Mõista Gustav Cafe OÜ-lt M.U. kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses hüvitise summas 5760 eurot tasumisega viivitamise eest alates 01.07.2021 kuni hüvitise tasumiseni.
7.Jätta rahuldamata M.U. taotlused mõista Gustav Cafe OÜ-lt M.U. kasuks välja hüvitis saamata jäänud töötasu eest tähtajalise lepingu lõppemiseni ning viivis kahjuhüvitiselt.
protokolli lk 8, täiendada J.R.-B. küsimust J.O.-le järgmiselt: „loen ette Facebooki Riffeni postituse: Peakokk J.O. otsib usaldusväärseid ettevõtlikke meeskonnaliikmed. Kas see on tuttav?“
-
protokolli lk 9, täpsustada J.O. vastust J.R.-B.le järgmiselt: „Me ei olnud pärast 3 kuud lahti, augusti keskpaigast lõppes ilus ilm ära“.
-
protokolli lk 10, täiendada J.O. vastust J.R.-B.le järgmiselt: pärast lause osa „M. läks endast välja“ lisada „arvas, et ilmselt on see töösuhte lõpetamine, viskas võtmed lauale ja oligi kõik“.
Ülejäänud osas jätta taotlus rahuldamata.
9.Jätta menetluskulud täies ulatuses Gustav Cafe OÜ kanda.
10.Määrata M.U. menetluskulude suuruseks 6945 eurot ja mõista see summa Gustav Cafe OÜ-lt M.U. kasuks välja.
11.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). I
Hageja nõue
1.M.U. ja Gustav Cafe OÜ sõlmisid 08.04.2021 tähtajalise töölepingu nr XXX, mille alusel töötaja asus tööle 01.04.2021. Töötajale kohaldus katseaeg, mille viimaseks päevaks oli 30. juuni 2021. Töötaja asus tööle esmakordselt avatava hooajalise restorani Riffen juhataja ametikohale, samas täitis vastavalt vajadusele ka ametikohustusi, mida tema lepingus kirjas polnud. Töötaja pidi töötama 40 h nädalas, kusjuures võis ise oma tööaja määrata.
2.01.07.2021 teatas tööandja seaduslik esindaja J.O. hagejale, et tal ei ole enam võimalik hagejaga töötada (selgitamata põhjuseid) ja töötaja teeneid enam ei vajata. Töötajal paluti asjad kokku panna ja võti üle anda koha peal. Nii töötaja ka toimis. Samal päeval sai hageja J.O. e-maili erakorralise ülesütlemisega. 09.07.2021 saatis tööandja kirja töölepingu erakorralise ülesütlemisega. Pooled pidasid lepinguliste esindajate vahendusel kompromissläbirääkimisi, kuid need ei õnnestunud.
3.Töötaja sellise korduva juba ülesöeldud töölepingu ülesütlemisega ei nõustu ning peab kõiki ülesütlemisi tühiseks. Töötaja hinnangul ütles tööandja töötajaga töölepingu üles ühepoolselt ja erakorraliselt 01.07.2021. Töölepingu ülesütlemine on tühine, kuna sellel puudub seadusest tulenev alus ning see ei vasta seaduse nõuetele. Asjaolu, kas 01.07.2021 ülesütlemine oli kehtiv või mitte, ei oma tähtsust selles osas, et juba ülesöeldud lepingut ei saa uuesti üles öelda. Kui 01.07.2021 ülesütlemine peaks olema kehtiv, siis ei olnud 09.07.2021 enam töölepingut, mida erakorraliselt üles öelda. Kui 01.07.2021 ülesütlemine on tühine, siis saab Töötaja nõuda töölepingu lõpetamist samast kuupäevast, mistõttu ei ole ikkagi 09.07.2021 töölepingut, mida erakorraliselt üles öelda tööandja poolt.
4.Hageja taotleb tuvastada 01.07.2021 tehtud töölepingu nr XXX erakorralise ülesütlemise tühisus, alternatiivselt tuvastada 09.07.2021 tehtud töölepingu nr XXX erakorralise ülesütlemise tühisus; lõpetada tööleping alates 01.07.2021 kohtu pool, alternatiivselt lõpetada tööleping alates 09.07.2021 kohtu poolt; mõista kostjalt hageja kasuks TLS § 109 lg 1 teise lause kohane hüvitis vähemalt 3 kuu keskmise töötasu ulatuses, st vähemalt summas 5760,00 eurot; mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis mida töötaja oleks olnud õigustatud saama tähtajalise lepingu lõppemiseni, st 5760,00 eurot või suurendada selles ulatuses TLS § 109 lg 1 hüvitist; mõista kostjalt hageja kasuks kahju hüvitis summas 1405,61 eurot; mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses hüvitiste väljamaksmisega viivitamise eest alates 01.07.2021 kuni hüvitiste väljamaksmiseni.
5.Hüvitis töötaja 3 kuu töötasu ulatuses on mõistlik arvestades asjaoluga, et viis, kuidas töötaja töösuhe lõpetati, mil moel püüti tagantjärele töötajat survestada omal soovil/kokkuleppel töösuhet lõpetama ning kuidas on pahatahtlikult tagantjärele otsitud töötaja töös vigasid, kuni selleni välja, et töötaja ei ilmunud tööle pärast seda, kui tööandja temaga töösuhte 01.07.2021 lõpetas. Töötaja palub kohtul oma õiglase äranägemise järgi hinnata ning juhul, kui kohus leiab, et see on põhjendatud, siis mõista välja suurem, kui TLS § 109 lg-s 1 ettenähtud hüvitis.
