Kohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja esindajad
Tartu Maakohus Külli Puusep 10. november 2025, Tartu kohtumaja 2-25-116713 Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi K.K. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806), lepinguline esindaja Carlo Kask Kostja K.K. (isikukood XXX), elukoht XXX , Soome Vabariik
RESOLUTSIOON
1.Jätta menetlusse võtmata Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi K.K. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Jätta menetluskulud hageja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
3.Toimetada kohtumäärus hagejale esindajale kätte. Edasikaebamise kord Määruskaebuse võib esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja kohtu põhjendused
1.AS PlusPlus Capital (hageja) esitas 30. juunil 2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse K.K. (kostja) vastu 161 euro 31 sendi saamiseks. Kohus koostas 2. juulil 2025 makseettepaneku, mida ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Seoses menetlusdokumentide kättetoimetamise võimatusega lõpetas kohtunikuabi 29. septembri 2025 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Kohus andis hagejale 29. septembril 2025 tähtaja nõude ja selle põhjenduse esitamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis, mh põhjendama kohtualluvust.
2.Hageja esitas 13. oktoobril 2025 kostja vastu Tartu Maakohtule hagiavalduse põhivõlgnevuse 85 euro 29 sendi, viivise 23 euro 71 sendi ja sissenõudekulude 15 euro väljamõistmiseks.
2-25-116713
3.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. TsMS § 75 lg 1 kohaselt kontrollib avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule. TsMS § 70 lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. TsMS § 70 lg 4 kohaselt kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut kohtualluvuse määramisel Euroopa Liidu liikmesriikide kohtute vahel üksnes ulatuses, milles see ei ole reguleeritud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1215/2012 (kohaldub alates 10. jaanuarist 2015) kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (edaspidi määrus). Kuna määrus on osa liidu õigusest, on see ülimuslik siseriikliku õiguse ees ja kohtualluvuse määramisel tuleb lähtuda määruse regulatsioonist.
4.Hagiavaldusest nähtub, et hageja nõue tuleneb Tele2 Eesti As ja kostja vahelisest sideteenuselepingust, millest tulenevad nõuded loovutas esialgne võlausaldaja hagejale.
5.Kohus leiab, et nõue kuulub määruse artikli 17 lg 1 punkti c kohaldamisalasse. Määruse artikli 18 p 2 kohaselt võib teine lepingupool algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Kui siseriiklikus kohtus algatatakse menetlus tarbija vastu, siis on selle kohtu esmaseks kohustuseks kontrollida vastavalt määruse nr 44/2001 artikli 59 lõikele 1 oma siseriiklikke seadusi kohaldades, kas kostja alaline elukoht asub selle liikmesriigi territooriumil (Euroopa Kohtu 17. novembri 2011. a otsus kohtuasjas C-327/10 p 40). Kuigi määrus nr 44/2001 asendati alates 10. jaanuarist 2015 määrusega nr 1215/2012, on tarbija vastu menetluse algatamise erandlik regulatsioon, sh eesmärk säilinud muutumatul kujul ning lähtuda saab eelneva määruse nr 44/2001 põhjal välja kujunenud kohtupraktikast kehtiva määruse tõlgendamisel.
6.Hagiavalduses on kostja viimaseks teadaolevaks elukohaks märgitud XXX-i. Maksekäsu kiirmenetluses leidis kinnitamist, et kostja elukoha aadress XXX-i on kehtetu ja rahvastikuregistri andmetel on kostja elukoha aadressiks XXX Vantaa Soome Vabariik. Rahvastikuregistri andmetel on alates 19. veebruarist 2024 kostja elukoha aadress XXX-i ja kostja elukoha aadressiks on alates 20. veebruarist 2024 XXX Vantaa Soome Vabariik.
7.Maksekäsu kiirmenetluses on kostjale makseettepanekut üritatud kätte toimetada epostile XXX 2. juuli 2025, 7. juuli 2025, 9. juuli 2025 ja 11. juuli 2025, mis ei õnnestunud. Hageja selgitas hagiavalduses, et TsMS § 79 lg 1 alusel võib füüsilise isiku vastu hagi esitada tema elukoha järgi ja samas lg 2 alusel, kui füüsilise isiku elukoht ei ole teada, võib tema vastu hagi esitada tema viimase teadaoleva elukoha järgi.
