A.A. maksejõuetusavaldus pankroti välja kuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Võlgnik: A.A. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht Xxxxxxxxxxx, e-post xxxxxxxxxxx) Usaldusisik: pankrotihaldur Andrus Õnnik (ph. tunnistus nr 36/22.06.2004OÜ Pärnu Pinker Albert, asukoht Lai 10, Pärnu linn, tel 443 1313, e-post [email protected])
Menetlustoiming
Pankroti välja kuulutamine ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamine
Istungi toimumise aeg ja koht
28.10.2022 Pärnus, istungil osalesid võlgnik A.A. ja usaldusisik A. Õnnik.
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada A.A.’i maksejõuetusavaldus.
2.Kuulutada välja A.A. ́i (isikukood xxxxxxxxxxx) pankrot 07.11.2022 kell 17:00 ja algatada A.A. ́i kohustustest vabastamise menetlus.
3.Nimetada A.A. ́i pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Andrus Õnnik (OÜ Pärnu Pinker Albert, asukoht Lai 10, Pärnu linn, tel 4431313, e-post [email protected] pankrotihalduri tunnistus nr 36/22.06.2004). Pankrotihalduril koostada ja esitada kohtule hiljemalt 30.11.2022 võlgniku vara- ja võlanimekiri.
4.Määrata A.A. ́i (pankrotis) võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 01.detsember 2022.a kell 11.00 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajas (Rüütli 19, II korrus, saal nr 2).
5.Kohustada võlgnik A.A. ́it (pankrotis) ilmuma vande andmiseks vara, võlgade ja majandusvõi kutsetegevuse kohta 01.detsembril 2022 kell 11.00 Pärnu Maakohtusse (aadressil Rüütli tn 19, Pärnu linn, II korrus, saal 2). Võlgniku ilmumata jäämisel võib kohus teda trahvida või kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks.
6.Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab A.A. ́i kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Esimene
2-22-11874 aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, kuid mitte hiljem kui 07.11.2023.
7.Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.
8.Avaldada viivitamatult pankrotimääruse ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta teadaanded väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
9.A.A. ́i võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe (2) kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja (taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle kohtule; nõude esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
10.Pankrotiavalduse tagamiseks keelata avaldajal vara käsutamine ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
11.Lõpetada võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised.
12.Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
13.Pankrotimäärus kuulub täitmisele viivitamatult.
14.Jätta menetluskulud võlgniku A.A. ́i kanda ning anda võlgnikule menetlusabi usaldusisiku tasu osaliseks hüvitamiseks.
15.Määrata alates usaldusisiku nimetamisest 25.08.2022 kuni pankroti väljakuulutamiseni tehtud toimingute eest usaldusisiku Andrus Õnnik ́u tasu suuruseks xxxxxxxxxxx eurot (xxxxxxxxxxx eurot), millele lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx eurot, so kokku xxxxxxxxxxx eurot, millest xxxxxxxxxxx eurot ja lisanduv käibemaks xxxxxxxxxxx eurot mõista välja usaldusisiku kasuks pankrotivara arvelt ning xxxxxxxxxxx eurot ja lisanduv käibemaks xxxxxxxxxxx eurot hüvitada usaldusisikule menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, OÜ-le Pärnu Pinker Albert (a/a XXXXXXXXXXX SEB Pangas).
16.Võlgnik A.A. on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: 1) tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; 2) viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, 3) samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FiMS § 47 lg 1, 2). 2 (8)
2-22-11874
17.Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9).
18.Kohtumäärus toimetada kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Avalduse asjaolud ja menetluse käik
1.A.A. (avaldaja, võlgnik) esitas 14.08.2022 Pärnu Maakohtule võlgniku maksejõuetusavalduse, milles palub välja kuulutada enda pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus.
1.1.Avalduse kohaselt on A.A. vallaline, tal on üks ülalpeetav (sündinud xxxxxxxxxxx. Võlgnikul vara puudub. Avaldaja igakuiseks sissetulekuks on palk Xxxxxxxxxxx-ist summas 2160 eurot kuus ning väljaminekute suuruseks 1020 eurot. Võlgnikul on maksejõuetusavalduse kohaselt kohustused 24 võlausaldaja ees ning võlgade kogusumma on vähemalt 104 321 eurot, kusjuures avalduse andmetel 10 võla suhtes on algatatud ka täitemenetlused.