6.Tööandjal puudusid alused töölepingu enneaegseks lõpetamiseks, mistõttu palub töötaja kohtul tööandjalt välja mõista töötaja kasuks hüvitis perioodi 02.07. kuni 30.09.2021 eest saamata jäänud töötasu kokku summas 5760,00 eurot brutos. Töötaja pidi pöörduma advokaadi poole enese õiguste kaitseks, mistõttu on töötajale on tekkinud varaline kahju õigusabikulude näol. Töötaja lepinguline esindaja on koostanud põhjaliku vastuse ning teinud tööandjale ka kompromissettepaneku. Selle tulemusena on töötaja pidanud kandma õigusabikulusid summas 1405,61 eurot, mille hüvitamist töötaja käesoleval juhul tööandjalt nõuab. II Kostja vastuväited
7.Kostja palub jätta hagiavaldus rahuldamata ning alternatiivselt lõpetada töösuhe TLS § 107 lg 2 alusel, kui kohus leiab, et kostja 09.07.2021 ülesütlemisavaldus on tühine.
8.01.07.2021 pidasid pooled arutelu, mida kostja soovis pidada seoses hageja katseaja tulemustega, mis jäi 30.06.2021 pidamata. Kostja soovis kommunikeerida seda, et hageja töötulemused ei ole olnud piisavad kostja jaoks ning soovis leida lahendusi tekkinud olukorrale. Kostja soovis töölepingu lõpetada, kuid nägi seda ette poolte kokkuleppel. 01.07.2021 vestlusel tõusis hageja üks hetk püsti ning lahkus töölt, mistõttu ei pooled ei saanud lõplikku kokkulepet kirjalikult vormistada. Seejuures aga oli vestluse vältel kumbki pool jõudnud seisukohale, et tööleping lõpetatakse kokkuleppel, segased olid üksnes kokkuleppe tingimused, mille osas ka hageja pahameelt avaldas ning töölt lahkus. Kuna pooled olid ühisele arusaamale jõudnud kokkuleppelise lõpetamise osas, edastas kostja e-kirja töötajale, mille kohaselt jätkab Gustav Cafe OÜ restorani juhtimisega ise ning M. viimane päev restorani juhtimisel on 01.07.2021. Samas jätkasid pooled läbirääkimisi edasise töösuhte lõpetamise tingimuste osas nii 02.07.2021 kui ka 05.07.2021.
9.01.07.2021 J.O. kirja näol ei ole tegemist erakorralise ülesütlemisavaldusega. Pooled ei suutnud sõlmida kirjalikku kokkulepet töösuhte lõpetamiseks, seejuures oli vastav asjaolu tingitud hageja poolsest eksitavast käitumisest. Sellest tulenevalt lõpetati töösuhe kehtivalt 09.07.2021 ülesütlemisavaldusega. Hageja on käitunud pahausksena, nõustudes esmalt 01.07.2021 aset leidnud vestluse käigus töösuhte lõpetamisega poolte kokkuleppel, seejuures päev hiljem väites, et loeb 01.07.2021 J.O. e-kirja erakorralise ülesütlemise avalduseks. Seega on käesolev vaidlus tingitud hageja pahausksusest kostja suhtes, mis on viinud kohtumenetluseni.
10.Kuna kostja on lepingu õiguspäraselt ja kehtivalt ühepoolselt lõpetanud, ei ole hagejal õigust nõuda ka TLS § 109 lg 1 järgset saamata jäänud töötasu ega ka õigusabikulude hüvitamist. Sellega seoses on hageja kvalifitseerinud oma nõuded valesti, nõudes saamata jäänud tulu sisuliselt kahel erineval alusel. Vastav käitumine on nii kostja kui ka menetluse suhtes eksitav ning põhjustab üksnes täiendavaid kulusid mõlemale poolele. Kostja on ka seisukohal, et kui hagi kuulub muus osas rahuldamisele, tuleb TLS § 109 lg 1 järgset hüvitist oluliselt vähendada, arvestades hageja pahauskust, töölepingu lühikest kestvust, muid töötamisi ja talle potentsiaalselt makstavat töötuskindlustushüvitist. Samuti ei ole muus osas hagi rahuldamisel põhjendatud õigusabikulude hüvitamise nõudmine, kuivõrd vastavad kulud on põhjustanud hageja oma pahauskse käitumisega ise. Kui kohus peab siiski õigusabikulude kandmist vajalikuks, taotleb kostja VÕS § 139 lg 1 kohaldamist ning palub kohtul arvestada hageja enda osa kahju tekkimisel. Seejuures rõhub kostja taaskord hageja pahausksusele kogu menetluse suhtes ning viitab asjaolule, et on üritanud ise samuti asja kohtuväliselt lahendada, pakkudes muuhulgas 1 kuu töötasu suurust hüvitist lepingu kokkuleppelise lõpetamise puhuks. III Protokolli parandamise taotluse lahendamine
11.Asjas toimus kohtuistung 21.09.2022, mille protokoll allkirjastati 28.09.2022. Hageja esitas 03.10.2022 taotluse protokolli parandamiseks (tl 131-132).
12.Tulenevalt TsMS § 53 lg 2 on menetlusosalisel õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest. Hageja on taotluse esitanud tähtaegselt.
13.Tulenevalt TsMS § 53 lg 3 esimesest lausest kui menetlusosaline esitab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul protokolli sisulise parandamise taotluse, küsib
kohus selle kohta teiste menetlusosaliste seisukoha. Kohus on küsinud kostja seisukohta, kostja kohtule ei vastanud.
14.Tulenevalt TsMS § 53 lg 4 protokolli parandamise taotlusega nõustumise korral teeb kohus protokollis parandused. Vastuväited, millega kohus ei nõustu, kantakse protokolli või lisatakse protokollile. Kohus leiab, et hageja taotlus tuleb rahuldada osaliselt järgmises ulatuses: protokolli lk 8, täiendada J.R.-B. küsimust J.O.le järgmiselt: „loen ette Facebooki Riffeni postituse: Peakokk J.O. otsib usaldusväärseid ettevõtlikke meeskonnaliikmed. Kas see on tuttav?“ protokolli lk 9, täpsustada J.O. vastust J.R.-B.le järgmiselt: „Me ei olnud pärast 3 kuud lahti, augusti keskpaigast lõppes ilus ilm ära“. protokolli lk 10, täiendada J.O. vastus J.R.-B.le järgmiselt: pärast lause osa „M. läks endast välja“ lisada „arvas, et ilmselt on see töösuhte lõpetamine, viskas võtmed lauale ja oligi kõik“.
