Inkassoteenused OÜ hagi E. P. i vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2167,21 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Inkassoteenused OÜ (registrikood 14997899) Hageja esindaja J. V. Kostja E. P. (isikukood XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
29.09.2022
RESOLUTSIOON
Rahuldada hagi.
2.Mõista E. P. ilt Inkassoteenused OÜ kasuks välja põhivõlgnevus 1459,89 eurot, intressid 124,81 eurot, viivis 77,20 eurot ja kahjuhüvitis 388,20 eurot.
3.Mõista E. P. ilt Inkassoteenused OÜ kasuks välja viivised võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata põhisummalt 1459,89 eurolt alates 28.06.2022 kuni põhinõude rahuldamiseni.
Jätta menetluskulud E. P. i kanda.
Mõista E. P. ilt Inkassoteenused OÜ kasuks välja menetluskulud 542 eurot.
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Viivist tuleb tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale
Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED
1.Inkassoteenused OÜ esitas Tartu Maakohtule 27.06.2022 hagiavalduse, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 1459,89 eurot, intressid 124,81 eurot, viivise 77,20 eurot ning kahju 388,20 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Primero Finance OÜ (endine ärinimi Mogo OÜ) ja kostja järgmised lepingud: • 06.11.2019 laenu- ja tagatisomandamise leping nr XXX, mille alusel sai kostja 5828,90 eurot. Summa sisaldas lepingutasu 529,90 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama osamaksetena hiljemalt 06.11.20219 või kui kostja ei tasu maksegraafiku viimast makset täies ulatuses tähtaegselt, pikeneb laenu tagastamise kuupäev kuni 06.11.2023. Kostja tasus põhisumma katteks 317,77 eurot, põhisumma jääk on 5511,13 eurot; • 02.08.2018 laenulepingu lisa nr XXX, millega pikendati laenu tagastamise tähtaega kuni 06.12.2023. Kostja tasus põhisumma katteks 87,58 eurot, põhisumma jääk on 5423,55 eurot; • 12.11.2018 laenulepingu lisa nr XXX, millega pikendati laenu tagastamise tähtaega kuni 06.01.2024. Kostja tasus põhisumma katteks 138,02 eurot, põhisumma jääk on 5285,53 eurot; • 21.02.2019 laenulepingu lisa nr XXX. Pooled fikseerisid, et tagastamata põhiosa on 5285,53 eurot ning intress 13,88 eurot, kokku 5 299,41 eurot. Kostja kohustus selle tagastama hiljemalt 10.01.2024. Kostja tasus põhisumma katteks 110,79 eurot, põhisumma jääk on 5188,62 eurot; • 13.05.2019 laenulepingu lisa nr XXX, millega pikendati laenu tagastamise tähtaega kuni 10.02.2024. Kostja on tasunud põhisumma katteks 2018,73 eurot, põhisumma jääk on 3169,89 eurot. Laenuandja esitas kostjale 30.12.2021 teate sõiduki ettenäitamise nõudega ning lepingu ülesütlemise hoiatuse, kui kostja antud kohustust ei täida. Kostja pidi auto viima 7 päeva jooksul Mogo esindusse Tallinnas või Tartus. Kostja ei toonud tagatist laenuandjale kontrolli teostamiseks ning laenuandja ütles seetõttu laenulepingu alates 11.01.2022 üles. Sellel hetkel oli kostja võlgu põhiosa 3169,89 eurot ja tasumata intressi 124,81 eurot. Pärast lepingu ülesütlemist tasus kostja põhiosa katteks 160 eurot, põhiosa jääk oli 3009,89 eurot. 21.03.2022 võõrandati laenulepingust tulenevate nõuete tagamiseks olnud mootorsõiduk ALFA ROMEO (registreerimisnumber XXX) hinnaga 1550 eurot. Sõiduki hinda mõjutasid järgmised puudused: kerel palju roostet (karpides augud), all suverehvid, seisnud mõnda aega, salong väga must ning istmed määrdunud värviga, esiklaas on mõrades, esiosal detail puudus, sõidukil oli suur läbisõit ning puudus tehnoülevaatus. Summa arvestati põhiosa katteks, põhiosa jääk on 1459,89 eurot. Primero Finance OÜ kandis mootorsõiduki võõrandamisega seotud kulud kokku 388,20 eurot, millest 171,20 eurot on puksiirteenuse kulud, 170,50 eurot vahendustasu ja puksiirteenuse kulud ning 46,50 eurot müügikulud. 03.05.2022 loovutas Primero Finance OÜ laenulepingust tuleneva võlanõude hagejale ning teavitas kostjat nõude loovutamisest. Kostja ei ole ülejäänud võlgnevust tasunud.
