Osaühing Aktiva Finants hagi B R vastu võla nõudes
Hagihind
1 141,97 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing Aktiva Finants, (registrikood 10746479; asukoht A. Weizenbergi tn 20, Tallinn); Hageja lepingulised esindajad: A Ž ja S R (Julianus Inkasso OÜ; asukoht A. Weizenbergi tn 20, 10150 Tallinn; e-post: xxx); Kostja: B R (isikukood xxx; elukoht xxx).
Menetluse liik
Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt B R hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks põhivõlgnevus 574,83 eurot, intress 79,96 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 127,25 eurot ja võla sissenõudmiskulud 40 eurot.
3.Mõista kostjalt B R hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks välja viivis põhinõudelt (574,83 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates 20.09.2022 kuni põhinõude (574,83 eurot) täitmiseni.
4.Jätta hagi rahuldamata põhivõlgnevuse nõude osas summas 200 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivise nõude osas summas 44,27 eurot.
5.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 5.1 Jätta menetluskulud 77% ulatuses kostja ja 23% ulatuses hageja kanda. 5.2 Mõista kostjalt B R välja hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks menetluskulud summas 346,50 eurot. 5.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (346,50 eurot) tuleb kostjal B R tasuda Osaühingule Aktiva Finants käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud
2-22-123119 materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.Osaühing Aktiva Finants esitas 28.06.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 989,80 euro saamiseks. Kohus tegi 07.07.2022 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 28.07.2022 e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. Võlgnik B R esitas 10.08.2022 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu 26.08.2022 määrusega anti avaldaja nõue võlgniku vastu üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas 19.09.2022 Harju Maakohtule hagiavalduse B R vastu võla nõudes. Hageja taotleb mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 774,83 eurot, intress 79,96 eurot, võla sissenõudmiskulud 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 171,52 eurot ja edasiulatuv viivis põhinõudelt summas 774,83 eurot VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates 20.09.2022 kuni põhinõude täitmiseni. Harju Maakohus võttis hagi 21.09.2022 määrusega menetlusse. Kohus menetleb käesolevat tsiviilasja nr a2-22-123119 lihtmenetluses (kirjalikus menetluses), mille kohta on täpsemad selgitused antud 21.09.2022 kohtumääruses.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
3.Hagiavalduse kohaselt kostja ja xxx OÜ sõlmisid 12.11.2019 krediidikonto lepingu nr xxx. Kostja kohustus krediiti tagastama esitatud arvete alusel. 01.02.2022 seisuga on kostja võtnud välja krediiti summas 774,83 eurot. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg summas 774,83 eurot. Laenulepingus leppisid pooled intressimääraks 40% aastas. Laenulepingu alusel kohustus kostja tasuma intressi esitatud arvete alusel. Kostjal on intressi võlgnevus alates 1.03.2022 seisuga summas 79,96 eurot (26,58+26,69+26,69). Kostja intressi tasunud ei ole. Tulenevalt eeltoodust on intressi võlgnevus summas 79,96 eurot. Kuna kostja oma laenulepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, ütles xxx OÜ lepingu üles 01.03.2022. xxx OÜ loovutas 02.03.2022 kostja vastase nõude OÜ Aktiva Finants-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Laenuandja ja hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lg 1 ja lg 2 sätestatust ja lepingu üldtingimuste punktist 7.3. Hageja sissenõudekulude summa 40 eurot kujunemine: 1. tasulise kirja saatmine 20 eurot, 2. tasulise kirja saatmine 5 eurot, 3. tasulise kirja saatmine 5 eurot, muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot. Hageja nõuab viivist põhivõlasummalt 774,83 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates 02.03.2022 kuni hagi esitamiseni 19.09.2022 lepingus kokku lepitud intressimääraga võrdses viivisemääras 40% aastas kooskõlas laenulepingu
2-22-123119 üldtingimuste punktiga 7.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 171,52 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 20.09.2022 seadusjärgses viivisemääras 8% aastas.
4.Hageja 14.10.2022 menetlusdokumendi kohaselt on hageja oma hagiavalduses põhjalikult, selgelt ja detailselt selgitanud oma nõuet ja selle kujunemist. Hageja on esitanud ka matemaatilise arvestuskäigu, kuidas hageja nõutud summadeni on jõudnud. Hageja nõue on igati põhjendatud ja õigustatud.