15.Ülejäänud osas jätab kohus taotlus rahuldamata. Tulenevalt TsMS § 50 lg 1 peab menetlustoimingu protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. TsMS § 50 lg 1 p 9 märgitakse protokolli tunnistajate ütluste põhisisu. Kohtuistungi protokoll ei ole istungi stenogramm ning ei pea kajastama ütlusi ja seletusi sõna-sõnalt ja täies mahus, oluline on välja tuua põhisisu. Vajalik on protokollida asja lahendamise seisukohalt oluline. Kohtu hinnangul kajastab 21.09.2022 kohtuistungi protokoll ülekuulatud isikute ütluste põhisisu. IV Hagi muutmise lahendamine
16.Kostja leidis 21.09.2022 kohtuistungil ning 10.10.2022 kohtukõne teesides, et hageja on 26.05.2022 menetlusdokumendis hagi eset muutnud. Kostja ei anna nõusolekut hagi eseme muutmiseks. Hageja kostjaga ei nõustu ning leiab, et ta ei ole hagi muutnud.
17.Kohus tuvastab järgmised hagi võimaliku muutmise üle otsustamise seisukohalt olulised asjaolud.
18.Hagi resolutsioonis taotleb hageja, et kohus tuvastaks 01.07.2021 tehtud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse ja lõpetaks töölepingu alates 01.07.2021 kohtu poolt. Hüvitisena taotleb hageja hagis mõista töötaja kasuks välja TLS § 109 lg 1 sätestatud hüvitis, hüvitis, mida töötajal oleks olnud õigus saada, kui tööleping oleks kehtinud kokkulepitud tähtaja lõpuni, st 30.09.2021 ning kahjuhüvitis. Hagi põhjendavas osas avaldab hageja, et tühised on mõlemad ülesütlemised ning et alternatiivselt taotleb vajadusel ka 09.07.2021 kostja esitatud töölepingu erakorraline ülesütlemise tühiseks tunnistamist. Esmaselt on hageja seisukohal, et juba ülesöeldud lepingut ei saa uuesti üles öelda.
19.26.05.2022 menetlusdokumendis taotleb hageja alternatiivselt tuvastada 09.07.2021 tehtud töölepingu nr XXX erakorralise ülesütlemise tühisus ja lõpetada tööleping alates 09.07.2021. a kohtu poolt. Hüvitisena taotleb hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja TLS § 109 lg 1 teise lause kohane hüvitis vähemalt 3 kuu keskmise töötasu ulatuses, st vähemalt summas 5760,00 eurot ning hüvitis mida töötaja oleks olnud õigustatud saama tähtajalise lepingu lõppemiseni, st 5760,00 eurot või suurendada selles ulatuses hüvitist TLS § 109 lg 1 järgi, samuti kahjuhüvitis.
20.Tulenevalt TsMS § 376 lg 1 pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist võib hageja muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Kostja nõusolekut eeldatakse, kui ta ei esita hagi muutmisele viivitamata vastuväidet. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kohus nõustub hagi muutmisega üksnes mõjuval põhjusel, eelkõige kui senises menetluses esitatud faktiväited ja tõendid võimaldavad muudetud hagi lahendada eeldatavasti kiiremini ja säästlikumalt.
21.TsMS § 376 lg 4 sätestab, et hagi muutmiseks ei peeta: 1) esitatud faktiliste või õiguslike väidete täiendamist või parandamist, ilma et muudetaks hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid; 2) hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist, vähendamist, laiendamist või kitsendamist; 3) esialgu nõutud eseme asemel asjaolude muutumise tõttu teise eseme või muu hüve nõudmist.
22.Kohtu hinnangul on hageja olnud kogu menetluse jooksul üheselt arusaadavalt seisukohal, et tühised on nii 01.07.2021 kui 09.07.2021 töölepingu erakorraline ülesütlemine. Hageja ei ole kohtu arvates muutnud hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid ega ole muutunud hagi ese. Hageja eesmärgiks on saavutada temaga töösuhte lõpetamise tühisuse tuvastamine, töölepingu lõpetamine kohtu poolt ning hüvitiste ja viiviste väljamõistmine. Kohus leiab, et hageja ei ole hagi muutnud seonduvalt töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamisega. Ka hüvitisenõude osas ei ole tegemist hagi muutmisega, vaid õigusliku aluse täpsustamisega. Juhul, kui pidada hageja 26.05.2022 menetlusdokumendis esitatut hagi muutmiseks, millele kostja ei anna oma nõusolekut, peab kohus põhjendatuks vastav nõusolek anda. Hagi muutmisega mittenõustumisel võib tekkida olukord, kus hageja või kostja asub algatama uusi kohtumenetlusi. Kohus leiab, et õigusrahu saavutamise huvides on mõlema poole huve, kuid ka õigusemõistmisega seotud avalikke huve arvestades otstarbekas, et hageja nõuded menetletakse ära ühes menetluses ning pooltevaheline sisuline vaidlus lahendatakse lõplikult. Kohtu hinnangul tuleb võimalust lahendada lõplikult sisuline vaidlus pidada käesoleval juhul mõjuvaks põhjuseks TsMS § 376 lg 2 tähenduses.
