Karl Bilder OÜ hagi Ehitusfirma FIDELE OÜ, Y, X vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
186 331,33 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Karl Bilder OÜ (registrikood 10172647; asukoht Turu tn 53, 50106 Tartu); Hageja lepinguline esindaja: Ferenc Koso (OK Incure OÜ; e-post: xxx); Kostja I: Ehitusfirma FIDELE OÜ (registrikood 10917165; asukoht Veerenni tn 40a, Kesklinna linnaosa, Tallinn 10138; e-post: [email protected]); Kostja I seaduslikud esindajad: X (isikukood xxxxxxxxxxx) ja Y (isikukood xxxxxxxxxxx); Kostja II: Y (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxx; epost: xxx); Kostja III: X (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxx; epost: xxx).
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt I Ehitusfirma FIDELE OÜ, kostjalt II Y ja kostjalt III X solidaarselt hageja Karl Bilder OÜ kasuks sissenõutavaks muutunud viivis 6 430,40 eurot seoses põhivõlgnevusega, mille kohus mõistis tsiviilasjas nr 2-22-9885 välja 17.08.2022 õigeksvõtul põhineva osaotsusega.
3.Välja mõista kostjalt I Ehitusfirma FIDELE OÜ, kostjalt II Y ja kostjalt III X solidaarselt hageja Karl Bilder OÜ kasuks viivis tsiviilasjas nr 2-22-9885 17.08.2022 tehtud õigeksvõtul põhineva osaotsuse resolutsiooni p-s 2 märgitud põhinõudelt
1 (9)
2-22-9885 (116 252,62 eurot) määras 0,15% päevas alates 07.07.2022 kuni põhivõlgnevuse (116 252,62 eurot) tasumiseni, kuid kostjalt I Ehitusfirma FIDELE OÜ mitte enam kui 109 822,22 euro ulatuses ning kostjalt II Y ja kostjalt III X mitte enam kui 7 316,98 euro ulatuses.
4.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 4.1 Jätta menetluskulud solidaarselt kostja I, kostja II ja kostja III kanda. 4.2 Mõista kostjalt I Ehitusfirma FIDELE OÜ, kostjalt II Y ja kostjalt III X solidaarselt hageja Karl Bilder OÜ kasuks menetluskulud 2 820 eurot. 4.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (2 820 eurot) tuleb kostjal I Ehitusfirma FIDELE OÜ, kostjal II Y ja kostjal III X solidaarselt tasuda hagejale Karl Bilder OÜ käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Käesolevale kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (eposti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK, HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Karl Bilder OÜ (hageja) esitas 06.07.2022 Harju Maakohtule hagiavalduse Ehitusfirma FIDELE OÜ (kostja I), Y (kostja II), X (kostja III) vastu. Kohus võttis hagi 08.07.2022 määrusega menetlusse. Hagiavalduses palub hageja mõista kostjatelt solidaarselt välja põhivõlg 116 252,62 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 6 430,40 eurot ja edasiulatuv viivis põhinõudelt (116 252,62 eurot) määras 0,15% päevas alates 07.07.2022 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
2.08.08.2022 vastuses hagile võtsid kostja I Ehitusfirma FIDELE OÜ, kostja II Y ja kostja III X hagi osaliselt õigeks, tunnistades nende vastu esitatud põhiosa võlgnevust, milleks on hagiavalduse järgi 116 252,62 eurot. Harju Maakohus tegi 17.08.2022 õigeksvõtul põhineva osaotsuse, millega mõistis kostjalt I Ehitusfirma FIDELE OÜ, kostjalt II Y ja kostjalt III X solidaarselt hageja Karl Bilder OÜ kasuks põhivõlgnevus summas 116 252,62 eurot ning määras jätkata menetlust sissenõutavaks muutunud viivise ja edasiulatuva viivise osas. Harju Maakohtu 17.08.2022 osaotsus jõustus 11.10.2022.
