seisukoht, et hagejat võib kommentaarides halvustavalt kommenteerida.
3.6.Maakohus leidis, et hageja on oma tegevusega loonud endast avalikkuse ees kuvandi, mis seondub seksiga ja keha eksponeerimisega. Arvestades hageja enda loodud kuvandit enda isikust ja kostja avaldatud kommentaari sisu, leidis maakohus VÕS § 1046 lg 2 ja § 1047 lg 3 kohaselt poolte vastandlike huvide kaalumisel, et praegusel juhul oli tegemist olukorraga, kus hageja pidi taluma kostja avaldatud kriitikat tavalisest inimesest suuremas ulatuses. Maakohtu hinnangul ei ületanud kostja avaldatud faktiväited ja väärtushinnangud asjas tuvastatud
2-20-17802 asjaoludest tulenevalt hageja kui avaliku elu tegelase taluvuspiiri. Kostja on praegusel juhul kahju tekitava teo õigusvastasust välistavad asjaolud esile toonud.
3.7.Kuna maakohus leidis, et kostja tegevus ei olnud praegusel juhul õigusvastane, ei analüüsinud ta hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõuet.
3.8.Maakohus määras tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 132 lg-tele 1 ja 3, § 133 lgle 2, § 134 lg-le 1 ning §-le 367 tuginedes hagi hinnaks 3780 eurot (mittevaralise hagi hind 3500 eurot + viivis 280 eurot mittevaraliselt nõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras).
3.9.Menetluskulud jättis maakohus hagi rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 162 lg 1 kohaselt hageja kanda. Maakohus rahuldas kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse 1487 euro 52 sendi ulatuses (10,33t x144 eurot). Maakohus mõistis menetluskulud hagejalt kostja kasuks välja koos viivisega VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Apellatsioonkaebus
4.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada ning mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis kohtu õiglasel äranägemisel ning seadusjärgses määras viivis kahjuhüvitiselt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jätta kostja kanda.
4.1.Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt oleks maakohus pidanud VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p-i 4, § 1046 lg 1 ja § 1047 lg 2 ning § 134 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks mittevaralise kahju hüvitise välja mõistma.
4.2.Maakohus tuvastas kõik hagi rahuldamiseks vajalikud eeldused, kuid leidis ekslikult, et kommentaari „näitab tissi ja tussi ning mõistus otsas“ puhul tuleb kohaldada VÕS § 1047 lg-t 3 ning kommentaari „mõni kroonika või delfi ajudeta ajakirjanduse tibi“ ja „värvitud plank“ puhul tuleb kohaldada VÕS § 1046 lg-t 2. Maakohus ei ole VÕS § 1046 lg 2 kohaldamisel viidatud sätte teisest lausest tulenevat võrdlevat hindamist läbi viinud. VÕS § 1046 lg 2 kohaldamine kaasuses tõendatud asjaoludele tuginedes on välistatud, kuna kostja avaldatu ei teeninud avalikkuse huvi, vaid oli avaldatud üksnes hageja halvustamiseks ja alandamiseks. VÕS § 1046 lg 2 kohaldamisalasse kuuluvad üksnes need faktieksimused ja põhjendamatud hinnangud, kus esineb vajadus neid avalikkuse huvist lähtudes kiiresti avaldada. Praegu selline vajadus kostja avaldatut arvestades puudub.
4.3.Samuti puudusid praegusel juhul VÕS § 1047 lg 3 kohaldamise eeldused. Kostjal puudus õigustatud huvi hageja kohta vaidlusaluste faktiväidete avaldamiseks. Õigustatud huvi ei hõlma alandava ja ebaõige faktiväite avaldamist. Kostja ei kontrollinud, kas tema avaldatud faktiväide vastab tõele. Maakohus leidis õigesti, et kostja faktiväide „näitab tissi ja tussi“ on tõendamata.
4.4.Hageja esitas koos ringkonnakohtu menetluskulude nimekirjaga taotluse riigilõivu osaliseks tagastamiseks. Riigilõivu tagastamise taotluse põhjenduste kohaselt tasus hageja hagilt ja apellatsioonkaebuselt riigilõivu ekslikult 25 eurot rohkem. Hageja märkis hagihinnaks 3780 eurot, st arvestas 3500 eurole juurde aastase viivise 8%. Viivist arvestatakse aga nõudelt, mitte hagihinnalt (vt Ringkonnakohtu 06.09.2022 otsus asjas 2-20-17805, p 22). Hagihind oli seega 3500 eurot ning sellelt tuli tasuda hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse redaktsiooni järgi riigilõivu 300 eurot. 300 eurot ületavas osas on hagejal õigus taotleda enamtasutud riigilõivu tagastamist. Vastustaja seisukoht
5.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
2-20-17802
5.1.Kostja esitas koos vastusega apellatsioonkaebusele artikli ajakirjast Kroonika, mis ilmestab hageja enda poolt endast loodud kuvandit ning käsitleb hageja seisukohti tema taluvuspiiri ja isiklike õiguste rikkumise kohta. Artikkel ilmus vahetult enne Harju Maakohtu otsust, mistõttu ei olnud võimalik seda maakohtus esitada.
