Otsuse avalikult teatavaks- 9. november 2022, Tallinn tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Tsiviilasja hind
2-22-221 Astel OÜ hagi Stairman OÜ vastu põhivõla ja viivise summas 67 573.84 euro ning lisanduva viivise väljamõistmiseks 72 962.49 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja Astel OÜ, registrikood 11603670, asukoht Nirgi tee esindajad 9, Reola küla, Kambja vald, Tartu maakond, lepinguline esindaja Annika Kiisk Kostja Stairman OÜ, registrikood 11883379, asukoht Väike-Ameerika tn 8, Tallinn, Harju maakond, lepingulised esindajad vandeadvokaat Erki Vabamets ja vandeadvokaat Virge Murak Kohtuistungi toimumise aeg
18.10.2022
RESOLUTSIOON
1.Jätta Astel OÜ hagi Stairman OÜ vastu põhivõla ja viivise summas 67 573.84 euro ning lisanduva viivise väljamõistmiseks rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda.
3.Määrata kostja Stairman OÜ hüvitatavate menetluskulude suuruseks 2031.50 eurot ning mõista nimetatud summa Astel OÜ-lt Stairman OÜ kasuks välja.
4.Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Taotledes kaebuse esitamisel menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil.
1.1.Vastavalt esitatud hagiavaldusele (dtl 3-7) sõlmisid hageja Astel OÜ tellijana ning kostja Stairman OÜ töövõtjana töövõtulepingu, mille kohaselt pidi kostja valmistama trepid (4tk) ja käiguteede piirded (101,2m) ning pidi tellitud tooted transportima xxxx objektile. 29.11.2021 edastas kostja hagejale arve nr xxxx (dtl 8) summas 26 946.85 eurot. Hageja on vastava arve tasunud 30.11.2021 (dtl 9). Kauba valmimisel edastas kostja 10.12.2021 hagejale lõpliku arve nr xxxx (dtl 10) ning hageja tasus nimetatud arve 14.12.2021 (dtl 9). Hageja tasus tellitud kauba eest vastavalt kostja esitatud arvetele, kuid uurides kauba tarne kohta, keeldus kostja kauba üleandmisest, nõudes hagejalt teise ettevõtte võlgnevuse tasumist. Hageja hoiatas kostjat, et kui kostja keeldub kauba üleandmisest hagejale, siis on hageja sunnitud pooltevahelisest lepingust taganema. Hageja pakkus kostjale ka kompromissina, et kostja annab välja garantiikirja kauba üleandmiseks hiljemalt 04.01.2022.a. Kuivõrd kostja väljendas ennast üheselt mõistetavalt, et tema hagejale tellitud kaupa üle ei anna ega andnud oma kohustuste täitmiseks ka garantiikirja, siis taganes hageja pooltevahelisest lepingust 23.12.2021 (dtl 11) seoses kostjapoolse olulise lepingu rikkumisega. Kuivõrd kostja ei ole lepingu alusel hagejale midagi üle andnud, siis kohustub kostja tagastama hagejale arvete nr xxxx ja xxxx alusel saadud 67 367.12 eurot. Hageja on seisukohal, et lepingust taganemise eeldused on täidetud ehk poolte vahel oli kehtiv leping, kostja rikkus lepingut oluliselt, keeldudes lepingu alusel oma kohustuse täitmisest, s.t tellitud kauba üleandmisest ning on teatanud, et ta seda kohustust ei täida. Hageja leiab, et kostja rikkus oma lepingust tulenevaid kohustusi tahtlikult ning kuivõrd kostja teatas, et ta ei täida oma lepingulisi kohustusi, s.t keeldus oma kohustusi täitmast, seega oli hagejal õigus lepingust taganeda ka ilma täiendavat tähtaega määramata.