23.Asjas toimus kohtuistung 21.09.2022, asi arutati istungil lõpuni ning kohus andis pooltele tähtaja kirjalike lõppseisukohtade esitamiseks koos menetluskulude nimekirjadega. Hageja esitas 10.10.2022 oma lõplikud seisukohad, mille p 2.17 palub kohtul tuvastada, et 01.07.2021 esitas tööandja töötajale erakorralise ülesütlemise avalduse TLS § 88 lg 1 (alapunkt teadmata) mõistes ning see on tühine. Kostja esitas 17.10.2022 repliigi, milles tõi välja, et, et tegemist on uue nõudega, mis tuleb jätta tähelepanuta. Kohus märgib, et TsMS § 402 lg 2 kohaselt on menetlusosalisel õigus kohtuvaidluses esineda kohtukõnega, milles ta esitab tema arvates asja lahendamiseks tähtsate asjaolude lühikokkuvõtte. Kohtukõnes võib viidata üksnes asja sisulisel arutamisel esiletoodud asjaoludele ja kohtuistungil uuritud tõenditele. Seega ei saa kohtukõnes esitada uusi nõudeid ning juhul, kui seda tehakse, on põhjendatud nende tähelepanuta jätmine. Hageja ei ole oma nõuet eelnevas menetluses 10.10.2022 menetlusdokumendi p 2.17 toodud kujul esitanud, sh ei ole hageja eelnevalt leidnud, et 01.07.2021 erakorralise ülesütlemise avaldus oli esitatud TLS § 88 lg 1 mõistes. Kohus lahendab hageja nõudeid vastavalt 26.05.2022 menetlusdokumendis esitatule.
V Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
24.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kui pool esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, siis on ka teisel poolel TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada (Riigikohtu 06.02.2008. a otsus tsiviilasjas nr XXX, p 13). TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
25.Pooltel ei vaidlust järgnevates asjaoludes, mille kohus loeb tuvastatuks: -
Pooled sõlmisid 08.04.2021 tähtajalise töölepingu kuni 30.09.2021 (tl 11-13);
-
Hageja töötas kostja restorani Riffen juhataja ametikohal;
-
Hageja katseaja kestvus oli kolm kuud, katseaja viimane päev 30.06.2021;
-
Kostja juhatuse liige saatis 01.07.2021 e-kirja (tl 9);
-
Kostja esitas hagejale 01.07.2022 ning 05.07.2022 ettepaneku töölepingu lõpetamiseks kokkuleppel (tl 10 ja 15);
-
Kostja esitas hagejale 09.07.2022 töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse (tl 16-19).
A Töölepingu ülesütlemine 01.07.2021 poolte kohtumine
26.Asjas on vaidlus, kas ning mil viisil lõpetati pooltevaheline tööleping 01.07.2021.
27.Kohus on tuvastanud, et 01.07.2021 toimus hageja töökohas kohtumine, millel osalesid hageja, kostja juhatuse liige J.O. ning kostja töötaja P. R.
28.Pärast kohtumist saatis kostja juhatuse liige 01.07.2021 e-kirja teemareaga „M. lõpetamine“, mille adressaatideks on hageja, P. R. ning teine juhatuse liige S. L. Kirjast nähtub järgmine tekst „Tere, nagu sai just vesteldud siis Gustav Cafe OÜ jätkab oma müügikoha Riffeni juhtimisega ise edasi. M. viimane päev on 01. juuli 2021. Vajame M. sinu käest: Maja võtmed, FB ja IG paroolid, graafikute tabelid, kokkulepped personaliga (juhul kui on midagi töölepingu välist). Pooleli olevad kokkulepped (kui neid on) a la kujunduses, trükis olevad tooted vms. Tänud sulle M. sinu panuse eest ja Riffeni käivitamise eest“.
29.Hageja leiab, et 01.07.2021 e-kirjaga ütles kostja tema töölepingu erakorraliselt üles. Kostja leiab, et pooled jõudsid 01.07.2021 kohtumisel kokkuleppele töölepingu lõpetamises kokkuleppele, lahtiseks jäid üksnes kokkuleppe tingimused. Pärast koosolekut saadetud kiri oli asjaosaliste informeerimiseks koosolekul kokkulepitu kohta.
30.21.09.2022 istungil andsid vande all ütlusi hageja, kostja juhatuse liige J.O. ning kostja töötaja P.R.
Ütlustest nähtub 01.07.2021 kohtumise kohta järgnev: Hageja avaldas, et J. O. teatas talle ärritunult, et ei taha enam hagejaga koos töötada, põhjendusi hageja ei mäleta. Hageja küsimuse peale, kas vallandad mu päevapäeval, ütles J. O. „jah“. Ei vasta tõele, et kohtumine algas P. R. kokkuvõttega erinevatest kaebustest. Konkreetse kliendi konkreetsest kaebusest ei räägitud. 01.07.2021 e-kiri kinnitas hageja jaoks seda, mis oli pool tundi varem juhtunud, näitas seda, et J. O. on 100% kindel ja kinnitab ka e-kirjaga seda. Hageja suhtus kirja nii, et see on vallandamine päevapealt ette hoiatamata. 01.07.2021 ei olnud juttu kokkuleppel töölepingu lõpetamisest. J. O. avaldas, et 01.07.2021 oli plaanis öelda hagejale, kuidas olukord on, et võib-olla see töö ei sobi hagejale. P.R. alustas vestlust, rääkis rahulikult kostjapoolsetest ootustest, mis on täitmata jne. J. O. võttis jutu üle, tegi kiirema kokkuvõtte, et äkki peaks meie teed lahku minema, mis sa sellest arvad. M. viskas võtmed lauale ja lahkus. Ma kirjutasin kirja, et saame kokku, et kuidas edasi ja andku võtmed, asjad, et saaksime ise edasi tegutseda. Kirja eesmärk oli vestlus lõpuni pidada. Ka avaldas J.O., et 01.07.2021 kohtumisel ei olnud töölepingu lõppemisest juttu, sest enne visati võtmed lauale ja lahkuti, meil ei olnud võimalik töösuhte lõpetamisest rääkida, ma rääkisin emotsionaalselt, et millega me ei ole rahul ja M. läks endast välja, arvas et ilmselt on see töösuhte lõpetamine, viskas võtmed lauale ja oligi kõik. P. R. avaldas, et 01.07.2021 kohtumisel alustas tema vestlust ning kirjeldas olukorda, sh töötajate nurinaid, et asi ei toimi. Sõna võttis ka J. O.. Vestlus lõppes nii, et J. O. ütles, et me ei saa jätkata, et tõmbame siia joone, täpset sõnastust ei tea. Mingile kokkuleppele ei jõutud, kui J.O. oli seda väljendanud, siis vestlust jätkata ei saanud, sest hageja tõusis ja lahkus, ei saanud arutada, kuidas või kas töösuhe jätkub. Kokkuleppeid töösuhte jätkamise ja lõppemise osas hagejaga kohtumisel ei tehtud. Hageja esindaja küsimustele vastates kinnitas P. R., et 01.07.2021 kokkusaamisel ei räägitud töölepingu lõpetamisest kokkuleppel.