5.2.Hageja kostja esitatud tõendile seisukohta ei esitanud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega rahuldab hagi ja jaotab uuesti menetluskulud. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.
7.TsMS § 442 lg 5 ja § 652 lg 3 p 2 alusel võtab kohus vastu kostja vastuses apellatsioonkaebusele esitatud täiendava tõendi – ajakirja Kroonika artikli ÜLEVAADE | X värvikad ja otsekohesed väljaütlemised: „Seksin oma kaaslasega iga päev".
8.Maakohus tuvastas järgmised asja lahendamiseks vajalikud asjaolud, mille üle ei vaidle pooled ka apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab aluseks asja lahendamisel.
8.1.Kostja avaldas ajakirja Kroonika võrguväljaandes ilmunud artikli „Pisarates X süüdistab Silberautot ärakasutamises! Firma paljastas aga nii mõndagi üllatavat probleemi tegelikest põhjustest“ kommentaaride alal pseudonüümide „CCC“ ja „XXX“ alt 30. juulil 2019 hageja kohta järgmise teabe: „Miks ja mis liiki staar see X on? Tundub nagu mõni kroonika või delfi ajudeta ajakirjanduse tibi. Näitab tissi ja tussi ning mõistus otsas. Ja miks teda üles klopitakse? Keda huvitab tema autoloks?“ ja pseudonüümi „XXX“ alt: „Lammas on kena ja pole üldse loll. Ei maksa iga värvitud planguga võrrelda.“
9.Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega, et kostja avaldatud kommentaarid puudutavad hagejat, need sisaldavad ebaõiget faktiväidet ja ebakohast väärtushinnangut, mis on hageja au teotavad. Kolleegium nõustub nendele järeldusetele viinud maakohtu põhjendustega, ega korda neid (TsMS § 654 lg 6).
10.Maakohus jättis nõude rahuldamata põhjusel, et kostja teos puudub õigusvastasus VÕS § 1046 lg 2 ja § 1047 lg 3 järgi. Kolleegium selle maakohtu järeldusega ei nõustu.
10.1.VÕS § 1046 lg 2 sätestab, et isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Sama normi teine lause täpsustab, et sellisel juhul tuleb lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. Õiguskirjanduses on VÕS § 1046 lg 2 kohta selgitatud, et tuleb otsustada, kas juhul, kui avaldatud andmed osutusid ebaõigeteks ja/või väärtushinnangud põhjendamatuteks, kaalub avalik huvi nende andmete ja väärtushinnangute kiire avaldamise vastu üle avaliku elu tegelase isiklikud õigused. Sellistel juhtudel on lg 2 kohaldamisel ühel kaalukausil põhiseaduslikult tagatud sõna- ja ajakirjandusvabaduse põhimõte ning sellega seotud avalikkuse õigustatud ootus saada viivituseta teada avaliku elu tegelase tegevust puudutavatest olulistest asjaoludest ning teisel kaalukausil avaliku elu tegelase õigus privaatsusele ja heale nimele. Samas ei saa olla avalikkuse huvides ja seega ka lg 2 järgi õiguspärane avaliku elu tegelase (kui ka muu isiku) au teotamine valeandmete teadliku avaldamise teel, samuti avaliku elu tegelase kohta põhjendamatult negatiivse või ebakohases vormis hinnangu andmine üksnes tema või tema ametkonna, professiooni, erakonna jms solvamise eesmärgil (Võlaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne. III, Tallinn, Juura, § 1046 kommentaar 3.1).
2-20-17802
10.2.VÕS § 1046 lg 2 järgi saab huvide kaalumisel arvestada, et kommenteerimisruumi avamine loob foorumi avalikku huvi pakkuvate küsimuste kohta seisukohtade avaldamiseks. Kohtupraktikas on tunnistatud, et sellisel moel aitab see kaasa jõulisemale arvamuste vahetusele ja võimaldab teistel saada ja edastada teavet, mis ei sõltu tsentraliseeritud ajakirjanduslikest otsustest. Vahenditele kehtestatav mis tahes piirang riivab paratamatult õigust saada ja edastada teavet (vt Öztürk vs. Türgi [suurkoda], nr 22479/93, punkt 49, EIK 1999-VI).
10.3.Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul seondus kostja avaldatu avaliku huviga vaid kaudselt. Avalikkuse huvides ega ka VÕS § 1046 lg 2 järgi ei ole õiguspärane avaliku elu tegelase (ega muu isiku) au teotamine tema kohta põhjendamatult negatiivse või ebakohases vormis hinnangu andmine tema solvamise eesmärgil (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 10. juuni 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-09, p 15). Kostja avaldatu ei olnud seisukoht avalikku huvi pakkuva küsimuse kohta, vaid üksnes hageja eraelu ja isikuomaduste arvustamine.
11.Kolleegium märgib, et asjaolusid, mille maakohus tõi välja VÕS § 1046 lg 2 ja § 1047 lg 3 kohaldamisel, saab hinnata üldise õigusvastasuse tuvastamisel VÕS § 1046 lg 1 järgi, kuid need ei muuda kohtu lõppjäreldust.
