Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

01.06.2019 sõlmisid pooled äripindade rendilepingu nr.xxx. Äripindade üürilepingu p.3.1 kohaselt kontoripinna üür on 300 eurot kuus. Kostja hakkas rikkuma oma kohustusi ja ei maksnud üüritasu alates märtsist 2020 kuni 31.10.2020. Võlgnevuse summa on 2100 eurot. Kuna hageja ei pidanud võimalikuks jätkata lepingusuhteid kostjaga, siis 30.10.2020 pooled lõpetasid raamatupidamisteenuste osutamise lepingu nr.xxx kokkuleppel alates 02.11.2020. Kostja kinnitas, et kõik lepingust tulenevad maksed ja tasumata võlgnevus tuleb kostjal tasuda viivitamata. Samuti pooled lõpetasid äripindade rendilepingu nr.xxx alates 01.11.2020. 30.12.2020 saatis hageja meeldetuletuse kostjale, mille kohaselt hageja palus kustutada võlgnevuse summas 18026,40 eurot hiljemalt 06.01.2021. Kuna kostja ei ole võlgnevusi kustutanud, on hagejal VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 ja § 94 lg 1 kohaselt õigus nõuda viivist. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista raamatupidamisteenuste osutamise lepingu nr.XXX järgne võlgnevus summas 15 926,40 eurot ning viivis seadusjärgses määras arvestatuna tähtaegselt tasumata põhinõudelt 15 926,40 eurot kindla summana hagi esitamisest (08.09.2021) kuni kohtuotsuse tegemiseni ning edasi seadusjärgses määras (VÕS § 113 lg 1) arvestatuna tähtaegselt tasumata põhinõudelt. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista äripindade rendilepingu nr.XXX järgne võlgnevus summas 2 100 eurot ning viivis seadusjärgses määras arvestatuna tähtaegselt tasumata põhinõudelt 2 100 eurot kindla summana hagi esitamisest (08.09.2021) kuni kohtuotsuse tegemiseni ning edasi seadusjärgses määras (VÕS § 113 lg 1) arvestatuna tähtaegselt tasumata põhinõudelt. 05.05.2022 täpsustas hageja, et tugineb oma nõude alusena deklaratiivsele võlatunnistusele. Pooled kooskõlastasid ja allkirjastasid 30.10.2020 akti, mille alusel kostja kinnitas, et seisuga 30.10.2020 kostja võlgnevuse summa on 18 026 eurot, sh 2100 eurot üüritasu. Poolte poolt allkirjastatud aktis on kajastatud arvete kuupäevad, numbrid ja summad. Seega kostja tunnistas, et temal on võlg hageja ees lähtudes hageja poolt esitatud arvetest. Seega poolte vahel on sõlmitud deklaratiivne võlatunnistus, mille kohaselt kostja tunnistas võla olemasolu täies ulatuses hageja poolt esitatud arvete alusel ja loobus vastuväidetest. Kostja vastus ja vastuhagi Kostja palus jätta hagiavaldus rahuldamata. Kostja ei ole nõus sellega, et hageja osutas kostjale teenuseid ja väljastas arveid vastavalt nimetatud lepingu tingimustele. Kostja on seisukohal, et hageja poolt väljastatud arved ei ole aluseks kohustuste tekkimiseks ning tegelikult kostja ei ole saanud hagejalt teenuseid antud mahus ja arvetes kajastatud summade suuruses. Hagi on esitatud kostja vastu konflikti tõttu, mis tekkis kostja eelneva ja kehtiva juhtkonna vahel. Kostja märkis, et alates 16.01.2019 kuni käesoleva ajani on hageja osanikuks R M OÜ, kellele kuulub hetkel 100% osakapitalist. R M OÜ asutajateks on M O ja S S. Kostja äriühingu tegeliku juhtimisega ja arenemisega Eestis tegeles 2019 ja 2020 aastate jooksul osanike tellimusel just nimelt M O , kes oli kostja juhatuse liige perioodil 27.07.2016 kuni 31.12.2020. Seega ajal, millal sõlmiti hagiavalduses nimetatud leping (01.04.2019), oli kostja kehtiv juhatuse liige M O , kes oli samuti hageja 75% kasusaajana. Kostja juhtkonnale ja osanikele ei olnud teada sellest huvide konflikti kohta kuni 2020 lõppuni, millal oli lõpetatud kõik suhted M O iga. Kostja on