3.Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt hageja Karl Bilder OÜ müüs kostjale I Ehitusfirma FIDELE OÜ vastavalt 19.07.2018 sõlmitud müügilepingule nr 2018/10-2392 kaupa. Vastavalt lepingu punktile 2.1.2 kohustus kostja 1 kauba eest tasuma 30 päeva jooksul 2 (9)
2-22-9885 peale arve esitamist. Vastavalt pooltevahelisele suulisele kokkuleppele ja varasemale koostöö praktikale pikendas hageja kostja I arvete tasumise tähtaega 45 päevale. Kostjale I esitati kauba eest arveid summas 116 252,62 eurot. Kostja I on jätnud kõik hageja poolt esitatud arved täies mahus tasumata.
4.Hageja ja kostja II Y ning kostja III X sõlmisid 10.04.2022 käenduslepingud nr 2018/102392, millega kostja II ja kostja III kohustusid hageja ees solidaarselt koos kostjaga I vastutama lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise eest. Vastavalt käenduslepingute punktidele 2 on käendajate (kostja II ja III) vastutuse maksimumsumma 130 000 eurot. Tulenevalt eeltoodust nõuab hageja kohustuse täimist kostjalt II ja III kui käendajalt solidaarselt koos kostjaga I.
5.Hageja ja kostja I on lepingu punktis 2.1.3 kokku leppinud viivise määras õigeaegselt tasumata summalt 0,2% iga viivitatud päeva eest. Seisuga 06.07.2022 võlgnevad kostjad hagejale viivist kokku 6 430,40 eurot, mis kujuneb alljärgnevalt: arve nr 42221-2KO summas 8 073,64 eurot, viivise arvestamise periood 12.05.2022-06.07.2022, viivis 888,10 eurot; arve nr 43583-2KO summas 536 eurot, viivise arvestamise periood 12.05.2022-06.07.2022, viivis 58,96 eurot; arve nr 44311-2KO summas 4 134,62, viivise arvestamise periood 16.05.202206.07.2022, viivis 421,73 eurot; arve nr 47203-2KO, viivise arvestamise periood 16.05.202206.07.2022, viivis 33,06 eurot; arve nr 50411-2KO summas 11 886,04 eurot, viivise arvestamise periood 26.05.2022-06.07.2022, viivis 974,66 eurot; arve nr 52091-2KO summas 13 075,29 eurot, viivise arvestamise periood 02.06.2022-06.07.2022, viivis 889,12 eurot; arve nr 53333-2KO summas 135,84 eurot, viivise arvestamise periood 02.06.2022-06.07.2022, viivis 9,24 eurot; arve nr 54162-2KO summas 1 012,46 eurot, viivise arvestamise periood 02.06.2022-06.07.2022, viivis 68,85 eurot; arve nr 55911-2KO summas 1 671,28 eurot, viivise arvestamise periood 09.06.2022-06.07.2022, viivis 1 671,28 eurot; arve nr 58412-2KO summas 874,08 eurot, viivise arvestamise periood 09.06.2022-06.07.2022, viivis 47,20 eurot; arve nr 59821-2KO summas 19 327,13 eurot, viivise arvestamise periood 15.06.2022-06.07.2022, viivis 811,74 eurot; arve nr 64221-2KO summas 17 527,55 eurot, viivise arvestamise periood 23.06.2022-06.07.2022, viivis 455,72 eurot; arve nr 69871-2KO summas 8 396,24 eurot, viivise arvestamise periood 30.06.2022-06.07.2022, viivis 100,75 eurot.
6.Samuti nõuab hageja kostjatelt tasumata põhivõla summalt (116 252,62 eurot) edasiulatuva viivise väljamõistmist vähendatud määras 0,15% päevas alates 07.07.2022 kuni põhinõude täitmiseni.