1.2.Hageja palub kohtul kostjalt välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevuse 67 367.12 eurot, viivis perioodi 24.12.2021 – 06.01.2022 eest summas 206.72 eurot ning edasi viivise põhinõudelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Kostja seisukohad, tõendid
2.1.Kostja oma esitatud kirjalikus vastuses (dtl 27-30) palub jätta hagi rahuldamata. Stairman OÜ-l puudub Astel OÜ-ga mistahes võlasuhe ning hageja nõue on esitatud ilmselgelt vale isiku vastu. Stairman OÜ-l oli võlasuhe Astel Modular OÜ-ga (uue ärinimega Swedkrav Förening OÜ, pankrotis) ja Astel OÜ täitis tasu makstes kolmanda isikuna Astel Modular OÜ kohustuse. Nimelt 03.09.2021 saatis Astel Modular OÜ (edaspidi Astel Modular) vaneminsener U V e-kirja tellimuse esitamiseks Stairmani töötajale R S. Viidatud 03.09.2021 e-kirjas (dtl 31) on U V täpsustanud, et uue projekti „Stora Rämsjö“ raames tellitakse trepid ja käigutee piirded ning küsimuste puhul vastab Astel Modulari projektijuht A K. Perioodil 03.09.2021 - 28.09.2021 kooskõlastati Stairmani (R S) ja Astel Modulari (A K) vahel projekt Stora Rämsjö tehnilisi detaile. Meilivahetusest (dtl 32-37) nähtub, et pooled leppisid kokku, et treppe ja piirdeid on vaja nädalatel 45-46, välistrepid tulevad betoonastmetega ning R30 nõuet ei ole, treppide ja piirete osas tuleb kasutada värvi tume hall RR23 ning viitega varasematele koostööprojektidele Fäboden ja Rullbanan lepiti kokku, et trepp võib olla sama, mis tehti projekti Rullbanan raames, kuid alumine piirde kinnitus peab olema sama, mis meilile lisatud joonisel. Peale projekti Stora Rämsjö olulisemate detailide kokku leppimist saatis Stairman töötaja R S 29.09.2021 Astel Modular projektijuhile A Kile küsimuse, et kas projekti võib töösse panna. Samal päeval, s.o 29.09.2021 kell 16:38 kinnitas Astel Modular projektijuht A K tellimuse. Seega olid eeltoodud kinnitusega Astel Modulari poolt aktsepteeritud kokkuleppe olulised tingimused. 2(8)
Tsiviilasi nr 2-22-221
2.2.Stora Rämsjö projekti esialgne kalkulatsioon valmis 06.10.2021 ja Stairman teatas Astel Modular projektijuhile, et trepid 4 tk x 11 150 eurot = 44 600 eurot +KM; käigutee piirded H=1500 – 101,2 m x 172,6 eurot= 17 467,12 eurot+KM; transport xxxx 1350 eurot/tk. Eeltoodud kirjavahetusega on üheselt selge, et Stairman ja Astel Modular olid sõlminud kokkuleppe Stora Rämsjö projekti raames treppide ja käiguteede piirete tellimiseks. Samuti olid kokku lepitud toodete hinnad, trepid summas 44 600 eurot ja piirded summas 17 467.12 eurot, millele lisandub käibemaks.
2.3.1.11.2021 (e-kirjavahetus dtl 38-39) pöördus Astel Modular taas Stairman poole ning teatas, et Stora Rämsjö projekti raames tuleb üks trepp ümber pöörata ning palus Stairman hinnangut tööde maksumusele. Stairman koostas uued joonised, millele palus Astel Modulari kliendi kinnitust. 03.11.2021 teatas Astel Modular, et nende klient on muudatuse ära kinnitanud ning Stairman vastas, et muudatuse hinnaks kujuneb 2700 eurot+KM. Stora Rämsjö projekti trepid valmisid 2021 novembri keskel, kuid tulenevalt Astel Modulari varasematest võlgnevustest Stairmanile, ei tahtnud Stairman enne treppide eest tasumist kaupa väljastada. 15.11.2021 teatas Stairman, et Astel Modular võlgnevused erinevate projektide raames on kokku 130 959.06 eurot. Astel Modular soovis treppe kätte saada ja lepingupooled (Stairman ja Astel Modular) arutasid olukorda ja võimalikke lahendusi telefoni teel ning Astel Modular palus, et kostja vormistaks treppide eest arve Astel OÜ nimele. 29.11.2021 edastas Stairman arve nr xxxx Astel OÜ-le. Viidatud arvelt nähtub, et arve on esitatud Stora Rämsjö projekti raames tellitud treppide eest. Arve kajastab täpselt ja detailselt Stairmani ja Astel Modulari vahel kokku lepitud projekti, kaupasid ja hindu.