seisukohal, et M O olles kostja juhatuse liikmena on rikkunud oma lojaalse- ja hoolsuskohustusi ka kostja vastu. Kostja on seisukohal, et M O on oma kohustusi rikkunud, tellides kostjale kahtlase iseloomuga teenuseid äriühingult, mille osanik (kasusaaja) on tema ise (temale kuuluva äriühingu kaudu). Kostja juhib kohtu tähelepanu sellele, et hagiavalduse kohaselt väljastas hageja kostjale arved, kus on märgitud muu hulgas ka summad konsultatsiooniteenuste eest tariifiga 80 eurot/tund. Hagiavalduse juurde on lisatud raamatupidamise teenuste hinnakiri, mille kohaselt maksu- või raamatupidamise konsultatsiooni tasu on 50 eurot/ tund. Seega hageja käitus pahatahtlikult ning tegutsedes oma või oma tegeliku kasusaaja (M O i) kasu suurendamise huvides väljastas arved, mille summasid ületavad lepingus kajastatud tariife. Seega hageja nõue selles osas peab olema vähendatud vähemalt 2160 euro võrra (5760-3600). Kostja ei ole nõus hagi summaga täies ulatuses, kuna kostja vaidlustab arvetes kajastatud teenuste osutamist. Kostja samuti juhib kohtu tähelepanu sellele, et hageja poolt väljastatud arved ei vasta seadusega ettenähtud nõudele. Olukorras, kus arve on puudulik ja seetõttu ei ole võimalik tehingu tegelikku majanduslikku sisu tuvastada, on põhjendatud asuda seisukohale, et maksukohustuslane ei ole kaupa/teenust saanud. Hagejal oli võimalus lõpetada leping omal algatusel seoses kostja arvete tasumata jätmisega juba aprillis 2020. Vaatamata sellele hageja esindaja kinnitas hagiavalduses, et 30.10.2020 pooled lõpetasid raamatupidamisteenuste osutamise lepingu nr.XXX kokkuleppel alates 02.11.2020. Hageja kinnitas, et kõik lepingust tulenevad maksed ja tasumata võlgnevus tuleb kostjal tasuda viivitamata. Sellest kostja teeb järelduse, et hageja tegelik kasusaaja M O kasutas oma võimalus raha teenimiseks ning hageja jätkas kostjale tasu arvestamisega ja arvete väljastamisega. Lisaks sellele kokkulepe lepingu lõpetamise kohta oli allkirjastatud kostja poolt M O iga isiklikult. Arvestades huvide konflikti olemasolu on kostja seisukohal, et antud dokument ei saa olla objektiivseks tõendiks antud menetluses ja ei oma juriidilist võimu. Kostja tegevusalaks on lennupiletite vahendusmüük internetis. Arvestades antud asjaolu ei olnud kostja tegevuse toimumiseks üüriruumid üldse vajalikud. Kostjal on alus eeldada, et üürileping oli sõlmitud kostja endise juhatuse liikmega (M O ) omal algatusel alusetu rikastumise eesmärgil, kuna kostja tegevus toimub interneti kaudu. Nimetatud lepingu p.2.1 kohaselt: Üürileping jõustub 01.06.2019 ja kehtib kuni 31.05.2020. Hagiavalduse kohaselt hageja jätkas kostjale arvete esitamisega perioodil 01.06 kuni 14.10.2020, so perioodil, kuna leping oli juriidiliselt lõpetatud. Kostja ei tunnista kahtlase iseloomuga rendilepingu alusel väljastatud arved täies ulatuses. 26.05.2022 esitas kostja vastuhagi 30.10.2020 allkirjastatud vastastikuste arvelduste kontrollimise akti tühiseks tunnistamiseks. 30.10.2020 poolte esindajad kooskõlastasid ja allkirjastasid akti, mille alusel kostja esindaja (endine juhatuse liige M O ) kinnitas, et seisuga 30.10.2020 on kostja võlgnevus hageja ees 18 026 eurot, sh 2100 eurot – üüritasu. Kostja leiab, et tegemist on konstitutiivse võlatunnistusega. Kostja on seisukohal, et kostja endine juhatuse liige M O , kuritarvitades oma juhatuse liikme pädevust, on allkirjastanud antud dokumenti selleks, et luua kostja jaoks uus kohustus ning antud dokument oli koostatud kõigepealt temale kuuluva juriidilise isiku (so Skata Advisors OÜ) kasuks. Seadusega sätestatud lojaalsuskohustusest ja hea usu põhimõttest tuletatav juhatuse liikme kohustus hoiduda huvide konfliktis tegutsedes kolmanda isikute huvide eelistamisest äriühingu huvidele. Kuna

