Rimark OÜ hagi I L vastu 45 651,91 euro ja viivise nõudes
Menetlustoiming
I L vastuhagi Rimark OÜ vastu kahjuhüvitise 60 080,65 eurot nõudes Kompromissi kinnitamine ja riigilõivu tagastamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (vastuhagis kostja): Rimark OÜ (registrikood 12182911), lepinguline esindaja vandeadvokaat Anto Variku Kostja (vastuhagis hageja): I L (isikukood xxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Daniil Savitski Menetlusvälised isikud: H L (isikukood xxx) ja R K (isikukood xxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Kinnitada poolte Rimark OÜ ja I L vahel sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel:
1.1.Menetlusosalised lõpetavad Harju Maakohtu menetluses olevad kõik tsiviilasja nr 2-20-4934 esemeks olevad vaidlused omavahelise kompromissiga.
1.2.Kompromissis osalevad pooled on kokku leppinud, et kompromissis osalev menetlusväline isik R K (edaspidi nimetatud „ostja“) omandab kostja ja menetlusvälise isiku H L (edaspidi „ühisomanikud“) ühisomandis oleva kinnistu xxx aadressil xxx (registriosa nr xxx, katastritunnus xxx, sihtotstarve 100% elamumaa, pindala 1227 m2) ja xxx (registriosa nr xxx, katastritunnus xxx, sihtotstarve 100% elamumaa, pindala 502 m2) (edaspidi nimetud “kinnistu”).
1.3.Pooled on kokku leppinud, et kinnitu müügilepingu ja asjaõigusleping sõlmimine toimub hiljemalt 30. novembril 2022.a. Notari aja reserveerib ostja ning teavitab sellest ühisomanikke vähemalt kolm (3) päeva enne tehingu toimumist.
1.4.Ostja tasub ühisomanikele kinnistu eest nelikümmend tuhat (40 000) eurot ning deponeerib kogu ostusumma tehingut tõestava notari ametialasel deposiitkontol üks tööpäev enne müügilepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimist. Tehinguga seotud notari tasud kannavad võrdses osas müüja ja ostja ja riigilõivud kannab Ostja.
1.5.Ostja on kinnistu üle vaadanud, tutvunud käesoleva tsiviilmenetluse aluseks olevate dokumentidega ja on teadlik kinnistu ja sellel asuva poolelioleva ehitise seisukorrast, s.h. asjaolust, et kinnistul asuva poolelioleval ehitisel võivad olla konstruktsiooni ja muud varjatud puudused. Ostja omandab kinnistu sellises olukorras ja seisukorras nagu ta on, „as is“, mistõttu kinnitab ostja, et tal ei ole pretensioone kinnistu ja sellel asuva poolelioleva ehitise osas ning ta ei esita selles osas omanikele mingeid pretensioone. Juhul kui ostja rikub käesolevas punktis nimetatud kohustust ja esitab omanike vastu ükskõik, millise nõude seoses kinnistu või sellel asuva poolelioleva hoonega, kohustub ostja tasuma omanikele leppetrahvi, mis on võrdne ostja poolt esitatud nõude rahalise väärtusega. Vastavad poolte vastastikused nõuded kuuluvad seejärel tasaarvestamisele.
1.6.Ühisomanikud kinnitavad, et neil on kõik õigused ja volitused täita käesoleva kompromissiga võetud kohustus kinnistu võõrandamiseks, kinnistu omand kuulub ühisomanikele ning kinnistu ei ole koormatud ühegi võlaõigusliku või asjaõigusliku koormatise või kohustusega, mida ei nähtu kinnistusraamatust.
1.7.Ühisomanikud kohustuvad kompromissi sõlmimisest kuni notariaalse müügilepingu ja asjaõiguslepingu sõlmimiseni hoidma kinnistud vabana kõikidest võlaõiguslikest ja asjaõiguslikest koormatistest ja kohustustest, omanik ei üüri ega anna kinnistut vastaval perioodil kolmandate isikute kasutusse.
1.8.Ühisomanikud kinnitavad, et ühelgi isikul ei ole kinnistul ostueesõigust ning ühegi isikuga ei ole sõlmitud mistahes vormis lepingut, mis oleks suunatud kinnistu võõrandamisele tulevikus, samuti ei ole kompromissi sõlmimise hetkel kinnistu omandiõigust keegi vaidlustatud kohtulikult ega kohtuväliselt.
1.9.Ühisomanikud on kohustatud viivitamatult teavitama ostjale kirjalikult neile teatavaks saanud asjaoludest, mis võivad mõjutada kinnistu võimalikku võõrandamist. Käesolevas punktis nimetatud muudatuste mõju määratletakse ostja ja ühisomanike eraldi kokkuleppel.