3.Hageja märgib oma järgnevas seisukohas (dtl 45-48), et Astel OÜ oli Stora Rämsjö objektil peatöövõtja ning Swedkrav Förening OÜ (pankrotis) teostas sellel objektil hagejale alltöövõttu. Ehituses on tavapärane, et alltöövõtja esitab toote valmistajale tellimuse tehnilised andmed, kuid tegelik tellija, kauba eest tasuja ning kauba saaja on peatöövõtja. Kostja ei ole vaidlusaluste treppide eest esitanud kordagi arvet Swedkrav Förening OÜ-le (pankrotis). Eluliselt ei ole usutav ka kostja väide, et hageja täitis kolmanda isiku kohustusi tema ees. Sellisel juhul oleks kostja vormistanud tehingut kinnitava arve Swedkrav Förening OÜ-le (pankrotis), mitte hagejale. Kui kostja väidab, et hageja ja Swedkrav Förening OÜ (pankrotis) on omavahel sõlminud kokkuleppe, et hageja täidab Swedkrav Förening OÜ (pankrotis) kohustusi kolmandate isikute ees, siis peab sellist asjaolu tõendama kostja. Lisaks ei ole kostja vaidlusaluseid treppe üle andnud ei hagejale ega ka kostja väidetud tellijale Swedkrav Förening OÜ-le (pankrotis). Hagejale teadaolevalt on kostja vaidlusalused trepid võõrandanud hoopis kolmandale isikule. Seega lõi kostja hagejas teadvalt vale ettekujutluse, et ettemaksu ja lõpliku arve tasumisele transpordib kostja hageja tellitud trepid xxxx. Kostja on saanud oma tegevuse tagajärjel varalist kasu 67 367.12 eurot.
4.Kostja märgib (dtl 53-56), et oli Astel Modular OÜ-ga varasemalt korduvalt koostööd teinud ning nende koostööde raames oli Astel Modular OÜ-l tekkinud võlgnevus Stairmani ees. Seega kirjutas Stairman töötaja R S 15.11.2021 Astel Modular OÜ juhatuse liikmele P Pile, et Astel Modular OÜ-l on kostja ees võlgnevus summas 130 959.06 eurot. Eeltoodule vastas P P, et ta tegeleb selle probleemiga. Viidatud kirjavahetus (dtl 57) oli kantud eesmärgist likvideerida Astel Modular OÜ varasemad võlgnevused enne, kui anda Astel Modular OÜ-le kätte Stora Rämsjö projekti raames tehtud trepid. Stairman kartis põhjendatult, et Astel Modular OÜ jääb jälle võlgu ja kui Stairman annab Astel Modular OÜle trepid kätte, siis ei ole Stairmanil enam mingit võimalust oma sissenõutavaks muutunud nõuete rahuldamiseks. P P lubas R S telefoni teel, et kõik võlgnevused saavad tasutud ja et Astel Modular OÜ tasub ka uute, Stora Rämsjö projekti raames, tellitud treppide eest. Orienteeruvalt 10 minutit peale kõnet P Piga, helistas Astel raamatupidaja M H R S ja palus, et arve Stora Rämsjö treppide eest tehtaks Asteli (Astel OÜ) nimele. Arvestades fakti, et Astel 3(8)