vaidlustatav dokument (30.10.2020 allkirjastatud akt) oli koostatud ja allkirjastatud huvide konflikti olukorras isikuga (kostja endine juhatuse liige M O ), kes on rikkunud oma juhatuse liikme kohustusi, on see dokument tühine heade kommetega vastuolu tõttu. Hageja vastus vastuhagile Hageja palus jätta vastuhagi rahuldamata. Kostja ei vaidle selle vastu, et poolte vahel on sõlmitud 2 lepingut ja hageja teostas teenused ja esitas arved kostjale ning kostja aktsepteeris hageja poolt esitatud arveid täies ulatuses. Kostja poolt ei olnud esitatud mitte ühtegi pretensiooni seoses hageja poolt teenuste osutamise või mitteosutamisega lepingute kehtivuse ajal, arvete esitamisel, võlatunnistuse allkirjastamisel ja lepingute lõpetamisel. Samuti jääb arusaamatuks, millisel õiguslikul alusel kostja väidab, et tema poolt esitatud dokumendid tõendavad M O i ja kostja vahel huvide konflikti olemasolu ja kostja endise juhatuse liikme M O i poolt kohustuste rikkumist. Hageja juhib tähelepanu sellele, et lepingute sõlmimisel ja 30.10.2020 allkirjastatud võlatunnistuse kooskõlastamisel ja allkirjastamisel kostja poolt ei olnud esitatud mitte ühtegi pretensiooni või teadet, et M O il puudub pädevus lepingute sõlmimiseks või pädevus on piiratud. Samuti on vaja rõhutada, et piirangud ei olnud kajastatud Äriregistris. Hageja leiab, et 30.10.2020 tehing ei ole tühine vastuolu tõttu heade kommetega, kuna kostja poolt ei ole põhjendatud ega tõendatud asjaolusid, mis võiksid kaasa tuua tehingu tühisuse. Seega 30.10.2020 võlatunnistus on kehtiv. Kohtu põhjendused

asja kasutamist, loetakse, et üürileping on muutunud tähtajatuks, kui üürileandja või üürnik ei avalda teisele lepingupoolele kahe nädala jooksul teistsugust tahet.

de 1 ja 2 kohaselt on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Kohus selgitab täiendavalt, et tehingud võivad olla heade kommetega vastuolus erinevatel põhjustel, mida ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi võib pidada ebamoraalseteks ja taunitavateks. Tehing on vastuolus heade kommetega, kui see eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse üldpõhimõtete vastu tehingu tegemise ajal. Tehingu heade kommete vastasus võib tuleneda kas tehingu eesmärgi heade kommete vastasusest või ühe poole ebamoraalsest käitumisest tehingu tegemise eesmärgil (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend 3-2-1-11108, p 23). Kohus loeb kostja poolt esitatud tõenditega tõendatuks, et alates 16.01.2019 on hageja osanikuks R M OÜ, kellele kuulub 100% osakapitalist ning et nimetatud äriühingu asutajateks olid M O ja S S (dtl 138-144). Samuti loeb kohus tõendatuks, et kostja juhatuse liikmeks oli perioodil 27.07.2016 kuni 31.12.2020 M.O (dtl 145, 146). Samas on kohus seisukohal, et üksnes antud registrikaartide väljavõtted ei tõenda huvide konflikti olemasolu või asjaolu, et M O oleks oma juhatuse liikme kohustusi rikkunud. Kostja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit, et kostja endine juhatuse liige oleks jätnud täitmata oma hoolsuskohustuse ning kuritarvitanud oma õigusi isiklikes huvides või et hageja oleks kostja endise juhatuse liikme juhtimisel väljastanud kostjale ebaõigeid arveid. Samuti on tõendamata, et 30.10.2020 akt oleks allkirjastatud erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust või et kostja jaoks oleks võetud kohustused tehtud äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus oleks heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et 30.10.2020 allkirjastatud võlatunnistus on kehtiv. Kohus peab vajalikuks täiendavalt märkida, et isegi juhul, kui M O oleks oma kohustusi juhatuse liikmena rikkunud, ei muuda see automaatselt tema poolt allkirjastatud dokumente tühiseks. Juhul, kui kostjal on tekkinud kahju oma endise juhatuse liikme tegevuse tõttu, siis on kostjal võimalus kaaluda hagi esitamist M O i vastu.