KOSTJATE VASTUVÄITED
7.Kostja I Ehitusfirma FIDELE OÜ, kostja II Y ja kostja III X esitasid 08.08.2022 hagivastuse, milles tunnistasid põhivõlgnevust, kuid vaidlesid vastu viivisenõudele. Kostjate ühise vastuse kohaselt sõjategevus Ukrainas on avaldanud mõju Eesti ehitussektorile. Sõjategevus Ukrainas on olulisel määral tõstnud ehitusmaterjalide hindasid ning raskendanud eelkõige nende ehitusmaterjalide kättesaadavust, mida varasemalt imporditi suures mahus Venemaalt, Valgevenest või Ukrainast. Ehitustööde otsene kallinemine läbi nende hinnatõusude on tänases teadmises 15-20% ja seda olukorras, kus ehitustegevuse peatöövõtu ärikasumi marginaalid on 2-3%. On ütlematagi selge, et tänases majanduslikus olukorras maalimas on kõik ettevõtjad, nende hulgas ka ehitusettevõtjad, raskustes, milliseid ei olnud võimalik ette näha. Ei hageja ega kostjad pole selles majanduslikus olukorras süüdi.
3 (9)
2-22-9885
8.Kostjad paluvas vähendada viivist ulatuseni, milline see oleks seadusjärgse viivise puhul. Inetu oleks hageja poolt raske olukorra enda kasuks ärakasutamine ja selle pealt rikastumine. Krediidilimiit oli müügilepingu lisa järgi 100 000 eurot. Sellega sidusid end ka käendajad. Hageja ei teatanud käendajatele, et kaupa kavatsetakse müüa üle krediidilimiidi ja et seoses sellega käendajate vastutuse maht ka suureneb. Käendajad ei saa kuidagi kontrollida hageja poolt üle krediidilimiidi müüki ega vastutada selle eest. Käendajatest kostjad on pandud justkui vastutama ulatuses, millist nad ei saanud leping sõlmimisel eeldada ega millega arvestada.
9.Hageja pole menetlusse esitanud neid arveid, millised esitati kostjale. Ostjal pole ainsatki arvet, millisel on peal märkus „inkassos OK Incure“. Esitatud tõendid on manipuleeritud ega pole originaaltõendid. Kostjal I on arveid a 116 000 eurot ulatuses. Arusaamatu on, kuidas sellest on saanud äkitsi 130 000 eurot.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10.Kohus lahendab tsiviilasja kirjalikus menetluses, lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lõikest 1. Pooled on andnud nõusoleku asja lahendamiseks kirjalikus menetluses.
11.Harju Maakohus tegi 17.08.2022 õigeksvõtul põhineva osaotsuse, millega mõistis kostjalt I Ehitusfirma FIDELE OÜ, kostjalt II Y ja kostjalt III X solidaarselt hageja Karl Bilder OÜ kasuks põhivõlgnevus summas 116 252,62 eurot. 17.08.2022 osaotsus jõustus 11.10.2022. Seega lahendab kohus käesoleva otsusega menetlusse jäänud poolte vaidluse hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõude osas summas 6 430,40 eurot ja edasiulatuva viivisenõude osas põhinõudelt (116 252,62 eurot) määras 0,15% päevas alates 07.07.2022 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
12.Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmist summas 6 430,40 eurot. Hageja tugineb viivisenõude esitamisel hageja ja kostja I vahel sõlmitud müügilepingule ja kostjaga II ja III sõlmitud käenduslepingutele. Hageja viivisenõue kostja I vastu võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 113 lg 1 alusel. Kostjate II ja III kui käendajate vastu käenduslepingust tuleneva nõude esitamine VÕS § 145 lg 1 alusel eeldab, et hageja ja kostja II ja III vahel on kehtiv käendusleping, hagejal eksisteerib käenduslepinguga tagatud nõue kostja I vastu ja käendajad kostja II ja III on kohustatud põhivõlgniku (kostja I) kohustuse täitma (vt ka Riigikohtu tsiviilasja nr 3-2-1-119-16 p 14). Kostjad esitasid kohtule viivise vähendamise taotluse.
13.VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 113 lg 1 regulatsioon ei ole imperatiivne, mistõttu võivad pooled kokku leppida seaduslikust viivisemäärast kõrgemas viivisemääras. Käenduslepinguga kohustub käendaja VÕS § 142 järgi kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest VÕS § 145 lg 2 järgi täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju
4 (9)
2-22-9885 hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest.