Tsiviilasi nr 2-22-221 Modular OÜ ja Astel olid omavahel seotud, eeldas Stairman, et Astel Modular OÜ-l ja Astelil on sõlmitud omavaheline kokkulepe Stairmani võlgnevuste likvideerimiseks. Astel oli Astel Modular OÜ osanik 50% osalusega (dtl 58-61). Seega koostaski Stairman Asteli enda palvel arved Asteli nimele ning Astel tasus need arved. Stairman märgib, et teisiti ei olekski saanud Astel Modulari OÜ võlgnevust likvideerida, kuivõrd juhul, kui arve oleks olnud Astel Modular OÜ nimel, ei oleks Astel saanud seda arvet kuidagi tasuda. Samas ei täitnud aga Astel Modular OÜ oma varasemat kohustust summas 130 959.06 eurot ning Stairman keeldus Astel Modular OÜ-le Stora Rämsjö projekti raames ehitatud treppe kätte andmast. R S 18.12.2021 kirjale (dtl 62) vastas P P 20.12.2021 ning andis oma kirjas Astel Modular OÜ nimel võlatunnistuse, milles lubas aasta jooksul likvideerida Astel Modular OÜ võlgnevuse Stairmani ees summas 130 959.06 eurot (dtl 63). Kuivõrd Astel Modular OÜ-l olid selleks hetkeks tekkinud juba võlgnevused Maksuameti ees ja teistelt Astel Modular OÜ koostööpartneritelt oli kuulda, et Astel Modular OÜ on paljudele võlgu jäänud, siis keeldus Stairman peale (väärtusetu) võlatunnistuse saamist treppe Astel Modularile väljastamast. Stairman keeldus oma kohustuse täitmisest seni, kuni Astel Modular OÜ oleks rahuldanud oma sissenõutavaks muutunud kohustuse, mis tulenes nendevahelisest eelnevast regulaarsest suhtest. Stairman rõhutab, et R S e-kiri Astel Modular OÜ võlgnevuste kohta ja Astel Modular OÜ võlatunnistus sama võlakohustuse (ehk nö samade arvete) kohta kinnitavad, et kõik tellimused ja tasumised toimusid Stairmani ja Astel Modular OÜ vahel. Stairmanil ei ole olnud mitte ühtegi tellimust Astelilt, seega on ilmne, et Astel täitis kolmanda isikuna Astel Modular OÜ eest kohustuse.
4.1.Samuti ei ole kostja hinnangul kaugeltki tavapärane, et alltöövõtja esindaks peatöövõtjat mistahes tellimuste esitamisel, tavapärane on see, et isik, kellega peetakse läbirääkimisi, on ka lepingu teiseks pooleks. Käesoleval juhul ei piirdunud Astel Modular OÜ suhtlus Stairmaniga vaid tehniliste andmetega, vaid lepiti kokku ka tarnetingimused ja hind. Samuti märgib kostja, et Stora Rämsjö projekti leping oli sõlmitud 23.04.2021 Montagehusi Västra Götaland AB ja Astel Modular OÜ vahel (dtl 64-65). Seega ei vasta tõele Asteli väide, et Stora Rämsjö projekti leping oli sõlmitud Asteli ja Montagehusi Västra Götaland AB vahel ning isegi juhul, kui Astel Modular OÜ oleks oma lepingulised kohustused üle andnud Astelile, siis ei mõjuta see kuidagi Stairmani ja Astel Modular OÜ vahel sõlmitud lepingut, mis on täiesti eraldiseisev ega ole seotud Montagehusi Västra Götaland AB-ga. Astel ei ole tõendanud, et Stairmani ja Astel Modular OÜ vaheline leping oleks Astelile üle antud.