8.Määruse artikli 62 p 1 alusel, et teha kindlaks, kas poole alaline elukoht on selles liikmesriigis, kelle kohtusse asja kohta on hagi esitatud, kohaldab see kohus siseriikliku materiaalõigust. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 14 lg 1 kohaselt on isiku elukoht koht, kus isiku alaliselt või peamiselt elab. TsÜS § 14 lg 3 sätestab, et elukoht loetakse muutunuks, kui isik asub mujale elama viisil, millest võib järeldada isiku tahet oma elukohta muuta. Kostja on muutnud rahvastikuregistris oma elukoha aadressi ja märkinud oma elukohaks Soome Vabariigi. Kohtu hinnangul on seega tuvastatud, et kostja elukoht ei asu Eestis.
9.Hageja on kohtualluvuse kohta märkinud, et lähtus hagejale teadaolevast kostja viimasest elukoha aadressist. Hageja selgitas, et on kohtuväliselt otsinud kostja elukoha andmeid avalikest andmebaasidest ja internetiotsingutest, kuid ei ole suutnud kostja asukohta ega täiendavaid andmeid tuvastada. Hageja on seisukohal, et kostja hoiab kõrvale menetlusdokumentide vastuvõtmisest. Maksekäsu kiirmenetluses ei 2(4)
2-25-116713 selgunud kostja tegelik elukoht. Rahvastikuregistris on võlgniku elukohana märgitud XXX . Soome kohus tagastas aadressilt XXX dokumendid 30. juulil 2025 märkega - dokumenti ei olnud võimalik kätte toimetada enne märgitud kuupäeva või tähtaega. Lisaks proovis hageja 9. mail 2025 Soome kohtutäituri vahendusel dokumentide kättetoimetamist, kuid see ei õnnestunud. Soome kohtutäitur teavitas kostja aadressist Eestis XXX-i, 71502, Eesti Vabariik. Kohtu hinnangul ei saa kohtualluvust määratleda selle järgi, kas ja millised kostja elukoha aadressid on hagejale teada. Kuigi Soome kohtutäitur on teavitanud kostja aadressina XXX, on rahvastikuregistri andmetel antud aadress alates 19. veebruarist 2024 kostja elukoha aadressina kehtetu. Maksekäsu kiirmenetluses on tuvastamist leidnud, et kostja rahvastikuregistrijärgne elukoht on Soome Vabariigis. Käesolevalt ei viita kohtu kogutud andmed, et kostja elukoht asuks Eestis.
10.Riigikohus on leidnud, et kui hagi menetlusse võtmisel tekib küsimus, kas hagi allub Brüsseli I määruse järgi Eesti kohtule, oleks üldjuhul vajalik küsida selle kohta ka kostja seisukohta. Sellisel juhul on võimalik ka kostjal avaldada seisukoht enda elukoha ja kohtualluvuse kohta ning kohtul on hagi menetlusse võtmise otsustamiseks ka rohkem informatsiooni. Seda seisukohta toetab ka Brüsseli I määruse art 26 lg 1, mille kohaselt deklareerib kohus omal algatusel, et ta ei ole asjas pädev, kui kostja, kelle alaline elukoht on ühes liikmesriigis, kaevatakse teise liikmesriigi kohtusse ning ta ei ilmu kohtusse, välja arvatud juhul, kui pädevus tuleneb sama määruse sätetest. Seega on kohtu omal algatusel hagi menetlemisest keeldumise eelduseks kostja kohtusse mitteilmumine (vt RKTKo 21.11.2012, 3-2-1-123-12, p 11). Maksekäsu kiirmenetluses on edastatud kostja e-postile menetlusdokumendid, mille kättesaamist ei ole kostja kinnitanud. Tartu Maakohus edastas 21. oktoobril 2025 kostjale e-kirja, milles küsis kostja seisukohta kohtuallvuse osas ja palus täpsustada kostjal enda elukoha andmeid. Kohus määras kostjale vastamise tähtajaks 27. oktoober 2025. Kostja ei ole kohtule määratud tähtajaks ega ka hilisemalt vastanud. Hageja on kasutanud ka Soome kohtutäituri abi Soomes kostjale menetlusdokumentide kättetoimetamiseks, mis ebaõnnestus. Seega kohus järeldab, et kostja ei soovi asja lahendamist Eesti kohtus. Eesti kohtutel ei ole seega käesolevas asjas kohtualluvust.
11.TsMS § 371 lg 1 p 2 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. TsMS § 75 lg 2 kohaselt kui asi sellele kohtule ei allu, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule. TsMS § 372 lg 6 kohaselt, kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Menetluskulude jaotus
12.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel muu hulgas määruses, millega avaldus jäetakse menetlusse võtmata. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle (TsMS § 173 lg 1 ja 2).
13.TsMS § 168 lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Menetluskulud jäävad hageja kanda. Kostja pole menetluses osalenud, seega kostjal kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) 3(4)
2-25-116713 Külli Puusep Kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.