1.2.Makseraskuste põhjuste osas võlgnik selgitab, et ohtlik finantskäitumine algas 2019 aastal ja oli seotud spordipanustega. Kaotatud raha tagasi võitmiseks võttis kergelt taotletavaid kiirlaene ja seejärel uusi laene, et vanu tasuda. Võttis ka väga kalleid eraisikulaene, kus tagasimakse on mitmekordne. Samuti mõjus väga rängalt koondamine Xxxxxxxxxxxist. Sellele järgnes ka töötu olek perioodil 02.2022-06.2022.
1.3.Võlgniku tegevused makseraskuste ületamiseks enne avalduse esitamist on olnud järgmised: on seadnud endale hasartmängude mängimise keelu. On proovinud jõuda kokkulepetele/ maksegraafikutele võlausaldajatega. Õpib ja töötab andmeaida valdkonnas, on pidevalt tegelenud enesearendusega ja teinud nii, et tema töö tooks järjest suuremat väärtust palgana. Võlgniku plaanitavad tegevused makseraksuste ületamiseks: töötab ja õpib edasi oma erialal ja suurendab järjest oma sissetulekut palga näol. Läheb xxxxxxxxxxx juurde nõustamisele/ravile nii sõltuvushäirete raviks kui ka motivatsiooni säilitamiseks. Tahab lahendada kõikide osapoolte jaoks olukorra nii, et olukord muutuks järkjärgult ka paremaks, hetkel endiselt kasvavad võlad igapäevaselt.
1.4.Võlgnik palub pankrot väljakuulutada ja kohustustest vabastamise menetluse algatada, kuna võlgnevuste suurust arvestades ei näe ta teist lahendust.
2.Kohus võttis võlgniku maksejõuetusavalduse 25.08.2022 määrusega menetlusse, nimetas võlgniku usaldusisikuks kirjaliku nõusoleku alusel pankrotihaldur Andrus Õnniku, tegi usaldusisikule kohustuseks füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 17 tulenevate ülesannete täitmise. Samuti kohus määras peatada võlgniku vara suhtes toimuvad sundtäitmised kuni pankroti väljakuulutamiseni või menetluse lõppemiseni ning asjaolude arutamiseks määras ärakuulamise aja. Võlgniku vahepealse haigestumise tõttu toimus ärakuulamine 28.10.2022.
3.Usaldusisik Andrus Õnnik esitas 23.09.2022 kohtule võlgade ja varade nimekirja ning hinnangu, mille kohaselt tuleks välja kuulutada võlgnik A.A. ́i pankrot ning algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus järgiste asjaolude põhjal:
3.1.Võlgade ja varade nimekirja järgi moodustavad võlgniku teadaolevad kohustused 36 võlausaldaja ees kokku 158 889,74 €, millest 107 080,74 € on muutunud sissenõutavaks ja 51 809,00 € tähtaeg on veel ees ( sh 51 500€ tähtaeg saabub hiljemalt 31.12.2022). Peamiselt on võlausaldajateks võlgnikule laenu andnud krediidiettevõtted ning eraisikud. 3 (8)
2-22-11874
3.2.Võlgnikul igasugune vara peale igakuise töötasu puudub, varasemalt järelmaksuga soetatud esemed on võlgniku sõnul käesolevaks ajaks müüdud. Vara nimekirja järgi on võlgniku pangakontodest ainsana jääk SEB Pangas, saldo summas 0,15e ning TÜ Tuleva III saba pensionifondis 7,166 osakut koguväärtusega 6,16 eurot. Usaldusisik ei ole tuvastanud võlgnikul tagasivõidetava või tagasinõutava vara olemasolu. Käesoleva hinnangu koostamise ajaks on võlgnik sõlminud töölepingu Xxxxxxxxxxx-iga, kus ta asub alates 26.09.2022 tööle andmelao arendjanana, brutotasuga katseajal (4 kuud) 2500€ ja pärast katseaja lõppu 2800€. Esimese täiskuu palga saab 10. novembriks netotasuna 1968€. Arvestades, et võlgnikul on 1 alaealine laps, saab sellest arestida 730,67 € TMS § 132 tähenduses.