5.Hageja 26.10.2022 täiendava seisukoha järgi vale ning arusaamatu on kostja seisukoht, et kuivõrd kostja on tagastanud laenu summas 987,38 eurot, ei saa kostjalt nõuda viivist. Hageja selgitab, et laenusaaja tagasimaksed arvestatakse nii põhiosa, intressi kui sissenõudmiskulude katteks. Kostja on teostanud tagasimakseid kogusummas 987,38 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 325,17 eurot, intressi katteks 657,21 eurot ning lepingu kehtivuse ajal saadetud meeldetuletuskirjade katteks 5 eurot. Hageja jääb hagiavalduses nõutud juurde, mille kohaselt on kostjal põhiosa võlgnevus summas 774,83 (1100-325,17) eurot ning intressi võlgnevus summas 79,96 eurot. Hageja tegi vea hagis põhiosa summas, õige põhiosa summa on 774,83 eurot (hagis ekslikult märgitud 784,83 eurot). Samuti hageja parandab viivisearvestust.
KOSTJA VASTUVÄITED
6.Kostja esitas 07.10.2022 vastuse hagiavaldusele, milles osaliselt tunnistas hagis esitatud nõudeid. Kostja vastuse kohaselt on ta tasunud esialgse põhivõlgnevuse täielikult. Kokku on kostja tasunud 987,38 eurot. Kostja ei ole nõus viivisenõudega, kuivõrd põhivõlg on tasutud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud osaliselt ja hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
8.Hageja nõuab kostjalt rahaliste kohustuste täitmist, nimelt nõuab hageja kostjalt põhivõlgnevuse, intressi, viivise ja võla sissenõudmiskulude väljamõistmist. Hageja tugineb nõuete esitamisel õiguseelneja xxx OÜ ja kostja vahel 12.11.2019 sõlmitud krediidikonto lepingule nr xxx. Hageja nõuded võiksid kuuluda rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1, VÕS § 113 lg 1, VÕS § 1132 ja TsMS § 367 alusel. Kostja vaidleb vastu põhivõlgnevusele ja viivise nõudele, kuivõrd kostja vastuväite kohaselt on ta põhinõude täies ulatuses tasunud. Sel põhjusel ei ole kostja arvates põhjendatud ka hageja poolt kohtule esitatud viivisenõue.
9.Hageja väitel sõlmisid kostja ja xxx OÜ 12.11.2019 krediidikonto lepingu nr xxx, mille tõendamiseks esitas hageja dokumentaalsed tõendid (dtl 25-61). Kostja ei ole lepingu sõlmimisele
2-22-123119 vastu vaielnud, mistõttu loeb kohus xxx OÜ ja kostja vahelise lepingulise suhte tuvastatuks. Hageja tõi esile, et õiguseelneja xxx OÜ loovutas 02.03.2022 kostja vastase nõude OÜ Aktiva Finants-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid, mille tõendamiseks esitas nõude loovutamise teatise (dtl 215). Kostja ei ole eelnimetatud väitele ega tõendile vastuväiteid esitatud, mistõttu loeb kohus tuvastatuks, et hageja on kostja ja xxx OÜ vahel 12.11.2019 sõlmitud krediidikonto lepingust nr xxx tulenevad nõuded kehtivalt omandanud.
10.Kohtu hinnangul vastab krediidikonto leping nr XXX tarbijakrediiditunnustele. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Vastavalt VÕS § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist.
11.Esiteks nõuab hageja kostjalt põhivõlgnevuse tasumist summas 774,83 eurot. Hageja põhivõlgnevuse arvestuse järgi sai kostja krediiti 1 100 eurot ning tegi põhivõlgnevuse täitmiseks tagasimakseid summas 325,17 eurot, mistõttu on tasumata põhivõlgnevus 774,83 eurot. Kostja vastuväite kohaselt on ta põhivõlgnevuse täies ulatuses tasunud, nimelt tasus kostja kokku 987,38 eurot. Ka hageja on oma 26.10.2022 menetlusdokumendis viidanud asjaolule, et kostja tasus lepingu täitmiseks kokku 987,38 eurot ning esitas maksete jaotuse väljavõtte, millest nähtub, et kostja tegi tagasimakseid 987,38 euro ulatuses (dtl 259, 476-477). Seega loeb kohus tuvastatuks, et kostja on teinud lepingu täitmiseks tagasimakseid kogusummas 987,38 eurot.