2/6
Kostja etteheited vastutustundliku laenamise põhimõtete rikkumisest ei ole põhjendatud. Hageja on hinnanud kostja maksevõimekust kogumis. Enne laenulepingu sõlmimist kontrollis Primero Finance OÜ kostja maksevõimelisust pensioniregistris avaldatud andmete põhjal. Kostja suhtes puudusid teated Ametlikes Teadaannetes. Kohtutäiturite register ei ole avalik, kostja kohustus oli teavitada laenuandjat täitemenetlustest. Kostja ei ole tõendanud, et ta teatas krediidiandjale, et tal puuduvad sissetulekud. Hageja selgitas kohtuistungil, et laenulepingu lisade sõlmimisega pikenes laenu tagastamise tähtaeg, muud tingimused ei muutunud.
KOSTJA VASTUVÄITED
2.E. P. vaidles hagile vastu. Kostja vastuväidete kohaselt rikkus hageja krediidi väljastamisel vastutustundliku laenamise põhimõtet, krediidikulukuse määr on lubamatult kõrge ning krediidilepingu ülesütlemine toimus ebakorrektsel viisil. Hageja tegi kostjale makseraskuste ilmnedes korduvalt ettepanekuid laenulepingu muutmiseks ning see muutis kostja jaoks laenu oluliselt kulukamaks, samuti võimaldas arvestada viivised ja leppetrahvid muudetud lepingu põhisumma sisse ja nendelt omakorda viivist arvestada. Lepingu muutmisega suurenes intresside kogusumma ning kasvas krediidi kulukuse määr. Võlasummadele lisas laenuandja juurde lepingu sõlmimise tasud. Kostja on algselt saanud Mogo OÜ-lt 5828,90 eurot, kõikide kostja poolt laenuga seonduvalt tehtud maksete kogusumma on 7474,28 eurot. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu on kostjale tekitatud kahju intresside, viiviste ning erinevate lepinguliste summade (leppetrahvid, sissenõudmiskulud jms) kujul. Laenu väljastamise hetkel ei olnud kostjal garanteeritud sissetulekut ning tema suhtes toimusid täitemenetlused, mis jätsid vabaks kasutamiseks TMS § 131-136 ettenähtud rahasummad. Seega oli laenu väljastamine lubamatu. Kostja on koos sõiduki müügist hagejale laekunud rahaga tagastanud kogu algses krediidilepingus ettenähtud summa. Krediidilepingu ennetähtaegne lõpetamine ei toimunud korrektselt. Laenulepingu ülesütlemise avalduse kohaselt oli tähtajaks tasumata ainult ühe kuu osamakse ning intress. Hageja esitas tagatislepingu alusel 30.12.2021 nõude, et kostja peab sõiduki hageja asukohas Tallinnas ette näitama. Hageja nõue ei sisaldanud mingit tähtaega sõiduki ülevaatuseks esitamisele. Kuna kostjal puudus võimalus Tallinnasse sõitmiseks, jäi kohustus täitmata. Arvestades, et tegemist oli aastavahetusega, on vähem kui 14 päeva järel laenulepingu ülesütlemine ebaproportsionaalne. Kostja selgitas kohtuistungil, et 30.12.2021 kirjaga nõudis laenuandja, et tuleb tasuda 143,25 eurot. Kirjas ei olnud kohustust auto ettenäitamise kohta. Kostja ei ole sellist kirja saanud, et peab autot kuskile tooma. Kostjal ei olnud võimalik Tallinna sõita ja laenuandja pakkus võimalust, et saab treileriga järgi tulla. Ette näitamise kohustust ei olnud, jutt käis auto tagastamisest. Kostja teatas laenuandjale, et ei soovi lepingut jätkata. Kostjal puudus võimalus autot laenuandja juurde viia, autol puudus ülevaatus ja ei olnud talverehve. Kostjale pakuti ka Tartus ettenäitamise võimalust. Kostja ei osanud selgitada oma seisukohta, et intressid arvati põhivõla hulka ning väitis, et ei ole ise tutvunud paberitega. Kostja ei olnud nõus sellega, et auto müüdi 1500 euroga. Kostja tasus Alfa Romeo eest rohkem kui 9000 eurot.
KOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED
3.Kohus leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada. 3/6
4.Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et Primero Finance OÜ (endine ärinimi Mogo OÜ) ja kostja sõlmisid järgmised lepingud: • 06.11.2017 laenu- ja tagatisomandamise leping, mille alusel sai kostja laenu 5828,90 eurot. Lepingu tagatiseks oli sõiduauto ALFA ROMEO 159 SPORTWAGON, registreerimisnumber XXX omandi üleandmine laenuandjale (dtl 39-47); • 02.08.2018 laenulepingu lisa nr XXX (dtl 23-31); • 12.11.2018 laenulepingu lisa nr XXX (dtl 50-58); • 21.02.2019 laenulepingu lisa nr XXX (dtl 60-68); • 13.05.2019 laenulepingu lisa nr XXX (dtl 70-78). 4.1 Kostja vastuväidete kohaselt rikkus hageja krediidi väljastamisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Laenu väljastamise hetkel ei olnud kostjal garanteeritud sissetulekut ning tema suhtes toimusid täitemenetlused. KAS § 83 lg-s 3 ja VÕS § 4034 sätestatud vastutustundliku laenamise põhimõttest tuleneva krediidiandja põhikohustuse sisuks krediidivõtja suhtes on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta. VÕS § 4034 lg 3 sätestab, et krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Hageja esitatud pensioniregistri väljavõtte kohaselt oli kostja keskmine töötasu laenu andmisel 1444 eurot kuus (dtl 120) ning kostja kohta ei olnud avaldatud teateid väljaanded Ametlikud Teadaanded. Kostja vastuväidete kohaselt oli tema suhtes lepingu sõlmimise ajal algatatud 5 täiteasja, kuid üldteadaolevalt ei ole täitemenetluste register avalik. Isikul on õigus saada infot tema suhtes algatatud täitemenetluste kohta (https://kpkoda.ee/kohtutaiturid/taitemenetluse-register/), kuid võlausaldajal selle teabe nõudmise õigus puudub. Seega ei saa ka eeldada, et võlausaldaja täitemenetluste olemasoluga arvestab. Kostja oleks ise pidanud esitama laenuandjale kogu teabe oma majandusliku olukorra kohta, s.h võlgnevused teistele isikutele. Laenuandja ei saa vastutada selle eest, kui kostja talle teadaolevaid asjaolusid varjab. Laenuandjal pidi olema võimalik eeldada, et keskmine sissetulek 1444 eurot kuus võimaldab kostjal tasuda laenulepingu kuutasu 153 eurot. 4.2 Lisaks leidis kostja, et krediidi kulukuse määr on lubamatult kõrge. VÕS § 4062 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Lepingu sõlmimise ajal oli maksimaalne krediidi kulukuse määr 56,76% (https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273/2102). Poolte vahel sõlmitud lepingu kohaselt on krediidi kulukuse määr 35,16% (dtl 41) ning kostja ei ole väitnud, et see oleks valesti arvutatud. Seega ei ole kostja oma väidet krediidi kulukuse määra kohta tõendanud. 4.3 Kostja ei ole ka näidanud, et laenulepingu lisade sõlmimisel arvestati viivised ja leppetrahvid lepingu põhisumma sisse. Näiteks laenulepingu lisaks olevat maksegraafikut ja 02.08.2018 sõlmitud lisa nr 1 maksgraafikut võrreldes on selge, et maksete ja põhivõla
4/6
summa ei ole muutunud, vaid kostja on saanud ühe kuu maksepuhkust. Ka 12.11.2018 laenulepingu lisa maksegraafikust nähtub, et summad ei ole muutunud, vaid kostja on saanud kuu maksepuhkust. Kostja on vastuväite esitanud väga üldiselt ega osanud seda ka kohtuistungil täpsustada, selgitades, et ta ei ole ise paberitega tutvunud. Esitatud laenulepingu lisad kostja väidet ei kinnita.
5.10.01.2022 ülesütlemisavalduse kohaselt ütles laenuandja poolte vahel sõlmitud laenulepingu üles, kuna kostja ei viinud tagatiseks olevat sõidukit laenuandjale kontrolli teostamiseks. Pooled on tagatislepingu p 1.1 kokku leppinud, et laenuandja omandab kostjale kuuluva sõiduki (dtl 43). Tagatislepingu p 4.1.13 järgi oli kostjal kohustus võimaldada laenuandjal igal ajal tagatise seisukorda kontrollida laenuandja poolt määratud ajal ja asukohas laenusaaja kulul. Laenuandja teatab sellest laenusaajale vähemalt 3 tööpäeva ette. Võlausaldaja teatas kostjale 30.12.2021, et tal tuleb mootorsõiduk tuua ülevaatuseks 7 päeva jooksul Mogo OÜ esindusse Tallinnas, Tartus või Pärnus (dtl 124). Võlausaldaja hoiatas, et kohustuse täitmata jätmisel ütleb ta lepingu üles. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja võlausaldajale sõidukit ette ei näidanud. Kostja vastuväited seoses sõiduki laenuandjale esitamisega on segased ja vastuolulised. Esialgsetes vastuväidetes leidis kostja, et hageja 30.12.2021 nõue sõiduki ette näitamiseks ei sisaldanud tähtaega ning kostjal puudus võimalus Tallinnasse sõitmiseks. Kohtuistungil väitis kostja, et ta ei ole sõiduki ülevaatamise nõuet üldse saanud ning tal ei olnud võimalik sõidukit näidata, kuna sellel ei olnud ülevaatust ega talverehve. Võlausaldaja ütles 10.01.2022 laenulepingu erakorraliselt üles (dtl 79). Kuna kostja rikkus tagatislepingu p 4.1.13 nimetatud sõiduki ettenäitamise kohustust, oli võlausaldajal õigus laenu- ja tagatisleping erakorraliselt üles öelda laenulepingu p 10.2.5 alusel. Pooled on tagatislepingu p 7.3.6 kokku leppinud, et asja ettenäitamise kohustuse rikkumine loetakse oluliseks lepingu rikkumiseks. Hageja ei ole lepingust taganenud seetõttu, et kostja oleks tarbijana olnud makseviivituses. Ka kostja on istungil teatanud, et ta ei soovi lepingu lõppemist vaidlustada.