3.3.Usaldusisik ei pea antud juhul võimalikuks võlgade ümberkujundamist, kuna võlgade summas 158 900.- ajatamisel 5 aasta peale, mida peetakse võlgade ümberkujundamisel keskmiseks mõistlikuks tähtajaks, oleks igakuise makse suuruseks ca 2800 €. Isegi kui õnnestuks võlausaldajate nõuete summasid vähendada, siis näiteks ka 100 000€ võla ajatamisel 5 aasta peale oleks igakuise makse suuruseks ca 1 800 €, mis on sama suur, kui võlgniku poolt sõlmitud töölepingu alusel tulevikus eeldatavalt laekuma hakkav netopalk. Võlgnikul puudub ka selline sissetulek ja tagatised, mida laenuandjad pikemaajalise ja madalama intressiga laenu väljastamisel nõuavad, mistõttu laenude refinantseerimine üheks pikaajaliseks ja väiksema tagasimaksega laenuks ei ole võimalik.
3.4.Võlgnik on 09.03.2022 seadnud endale õnnemängude mängimise keelu, tähtajaga 09.03.2025. Võlgniku sõnul tegeleb ta sõltuvushäire raviga.
3.5.Usaldusisiku hinnangul puuduvad võlgnikul vara ja vahendid oma kohustuste tasumiseks ning võlgnik on maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 mõistes, mistõttu usaldusisik teeb ettepaneku välja kuulutada A.A. ́i pankrot ja algatada tema kohustustest vabastamise menetlus ning nimetada A.A.’ile pankrotihaldur (oma nõusoleku on A. Õnnik selleks andnud).
4.Kohus kuulas võlgniku ja usaldusisiku 28.10.2022 toimunud istungil ära.
4.1.Võlgnik A.A. ärakuulamisel avaldas kohtule, et on usaldusisiku aruandega tutvunud, jääb esitatud avalduse juurde ning soovib pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Võlgniku selgitusel võlad said alguse sõltuvushäirest, kuid kuni 2021.a lõpuni täitis ta igakuiselt kohustusi, maksis intresse, võttis maksepuhkusi ja maksehäireid ei olnud. Kui kaotas töökoha, ei suutnud enam täita ja summad läksid sissenõudmisele, On pannud endale kasiinomängude keelu, kuid saab osta Bingo Lotot. Kohtu nõudel on valmis panema täieliku hasartmängukeelu. Saab aru, et kui jätkab oma vara raiskamist, siis võib kohus jätta kohustustest vabastamise algatamata. Võlgnik kinnitas, et käis ka psühhiaatri juures, kes soovitas psühholoogi juurde minna ja käitumisteraapiasse. Sai perearstilt vastava saatekirja, püüab saada praegu aega psühholoogi juurde, usub käitumisteraapia psühholoogi juures aitab ka. Praegu töötab Xxxxxxxxxxx-s, brutopalk 2500 eurot. Hetkel on kontod SEB, Swedbank, LHV, Coop, Citadele ja Wise Euroopa ja Citadele Bankis. On üks alaealine laps, sündinud xxxxxxxxxxx, tema nimel kontot ei ole, temale tasub elatist vajaduspõhiselt. Kohtunõudel kohustus võlgnik esitama hiljemalt 04.11.2022 Maksuametilt õiendi täieliku hasartmängukeelu kohta. Võlgnik kinnitab, et uusi juhtumeid ei tule, pani endale ka välismaa saidil keelu peale, blokeerinud oma konto nii, et seda taastada ei saa.