12.TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kuivõrd kostja väitel on ta põhivõlgnevuse täies ulatuses tasunud, pidi kostja käesoleval juhul tõendama, kas kostjal esineb hageja ees põhivõlgnevus ning milline on selle ulatus.
13.Hageja poolt esitatud dokumentaalsetest tõenditest nähtub kohtule, et õiguseelneja xxx OÜ andis krediidikonto lepingu nr XXX alusel kostjale krediiti järgmises ulatuses: 1) 09.12.2019 summas 100 eurot (dtl 26); 2) 27.11.2019 summas 100 eurot (dtl 52), 25.11.2019 summas 150 eurot (dtl 54); 23.11.2019 summas 100 eurot (dtl 56), 18.11.2019 summas 150 eurot (dtl 58), 15.11.2019 summas 300 eurot (dtl 60). Seega kokku on tõendatud kostjale krediidi andmine 900 euro ulatuses. Ka hageja poolt kohtule esitatud arvetelt ei nähtu, et kostjale oleks antud krediiti summas 1 100 eurot (dtl 62-86). Seega loeb kohus tuvastatuks, et kostja sai krediiti 900 euro ulatuses. Hageja poolt esitatud maksete jaotuse väljavõttest nähtub, et laenuandja luges kostja poolt tehtud maksetega tasutuks krediidi põhiosa kogusummas 325,17 eurot (dtl 476-477). Kostja ei ole vastuses hagile põhjendanud, millisel alusel tuleks lugeda kostja tagasimaksed summas 987,38 eurot tehtuks põhivõlgnevuse katteks. Kostja ei ole tarbijakrediidilepingu kehtivusele vastuväiteid esitanud. Ka kohtule ei nähtu tsiviilasja materjalidest asjaolusid, mis viitaksid tarbijakrediidilepingu või selle osa tühisusele. xxx OÜ ja kostja leppisid tarbijakrediidilepingus nr XXX kokku intressimääras 40% aastas (dtl 25, 51), mistõttu kostja tagasimaksed pidid endas sisaldama ka tasu krediidi kasutamise eest. Kuivõrd kohus tuvastas eelnevalt, et kostja sai krediiti kogusummas 900 eurot ning tegi põhivõlgnevuse katteks tagasimakseid summas 325,17 eurot, siis kujuneb põhivõlgnevuse summaks 574,83 eurot (900-325,17), mille kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja. Hagi jääb rahuldamata põhivõlgnevuse nõude osas summas 200 eurot.
2-22-123119
14.Lisaks põhivõlgnevusele nõuab hageja kostjalt intressi väljamõistmist summas 79,96 eurot. xxx OÜ ja kostja vahel 12.11.2019 sõlmitud krediidikonto lepingus nr XXX leppisid lepingupooled kokku intressimääras 40% aastas (dtl 25, 51). Kostja ei ole intressinõudele ega selle arvestusele vastuväiteid esitanud. Kohtu hinnangul on intressinõue õiguslikult põhjendatud, mistõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja tasumata intressi summas 79,96 eurot.
15.Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist summas 171,52 eurot ning edasiulatuvat viivist põhinõudelt seadusjärgses määras. Hageja on arvestanud viivist põhivõlgnevuselt 774,83 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 02.03.2022 kuni hagi esitamiseni 19.09.2022 lepingus kokku lepitud intressimääraga võrdses viivisemääras 40% aastas. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 415 lg 1 esimene lause sätestab, et tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See normiviide hõlmab ka VÕS § 113 lg 1 kolmandat lauset, mis lubab viivist nõuda lepingus kokkulepitud ja kehtiva intressimääraga (Riigikohtu 14.01.2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-12008, p 12, vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 09.11.2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-18916, p 11.3).
16.Hagiavaldusest ja lepingust nähtuvalt on xxx OÜ ning kostja leppinud kokku intressimääras 40% aastas. Kostja arvates on viivisenõue alusetu, kuivõrd kostja on krediidi põhiosa täies ulatuses tasunud. Kohus on eelnevalt leidnud, et kostjal on hageja eest põhiosavõlgnevus summas 574,83 eurot. Kuivõrd asja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks pärast lepingu ülesütlemist 01.03.2022 täiendavaid makseid teinud, siis mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise intressimääraga võrdses määras 40% aastas võlgnetavalt põhinõudelt 574,83 eurot alates 02.03.2022 kuni hagi esitamiseni 19.09.2022 summas 127,25 eurot (vt https://viivisekalkulaator.ee/debt). Hageja edasiulatuva viivise nõue kuulub rahuldamisele TsMS § 367 alusel. Kohus mõistab kosjalt hageja kasuks välja edasiulatuva viivise seadusjärgses määras põhinõudelt 574,83 eurot alates 20.09.2022 kuni põhivõlgnevuse (574,83 eurot) tasumiseni.