Kohus nõustub hagejaga, et kostja on loobunud 30.10.2020 mh vastuväidetest asjassepuutuvatel arvetel kajastatud teenuste saamise kohta arvetel kajastatud ulatuses ning nendel märgitud tasu eest, sest kostjale pidi 30.10.2020 seisuga olema teada missuguseid teenuseid, millises ulatuses ta saanud on ning millises tasus olid pooled vastavate teenuste eest kokku leppinud. Samuti pidi kostjale olema 30.10.2020 teada, kas ta on jätkanud üürilepingu eseme kasutamist pärast lepingu tähtaja möödumist 31.05.2020 ning kas ta kasutab seda jätkuvalt. 30.10.2020 aktil puuduvad igasugused viited kostjapoolsetele vastuväidetele või et kostja tunnistaks mõnel arvel kajastatud võlgnevust üksnes osaliselt. Seetõttu leiab kohus, et kostja ei saa tugineda käesolevas menetluses vastuväidetele, et kostja ei ole saanud hagejalt teenuseid arvetel kajastatud ulatuses ja tasu eest ning et kostja ei ole jätkanud üürilepingu eseme kasutamist pärast lepingu tähtaja möödumist ning kasutanud seda vähemalt kuni 31.10.2020. Sellega seoses ei pea kohus vajalikuks anda ka oma hinnangut hageja tõenditele seoses teenuste osutamisega (dtl 227-299).

nõupidamisega peab kohus põhjendatuks kokku 2 tunni ulatuses. Tegemist ei ole kohtu hinnangul õiguslikult keerukatega ega mahukate toimingutega. Arvestades hageja poolt 10.01.2022 esitatud dokumendi põhjalikkust ja tõendite mahtu peab kohus nimetatud dokumendi koostamise usutavaks ajakuluks 5 tundi ja 30 minutit. 10.12.2021, 26.01.2022 ning 22.03.2022 kostja poolt esitatud seisukohtade tutvumise ning sellega seoses kliendiga nõupidamise ja vastuväidete koostamise põhjendatud ajakuluks peab kohus kokku 4 tundi. Kohus arvestab esitatud dokumentide sisu ja mahuga. Menetluse uuendamise ja hageja täpsustuste koostamise põhjendatud ajakuluks peab kohus kokku 1 tund ja 30 minutit. Tegemist ei olnud õiguslikult keerukate ega mahukate dokumentidega. Lepingulise esindaja teenused seoses kostja vastuhagiga peab kohus põhjendatuks kokku 3 tundi ja 30 minutit. Kohus arvestab esitatud dokumentide sisu ja mahuga ning asjaoluga, et sisuliselt uusi väiteid nimetatud dokumentides esitatud ei ole. Kokku peab seega kohus põhjendatuks hageja esindaja ajakulu 22 tunni ulatuses. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu oli menetluskulude nimekirja kohaselt 100 eurot. Tegemist on mõistliku ja põhjendatud tunnitasu suurusega. Seega on esindaja tasu kokku põhjendatud 2200 eurot.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.