14.Hageja väitel müüs hageja kostjale I vastavalt 19.07.2018 sõlmitud müügilepingule nr 2018/10-2392 kaupa, mille tõendamiseks esitas kohtule eelnimetatud müügilepingu nr 2018/10-2392 (dtl 8-10). Kostja I ei ole eelnimetatud asjaolule ega tõendile vastuväiteid esitanud, mistõttu loeb kohus hageja ja kostja I müügilepingust tuleneva võlasuhte tuvastatuks. Hageja poolt kohtule esitatud 19.07.2018 müügilepingu nr 2018/10-2392 p 2.1.2 järgi kohustus kostja I kauba eest tasuma 30 päeva jooksul peale arve esitamist (dtl 8). Hageja väitel leppisid eelnimetatud lepingu pooled suuliselt kokku, et arve tasumine pikendatakse 45 päevale. Kostjad ei ole eelnimetatud väitele vastuväiteid esitanud.
15.Hageja poolt kohtule esitatud hageja ja kostja III X vahel sõlmitud käenduslepingu nr 2018/10-2392 10.04.2022 lisa nr 3 p 2 järgi vastutab käendaja müüja ees kõigi ostja ja müüja vahel sõlmitud lepingust tulenevate ostja rahaliste kohustuste täitmise eest, mis on tekkinud müüja ja ostja vahel sõlmitud lepingu alusel, kui ostja ei täida oma lepingujärgseid kohustusi või ei täida neid nõuetekohaselt. Käenduslepingust tulenev käendaja vastutus on piiratud summaga 130 000 eurot (dtl 29). Samasisuline lepingupunkt sisaldub ka hageja ja kostja II Y vahel sõlmitud käenduslepingu p-s 2 (dtl 31).
16.Hageja väitel esitati kostjale I arveid kogusummas 116 252,62 eurot. 8.08.2022 vastuses hagile võtsid kostja I Ehitusfirma FIDELE OÜ, kostja II Y ja kostja III X hagi osaliselt õigeks, tunnistades nende vastu esitatud põhiosa võlgnevust summas 116 252,62 eurot. Seega loeb kohus tuvastatuks, et kostja I jättis talle esitatud arve nr 42221-2KO, nr 43583-2KO, nr 443112KO, nr 47203-2KO, nr 50411-2KO, nr 52091-2KO, nr 53333-2KO, 54162-2KO, nr 559112KO, nr 58412-2KO, nr 59821-2KO, nr 64221-2KO, nr 69871-2KO (dtl 12-27) 116 252,62 euro ulatuses tasumata. Eelnimetatuid arveid ei tasunud ka tasumise kohustust käendanud kostja II ja III.
17.Hageja poolt kohtule esitatud 19.07.2018 müügilepingu nr 2018/10-2392 p 2.1.3 kohaselt on ostja kohustatud müüja sellekohasel nõudmisel tasuma müüjale maksetähtaja eiramisel viivist 0,2% õigeaegselt tasumata summast iga tasumisega viivitatud päeva eest (dtl 8). Hageja nõuab kostjalt I, II ja III eelnimetatud arvete tasumisega viivitamise eest viivist lepingulises määras 0,2% päevas kogusummas 6 430,40 eurot. Kuigi kostjad ei ole viivise arvestusele selgelt vastu vaielnud, tõid kostjad 08.08.2022 hagivastuses esile, et nõude kujunemine on ebaselge, mistõttu kontrollib kohus viivisearvestust lepingulise määraga 0,2% päevas. Arve nr 42221-2KO summas 8 073,64 eurot maksetähtaeg oli 11.05.2022 (dtl 12), seega muutus kohustus sissenõutavaks 12.05.2022, perioodi 12.05.2022-05.07.2022 (k.a) eest on viivise suurus 888,10 eurot. Arve nr 43583-2KO summas 536 eurot maksetähtaeg oli 11.05.2022 (dtl 13), seega muutus kohustus sissenõutavaks 12.05.2022, perioodi 12.05.2022-05.07.2022 (k.a) eest on viivise suurus 58,96 eurot. Arve nr 44311-2KO summas 4 134,62 eurot maksetähtaeg oli 15.05.2022 (dtl 14), seega muutus kohustus sissenõutavaks 16.05.2022, perioodi 16.05.2022-05.07.2022 (k.a) on viivise suurus 421,73 eurot. Arve nr 47203-2KO summas 324,09 eurot maksetähtaeg oli 15.05.2022 (dtl 15), seega muutus kohustus sissenõutavaks 