4.2.Usaldusisik A. Õnnik ärakuulamisel jääb kirjalikult esitatud arvamuse juurde. Nõustub, et võlgnikul on raske sõltuvushäire olnud või on ka praegu, kuid võlgnik on asunud sellele teele, et on üritanud oma võlgade kogusummat teada saada ja läinud arsti juurde ja pannud endale mängukeelu. See näitab, et lootust on. Maksejõuetusmenetluse algatamine ja pankroti välja kuulutamine oleks põhjendatud. Võlgnik käib tööl, saab head palka, aga võlgade summa on suur. On õige, et võlgade suurus ei ole selge, kuni ei ole pankrot välja kuulutatud ja saab täpselt viivised ja intressid teada. Võlgnik on võlad ise tekitanud ja suures mahus, see on sõltuvushäire tagajärg. Usaldusisik nõustub, et Bingo Loto ostmine tema situatsioonis ei ole kohane, mängukeeld peaks olema täielik ja psühhiaatri otsimist tuleks kiirendada, vajadusel minna tasulisse vastuvõttu.
4.3.03.11.2022 esitas võlgnik A.A. kohtule Maksu- ja Tolliameti poolt 02.11.2022 väljastatud hasartmängude mängimise piirangute kohta väljatrüki, millest nähtuvalt on A.A. kantud hasartmängude mängimise piirangutega isikute nimekirja ning seatud piirangud 1) õnnemängude 4 (8)
2-22-11874 mängimisele kuni 09.03.2025; 2) loto mängimisele kuni 01.11.2025; ja 3) toto mängimisele kuni 01.11.2025. Kohtumääruse põhjendused
5.Kohus leiab, et võlgniku A.A. ́i maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
6.Pankroti väljakuulutamine. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks.
7.Võlgnik A.A. on seisukohal, et ta on maksejõuetu ning samale seisukohale on jõudnud ka usaldusisik. Võlgniku kohustused ületavad temal olemasolevat vara. Võlgniku igakuine netotöötasu on ca 2000 eurot, mis peale katseaja lõppu tõuseb. Igasugune vara võlgnikul puudub ning võlgnikul on usaldusisiku kogutud andmetel kohustusi 36 võlausaldaja ees kogusummas vähemalt 158 889,74 eurot. Kuigi võlgnik omab igakuist sissetulekut, siis ei ole võlgnikul võimalik enda võetud kohustusi täita. Kohus loeb tuvastatuks, et A.A. on maksejõuetu ning maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Aluseid pankroti väljakuulutamata jätmiseks asjas ei esine. Tuginedes PankrS § 31 lgtele 5 ja 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.
8.Pankrotihaldur Andrus Õnnik on andnud kohtule nõusoleku enda määramiseks A.A. ́i pankrotihalduriks ning kinnitanud, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur Andrus Õnnik on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt.
9.Kohus kuulutab võlgniku A.A. ́i pankroti välja, nimetab võlgniku pankrotihalduriks Andrus Õnniku ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku. PankrS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.
10.Kohustustest vabastamise menetluse algatamine. FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse.
11.FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase 5 (8)
2-22-11874 kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi.
11.1. Kohus leiab, et antud juhul on võlgnik küll hasartmängu sõltuvushäire tõttu kahjustanud FiMS § 45 lg 3 p 4 tähenduses võlausaldajate huve vara raiskamise teel, kuid tänaseks on võlgnik asunud olukorda parandama, kuivõrd maksuameti õiendist nähtuvalt on pannud endale täieliku hasartmängu keelu, on käinud psühhiaatri juures ning tegeleb sõltuvushäirest vabanemiseks vajaliku ravi ja psühholoogilise abi otsimisega. Võlgnik on kuni 2021.a lõpuni suutnud võlausaldajate ees maksekohustusi täita, püsivatesse makseraskustesse sattus peale koondamise tõttu töökoha kaotust veebruaris 2022, alates märtsist 2022 on pannud endale hasartmängude osalise keelu ning 01.11.2022 on keeld täielik ja maksimaalse võimaliku, so 3-aastae tähtajaga. Võlgnik on teinud endast oleneva, et leida uus tulutoov tegevus ja suurendada sissetulekuid - septembrist 2022 alates võlgnik töötab brutotasuga 2500 eurot ning katseaja järel tasu suureneb. Kohtu hinnangul, arvesse võttes, et võlgnikul on üks alaealine ülalpeetav, võlgnikul mistahes muu vara peale keskmisest kõrgema töötasu puudub ning pankrotimenetlus üldjuhul üle aasta ei kesta, on põhjendatud anda võlgnikule võimalus täita kohustusi võlausaldajate ees kohustustest vabastamise menetluses. Kohus kontrollis kättesaadavatest andmebaasidest, et antud juhul puuduvad FiMS § 45 lg 3 sätestatud muud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alused (pankroti- v. täitemenetlusalane kuritegu, varasem kohustustest vabastamine vms).