31.Kohus järeldab istungil antud ütlustest, et ükski kohtumisel osalenud isikutest ei kinnita, et hageja ja kostja vahel oleks jõutud kokkuleppele töölepingu lõpetamises kokkuleppel. Kohtul tuleb ka järeldada, et võimaliku töölepingu kokkuleppel lõpetamise osas ei peetud kohtumisel ka läbirääkimisi. Hageja kinnitusel sai ta kohtumisel toimunust aru selliselt, et tööleping temaga lõpetatakse. Kostja juhatuse liige avaldas, et hageja läks kohtumisel endast välja ning arvas et ilmselt töösuhe temaga lõpetatakse. Seega ka juhatuse liige ise möönab, et hageja võis räägitut mõista töölepingu lõpetamisena kostja poolt.
32.Seega ei ole kohtumisel osalenud isikute ülekuulamisel antud ütlustega tõendatud kostja vastuväide, mille kohaselt jõudsid pooled kohtumisel kokkuleppel töölepingu lõpetamises kokkuleppele, lahtiseks jäid üksnes kokkuleppe tingimused. Muid asjakohaseid ega veenvaid tõendeid võimaliku 01.07.2021 kohtumisel toimunud töölepingu kokkuleppel lõpetamise või vastavate läbirääkimiste pidamise osas kostja esitanud ei ole.
33.Ka arvestades hageja käitumisega pärast 01.07.2021 kohtumist ning järgnevat e-kirja saamist, ei ole kohtul alust arvata, et pooled oleksid tegelikkuses leppinud kokku töölepingu kokkuleppel lõpetamise. Vaidlust pole selles, et kostja saatis 01.07.2021 hagejale kaks kirja – esmalt e-kirja, milles avaldas, et hageja viimane päev on 01.07.2021 ning järgnevalt ettepaneku töölepingu lõpetamiseks kokkuleppel (tl 10).
Hageja on 02.07.2021 vastanud P. R., et lähtub sellest, et tema tööleping on 01.07.2021 erakorraliselt üles öeldud. Kohtu jaoks ei ole usutav, et töötaja oleks 01.07.2021 leppinud tööandjaga kokku töölepingu lõpetamises kokkuleppel ning mingil põhjusel asunuks seda järgmisel päeval eitama. Juhul, kui pidada võimalikuks, et töötaja seisukoht võinuks muutuda seetõttu, et ta ei saanud töölepingu lõpetamise tingimustes kostjaga kokkuleppele, siis on eelnevalt tuvastamist leidnud, et 01.07.2021 kohtumisel tegelikult töölepingu lõpetamise tingimuste üle läbirääkimisi ei peetud.
34.Ka kostja käitumisest järeldab kohus, et kostja on ise pidanud töölepingut lõppenuks 01.07.2021 ning seda päeva hageja viimaseks tööpäevaks. Kostja kandis hagejale üle lõpparve 05.07.2021 (tl 27, 85), s.o enne 09.07.2021 ülesütlemisavalduse saatmist ning ajal, mil menetluses avaldatud vastuväidete kohaselt hageja tööleping veel kehtis. Sellisel juhul puudunuks kostjal alus hagejale lõpparve väljamaksmiseks.
35.Kohtul pole alust tuvastada, et kostja ütles hageja töölepingu üles 01.07.2022 kohtumisel. Juhul, kui selline suuline ülesütlemine oleks toimunud, oleks tegemist tühise ülesütlemisavaldusega tulenevalt TLS § 95 lg 1. 01.07.2021 e-kiri
36.Kohus analüüsib järgnevalt, kas 01.07.2021 e-kirja saab lugeda töölepingu erakorralise ülesütlemise teateks.
37.Riigikohus on selgitanud, et töölepingu ülesütlemise avaldusest peab nähtuma lepingut üles öelda sooviva poole tahe vabastada pooled lepinguliste kohustuste edasisest täitmisest (3-2-1-117-11, p 17). Ka on riigikohus selgitanud, et töölepingu ülesütlemise avalduse tõlgendamisel tuleb lähtuda TsÜS § 75 lg-s 1 ettenähtud tahteavalduse tõlgendamise reeglitest (3-2-1-21-14, p 11).
38.01.07.2021 e-kirjast järeldab kohus, et see on saadetud pärast kohtumist hagejaga ning et töölepingu lõpetamisest oli kohtumisel vesteldud. Eelnevalt on kohus tuvastanud, et uuritud tõenditest ei saa järeldada, et pooled oleksid 01.07.2021 toimunud kohtumisel või pärast seda leppinud kokku töölepingu lõpetamises kokkuleppel või isegi pidanud vastavaid läbirääkimisi. Samas ilmneb kirjast üheselt arusaadavalt, et kostja selge tahe oli mitte jätkata hagejaga töösuhet alates 01.07.2021. Olukorras, kus hageja ei olnud ise töölepingut üles öelnud ning see ei olnud lõpetatud ka poolte kokkuleppel, saab 01.07.2022 e-kirja tõlgendada ainult viisil, et kostja avaldas tahet hagejaga sõlmitud töölepingu lõpetamiseks selliselt, et kirja saatmise päev pidi olema hageja viimane tööpäev ning hagejal tuli tagastada talle üleantud võtmed jm tööalased materjalid. Kohus järeldab ülaltoodust tulenevalt, et kostja 01.07.2021 e-kirja puhul on tegemist töölepingu erakorralise ülesütlemisega. Hageja tööleping oli sõlmitud tähtajaga 30.09.2022 ning katseaja lõpukuupäevaga 30.06.2022. Pooled ei ole öelnud töölepingut üles katseaja jooksul (TLS § 86 lg 1), seega ei saa katseajal töölepingu lõpetamise sätteid kohaldada. 01.07.2021 ülesütlemise tühisus
39.Töölepingu ülesütlemise vorminõue on toodud TLS § 95 lg 1: töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine.