5.Hageja märgib (dtl 70-73), et poolte kirjavahetusest nähtub üheselt, et hageja oli teadmisel, et tal on lepinguline suhe kostjaga. Astel OÜ ja Swedkrav Förening OÜ (pankrotis, end. Astel Modular OÜ) pole kunagi sõlminud kokkulepet, et Astel OÜ maksab tema kohustusi. Kui Astel OÜ oleks soovinud täita Astel Modular OÜ kohustusi, siis puudus vajadus arvete esitamiseks hagejale. Hageja oleks soovi korral saanud kolmanda isiku kohustusi täita ka siis, kui arve oleks esitatud Swedkrav Förening OÜ-le (pankrotis, end. Astel Modular OÜ-le). Astel OÜ oli Stora Rämsjö objektil peatöövõtja ning Swedkrav Förening OÜ (pankrotis) teostas sellel objektil hagejale alltöövõttu. Lepingu lehed (originaal dtl 74-76) on allkirjastatud hageja ja tellija esindajate poolt. Seega ei saa olla vaidlust, et hageja oli Stora Rämsjö objektil peatöövõtja. 07.01.2022 on kostja vaidlusalused trepid võõrandanud läbi endaga seotud ettevõtte Xxxx OÜ Stora Rämsjö objekti tellijale Montagehus I Västra Götaland AB (dtl 80-81). Arve sisu ja hinnad ühtivad hagejale esitatud arvete sisuga. Xxxx OÜ ning kostja ainuosanikuks on Xxxx Grupp OÜ (dtl 82-89) ning juhatuse liikmeks H V. Hagejal tekib põhjendatult küsimus, millisel õiguslikul alusel on vaidlusalused trepid niimoodi võõrandatud Stora Rämsjö objekti tellijale otse, mh saades seega samade treppide eest tasu topelt.
4(8)
Tsiviilasi nr 2-22-221
5.1.10.02.2022 on kostja esitanud Swedkrav Förening OÜ (pankrotis, end. Astel Modular OÜ) pankrotimenetluses nõudeavalduse (dtl 91-92), mille kohaselt kostjal on võlgniku vastu nõue summas 248 341.85 eurot, millest põhinõue on 192 408.50 eurot ja viivisenõue on 55 933.35 eurot. Pankrotimenetluses esitatud nõudeavalduses ega ka toimunud võlausaldajate istungil ei ole kostja esindaja avaldanud, et kostja valduses oli väidetav pankrotivara või et see vara on võõrandatud kolmandale isikule. Samuti ei nähtu esitatud nõudeavaldusest, et hageja tasutud summad oleks maha arvestatud Swedkrav Förening OÜ kohustustest kostja ees. See näitab üheselt, et hageja ei täitnud Swedkrav Förening OÜ kohustusi, vaid enda kohustusi kostja ees. Kostja loogikat järgides saaks asuda seisukohale, et ka Montagehus I Västra Götaland AB täitis Swedkrav Förening OÜ kohustusi kostja ees. Antud asjaolu, et kostja on kooskõlas seotud ettevõttega vaidlusaluse trepid võõrandanud kolmandale isikule ning pole hagejalt saadud summade arvelt ka vähendanud Swedkrav Förening OÜ võlgnevust enda ees, näitab veelkordselt kostja pahatahtlikkust ja kavatsetust hagejalt hagis nimetatud summade välja petmisel ning asjaolu, et hageja ei täitnud kostja ees Swedkrav Förening OÜ kohustusi, vaid täitis üksnes enda kohustusi.
6.18.10.2022 toimunud kohtuistungil (protokoll dtl 113-119, helisalvestis dtl 120) jäi hageja esitatud hagiavalduse juurde. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Istungil kuulas kohus tunnistajana ära R S. Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad
7.TsMS § 436 lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Vastavalt TsMS § 438 lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 232 lg 1 alusel hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte.