12.Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Pankrotihaldur Andrus Õnnik andis kohtule ühtlasi nõusoleku enda määramiseks usaldusisikuks. Ärakuulamisel võlgnik leidis, et tal ei ole vastuväiteid sellele, et haldur täidab ühtlasi tema usaldusisiku ülesandeid. Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur Andrus Õnnik on vajalike erialaste teadmistega ning kogenud isik ühtlasi võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks.
12.1.Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 07.11.2023, et oleks täidetud FIMS § 46 lg 3 nõue.
13.Kohtu selgitused: 1) Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. 2) Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2). 6 (8)
2-22-11874 3) Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4). 4) Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FiMS§ 44). 5) Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FiMS § 47 lg-d 1, 2). 6) Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49). 7) Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).
14.Tulenevalt PankrS § 18 lg-test 1, 3; § 20 lg-st 1, § 21 lg 1 ning TsMS § 378 lg 1 p-dest 2-6 rakendab kohus pankroti välja kuulutamisel ilma ajutist haldurit nimetamata oma määrusega järgmised pankrotiavalduse tagamise abinõud: pankrotiavalduse tagamiseks keelab kohus avaldajal oma varade käsutamise ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
15.Tulenevalt PankrS § 33 lg-test 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed.
16.Menetluskulud. FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. FiMS § 54 lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4). Vastavalt FiMS § 59 lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.
17.PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab 1/5 TLS §29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesoleval ajal on tunnitasu ülemmäär xxxxxxxxxxx eurot.
18.Usaldusisik palub tasuks määrata xxxxxxxxxxx eurot, arvestusega 16,5 tundi hinnaga 100 eurot/tunnis, lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx eurot, kokku xxxxxxxxxxx eurot. Kuna menetluses ei jätku võlgniku varast vajalikeks väljamakseteks taotleb usaldusisik TsMS § 183 lg 2 7 (8)
2-22-11874 alusel tasu osalist hüvitamist riigi vahenditest summas xxxxxxxxxxx eurot + km ning ülejäänud tasu summas 996 eurot + km välja mõista võlgnikult.
19.Kohus leiab, et arvestades võlgnik A.A.’i maksejõuetusmenetluses võlausaldajate hulka (kokku 36 võlausaldajat), usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust ning usaldusisiku kutseoskusi, on usaldusisiku ülesannete täitmiseks kulunud aeg 16,5 tundi põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud usaldusisiku tasuks määrata xxxxxxxxxxx eurot, koos käibemaksuga xxxxxxxxxxx eurot.
20.PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 2022.a on kuupalga alammääraks xxxxxxxxxxx eurot. Kuivõrd füüsilise isiku maksejõuetuse avalduse läbivaatamisel ei jätku võlgniku varast usaldusisiku tasuks vajalikeks väljamakseteks ning tulenevalt FiMS § 54 lg 2 tuleb antud menetlusstaadiumis kohaldada ajutise halduri tasu sätteid, kohaldub ka PankrS § 23 lg 4.
21.Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku tasu ei ole võimalik pankrotivarast täies ulatuses rahuldada, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule tasu summas xxxxxxxxxxx eurot, millele lisandub käibemaks xxxxxxxxxxx eurot, kokku xxxxxxxxxxx eurot menetlusabi korras riigi vahenditest. Ülejäänud usaldusisiku tasu summas xxxxxxxxxxx eurot (lisandub käibemaks) tuleb mõista välja võlgniku pankrotivara arvelt ning FiMS § 59 lg 9 alusel summad välja maksta vastavalt usaldusisiku taotlusele büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, so OÜ-le Pärnu Pinker Albert. / allkirjastatud digitaalselt / Ivika Sillaots kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.