17.Hageja taotleb kostjalt sissenõudmiskulu pärast lepingu lõppemist summas 40 eurot väljamõistmist. Nimetatud summa sisaldab endas tasulisi meeldetuletusi 30 euro eest ning kostja makseviivitusega tekkinud muid kulusid 10 euro ulatuses. VÕS § 1132 lg 2 p 2 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on 500 euro ja kuni 1000 eurot. Kostja ei ole võla sissenõudmiskuludele vastuväiteid esitanud. Kohtu hinnangul on nõue õiguslikult põhjendatud, mistõttu mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja võla sissenõudmiskulud summas 40 eurot.
18.Kokkuvõttes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 574,83 eurot, intressi 79,96 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 127,25 eurot ja võla sissenõudmiskulud 40 eurot. Samuti rahuldab kohus hageja tulevikku suunatud viivisenõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras põhinõudelt 574,83 eurot alates 20.09.2022 kuni põhinõude täitmiseni. Hagi jääb rahuldamata põhivõlgnevuse nõude osas summas 200 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivise nõude osas summas 44,27 eurot.
19.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse
2-22-123119 menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudu 77% ulatuses, peab kohus juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 põhjendatuks jätta menetluskulud 23% ulatuses hageja ja 77% ulatuses kostja kanda.
20.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirjade või kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt menetluses tasutud riigilõiv kogusummas 280 eurot ja õigusabikulu 600 eurot (dtl 264-265), kokku 880 eurot ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Kostja taotles kohtu ja kohtuväliste kulude osas jätta hageja nõue rahuldamata.
21.Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 280 eurot. TsMS § 4842 kohaselt määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Seega maksekäsu kiirmenetluses esitatud avalduse eest on põhjendatud õigusabikulu 20 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, millest nähtub õigusabikulu hagiavalduse ja hilisemate menetlusdokumentide koostamise ja kohtule esitamise eest. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Kohus on seisukohal, et antud juhul on põhjendatud ajakulu hagiavalduse koostamisele (sh dokumentidega eelnev tutvumine) 1,5 tunni ulatuses ning ajakulu hageja 14.10.2022 ja 26.10.2022 menetlusdokumentide koostamisele ja kohtule esitamisele kokku 1 tunni ulatuses. Valdavas enamuses kordas hageja nii 14.10.2022 kui 26.10.2022 menetlusdokumendis eelnevalt väljendatud seisukohti, mh parandas hageja hagiavalduses esitatud nõudeid seoses eelneva ebatäpsusega. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot/h ei pea kohus mõistlikuks, arvestades mh asjaolu, et hageja esindajad pole vandeadvokaadid ja käesolevas asjas on tegemist võlgnevust puudutava n-ö tüüphagiga. Kostja vastuväide puudutas üksnes põhivõlgnevuse täitmiseks teostatud makseid ja põhivõlgnevuselt arvestatud viivist. Kohus loeb lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu määraks 60 eurot (käibemaksuta). Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 150 eurot. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu 450 (280+20+150) eurot. Hageja menetluskulud kuuluvad TsMS § 174 lg 10 kohaselt hüvitamisele ilma käibemaksuta. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 346,50 eurot (s.o 450-st eurost 77%) ning menetluskuludelt (346,50 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
22.Käesoleva tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks menetluses menetluskulusid kandnud, mistõttu puudub kohtul alus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata kostja menetluskulude rahalist suurust.
23.Kohus ei pea vajalikuks rahuldada hageja taotlust, et menetluskulud kantaks Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole xxx viitenumbriga xxx. Kohus ei pea põhjendatuks piirata kohtuotsuse täitmist konkreetse pangakonto numbriga. Vajadusel saab hageja kohtuotsuse täitmise käigus ise otsustada, kas ja millises ulatuses kanda menetluskulusid oma esindaja arvele.
2-22-123119
24.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.