16.05.2022, perioodi 16.05.2022-05.07.2022 (k.a) eest on viivise suurus 33,06 eurot. Arve nr 50411-2KO summas 11 886,04 eurot maksetähtaeg oli 25.05.2022 (dtl 16), seega muutus kohustus sissenõutavaks 26.05.2022, perioodi 26.05.2022-05.07.2022 (k.a) eest on viivise suurus 974,66 eurot. Arve nr 52091-2KO summas 13 075,29 eurot maksetähtaeg oli 01.06.2022 (dtl 17), seega muutus kohustus sissenõutavaks 02.06.2022, perioodi 02.06.2022-05.07.2022 (k.a) eest on viivise suurus 889,12 eurot. Arve nr 53333-2KO summas 135,84 eurot
5 (9)
2-22-9885 maksetähtaeg oli 01.06.2022 (dtl 19), seega muutus kohustus sissenõutavaks 02.06.2022, perioodi eest 02.06.2022-05.07.2022 on viivise suurus 9,24 eurot. Arve nr 54162-2KO summas 1 012,46 eurot maksetähtaeg oli 01.06.2022 (dtl 20), seega muutus kohustus sissenõutavaks 02.06.2022, perioodi eest 02.06.2022-05.07.2022 on viivise suurus 68,85 eurot. Arve nr 559112KO summas 30 949,64 eurot maksetähtaeg oli 08.06.2022 (dtl 21), seega muutus kohustus sissenõutavaks 09.06.2022, perioodi 09.06.2022-05.07.2022 (k.a) eest on viivise suurus 1 671,28 eurot. Arve nr 58412-2KO summas 874,08 eurot maksetähtaeg oli 08.06.2022 (dtl 23), seega muutus kohustus sissenõutavaks 09.06.2022, perioodi eest 09.06.2022-05.07.2022 (k.a) on viivise suurus 47,20 eurot. Arve nr 59821-2KO summas 19 327,13 eurot maksetähtaeg oli 14.06.2022 (dtl 24), seega muutus kohustus sissenõutavaks 15.06.2022, perioodi eest 15.06.2022-05.07.2022 (k.a) on viivise suurus 811,74 eurot. Arve nr 64221-2KO summas 17 527,55 eurot maksetähtaeg oli 22.06.2022 (dtl 26), seega muutus kohustus sissenõutavaks 23.06.2022, perioodi eest 23.06.2022-05.07.2022 (k.a) on viivise suurus 455,72 eurot. Arve nr 69871-2KO summas 8 396,24 eurot maksetähtaeg oli 29.06.2022 (dtl 27), seega muutus kohustus sissenõutavaks 30.06.2022, perioodi 30.06.2022-05.07.2022 (k.a) eest on viivise suurus 100,75 eurot. Kokku on sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 6 430,40 eurot.
18.Kostjad esitasid kohtule viivise vähendamise taotluse. VÕS § 162 lg 1 ja § 113 lg 8 alusel võib kohus vähendada nii sissenõutavaks muutunud kui ka edasiulatuvalt nõutavat viivist, kui kohustatud isik on viivise vähendamist taotlenud. Viivise vähendamise üle otsustamisel tuleb arvestada põhivõlgniku majanduslikku seisundit ja tema poolt kohustuse täitmise ulatust (vt ka Riigikohtu 18. detsembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14, p-d 14–18 ja 21). Riigikohtu kujundatud praktika kohaselt on viivise suuruse ebaproportsionaalsuse tõendamise kohustus sellel, kes taotleb viivise vähendamist (RKTKo 3-2-1-162-12 p 20, 3-2-1-66-05, 3-2-1-87-10 p 12). Viivise alandamine on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus teeb võlgniku ja võlausaldaja huve kaaludes, võrreldes nõude suurust esmajoones kohustuse rikkumisest võlausaldajale tekkinud kahjunõude suurusega ja hinnates selle proportsionaalsust. Tõendamine saab seisneda kohtule lepingu sõlmimise, täitmise, lepingu täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju ja muude oluliste asjaolude kohta info esitamisest, mille põhjal kohus kujundab siseveendumuse viivise mõistlikkuse või ebamõistlikkuse kohta. Samas peab kohus lisaks poolte esitatud asjaoludele kaaluma viivise mõistlikkust lähtudes VÕS § 7.