E-kirja puhul on tegemist kirjalikku taasesitamist võimaldava vormiga, seega on TLS § 95 lg 1 vorminõue täidetud.
40.TLS § 95 lg 2 sätestab, et tööandja peab ülesütlemist põhjendama. Töötaja peab põhjendama erakorralist ülesütlemist. Ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt paragrahvi lõikes 2 nimetatud kohustuse rikkumine ei mõjuta ülesütlemise kehtivust, kuid kohustust rikkunud pool peab hüvitama teisele poolele sellest tekkinud kahju. 01.07.2021 e-kirjast ei nähtu erakorralise ülesütlemise põhjuseid, samas ei mõjuta see asjaolu ülesütlemise kehtivust.
41.Töölepingu ülesütlemise formaalsed eeldused on seega täidetud. Kohtul tuleb tuvastada, kas täidetud on töölepingu ülesütlemise materiaalsed eeldused, s.o kas kostjal oli alus hagejaga sõlmitud tööleping üles öelda.
42.TLS § 87 kohaselt võib töölepingu erakorraliselt üles öelda üksnes TLS ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides TLS ettenähtud etteteatamistähtaegu. Mõjuv põhjus saab tuleneda kas töötajast (TLS § 88 lg 1) või tööandja majanduslikust olukorrast (TLS § 89 lg 1).
43.01.07.2021 e-kirjas puuduvad igasugused viited ülesütlemise alusele, seda nii viitega töölepinguseadusele kui mingil muul viisil, nt kirjeldusena töötajast tulenevatest põhjustest või tööandja majanduslikest põhjustest. Võimalikke töölepingu ülesütlemise aluseid ei ole kohtul võimalik tuvastada ka olemasolevatest andmetest 01.07.2021 kohtumise kohta. Kostja on avaldanud, et kohtumisel räägiti erinevatest kaebustest ja töötajate nurinatest, et asi ei toimi. Ühtegi koosolekul arutatud konkreetset kaebust, töötaja rikkumist vmt ei osanud istungil vande all ütlusi andes nimetada ei J. O. ega P. R..
44.Kohus ei pea asjakohaseks arvestada 01.07.2021 ülesütlemise alusena 09.07.2021 ülesütlemisavalduses toodud ülesütlemise alust ning asjaolusid. Kostja ei ole suutnud tõendada, et 09.07.2021 avaldusest nähtuvad konkreetsed etteheited hagejale olid tehtud talle teatavaks enne 01.07.2021 ülesütlemisavalduse saatmist. Kostja vastuväite kohaselt on ta korduvalt pöördunud hageja poole kirjalike etteheidetega, et parandada müügikoha juhtimist ning on viidanud 18.05.2021 P. R. kirjale hagejale (tl 26). Kohtu hinnangul sellest kirjast ei nähtu etteheiteid hagejale, vaid soovitused töökorralduse osas.
45.Olukorras, kus töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldusest ei tulene ühtegi töölepingu ülesütlemise alust ning neid ei saa tuletada ka enne töölepingu ülesütlemist toimunut kajastavatest tõenditest, tuleb kohtul asuda seisukohale, et 01.07.2021 toimunud töölepingu erakorraline ülesütlemine on tulenevalt TLS § 104 lg 1 tühine.
46.Tulenevalt TLS § 107 lg 1 kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Kohus tuvastab, et hageja töölepingu erakorraline ülesütlemine 01.07.2021 on seadusest tuleneva aluse puudumise tõttu tühine. Seega ei ole tööleping ülesütlemisega lõppenud.
47.TLS § 107 lg 2 kohaselt paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul lõpetab kohus või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral.
Töötaja on vastava taotluse esitanud. Kohus lõpetab hageja töölepingu alates 01.07.2021. 09.07.2021 töölepingu erakorraline ülesütlemine
48.Kuivõrd kohus on tuvastanud, et kostja ütles hagejaga sõlmitud töölepingu üles 01.07.2021, ei saanud kostja sama töölepingut teistkordselt üles öelda 09.07.2021 ning see ülesütlemisel puuduvad õiguslikud tagajärjed. Kohus ei pea sellises olukorras asjakohaseks asuda analüüsima 09.07.2021 ülesütlemises avaldust, sh ülesütlemise alust ning põhjendusi.
49.Kohus märgib vaid, et hageja katseaeg kestis kuni 30.06.2021. 09.07.2021 ülesütlemise avaldusest järeldab kohus, et hageja väidetavad rikkumised pidid kostjale olema teada enne 30.06.2021. Seega oli neist võimalik teavitada hagejat katseaja jooksul ning lõpetada vastava aluse olemasolul tööleping katseajal. Seda ei tehtud. Ühtegi asjakohast ning veenvat põhjendust, miks töölepingut ei lõpetatud etteheidete olemasolul katseajal, kostja esitanud ei ole. B Hüvitiste nõue TLS 109 tulenev nõue
50.TLS § 109 lg 1 kohaselt kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve.