8.Käesolevas asjas ei vaidle pooled selle üle, et kirjalikku töövõtulepingut ei ole sõlmitud ei hagejaga ega Astel Modular OÜga (uue ärinimega Swedkrav Förening OÜ, pankrotis). Kõik läbirääkimised on toimunud e-kirjavahetuse teel. Pooled vaidlevad asjaolu üle, kas töövõtuleping on sõlmitud Stairman OÜ ning Astel OÜ vahel või Astel OÜ täitis hagis tagasi nõutavat summat makstes kolmanda isikuna Astel Modular OÜ kohustuse.
9.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 sätestab, et leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kohtule esitatu ning kohtuistungil selgitatu kohaselt on lepingueelseid läbirääkimisi pidanud Astel Modular ja Stairman. Lepingu tingimuste ja sõlmimise osas tegid Astel Modular ja Stairman 29.09.2021 kokkuleppe, mil Astel Modular (projektijuhi A K isikus) kinnitas projekti töösse panekut. E-kirjavahetustes kuni arvete esitamiseni november 2021 on kostja suhelnud ühe isikuga ehk A Kiga, kes on Astel Modular projektijuht. Mis puudutab aga võlgade ja arvete tasumist, siis on kontaktisikuks olnud P P ehk Astel Modular OÜ juhatuse liige (nähtub esitatud registriväljatrükilt). Kohtule esitatud tõenditest nähtub kohtu hinnangul üheselt, et ka eelnevalt on koostöö Astel Modulari ja kostja vahel olnud pikaajaliselt olemas, P P on Astel Modulari juhatuse liikmena saatnud kostjale 20.12.2021 võlatunnistuse 5(8)
Tsiviilasi nr 2-22-221 varasemate võlgnevuste ja nende likvideerimise kohta aastata jooksul (dtl 63). Ühtki lepingulist seost käesoleva menetluse poolte vahel kuni vaidlusaluste arvete esitamiseni ei ole olnud, vähemalt esitatud e-kirjavahetusest seda ei nähtu.
10.VÕS § 78 lg 1 sätestab, et kui võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma isiklikult, võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. Järelikult võisid kostja ja kolmas isik kokku leppida, et hageja maksab ära kolmanda isiku võla. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et Astel Modular esitas Stairmanile palve, et Stora Rämsjö projekti arve vormistatakse Astel OÜ nimele ning Stairmanil, kui võlausaldajal, ei olnud selles suhtes vastuväiteid. Astel OÜ tasuski arve Astel Modulari eest. Kohtu arvates ei oma tähtsust, kellele arve adresseeritud oli (kohus nõustub hagejaga, et hageja saanuks tasuda ka Astel Modularile esitatua arve), vaid millise lepingulise kohustuse täitmiseks see tasuti. Järelikult saab eelnevat kogumis hinnates (arvestades ka seda, et hageja oli arvete tasumise hetkel Astel Modulari enamusosanik – vt dtl 61) eeldada, et Astel Modularil ja Astel OÜ-l oli omavaheline kokkulepe, mille alusel Astel OÜ täitis Astel Modulari kohustuse. Tunnistaja R S tunnistas kohtuistungil, et mäletab kõnet, kus hagiavalduse asjaoludes toodud arved paluti vormistada Astel OÜ nimel. Seega leiab kohus, et hageja ei ole tõendanud, et Stairman OÜ ja Astel OÜ vahel oleks mistahes võlasuhe. Samuti ei ole hageja tõendanud, et Stairmani OÜ ja Astel Modular OÜ vahelisest lepingust tulenevad nõuded (eelkõige täitmisnõue treppide üleandmiseks) oleks hagejale üle antud. Tulenevalt eelpool toodust jätab kohus hagi rahuldamata. Faktilised asjaolud, mis on aset leidnud Astel Modulari pankrotimenetluses või treppide hilisemal võõrandamisel, ei oma kohtu hinnangul käesoleva kaasuse lahendamisel tähtsust.