6.Lepingu lõppemisega muutuvad kõik tasumata summad sissenõutavaks ning hagejal on VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel õigus nõuda tasumata põhivõla maksmist. Hageja on palunud kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 1459,89 eurot. Hageja esitatud tabelist nähtub, et hageja on arvestanud põhiosa maksete katteks 2832,89 eurot (dtl 121122), lisaks on hageja arvestanud põhivõla katteks sõiduki müügist saadud 1550 eurot (dtl 125). Kuna kostja sai laenu 5828,90 eurot, ei nõua hageja põhivõlana liialt suurt summat. Kohus rahuldab hageja nõude. Kostja vastuväide, et sõiduk müüdi liialt madala hinna eest, on tõendamata. Kostja ise kinnitas kohtuistungil, et sõiduk oli jäänud seisma, sellel puudus kehtiv ülevaatus ja talverehvid ning sõidukiga ei olnud võimalik minna Tartusse, et seda võlausaldajale näidata. Hageja on esitanud sõiduki seisukorra kirjeldamiseks fotod (dtl 126, 127). Kostja ei ole esitanud tõendeid, et samasuguses seisukorras oleva samasuguse läbisõiduga auto hind on suurem kui 1550 eurot. TsÜS § 65 sätestab, et eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle 5/6
kohalik keskmine müügihind (turuhind). Kohus eeldab, et sõiduauto müügihind ongi selle harilik väärtus.
7.Lisaks põhivõlale on hageja palunud kostjalt välja mõista enne lepingu ülesütlemist tekkinud intressi 124,81 eurot. Hagejal on VÕS § 94 kohaselt õigus nõuda kostjalt intressi poolte vahel kokku lepitud määras. Kostja ei ole vaidlustanud hageja intressi arvestust ning kohus mõistab kostjalt intressi välja hageja nõutud suuruses. Kuna hageja ütles lepingu 10.01.2022 üles, tekkis kostjal kohustus tasuda alates sellest ajast põhivõlalt arvestatud viivist. Hageja on viivise määraks nimetanud seadusjärgse määra ja summaks 20.03.2022 kuni 27.06.2022 eest kokku 77,20 eurot. Kostja ei ole hageja arvutuskäiku vaidlustanud ning kohus rahuldab hageja nõude VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel.
8.Hageja palub kostjalt välja mõista kahjuhüvitise 388,20 eurot tagatislepingu punkti 2.1.4 alusel. Hageja kahju koosneb kuludest, mis on kantud seoses tagatiseks oleva mootorsõiduki tagastamisega. Kostja ei ole vastu vaielnud asjaolule, et hageja sai sõiduki valduse omal kulul. Hageja on kulude tekkimise tõendamiseks esitanud arved (dtl 81, 82) ning kostja ei ole kulude summale vastu vaielnud. Kohus rahuldab hageja nõude VÕS § 115 lg 1 ja VÕS § 128 lg 3 alusel.
9.Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Hageja on menetluskuludeks nimetanud õigusabikulud 192 eurot (2 tundi, dtl 37) ja riigilõivu. Tsiviilasja toimikust nähtub, et hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 350 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on olnud vajalikud ja põhjendatud. Arvestades hageja esitatud seisukohtade mahukust peab kohus 2 tundi mõistlikuks ajakuluks. Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulude katteks 542 eurot. Vastavalt hageja taotlusele märgib kohus, et kostjal tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus leiab, et kuivõrd tegemist on tavapärase lihtmenetlusega, ei tule anda pooltele luba apellatsioonkaebuse esitamiseks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
6/6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.