19.Kostjad tõid esile, et sõjategevus Ukrainas on olulisel määral tõstnud ehitusmaterjalide hindasid ning raskendanud eelkõige nende ehitusmaterjalide kättesaadavust, mida varasemalt imporditi suures mahus Venemaalt, Valgevenest või Ukrainast. Erialakirjanduses on leitud, et sõja puhkemisel raha maksmise kohustuste rikkumise korral on vabandatavus teatud juhtudel põhimõttelist võimalik ning selle tagajärjeks on viivisenõude välistatus (VÕS I, kommenteeritud väljaanne, VÕS § 103 kommentaarid ja sealne viide Juridica 2004, nr 8, lk 517-518). Siiski leiab kohus, et käesoleval juhul ei ole kostjad esile toonud selliseid asjaolusid, mis annaks aluse selgelt siduda sõjategevust Ukrainas hageja poolt müüdud kauba eest väljastatud arvete tasumata jätmisega. Kostja I ei ole Ukrainas registreeritud äriühing ning asja materjalidest ei nähtu, et kostja I tegutseks Ukrainas või oleks Ukraina riigiga seotud sellisel viisil, mis oleks otseses põhjuslikus seoses sõjategevuse ja arvete tasumata jätmisega, nt rahaülekannete raskused vmt asjaolu, mis ei kuuluks kostja I mõjusfääri ning oleks sõjategevuse tõttu otseselt mõjutatav.
20.Kohtule nähtub kostjate vastuväitest viivisele, et kostja I raskused arvete tasumisega on seotud pigem hinnatõusu kui sõjategevusega Ukrainas. Majandus on pidevas muutumises. Majanduse normaalset toimimisviisi iseloomustab tsüklilisus, st selle aktiivsuse suurenemine ja vähenemine (RKTKo 3-2-1-84-10 p 11). Kohtu hinnangul kaupade hinnatõus või selle langus eraldivõetuna ei saa olla aluseks viivisemäära alandamiseks seadusjärgseni. Nagu kostjad ka
6 (9)
2-22-9885 ise esile toovad, siis majanduslik olukord mõjutab kõiki ettevõtjaid. Kohtu hinnangul avaldavad turul toimuvad kõikumised mõju ka hagejale, mistõttu oleks käesoleval juhul põhjendamatu eelistada hinnatõusu faktorile tuginedes üksnes kostjate huve ning sel põhjusel viivist alandada. Hagejal ja kostjal I on turul tegutsedes eelduslikult võrdsed positsioonid, st nii hagejale kui kostjale I avaldavad teatud mõju turul toimuvad hindade kõikumised. Vastupidisele pole kostjad tuginenud ega sellekohaseid tõendeid esitanud.