11.TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud hagi rahuldamata jätmise korral jätta hageja kanda. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus tsiviilkohtumenetluses seadustiku (TsMS) § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend 03.06.2013, tsiviilasi nr 3-2-1-65-13 p 14). Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1, kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude kindlaksmääramisel peab kohus analüüsima, kas tegemist on menetluskuludega, kas menetluskulud vastavad asja keerukusele ning on sellest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peetakse asja keerukuse hindamise kriteeriumiteks eelkõige asja mahtu ja õigusliku vaidluse olemasolu, asja lahendamisel peetud istungite ja läbitud kohtuastmete arvu.
11.1.TsMS § 138 lõike 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuväliste kulude koosseisu reguleerib TsMS § 144 ja selle kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks näiteks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, menetlusosaliste sõidukulud, aga ka menetlusosaliste saamata jäänud töötasu või muu püsiv sissetulek.
11.2.Kostja menetluskulude nimekirja (dtl 108-111) kohaselt on menetluskulud kokku 6500 eurot ilma käibemaksuta. Selles summas palub kostja ka tema menetluskulud määrata. Advokaadibürooga sõlmitud kokkuleppe kohaselt tasub kostja kohtus esindamise eest advokaaditasu kindlas suuruses (s.t sõltumata tegelikust ajakulust ja menetluse kestusest) ehk 6(8)
Tsiviilasi nr 2-22-221 lepingulise esindaja tasu puhul on tegemist AdvS § 61 lg 1 p-s 2 nimetatud koondtasuga. Arvestades eeltoodud tasukokkulepet ja menetlustoimingutele kulunud aega (32h ja 30 min), kujuneb lepingulise esindaja tunnitasuks käesolevas asjas 200 eurot ilma käibemaksuta. Seega jääb tunnitasu määr kostja hinnangul käesoleval juhul Riigikohtu poolt mõistlikuks peetud tasumäära piiresse ning see tuleb lugeda mõistlikuks. Menetlusosaline kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega.
11.3.Hageja esitas vastuväiteid (dtl 125-127) kostja menetluskulude nimekirjale ning leiab, et menetluskulud on ülepaisutatud, ebamõistlikud ning sisaldavad endas käesolevasse kohtuasja mittepuutuvaid tegevusi või suhtlusi isikutega, kes ei ole käesolevas kohtuasjas osalised. Hagiavaldusega tutvumisele ning seisukoha kujundamisele on kostja esindaja väidetavalt kulutanud 10 tundi ja 14 minutit. Tegemist on ilmselgelt ülepaisutatud kuluga, muuhulgas sisaldab see kulu vestlusi isikutega, kes ei ole käesoleva kohtumenetluse osalised (H V). Samuti ei saa kuuluda põhjendatud menetluskulude hulka büroosisesed nõupidamised seoses võimaliku vastuhagi esitamisega jms. Hageja leiab, et mõistlik ajakulu hagiavaldusega tutvumiseks oli maksimaalselt 1 tund. Samuti on Stairman OÜ esitanud kostja 07.02.2022.a vastusega seotud kulud. Kostja vastuse koostamisele kulus menetluskulude nimekirja kohaselt kokku 9 tundi ja 12 minutit. Hageja leiab, et ka nimetatud kulud on ebamõistlikud ja ülepaisutatud. Hageja leiab, et mõistlik ajakulu kostja vastuse koostamiseks oli maksimaalselt 2 tundi. Hageja vaidleb vastu ka kostja 03.05.2022 ja 20.05.2022.a menetlustoimingutele kulunud ajakulule kokku 5 tundi. Tegemist oli sisuliselt 2-l leheküljel esitatud dokumendiga tutvumisega, millele ei saanud kindlasti vandeadvokaadil kuluda 5 tundi, seda enam, et hageja esindajal kulus vastava dokumendi koostamisele 2 h (lisaks sisaldas vastav ajakulu ka kostja 07.02 menetlusdokumendiga tutvumist jms). Hageja toob välja ka, et kostja ettevalmistus kohtuistungiks ja tunnistaja ülekuulamiseks ning kohtuistungil osalemise ajakulud on ülepaisutatud. Käesoleval juhul esindas kostjat vandeadvokaat ning asi ei olnud mahukas, seega leiab hageja, et ka kostja esindaja tunnitasu 200 eurot (lisandub käibemaks) ei ole käesoleval juhul mõistlik tunnitasu suurus. Hageja leiab, et kogumis on põhjendatud kostja menetluskulud ca 9 tunni ulatuses.