51.Riigikohus on selgitanud, et tähtajalise töölepingu ennetähtaegsel lõpetamisel kohtus tuleb töötajale TLS § 109 lg 1 alusel tagada hüvitis kogu lepingu ennetähtaegse lõppemise tõttu saamata jäänud tulu eest (3-2-1-80-15, p 28). Ka on riigikohus leidnud, et TLS § 109 lg 1 ettenähtud hüvitisnõue on lepingu rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue, mille puhul kohaldatakse TLS § 1 lg-st 3 tulenevalt VÕS-i 7. peatüki sätteid. Töövaidlusorganil on võimalik selle hüvitise koosseisus mõista tööandjalt töötaja kasuks välja hüvitis tulu eest, mis töötajal jäi saamata ajavahemikul alates töölepingu ebaseaduslikust ülesütlemisest kuni TLS § 107 lg 2 alusel töölepingu lõpetamise otsuse jõustumiseni. Lisaks on TLS § 109 lg 1 sätestatud hüvitise koosseisus töötajal võimalik nõuda ja töövaidlusorganil tööandjalt töötaja kasuks välja mõista hüvitis pärast töölepingu lõppemist saamata jääva töötasu ja töölepingu ebaseadusliku ülesütlemisega tekitatud mittevaralise kahju eest. Seega hõlmab TLS § 109 lg-s 1 sätestatud hüvitis erinevaid kahju liike ning selle hüvitise koosseisus tuleb hüvitada tekkinud varaline kahju (saamata jäänud tulu), tulevikus tekkiv varaline kahju (saamata jääv tulu) ning tekkinud mittevaraline kahju (3-2-1-7913, p 32.3). TLS § 109 lg 1 esimese lause järgi makstav kolme kuu keskmise töötasu suurune hüvitis on üldjuhul vaid minimaalne hüvitis (3-2-1-79-13, p 32.2).
52.TLS § 109 lg 3 kohaselt kui töötajale on määratud paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud hüvitis, ei ole töötajal õigust nõuda töötasu, mida töötajal oleks olnud õigus saada töösuhte jätkumisel töövaidlusorgani otsuse jõustumiseni.
53.Vaidlust pole selles, et hageja tööleping oli tähtajaline ning pidi lõppema 30.09.2021. Seega jäi hagejal töölepingu erakorralisel ülesütlemisel saamata töötasu 02.07.202130.09.2021 eest, s.o kolme kuu eest.
54.Arvestades TLS § 109 lg 1 ning riigikohtu seisukohtadega peab kohus põhjendatuks mõista TLS § 109 lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja hüvitis hageja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, mis hõlmab hageja saamata jäänud töötasu kuni 30.09.2021. Kohus ei pea põhjendatuks mõista välja hüvitist suuremas ulatuses ei TLS § 109 lg 1 koosseisus ega eraldi hüvitisena. Samuti pole alust hüvitist vähendada. Mõlemad pooled on teinud üksteise suhtes hulgaliselt etteheiteid. Kohus ei pea ka poolte esitatust tulenevalt põhjendatuks hüvitise suurust muuta.
55.Hageja töötasu oli töölepingu p 5.1 ning palgalehtede (tl 28-29) kohaselt XXX eurot kuus (bruto). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise 5760 eurot (3 kuud x XXX eurot). Kahjuhüvitis
56.Hageja taotleb mõista kostjalt välja kahjuhüvitis, mis seisneb hageja tehtud kulutustes õigusabile summas 1405,61 eurot. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-19-13 p 11 selgitanud, et kohtuvälise õigusabi kulude hüvitamisel peab kohus VÕS § 128 lg 3 kohaldamisel kõigepealt hindama, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik, st kas ilma selleta oleks hageja saanud oma õigusi tõhusalt kaitsta. Juhul kui õigusabi kasutamine oli vajalik, peab kohus hindama, kas hageja kantud kulud on mõistliku suurusega. Õigusabiteenuse korral peab hageja tõendama, mitu tundi talle teenust osutati ning kui suurt tasu ta ühe tunni eest maksis või peab maksma. Juhul kui kostja ei ole nõus hageja esitatud tõenditest nähtuva tasuga, mida hageja peab maksma, peab kostja taotlema VÕS § 139 lg 1 kohaldamist, kuivõrd valides ebamõistlikult kalli õigusabiteenuse osutaja suurendab hageja enda kahju. Kostja peab TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi esitama tõendid, millest nähtub, et hageja oleks saanud sama teenust odavamalt.
57.Kostja leiab, et isegi kui antud juhul saab lugeda hagejapoolse õigusabi kaasamise tema suhtes vajalikuks, on hageja vastava vajaduse oma pahauskse käitumisega tinginud ise. Kohus kostjaga ei nõustu. Kohtul pole alust tuvastada hageja käitumises pahausksust.
58.Kostja märgib, et kui lugeda õigusabikulusid vajalikeks (millega kostja ei nõustu), ei ole nende väljamõistmine siiski täies ulatuses õigustatud. Kostja taotleb sellisel juhul VÕS § 139 lg 1 kohaldamist. Kostja toob välja, et on pakkunud heatahtlikult hüvitise maksmist ühe kuu töötasu ulatuses, millele on vastanud kostja kompromissettepanekuga märkida TÖR-is töösuhte lõpetamise aluseks TLS § 80 lg 1 ja hüvitada hoopis 3 kuu töötasu. Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda käesolevas asjas kohtueelselt tekkinud õigusabikulude hüvitamist tulenevalt VÕS § 127 ning § 128 lg 2, samuti TLS § 95 lg 3. Kostja 09.07.2021 e-kirjast hagejale (tl 16) nähtuvalt edastatakse hagejale töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldus ning teatatakse, et edasiste küsimuste osas esindab kostjat vandeadvokaat Siret Saks. Kohus peab asjakohaseks, et töölepingu lõpetamisega mittenõustumisel tuli hagejal kui õigusteadmisteta isikul teha kulutusi õigusabile kostjale vastamiseks ning läbirääkimiste pidamiseks. Kuivõrd hagis on hageja vaidlustanud nii 01.07.2021 kui 09.07.2021 ülesütlemised, ei ole asjakohased kostja argumendid, mille kohaselt hageja kohtueelsed õigusabikulud on olulises osas seotud 09.07.2021 ülesütlemisavaldusega.