21.Muuhulgas toovad kostjad esile, et krediidilimiit on käenduse järgi 100 000 eurot. Kostjate väitel hageja ei teatanud käendajatele, et kaupa kavatsetakse müüa üle krediidilimiidi ja et seoses sellega käendajate vastutuse maht ka suureneb. Käendajad ei saa kuidagi kontrollida hageja poolt üle krediidilimiidi müüki ega vastutada selle eest. Käendajatest kostjad on pandud justkui vastutama ulatuses, millist nad ei saanud lepingu sõlmimisel eeldada ega millega arvestada. Kuigi hageja ei ole sellele väitele omapoolseid vastuväiteid esitanud, ei ole kohtu hinnangul võlgnevuse suurenemise tõttu krediidilimiidi ületamine asjaolu, mille riski kannaks hageja. Kohtule nähtub, et hageja ja kostja I leppisid kokku krediidilimiidi suurendamises 100 000 eurole 10.04.2022 (dtl 30). Kostja I on jätnud tasumata mh arved nr 42221-2KO ja nr 43583-2KO, mis olid tasumiseks esitatud 27.03.2022 ning mille maksetähtaeg oli 11.05.2022 (dtl 12-13); arved nr 44311-2KO ja nr 47203-2KO, mis olid tasumiseks esitatud 31.03.2022 ning mille maksetähtaeg oli 15.05.2022 (dtl 14-15), arve nr 50411-2KO, mis oli tasumiseks esitatud 10.04.2022 ning mille maksetähtaeg oli 25.05.2022 (dtl 16). Seega jättis kostja I tasumata mh arved, mis olid talle tasumiseks esitatud enne krediidilimiidi kokkuleppe sõlmimist summale 100 000 eurot. Juhul, kui kostja I või müügilepingust tulenevaid kohustusi käendanud kostjad II ja III oleksid kostjale I esitatud arved selle maksetähtajal nõuetekohaselt tasunud, siis ei oleks krediidilimiit ületatud. VÕS § 101 lg 3 ei või võlausaldaja tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt ega kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd selle rikkumise põhjustas tema enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. Kohtu hinnangul on põhjendamatu jätta arvete tähtaegselt tasumata jätmise tõttu krediidilimiidi suurendamise riski hageja kanda.
22.Ühtlasi ei nõustu kohus kostjate väitega, et käendajatest kostjad II ja III on pandud vastutama ulatuses, millist nad ei saanud lepingu sõlmimisel eeldada ega millega arvestada. Kohtule nähtub asja materjalidest, et hageja ja kostja I vahel 19.07.2018 sõlmitud müügilepingu nr 2018/10-2392 allkirjastas kostja I nimel kostja II Y (dtl 7) ning 10.04.2022 krediidilimiidi muutmise kokkuleppe kostja I nimel nii kostja II Y kui kostja III X (dtl 28). Kostjad II ja III kostja I esindajatena ja juhatuse liikmetena said mõistlikult võttes eeldada ja mõjutada kostja I poolt võetavate kohustuste mahtu.
23.Viivise vähendamist seadusjärgse määrani ei anna alust ka kostjate väited seoses arvete väidetava manipuleerimisega. Kostjate meelest on kohtule esitatud arved manipuleeritud viisil, et arvetele on tehtud märkus „inkassos OK Incure“. 08.08.2022 hagivastuses võtsid kostjad hagi õigeks põhinõude ulatuses summas 116 252,62 eurot. Samuti ei väitnud kostjad, et arvetel märgitud maksetähtaeg oleks mistahes põhjusel vale või ebakorrektne. Kohtu hinnangul ei esine alust viivise vähendamiseks põhjusel, et hageja on lisanud arvetele märkuse „inkassos OK Incure“. Kohtule nähtub, et hagejat esindab käesolevas tsiviilajas OK Incure OÜ poolt volitatud isik, mistõttu on hageja ja OK Incure OÜ seos otseselt tuvastatav. Samuti ei ole kostjad piisaval määral põhjendanud, kas ja kuidas seondub arvetel tehtud märkus viivise arvestuse õigsusega ja/või viivise vähendamise taotlusega.