11.4.Kohus, tutvunud kostja avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja vaadanud läbi asja materjalid, leiab, et taotlus on põhjendatud osaliselt. Puutuvalt nn koondtasu kokkulepet märgib kohus, et kohtu hinnangul ei ole põhjendatud selle lähtuda. Kostja ja tema esindaja vahel on sõlmitud 6500 euro suurune koondtasu kokkulepe, millest omakorda on arvutatud tunnihinnana 200 eurot. Nimelt hüvitatakse tsiviilkohtumenetluses lepingulise esindaja kuluna vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Seejuures ei ole oluline, millised on kostja ja tema lepingulise esindaja vahelised kokkulepped esindustasu suuruse osas. Erisusi seonduvalt advokaaditasu erinevate vormidega, milleks AdvS §-st 61 tulenevalt võivad olla ajatasu (AdvS § 61 lg 1 p 1), koondtasu (AdvS § 61 lg 1 p 2), osatasu (AdvS § 61 lg 1 p 3) või tulemustasu (AdvS § 61 lg 3), tsiviilkohtumenetluse seadustik ette ei näe. Seega lähtub kohus menetluskuludele hinnangu andmisel kostja lepingulise esindaja kulunud põhjendatud ja vajalikust ajast, määrates tunnitasu ise. Riigikohus on korduvalt esile toonud, et esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Seega on kohtule antud lai otsustusruum õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel, tagamaks võimalus leida igal üksikjuhtumil õiglane lahendus.
11.4.1.Kohtu arvates on asja sisu ja keskmise hagimenetlusega võrreldes mitte suuremat mahtu arvestades mõistlikuks vandeadvokaadi tunnitasuks käesoleval juhul 170 eurot, mis 7(8)
Tsiviilasi nr 2-22-221 vastab viimaste aastate tavapärasele praktikale ega ole ülemäärane ka kõrgemate astmete lahendites märgitu kohaselt.
11.4.2.Kostja lepingulise esindaja ajakulu osas nõustub kohus üldjoontes hageja seisukohaga, et need on nimekirjas esitatud tabelis märgituna selgelt ülepaisutatud ning põhjendatud ja vajalikud võiksid olla järgmised ajahinnangud: - tutvumine hagimaterjalidega, konsultatsioon kliendiga ja 07.02.2022 esitatud vastuse koostamine (mille sisuline osa on alla 2 lk) – 5 tundi (kostja tabelis on arvestatud selliseid tegevusi kuni 07.02.2022 k.a kokku ligemale 20 tundi) - hageja 14.04.2022 seisukohaga tutvumine, kliendiga nõupidamine ja 23.05.2022 seisukoha koostamine (sarnane maht hagi vastusega) – 4 tundi (kostja tabelis üle 7 tunni) - ettevalmistus kohtuistungiks (sh vastaspoole ja kohtu saadetuga tutvumine) ja tunnistaja ülekuulamiseks – 2 tundi (kostja tabelis ligemale 4 tundi) - menetluskulude nimekirja koostamine – 0,5 tundi (vastab kostja tabelile) - kohtuistungil osalemine – 0,45 tundi (istung kestis 27 minutit, kostja tabelis 2,5 tundi).
11.4.3.Kokku on seega kostja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatud 11,95 tunni ulatuses ehk summaliselt 11,95 x 170 = 2031.50 eurot.
11.5.Vastavalt TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Sellise taotluse on kostja esitanud. (allkirjastatud digitaalselt) Toomas Talviste kohtunik
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.