2-21-17262/14 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Maksu- ja Tolliameti tulumaksutagastus Fidek 21 ja Pensionikeskuse kompensatsioonimakse. Vastavalt seadusele on M. V.l iga kuu õigus kasutada 654 eurot, millise summa ulatuses jääb pangakontole deposiit ka pärast võlausaldajatele jaotiste alusel toimuvaid makseid ning pankrotimenetlusega seotud väljamakseid. Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded, võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstava elatise nõue ja massikohustused puuduvad. II rahuldamisjärgus kuulub jaotamisele 3883,97 eurot. Pandiesemed ja müümata pankrotivara puudub. Teiste isikute valduses oleva võlgniku vara kohta puuduvad andmed ning samuti puuduvad alused teistele isikutele nõuete esitamiseks. Pankrotimenetluses hagisid ei esitanud ja edaspidi ei kavatse haldur hagisid ka esitada. Võlgnik sattus ületamatutesse makseraskustesse e. alalisse maksejõuetusse erinevatelt pankadelt ja laenufirmadelt tarbimis- ja kiirlaenude võtmise tõttu. Süveneva ajukasvaja tagajärjel tekkis M. V.l kahjuks hasartmängusõltuvus. Maksu- ja Tolliameti kaudu seadis ta endale hasartmängude mängimise piirangu õnnemängudele, spordiennustustele ja klassikalisele loteriile. M. V. on puuduva töövõimega ning vaid oma sissetulekust ja töövõimetoetusest ei suuda kõiki võlgnevusi tasuda, olles seega püsivalt maksejõuetu. Puuduvad tõendid, et võlgniku maksejõuetuse põhjusteks oleks olnud kuriteo tunnustega teod või muud analoogilised asjaolud. Maksejõuetuse põhjuseks on seega muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Haldur palub kinnitada lõpparuanne, algatada M. V. (pankrotis) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus, jätta usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi, vabastada haldur, kinnitada halduritasuks 1315,17 eurot ja pankrotimenetluse kulud 300 eurot. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Vastavalt PankrS § 157 p-le 5 lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega. Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus PankrS § 163 lg-te 4 ja 5 kohaselt, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ja kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Lähtuvalt PankrS § 163 lg 1 on teade lõpparuandega tutvumise ja vastuväidete esitamise võimaluse kohta avaldatud 23.09.2022 elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vastuväiteid lõpparuandele ei esitatud. Kohus leiab, et lõpparuanne vastab PankrS § 162 lg-te 2 ning 3 nõuetele ja kuulub kinnitamisele. Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis PankrS § 163 lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga, vaid muu asjaolu PankrS § 162 lg 3 mõttes. Tulenevalt eeltoodust kuulub võlgniku pankrotimenetlus lõpetamisele seoses lõpparuande kinnitamisega. Kooskõlas PankrS §-ga 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus vabastab pankrotihalduri võlgniku pankrotihalduri kohustustest.

PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel. Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. PankrS § 65 lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. PankS § 65 1 lg 1 sätestab, et halduri tasu alammäär pankrotivaralt suurusega kuni 6400 eurot on 24% pankrotivarast, mis moodustab 1315,17 eurot (5479,88 eurost 24%). Kohus tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et halduri taotletav tasu suurus on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning vastab PankrS § 651 lõikele 1. Tulenevalt eelnevast määrab kohus pankrotihalduri tasuks kokku 1315,17 eurot. PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduril õigus lisaks tasule nõuda nende vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Selleks esitab haldur iga kuue kuu möödudes alates pankroti väljakuulutamisest pankrotitoimkonnale ja kohtule aruande sellel perioodil tehtud kulutuste kohta. Pankrotitoimkonnal ja kohtul on õigus nõuda haldurilt kuludokumentide ning täiendavate andmete esitamist. Kohus kontrollib halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust, põhjendatust ja kooskõla kalkulatsiooniga ning kinnitab halduri taotlusel vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse üks kord aastas pankroti väljakuulutamisest arvates määrusega. Kohus võib jätta kinnitamata nende kulutuste hüvitamise, millest pankrotitoimkonnale ja kohtule ei ole õigel ajal teatatud. Pankrotihalduri selgituste kohaselt on pankrotimenetluse kuludeks bürookulud, erinevad tugiteenused, tehniliste vahendite kasutamine (arvuti, printer, telefon, koopiamasin), kontoritarbed, interneti kasutamine ja transpordikulud. Alates 01.02.2021 seaduse muudatusest tuleneb, et haldurile määratav tasu peab katma ka halduri üldkulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 65 lg 1). Halduri poolt nimetatud kulud on kulud, mida peab katma halduri tasu. Kuivõrd haldur ei ole esile toonud kulusid, mida halduri tasu ei kata, siis jätab kohus kulude kinnitamise taotluse rahuldamata. PankrS § 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Pankrotihalduri tasu kuulub hüvitamisele pankrotivara arvelt. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 68 lõike 2 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. PankrS § 170 lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3

nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses. Võlgnik esitas avalduse koos pankrotiavaldusega. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt PankrS § 171 lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Võlausaldajad ega haldur ei ole kohtule esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Kohus leiab, et tuleb algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. PankrS § 172 lg 1 kohaselt, kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole esitatud ühtegi kolmanda isiku nõusolekut usaldusisikuks asumise kohta. Kuna usaldusisiku määramine tooks kaasa põhjendamatult liigseid kulutusi, mida võlgnik ei ole võimeline täiendavalt kandma, tuleb jätta usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Menetluse kestel on võlgnik kohustatud PankrS § 173 lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 173 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. PankrS § 173 lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. PankrS § 172 lg 2 kohaselt peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Lõike 4 järgi esitab usaldusisik kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. PankrS § 84 kohaselt teostab kohus järelevalvet pankrotimenetluse seaduslikkuse üle ja täidab muid seadusest tulenevaid ülesandeid. Kohtul on õigus kontrollida, kas ja kuidas võlgnik täidab oma kohustusi kohustustest vabastamise menetluse kestel. Eelnevast tulenevalt kohus kohustab võlgnikku, kui iseenda usaldusisikut, esitama käesoleva määruse resolutsioonis märgitud ajaks usaldusisiku aruande. Vastavalt võlausaldajate nimekirjas ettenähtud jaotistele tuleb teha väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas. Võlgnik peab olema kohustustest vabastamise menetluses kättesaadav ja kui võlgnik muudab oma kontaktandmeid, siis tuleb sellest kohtule teada anda. Kui menetluse käigus ei õnnestu kohtul võlgnikku kätte saada (kui ei ole teatanud kontaktandmete muutmisest või võlgnik lihtsalt ei reageeri), siis võib see kokkuvõttes viia menetluse lõpetamise ja kohustustest vabastamata jätmiseni.