24.Kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul alust sissenõutavaks muutunud viivise vähendamiseks VÕS § 113 lg 8 ja VÕS § 162 lg 1 alusel. Praegusel juhul on hagis esitatud
7 (9)
2-22-9885 viivisenõue 6 430,40 eurot enam kui 18-korda väiksem esitatud põhinõudest 116 252,62 eurot. Kuivõrd hageja viivisenõue ei ületa põhivõlga, siis ei ole hageja viivisenõue ebaproportsionaalne selle ebamõistliku ulatuse tõttu. Hagejal peab säilima õiguslik kindlus selles, et vähemalt põhinõude suurusjärgus esitatav viivisenõue on kohtute poolt aktsepteeritav. Müügilepingut ja käenduslepinguid sõlmides pidi nii kostja I, kostja II kui kostja III arvestama, et tasumisega viivitamise korral on hagejal õigus nõuda viivist eelnevalt kokkulepitud määras 0,2% võlgnetavalt summalt päevas. Riigikohus on pidanud mõistlikuks majandustegevuses sõlmitud lepingule kohaldatavas viivisemääras 0,2% päevas (vt RKTKo 3-2-1-5-13, p 48−49). Eelnevast tulenevalt jätab kohus kostjate taotluse sissenõutavaks muutunud viivise vähendamiseks rahuldamata.
25.TsMS § 367 järgi võib viivisenõude põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses (vt ka Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Käesoleval juhul nõuab hageja kostjatelt edasiulatuva viivise väljamõistmist esialgselt lepingus kokkulepitud määraga võrreldes vähendatud määras, s.o 0,15% päevas tasumata põhivõlgnevuselt. Hageja ei ole vastavat kahju põhjendanud ega tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt I hageja kasuks välja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise põhivõlgnevuse ulatuses, st mitte üle põhivõla summa. Kuivõrd kostjate II ja III rahaline vastutus hageja ees on 130 000 eurot, siis piirab kohus kostja II ja III vastutuse eelnimetatud ulatuses.
26.Eespool toodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt I, kostjalt II ja kostjalt III solidaarselt hageja kasuks sissenõutavaks muutunud viivise 6 430,40 eurot seoses põhivõlgnevusega, mille kohus mõistis tsiviilasjas nr 2-22-9885 välja 17.08.2022 õigeksvõtul põhineva osaotsusega, ning edasiulatuva viivise tsiviilasjas nr 2-22-9885 17.08.2022 tehtud õigeksvõtul põhineva osaotsuse resolutsiooni p-s 2 märgitud põhinõudelt (116 252,62 eurot) määras 0,15% päevas alates 07.07.2022 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid kostjalt I mitte enam kui 109 822,22 (116 252,62 – 6 430,40) euro ulatuses ning kostjalt II Y ja kostjalt III X mitte enam kui 7 316,98 euro (130 000 – 116 252,62 – 6 430,40) ulatuses.
27.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 3 järgi, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kuna kohus rahuldas hagi (sh põhivõlgnevuse osas 17.08.2022 osaotsusega), siis jätab kohus tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 ja TsMS § 165 lg-st 3 menetluskulud solidaarselt kostja I, II ja III kanda.
28.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks poolte menetluskulude nimekirja või kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja menetluskulud koosnevad hagi esitamisel tasutud riigilõivust summas 2 520 eurot ja õigusabikuludest 420 eurot ilma käibemaksuta. Kostjate 27.10.2022 menetlusdokumendi kohaselt paluvad kostjad kohtul kontrollida tervikuna hageja menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust. Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on hageja menetluskuluna põhjendatud riigilõiv summas 2 520 eurot ja nimetatud summa tuleb
8 (9)
2-22-9885 kostjatelt hageja kasuks välja mõista. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Kohus on seisukohal, et antud juhul on põhjendatud ajakulu seoses hagiavalduse koostamisega (sh dokumentidega eelnev tutvumine ja kliendisuhtlus) 2,5 tunni ulatuses. Kohtule 12.08.2022 esitatud menetlusdokumendi eest hageja menetluskulude väljamõistmist ei taotle. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot/h peab kohus mõistlikuks. Hageja tunnitasu on kooskõlas nii tsiviilasja keerukusastme kui asja mahuga. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 300 eurot (käibemaksuta). Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu (2 520+300) 2 820 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjatelt hageja kasuks menetluskuludena solidaarselt välja mõista 2 820 eurot ning menetluskuludelt (2 820 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Hageja taotlus menetluskulude rahaliseks hüvitamiseks jääb rahuldamata summas 120 eurot.
29.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
9 (9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.