11.1.Maakohus tuvastas, et hagejat nimetatakse erinevates artiklites skandaalseks, julgete väljaütlemistega meediastaariks, avameelsusega pidevalt šokeerivaks ning uue põlvkonna bravuuritariks (tl 37, pöördel, lehekülje allservas viide nr 2). Hageja eksponeerib oma keha pesuväel, bikiinides, trikoos (tl 66-69), reklaamib erootikapoe „Hot lips“ tooteid (tl 125) ja arutleb ning avaldab avameelselt oma seisukohti seksiga seonduvatel teemadel (tl 50-61, 126129). Hageja on ise avalikkusele loonud endast kuvandi seonduvalt seksiga ja keha eksponeerimisega (tl 50-62, 126-129), stereotüüpse blondina (tl 63-64), kes kasutab fallose käemärki (tl 64) ja kelle kõnepruuk sisaldab sõnavara „kepikas“ (tl 65), tissid, tuss (tl 58-60, 126-129).
11.2.Kohtupraktikas on selgitatud, et isiku au teotava väärtushinnangu kohasus võib mh sõltuda ka sellest, kas isik, kelle kohta hinnang käib, on andnud põhjust (alust) selliseks hinnanguks (Riigikohtu 13. juuni 2002. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-63-02, p 7). Kolleegium leiab, et maakohtu tuvastatud asjaoludest ei saa järeldada, et hageja ise andis põhjust nendeks hinnanguteks, mida kostja tema kohta avaldas. Kui kostja soovis avaldada arvamust, et hageja on oma eraelu ja seksuaalsuse eksponeerimisel ületanud ühiskondlikult aktsepteeritud normi, oleks seda saanud teha tasakaalukamalt. Kostja avaldatud kommentaarid halvustavad intensiivselt hageja käitumist, isiksust ja intellekti, mitte ei väljenda arvamust selle kohta, mis on ühiskonnas kõlbeline ja mis mitte.
12.Hageja palus kohtul määrata õiglase suurusega hüvitis. Hageja arvates on õiglane hüvitis 1000 eurot. Kostja hinnangul 0 eurot. VÕS § 134 lg 5 kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Sama sätte lg-st 6 tuleneb, et isikuõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise määramisel võib kohus lisaks eeltoodud lg-s 5 sätestatule arvestada vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures arvesse kahju tekitaja varalist seisundit.
12.1.Ebakohane väärtushinnang avaldati ajakirja Kroonika veebiväljaandes ja see jõudis ilmselt suure hulga lugejateni. Lisaks oli kommentaar pikemat aega avalikult kättesaadav. Tegemist on hageja isikut ja tema mainet tugevalt halvustava hinnanguga. Samas artikli uudisväärtus ei olnud ilmselt pikaajaline. Hageja ei ole tõendanud, et kommentaari avaldamisega on hagejale tekitatud ülemääraseid hingelisi üleelamisi. Samuti sisaldus väärtushinnang kommentaarides, mitte artiklis endas, mistõttu ei pruukinud see jõuda sama suure hulga lugejateni kui artikkel ise.
2-20-17802
12.2.2020. aastal Riigikohtu koostatud kohtupraktika analüüsi kohaselt jäid 2018.-2019. aastal isiklike õiguste rikkumisel väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitised vahemikku 200–7000 eurot, keskmine hüvitise summa oli 1264 eurot, mediaan 800 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul saab käesoleval juhul arvesse võtta kostja käitumist ja suhtumist hageja kohta avaldatusse. Kostja on läbirääkimistel pakkunud hagejale vabandust ning valuraha. Kolleegium leiab, et asjaolusid arvestades on praegusel juhul kohane hüvitis 300 eurot.
13.Põhinõude rahuldamise tõttu kuulub rahuldamisele ka hageja viivisenõue mõista kostjalt välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Kohtupraktikas on leitud, et teatud olukordades muutub kahju hüvitamise nõue sissenõutavaks siis, kui kulutuste kandmine on kindel (jõustunud on isikut hüvitama kohustav kohtulahend või ta on tunnustanud oma hüvitamiskohustust kolmanda isiku vastu lepinguga (Riigikohtu 18. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-13, p 13). Kolleegiumi hinnangul tuleb viivis kahjunõudelt välja mõista alates hagi rahuldava kohtuotsuse tegemisest. Et hageja palus kahju välja mõista kohtu õiglase arusaamise järgi, ei olnud kahju suurus pooltele enne kohtuotsuse tegemist teada. Kohtuotsuse tegemisega muutub kulutuste kandmine kindlaks ning alates sellest ajast tuleb kostjalt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
14.Hagi ja apellatsioonkaebuse rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta kostja kanda (TsMS § 162 lg 1, § 171 lg 2 ja § 173 lg 3). Kuna ringkonnakohus lahendab vaidluse maakohtust erinevalt, siis määrab kulud rahaliselt kindlaks maakohus (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 2. novembri 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-14924, p 21). (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Ele Liiv, Neve Uudelt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.