1.10.Kompromisslepingu punktides 1.6, 1.7, 1.8 ja 1.9 loetletud kinnituste ja kohustuste rikkumist ühisomanike poolt loetakse kompromisslepingu oluliseks rikkumiseks, mis annab kostjale ja ostjale õiguse kompromisslepingust viivitamatult taganeda.
1.11.Müügitehingu ja asjaõiguslepingu sõlmimise päeval loetakse ostjale tasuta üle läinuks kogu ehitusprojekti dokumentatsiooni, milline on kättesaadav ehitusregistris vahendusel (www.ehr.ee) ja antuks tagasivõetamatu õigus ostjal omal äranägemisel kasutada ehitusprojekti üksikelamu ehitamise lõpetamiseks.
1.12.Pärast kinnitu omandi üleminekut ostjale loetakse kõik hageja ja kostja töövõtulepingu nr xxx täitmisest tulenevad nõuded teiseteise vastu lõppenuks, samuti loobuvad nad teineteise suhtes kõigist võimalikest pretensioonidest ja nõuetest mistahes õiguslikel alustel, mis on kompromissi sõlmimise hetkeks esitatud või esitamata ning millistest pooled teavad või mõistlikult eeldades peaksid teadma.
1.13.Juhul kui kohus kompromissi ei kinnita või kui kompromissi kinnitav kohtumäärus tühistatakse, samuti juhul kinnistu müügitehingut ja asjaõiguslepingut ostja ja ühisomandike vahel ei sõlmita, siis ei oma kompromiss tervikuna ega ükski selles sisalduv nõustumus, kinnitus ega kokkulepe õiguslikke tagajärgi ning pooled loevad kompromissi sel juhul algusest peale kehtetuks ja jätkavad tsiviilasja nr 2-20-4934 menetlusega.
1.14.Kummagi poole menetluskulud, sealhulgas kulud õigusabile, jäävad vastavad kulud kandnud poole enda kanda. Pooled ei esita menetluskulude osas vastastikku mingisuguseid nõudeid.
1.15.TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel palub hageja tagastada pool tasutud riigilõivust summas 625,00 eurot Rimark OÜ pangakontole nr xxx Swedbank AS-is.
1.16.TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel palub kostja tagastada pool tasutud riigilõivust summas 550,00 eurot hageja pangakontole nr xxx.
1.17.Pooled lühendavad kokkuleppel TsMS § 64 lg 2 alusel TsMS § 661 lg 2 sätestatud määruskaebuse esitamise tähtaega menetluse lõpetamise määrusele ühe (1) päevani kohtumääruse kättetoimetamisest alates.
2.Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-20-4934 seoses kompromissi kinnitamisega.
3.Tagastada hagejale Rimark OÜ-le tsiviilasjas nr 2-20-4934 hagilt tasutud riigilõiv summas 625 eurot Rimark OÜ arveldusarvele nr xxx Swedbank AS-is.
4.Tagastada kostjale I Lle tsiviilasjas nr 2-20-4934 vastuhagilt tasutud riigilõiv summas 550 eurot I L arveldusarvele nr xxx Swedbank AS-is.
5.Kooskõlas TsMS § 168 lg 3 jäävad menetluskulud poolte enda kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 1 päeva jooksul alates määruse tegemisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv summas 70 eurot. Asjaolud ja kohtu põhjendused
1.Harju Maakohtu menetluses on Rimark OÜ hagi I L vastu 45 651,91 euro ja viivise nõudes ning I L vastuhagi Rimark OÜ vastu kahjuhüvitise 60 080,65 eurot nõudes. Pooled esitasid 14.11.2022.a kohtule poolte vahel sõlmitud kirjaliku kompromissi, mille palusid kohtul kinnitada ja menetluse antud vaidluses lõpetada.
2.Pooled kinnitavad, et on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest.
3.Pooled on esitanud kirjaliku avalduse, milles lühendavad kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega ühele päevale.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kooskõlas TsMS § 428 lg 1 p 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Tulenevalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
5.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele (TsMS § 430 lg 3). Seega kuulub kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas nr 2-20-4934 lõpetamisele.
6.Poolte taotlus menetlustähtaja lühendamiseks 1 päevale on kooskõlas TsMS § 64 lg 2 ja § 661 lg 4 ja tuleb rahuldada.
7.Juhindudes TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestatust kuulub hagejale tagastamisele pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud kokku riigilõivu 1250 eurot (20.03.2020.a 1050 eurot ja 02.04.2020.a 200 eurot). Seega kuulub hagejale