59.Hageja on esitanud loetelu oma kulutuste kohta (tl 38) ning õigusteenuste arve summas 1425,20 eurot (tl 104). Hageja on taotlenud õigusteenuse kulude väljamõistmist summas
1405,61 eurot. Kohus rahuldab nõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise kohtueelsete õigusabikulude eest summas 1405,61 eurot. Kohtu hinnangul pole kahjuhüvitise vähendamine VÕS § 139 lg 1 alusel põhjendatud. Vastavaid aluseid alust tuvastada ei ole. Viivis
60.Hageja nõuab viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses hüvitiste väljamaksmisega viivitamise eest alates 01.07.2021 kuni hüvitiste väljamaksmiseni.
61.Riigikohus on lahendis 3-2-1-82-12, p 18 selgitanud järgmist. VÕS § 113 lg 1 esimese lause järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohustus muutub VÕS § 82 lg 7 esimese lause järgi sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. TLS § 84 lg 1 kohaselt muutuvad kõik töölepingust tulenevad nõuded sissenõutavaks töölepingu lõppemisest. TLS § 109 lg 1 ei sätesta, millal muutub sissenõutavaks tööandja kohustus maksta töötajale hüvitist, kui töölepingu lõpetab kohus. Sellest tulenevalt leiab kolleegium, et TLS § 84 lg 1 alusel muutub töölepingu lõppemise ajast sissenõutavaks ka töölepingu lõpetamise korral makstava hüvitise nõue. Seega muutub TLS § 109 lg-s 1 sätestatud hüvitise nõue sissenõutavaks ajast, kui kohus lõpetab TLS § 107 lg 2 alusel töölepingu, s.o ajast, mil leping oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Asjaolu, et kohtuotsus, millega kohus töölepingu lõpetab, jõustub pärast töölepingu lõppemise aega, ei muuda hüvitise maksmise kohustuse sissenõutavaks muutumise aega.
62.Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda viivist kohtu TLS § 109 lg 1 alusel väljamõistetavalt hüvitiselt, mis muutub sissenõutavaks ajast, mil kohus lõpetab TLS § 107 lg 2 alusel töölepingu. Kohus rahuldab hageja viivisenõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud hüvitiselt alates 01.07.2021 kuni hüvitise täieliku tasumiseni.
63.Advokaadibüroo Pallo&Partnerid OÜ õigusteenuste arve nr 221400 on esitatud hagejale 03.05.2022, maksetähtajaga 02.06.2022. Kohtu hinnangul puudub alus mõista kostjalt välja hageja õigusabikulude viivis alates 01.07.2021. Viivisenõue kahjuhüvitise osas jääb rahuldamata. VI Menetluskulude jaotus
64.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
65.Hageja esitas 6 nõuet, millest kohus rahuldas täies ulatuses 4 nõuet, 1 nõude (viivisenõue) rahuldas osaliselt ning 1 nõude jättis rahuldamata. Kohus leiab, et arvestades TsMS § 162 lg 4 sätestatuga ning hagi rahuldamise proportsioonidega on õiglane jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Vajaduse kohtusse pöördumiseks on tinginud kostja tegevus töötaja töölepingu erakorralisel ülesütlemisel. Kohus arvestab ka TsMS § 163 lg 2 sätestatuga ning asjaoluga, et hageja on teinud menetluse jooksul ettepaneku kompromissiks, mis hõlmab hageja 3 suuruse töötasu hüvitamist ning mille kohus käesoleva otsusega kostjalt TLS § 109 lg 1 koosseisus hagejalt välja mõistab. Kostja kompromissiga ei nõustunud.
66.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 ja p 5 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, kohtutäituri tasu hagi tagamise eest ja hagi tagamise määruse täitmise kulud.
67.Hageja esitas 10.10.2022 menetluskulude nimekirja ning 17.10.2022 täiendava nimekirja. Kokku on hageja menetluskulud maakohtus 7737,44 eurot mille väljamõistmist hageja taotleb kostjalt, sh õigusabikulud 7512,44 eurot (koos käibemaksuga) ning riigilõiv 225 eurot. Hagejal on õigusabile kulunud taotluste kohaselt kokku 44 tundi 43 minutit, tunnitasuga 140 eurot.
68.Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (3-2-1161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (3-2-1-65-13 p 14). Vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
69.Kostja leiab, et hageja menetluskulud ja teenuse osutamisele kulunud aeg on ebamõistlikud. Lisaks on 13.12.2021 esitatud taotlused ning seisukohad asjakohatud – hageja ei vastanud kohtunõudele ning esitas hulgaliselt taotlusi, millest hageja hiljem ise loobus. Seega on positsioonides 07.12.2021 kuni 13.12.2021 esitatud kulu olnud ebavajalik (koguajas 10,5 h). Muus osas palub kostja hinnata kulutuste vajalikkust ja põhjendatust.
70.Kohus leiab, et hageja taotletud õigusabikulude mahtu tuleb osaliselt vähendada. Hageja esitas 17.10.2022 repliigina kostja kohtukõne teesidele 11-l lehel seisukohad, mis suures osas kordavad menetluses juba esitatud väiteid ning milleks puudus kohtu hinnangul menetluse selles etapis oluline vajadus. Kohus loeb põhjendatud õigusabikulude mahuks kokku 40 tundi.
71.Arvestades kohtupraktikas põhjendatuks peetud esindaja tunnitasumäära tsiviilasjade lahendamisel ja vaidluse olemust, peab kohus põhjendatuks hageja esindaja tunnitasu 140 eurot (lisandub käibemaks).
72.Riigilõivu suuruse sätestab seadus, mistõttu on menetluskuluna märgitud riigilõivu suurus põhjendatud.
73.Kohus määrab hageja menetluskuludena kindlaks 6945 eurot, sh õigusabikulud 5600 eurot (40 tundi x 140 eurot), millele lisandub käibemaks ja riigilõiv 225 eurot.
74.TsMS § 177 lõike 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse esitanud ja kohus rahuldab selle.
75.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Roman Levin
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.